Mõtlemine, eripedagoogika (0)

Tallinna Ülikool
Haridusteaduste instituut
Reine Raud, Kaari Maidle, Kadri Hansman
MÕTLEMINE
Grupitöö
Tallinn 2017
1. Mõtlemine
Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine (Võgotski, 1926) Mõtlemine seisneb teadmiste eristumises ja seostamises teiste teadmistega. Eristatakse mitmeid mõtlemise protsesse- arutlemist, probleemide lahendamist, hüpoteeside püstitamist jm. Mõteldes tegutsetakse mälus asuva infoga ehk ka mälu ühikutega- mõistete, kategooriate ja stsenaariumidega. Koolieelses eas laste mõtlemine erineb oluliselt täiskasvanu omast. Laste teadmised ja arutlemise tase on piiratumad, sõltudes rohkem kontekstist kui täiskasvanutel. Nad mõtlevad erinevatel ajahetkel, erinevates situatsioonides ja valdkondades erinevalt, nende seletused on suuresti isiklikud ja ajas muutuvad (Kikas, 2008:20).
Lastel areneb koolieelses eas mõtlemise kolm üksteisega põimunud vormi: kaemuslik-praktiline, kaemuslik-kujundiline ja verbaalne mõtlemine. Arengu käigus domineerib kord üks, kord teine vorm, moodustades ühtse terviku last ümbritseva reaalse maailma tundmaõppimiseks. Seejuures tuleb rõhutada, et mõtlemine kujuneb ja areneb eelkõige mõtestatud ja sihipärases esemelises tegevuses (Strebeleva 2010: 8).
Kõige tähtsam etapp mõtlemise arengus on seotud lapse kõne kujunemisega. Esemelises tegevuses tekib lapsel vajadus midagi öelda: oma sooritatud tegevus kõnes fikseerida , arutleda tehtu üle, teha järeldusi. Isiklike toimingute verbaliseerimine tagab lapsele täisväärtuslikud kujutlused, nende täiustumise ning nendega mõttelises plaanis opereerimise. Just nii tekivadki kujutluspildid, mis järk-järgult muutuvad paindlikumaks ja dünaamilisemaks (Strebeleva 2010: 8).
Mõtlemise arendus mõjutab oluliselt lapse kõnet: soodustab sõnade meeldejätmist ning põhiliste kõnefunktsioonide (fikseeriva, tunnetustegevust teenindava, planeeriva funktsiooni) kujunemist ja arengut (Strebeleva 2010: 8).
Mõtlemine areneb kahes sihis: 1) tajudelt kaemuslikule-praktilisele, sealt edasi kaemuslikule-kujundilisele ja loogilisele mõtlemisele, 2) tajudelt kaemuslikule-kujundilisele ja loogilisele mõtlemisele. Mõlemad arengusuunad kulgevad rööbiti, kuigi esialgu eraldi ja neil on arengusuunale omane spetsiifika ning eriline roll inimese tunnetustegevuse arengus (Strebeleva 2010:10).
1.2. Kuidas areneb lapse mõtlemine?
Esimesi mõtlemise ilminguid võib lapsel täheldada esimese eluaasta lõpus, teise alguses. Kui laps on hakanud kõndima, avarduvad olulisel määral tema võimalused uute esemetega kokku puutuda. Toas ringi liikudes puudutab laps esemeid, paigutab neid ümber, manipuleerib nendega. Seejuures põrkab ta pidevalt kokku mitmesuguste takistuste ja raskustega, millest ta otsib väljapääsu katsetamiste ja proovimise teel (Strebeleva 2010:10).
Lülitades laste praktilisse tegevusse kõne, ehkki esialgu laps ainult kuuleb seda, korraldame samal ajal ümber ka mõtlemist. Mõtlemise sisuline muutus eeldab mõtlemisvormide täiustumist. Nii kujunevadki kaemusliku-praktilise mõtlemise rüpes eeldused kaemusliku-kujundilise mõtlemise arenguks (Strebeleva 2010:11).
Koolieelses eas on tihedas vastastikuses seoses kolm põhilist mõtlemise vormi: kaemuslik-praktiline, kaemuslik-kujundiline ja verbaalne mõtlemine. Need vormid moodustavad reaalse maailma tunnetamise ühtse protsessi, mille käigus eri tingimustes domineerib kord üks, kord teine mõtlemise vorm, mille tõttu on tunnetusprotsessil tervikuna spetsiifiline iseloom (Strebeleva 2010:12).
2. Vahendid
Vahend 1. Pildikaardid.
Hallap, M. Padrik, M. Raudik, S. Jutustades jutustama. 4-10 aastaste laste jutustamisoskuse arendamine. 2016 . Kirjastus Studium
Refereeritud pildiseeria metoodilisest juhendist.
Pildikaardid sobivad vanusele 4-10 aastat, aga oleneb, mis eesmärgil ja kuidas neid kasutada. Õpetaja ülesandeks on pildikaartide puhul suunata oma küsimuste ja vestluse käigus last mõtlema ja märkama, mis pildil/ piltidel toimub.
Pildikaartide mudel mõtlemisprotessis: midagi toimub- tekib probleem- tegelased reageerivad sellele (mõtlevad, tunnevad )- luuakse plaan probleemi lahendamiseks- tegutsetakse- jõutakse mingile tulemusele.
Jutustamisoskuse arendades arendatakse ka mõtlemisoskust. Pildiseeriatega töötades saab arendada kaemuslik-kujundilist ehk pildilist mõtlemist.
Pildikaartide kasutamise võimalused.
1. Arutelu
Antud ülesanne on sobilik 1.-6. klassi õpilastele, sõltuvalt lapse oskustest ja vaimsetest võimetest ning sõltub konkreetsest õpetaja antud juhisest.
Iga pildiseeria/ pildi puhul saab teha arutelu, kus lapse ülesandeks on mõtlemise teel lahendada erinevaid harjutusi. Arutelu: mis pildil toimub; piltide võrdlemine; analüüs; järeldamine; küsimuste küsimine- saab küsida infot, mida pildil pole ja lapsel tuleb ise mõelda/ järeldada vastused; mis toimus ennem/ pärast; põhjus- tagajärg, seos.
2. Piltide järjestamine.
Antud harjutus on sobilik alates 4 eluaastast lastele (sõltuvalt lapse oskustest ja vaimsetest võimetest, saab raskusastet tõsta piltide arvu suurendamise kaudu).
Õpetajana panen lauale ühe pildiseeriate loo kaardid (õhupallilugu, 3 pilti). Loo alguse kaardi paneb õpetaja lapsele ise paika ja lapsega räägitakse, et mis antud pildil toimub. Lapse järgmiseks ülesandeks on järjestada kaks kaarti . Juhul kui laps ei pane neid õigesse järjekorda, toimub õpetajaga arutelu, et miks laps nii just kaardid pani. Piltide analüüsi käigus võiks laps suuta paika panna õige järjestuse.
Harjutuse eesmärgiks on näha, kas laps mõistab piltidel toimuvat ja kas mõistab põhjus- tagajärg seoseid.
3. Sobimatu pildi leidmine.
Antud harjutus on sobilik 3-5 aastastele lastele, sõltuvalt lapse oskustest ja vaimsetest võimetest.
Õpetaja paneb lauale pildiseeria kaardid õiges järjekorras, aga lisab sinna ka ühe teemavälise kaardi. Lapse ülesandeks on mõelda ja öelda, et milline pilt ei sobi ja miks ta arvab, et ei sobi.
Vahend 2. Sortimismängud ja asjade liigitamine.
Antud harjutus on sobilik 3-4 aastastele lastele, sõltuvalt lapse oskustest ja vaimsetest võimetest.
Õpetajal on laua peal kolm erinevat karpi . Karpidesse tulevad erinevad pildid. Pilte on nii loomadest, toidust kui ka riietusesemetest.
Palun lapsel ühte karpi korjata söögi, teise loomad ja kolmandasse riietusesemed. Kui laps valib ühe pildi, siis on tema ülesandeks ka öelda, et mis asi see on.
Harjutuse eesmärgiks on näha: 1) kas laps oskab eristada valikust loomi, sööki, riietusesemeid.
2) kas laps mõistab, mis asjadega on tegu.
Vahend 3. Ametikaardid
Ülesanne on sobilik 1.-3.klassi õpilastele; vanus võib varieeruda, arvestades lapse vaimseid võimeid.
Lapse ees on kahepoolsed pildikaardid, mis kirjeldavad erinevaid ameteid. Iga ameti kohta on 3 kaarti. Lapse ülesanne on leida omavahel sobivad kaardid, näiteks: 1)arst 2)ravib 3)haigeid või 1)õpetaja õpetab meid lugema, 2)kirjutama 3)ja arvutama . Kui laps on ülesande lahendanud, saab ta ise ennast kontrollida. Iga ameti 3 kaarti moodustavad ümberpööratult pildi selle ameti esindajast. Ülesande eesmärk on näha, kas laps suudab seostada omavahel ühe terviku väiksemaid osasid ja kui osavalt ta suudab eristada erinevaid ameteid ning mõistab nende sisu. Kui laps oma ülesande lahendust kontrollib ning tema töös esinevad vead, saab paluda tal vastused õigeks muuta ning ka selle järgi, kuidas ja kas ta seda korrektselt teeb, on võimalik hinnata lapse mõtlemise arengut.
Vahend 4. Kirjelduse järgi värvimine/joonistamine
Ülesanne on sobilik 1.-6.klassi õpilastele; vanus võib varieeruda, arvestades lapse vaimseid võimeid.
Ülesanne koosneb tekstist, mille põhjal peab laps mõistma, mis järjekorras objektid asetsema peavad. Esimesena tuleb paika panna värvide järjekord ning seejärel kujundid vastavalt ära värvida. Ülesande teeb keerulisemaks see, et värvides on vaja pidevalt meeles hoida õigest lahendust.
Juhend:
Värvi, nagu on kirjeldatud. Kollane kolmnurk on suurem kui sinine, aga väiksem kui roheline. Punane kolmnurk on suurem kui roheline kolmnurk. (Järgnevad neli kasvavas suuruses värvimata kolmnurka)
Esitatud ülesanne on kohandatud, kuid originaalülesanded pärinevad Pilvi Kula tööraamatust “Nutiprooviks lastele”.
Vahend 5. Mõtle lause
Ülesanne sobib 6-7 aastastele lastele.
Vahend: pall, pildid
Ülesande käik: Õpetaja istub lastega koos ringi. Seejärel selgitab õpetaja lastele ülesande käiku. ’’Täna hakkame lauseid välja mõtlema. Kõigepealt võtab iga üks ühe pildi(pildid on pandud tagurpidi ringi keskele), keegi ei tea, millised pildid kellelgi on. Mari alustab. Mari käes on pall, seejärel annab Mari palli Johannesele(kes istub tema kõrval), Johannes peab aga lause moodustama Mari pildi kohta. Maril on pilt sügisest, seega Johannes ütleb näiteks:’’Sügisel on palju värvilisi lehti.’’. Ja nii liigub pall mööda ringi ühe lapse käest teise lapse kätte. Vajadusel saab õpetaja last aidata.
Vahend 6. Rühmita mänguasjad
Ülesanne sobib 5-6 aastastele lastele.
Vahendid: erinevad mänguasjad, mis oleks võimalik rühmitada suuruse, värvuse, teemade kaupa.
Näiteks on toidunõud: kahvlid, noad , taldrikud , potid , tassid.
Ülesande käik: Õpetaja tutvustab lastele kõigepealt mänguasju eraldi. Seejärel peavad lapsed mänguasjad panema kahte erinevasse karpi. Ühes karbis on asjad, mis on suuremad(Näiteks on üks suur kahvel ja teine väike või üks suur taldrik, teine väike. Laps peab nüüd suure kahvli ja suure taldriku panema ühte karpi ning väiksed asjad teise karpi). Kui lapsed alguses ülesandest aru ei saa siis õpetaja näitab ühe asjaga ette. ’’Mille poolest need taldrikud erinevad?’’. Ja seejärel peavad leidma lapsed kõik erineva suurusega asjad ning paigutama karpidesse.
Kasutatud kirjandus
Hallap, M. Padrik, M. Raudik, S. Jutustades jutustama. 4-10 aastaste laste jutustamisoskuse arendamine. 2016. Kirjastus Studium
Kikas, E. (2008). Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu Ülikooli Kirjastus
Kula, P. (2016). Nutiprooviks lastele. Mõtlemisoskust arendavaid ülesandeid. Tallinn: Kirjastus Koolibri.
Strebeleva, J. (2010). Mõtlemise kujundamisest arenguliste erivajadustega lastel. Eripedagoogi käsiraamat. Kirjastus Atlex