MÕTLEMINE Mõtlemine on vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmise ning suhtluses kasutamisega Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetamine, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid suhteid ja seoseid esemete ning nähtuste vahel. MÕTLEMIST VÕIB VAADELDA KUI PROBLEEMI LAHENDAMIST: 1. Probleemi olemuse mõistmine Hästidefineeritud probleem (selge ja kindel lahendus) Halvastidefineeritud probleem (mitu erinevat lahendust) 2.Inkubatsioon (probleem paigutub alateadvusse ja lahenduse otsimine toimub näiteks ka une ajal) 3.Illuminatsioon (sisetunde tekkimine, et teame lahendust) 4.Lahenduse kontrollimine (kasutamine praktikas) Probleemi lahendamine algab suutlikkusest probleemi näha ja sõnastada, edasi on vajalik võime kasutada varasemaid teadmisi ja oskusi ning neid vajadusel juurde otsida. Lõpuks on vaja ettevõtlikust lahenduse teostamiseks MÕTLEMI...
vahenditega) · Ülesande ümberstruktueerimine (mida tegelikult küsitakse) · Analoogia leidmine (sarnase olukorra otsimine) - Sobiva info (valdkonna) leidmine, mis võimaldab luua analoogiat - Osa sobiva info ülekandmine uudsesse valdkonda - Lahendatava ülesande kohta järelduste tegemine - Analoogia võib soodustada ülesande lahendamist ent ka raskendada kujunevad ,,naiivsed teooriad" maailmast. Loovmõtlemine: · Probleemidele uudsete lahenduste leidmine · Uunde + funktsionaalne · Loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktueerimine või ka analoogiline mõtlemine Etapid ettevalmistus (formuleeritakse probleem ja tehakse esimene katse seda lahendada) -> inkubatsioon (probleem jäetakse kõrvale ja tegeletakse muude asjadega) -> illuminatsioon (probleemi lahendus kerkib äkki esile) -> kontrollimine (kontrollitakse, kas lahendus tõesti sobib)
vaatenurgast ning tajuda ja näha seoseid, mida teised ei taju. • Kas loovus on isiksuseomadus? • Kas loovus on tegevus või tulemus? Mis on loovus? Loovust rakendatakse kahel juhul: esiteks siis, kui tehakse midagi rahulolust, mis on loominguline protsess ja tulemuseks on mingi looming. Mis on loovus? Teisel juhul ollakse loovad rahulolematusest ehk inimene tajub kusagil probleemi või olukorda, mida on vaja muutma hakata. Kuidas aju töötab? Loovmõtlemine hõlmab nii divergentset kui konvergentset mõtlemist, kuid inimese aju ei suuda neid ühel ajal kasutada. Ideaalne on, et divergentse mõtlemise tulemusena luuakse suur hulk ideid ja konvergentne mõtlemine aitab neid hinnata ja teha sobilik valik. Mis on innovatsioon? Protsess, mille tulemusena muudetakse idee või leiutis tooteks või teenuseks, mis loob väärtust ning mille eest klient on nõus maksma, ongi innovatsioon. Innovatsioon eeldab inkrementaalset (pisitasa
toimuv esitamine õppimine Psühholoogia uurib mõtlemise protsesse. Kognitiivne psühholoogia rõhutab seda, kuidas inimmõistus ideid genereerib e loovat mõtlemist (Fisher 2005: 4). Esindajad: J. Piaget, L.Võgotski, Ulric Neisser, E. Tulving. Uurimisobjektiks on eelkõige info vaimne töötlemine. Loovmõtlemine e loovus väljendub eelkõige võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Inglise filosoof ja sotsioloog Herbert Spencer (1820-1903) tõi evolutsiooniidee psühholoogiasse sisse juba enne, kui Darwin oma teooria sõnastas. Spencer oli esimene autor, kes hakkas sihikindlalt koguma andmeid pärismaalaste mõtlemise kohta ,et neid teaduslikult üldistada. Teadmisi ja mõisteid saab inimene omandada vaid
võimalusi: võta aega, ära kiirusta, luba meeskonnal võtta kogu vastutus oma loovprotsessi eest; keskendu kogu meeskonnaga eesmärkidele see on alus loovuse tekkeks; keskendu tulevikule, praegused probleemid on kõigile hästi teada; loo selged seosed loova mõtlemise ja äritulemuste vahele. Loovmõtlemise protsessi vältimatud komponendid on teema eesmärgistatud kirjeldamine, uue idee loomine ja loodu kriitiline hindamine. Kui varem arvati, et loovmõtlemine on alateadvuslik ega allu mõtleja kontrollile, siis tänapäevased mudelid eeldavad, et uusi ideid on võimalik eesmärgipäraselt luua ning loomisprotsess on mõtleja kontrolli all. Organisatsioonid, kes on läbinud loovuse äratamise programmi, on märganud mitmeid positiivseid muutusi: töötajad on pühendunumad ja teadlikumad organisatsiooni eesmärkidest, paranenud on moraal ja kaadri püsivus, suurenenud on kokkuhoid ja vähenenud raiskamine ning töökeskkond on turvalisem.
Tagasisuunas töötamine· Mäkkeronimine· Tagasipöördumise vältimine· Lõpptulemus - vahendid (means-end analysis)· Ülesande ümberstruktureerimine Analoogia leidmine(Analoogia-abil mõtlemises on 3 etappi) · Sobiva info (valdkonna) leidmine, mis võimaldab luua analoogiat · Osa- sobiva info ülekandmine uudsesse valdkonda · Lahendatava ülesande kohta järlduste tegemine Analoogia võib soodustada ülesande lahendamist ent ka raskendada kujunevad "naiivsed teooriad" maailmast Loovmõtlemine · Probleemidele uudsete lahenduste leidmine · Uudne + funktsionaalne · Loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktureerimine või ka analoogiline mõtlemine Etapid (Wallas, 1926) · Ettevalmisus: formuleeritakse probleem ja tehakse esimene katse seda lahendada · Inkubatsioon: probleem jäetakse kõrvale ja tegeletakse muude asjadega · Illuminatsioon: probleemi lahendus kerkib äkki esile · Kontrollimine: kontrollitakse, kas lahendus tõesti sobib
............................................................................9 2.2.2 Mõtlemisvormid ......................................................................................................10 Mõiste ..............................................................................................................................11 2.3 Mõtlemise liigid.............................................................................................................. 14 2.4 Loovmõtlemine............................................................................................................... 16 2.5 Positiivne mõtlemine ..................................................................................................19 2.4.1 Mõtted võivad meid haigeks teha ja ka ravida.......................................................23 2.5 Mõtlemine kui protsess................................................................................................... 25
KEEL on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. *KEEL ja KÕNE (suuline ja kirjalik) KEEL on: - konstruktiivne ja loov - struktueeritud - mõtestatud - osutav - inimeste vaheline suhtlemine Retseptiivne kõne – saame aru Ekspressiivne kõne – seletame KEELE STRUKTUUR - foneemid: eristatavad heli kategooriad (väikseim tähendusega häälikuüksus õ) - morfeemid: väiksemad tähendust kandvad keeleühikud (nt ba, da) - sõnad - fraas - lause KEELE SISU *leksikaalne *semantiline *süntaktiline SÕNADE TÄHENDUS - mõiste - kategooria - klassifitseerimine - kognitiivne ökonoomia MÕTETE ESITAMISE KOLM TASET - superordinaalne - baastase - subordinaalne DEFINEERIVATE TUNNUSTE TEOORIA - algelemendid: tunnused (kõikidel objektidel, mida tajuma, on teatud tunnused) - sefineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet - objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge - mõisted asetsevad hierarhiliselt PROB...
....................................................................................................... 3 1 LASTE MÕTLEMINE............................................................................................................ 5 1.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine.......................................................................................5 1.2 Lapse mõtlemise arenemine..............................................................................................7 1.3 Loovmõtlemine lastel .....................................................................................................11 Kasutatud materjalid:............................................................................................................... 15 2 SISSEJUHATUS ,,Ma mõtlen järelikult olen olemas" (Sokrates) Me kõik räägime mõtlemisest
kontekstides · Zetoonimajandus · Emotsionaalne toetamine · Mitmekülgne õpetus Andekad lapsed · Andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu ühel või mitmel alal (Mönks & Mason, 2002) · Väga heterogeenne rühm · Nimetatakse erinevaid omadusi, mis võivad viia positiivsete tulemusteni, aga ka tekitada probleeme Kõrge üldine võimekus Kõrged spetsiifilised võimed Kõrge loovus ja loovmõtlemine Hea juhtimisoskus Füüsiline võimekus Pühendumus Geneetilise suunitlusega teooriad · Intelligentsus ja andekus kaasasündinud potentsiaal · Palju uurimusi Lewis Terman (1926), kes viis läbi esimese laiaulatusliku longituud-uuringu andekate olemuse kohta Gardner (1993) eristas üheksa intelligentsuse liiki: muusikaline, kehalis-kineetiline, loogilis- matemaatiline, keeleline, ruumiline,
- Järeldus - on olemasolevatest teadmistest saadud uus teadmine Mõtlemise liigid - Arutlev mõtlemine - tugineb loogilisele arutelule ja järeldamisele - Intuitiivne mõtlemine - tugineb sisetundele (pigem alateadvusega seotud) - Kujundlik mõtlemine - tugineb kujunditel ja skeemidel - Koondmõtlemine - ühele kindlale lahendusele suunatud (paindumatu isiksus) - Hargmõtlemine - mitme erineva lahenduse märkamine (paindlik isiksus) - Loovmõtlemine - uue loomine, uute lähenemisnurkade leidmine Loovus - isiksuse omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas probleeme uut viisi lahendada ja uudseid tulemusi saada. Teatavad pärilikud eeldused, aga olulised on ka keskkonna mõjutused ja võimalused loovuse rakend Mäluhäired 1. Amneesia on teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel.
Representatsioonide kasutamine uue teabe loomiseks võib mõtlemise käigus toimuda heuristilisemal või süsteematilisemal moel. MÕTLEMISÜLESANDED: Järeldamine – mõtlemine suhteliselt selgete võimaluste ja eesmärgiga olukorra lahendamiseks Probleemilahendus – mõtlemine suhteliselt selge eesmärgi saavutamiseks ebaselgete võimaluste abil Otsustamine – suhteliselt selgete võimaluste seast sobivaima valimine ebaselge eesmärgi saavutamiseks Loovmõtlemine – mõtlemine täpsustamata eesmärgi saavutamiseks uudsete võimaluste kaudu DEDUKTIIVNE JÄRELDAMINE Spontaansuse kadumine Ignoreerimine Mittehuvitumine Pidev kaeblemine Varjamine. Süstemaatiline mõtlemine rakendab algoritme ehk reegleid, mis tagavad alati õige lahenduse. Süstemaatilist mõtlemist iseloomustab suure infohulga kaalutlevas režiimis töötlemine Heuristiline mõtlemine toetub heuristikutele ehk mõtlemist lihtsustavatele reeglitele, mis
Kui inimene tajub, et teise töötaja töö ja tasu vahekord on parem kui temal, siis tal on kaks võimalust: kas püüda suurendada ka oma tasu või vähendada jõupingutusi. Inimesed valivad tavaliselt teise, kuid organisatsiooni seisukohalt oleks õigem esimene. Ohud, mis kaasnevad palkade salastamisega, seisnevad selles, et töölistel tekivad oletused teiste palkade suhtes, mis tegelikult võivad olla valed, kuid mis tekitavad pingeid. 12. Selgita, miks on loovmõtlemine organisatsioonis kasulik ja vajalik ja kuidas seda kujundada. Loovus on võime näha objekti või sündmust teisest vaatenurgast, näha uusi seoseid. Loovus on eelduseks innovatsioonile. Loovus on kaasaegsetele organisatsioonidele eluliselt vajalik, sest see võimaldab leiutada uudseid alternatiive olukordades, kus standardsed lahendused enam ei tööta. Loovmõtlemist takistavad: · negatiivne mõtlemine; eelarvamus, et ei olda loovad · hirm ebaõnnestumise ees
hilisematele vaimsetele protsessidele. 2) Operatsioonide eelne etapp- 2-7 a. Areneb välja kõne, laps hakkab kasutama sümboleid ja fantaasiat 3) Konkreetoperatsioonide etapp- 7-11 a. Areneb piltlik v kujundlik mõtlemine. Põhiline loogilistest suhetest arusaadavuse mehhanism. Üldmõistete kujunemine ja kasutamine. 4) Formaaloperatsioonide etapp 11-15 a, mõtlemine vabaneb konkreetsusest, hakkab põhinema seadustel, loogikal. Loovmõtlemine mitte traditsioonides kinni olemine. Mõtlemisprotsessis loovuse arendamine. Uusi ideid genereeritakse läbi ajurünnaku- võetakse kokku rühm erinevaid inimesi, sõnastatakse probleem ja nad hakkavad ideid välja käima- teiste ideid ei kritiseerita, nende ideid võib aga edasi arendada. 13. Motivatsioon. Uurib seda, miks inimesed teevad seda, mida nad teevad. Faktorite kogum, mis paneb nii käituma v hoiab nii käitumisest. Kultuurilised, sotsiaalsed vajadused
Bravuuritseja - hoolimatu, järelemõtlematu, riskiv, enesekeskne, impulsiivne, lühiajalise perspektiiviga. Jaanalind - aeglane, vähe ambitsioonikas, konservatiivne, eemalehoidev, kartlik, ei ole võimeline probleemide ja konfliktidega toime tulema. Olupoliitik diplomaatiline, enesekeskne, ettevaatlik, pealiskaudne, salatseja, enda kasu peal väljas, võib olla nii poolt kui vastu, sõltuvalt omakasust. 5. Selgita, miks on loovmõtlemine organisatsioonis kasulik ja vajalik ja kuidas loovust kujundada. -10p Loovus on võime näha objekti või sündmust teisest vaatenurgast, näha uusi seoseid. Loovus on eelduseks innovatsioonile. Loovus on kaasaegsetele organisatsioonidele eluliselt vajalik, sest see võimaldab leiutada uudseid alternatiive olukordades, kus standardsed lahendused enam ei tööta. Loovmõtlemist takistavad: · negatiivne mõtlemine; eelarvamus, et ei olda loovad
• Liiga palju loogikat – see pärsib kujutlusvõimet, intuitsiooni. • Arvatakse, et ei olda loovad – suurim takistus Loovuse barjäärid organisatsioonis • Madal pühendumus organisatsioonile. • Hirm muutuste ja kriitika ees, vigade eest karistamine. • Töö- ja ajasurve. • Jäigad reeglid, protsessid ja juhtimisstiil. • Jäik organisatsioonikultuur. • Vastuseis muutustele, ebakompetentsus, konfliktid, “mugavustsoonis” viibimine. Loovmõtlemine komponendid • Divergentne mõtlemine (ehk nn. “lahknev mõtlemine” ) soodustab võimalikult paljude uudsete ideede, ebatavaliste lahenduste genereerimist ühe ja sama probleemi kohta. Koos suurema ideede hulgaga suureneb tõenäosus leida tõeliselt häid ideid. • Konvergentne mõtlemine – keskendub ühe, parima lahenduse leidmisele. Kasulik on hoida need protsessid üksteisest lahus – kui toimub ideede loomine, siis neid
Arhitektuuri mudeleid presenteeritakse vaid Mudeleid kommunikeeritakse avalikult kõigile “sobilikele kuulajatele” osapooltele, ka poolikuid, et saada tagasisidet Arhitektuurile tehakse enne järelkontroll ja Arhitektuuri kontrollitakse eksperimentidiga seejärel läheb arhitektuur arendamisele Süsteemi keerukus Süsteemimõtlemine on üks viisidest asjadest mõelda, nagu loovmõtlemine või loogiline arutelu. Sellisena ei ola ta formaalne teadus. Süsteemist võib mõelda kui süsteemidinaamika pehmest versioonist. Süsteemidinaamika kirjeldab süsteemi osade interaktsiooni läbi matemaatika. Süsteemimõtlemine kirjeldab samu interaktsioone kuid verbaalselt. Vahel ei ole modelleerimiseks piisavalt andmeid või on kommunikatsioon täpsusest olulisem. Süsteemi definitsioon on sisse ehitatud emergents: uute funktsioonide esilekerkimine
• deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) Raskused probleemide lahendamisel • Piirangud • Fikseerumine • Mentaalne struktuur – lahendamist soodustav – lahendamist takistav Takistuste ületamine probleemide lahendamisel • Alaeesmärkide püstitamine • Tagasisuunas töötamine • Lõpptulemus - vahendid (means-end analysis) • Ülesande ümberstruktureerimine • Analoogia leidmine 37 38 Loovmõtlemine • Probleemidele uudsete lahenduste leidmine • Uudne ja funktsionaalne • Loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktureerimine või ka analoogiline mõtlemine Arvutite ja inimeste võrdlus • Kas inimesed ja arvutid lahendavad probleeme sarnaselt? • Newell & Simon (1972) eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid • Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm- sammult.
Heuristikud – rusikareeglid, lihtsustatud mõtlemise skeemid mis on omandatud kogemuse teel. Nende kasutamine ei vii alati õige lahenduseni kuid kasutatakse just ned sest siis võtab ülesade lahendamine vähem aega. Ekspertteadmised ja andekus Millist mõju avaldavad taustateadmised probleemide lahendamisele? Valdkonnaspetsiifilised teadmised on tähtsad. Üldvõimete erinevus ei ole ekspertide ja algajate eristamisel oluline. Kas loovmõtlemine on oma olemuselt eriline mõtlemise vorm? Pigem ei ole, sest kombineeritakse tuttavaid ideid uutel viisidel või toimub mõistete ruumi radikaalne muutmine. Otsustamine Mis vahe on probleemi lahendamisel ja otsustamisel? Lahendamine – lahendaja püüab mõista probleemi konstrueerides esituse. Elementideks on probleemi algseis, soovitud eesmärk ja probleemi lahendamise operaatorid, lisaks nendevahelised suhted. Otsustamine – tugineb hinnangutele
Fikseerumine ei suudeta teatud seisust edasi minna Mentaalne struktuur - lahendust soodustav - lahendamist takistav Takistuste ületamine probleemide lahendamisel Alaeesmärkide püstitamine väikestest eesmärkidest suuremate poole Tagasisuunas töötamine lõppeesmärgist tagasi mõtlemine Lõpptulemus olemasolevate vahendite (means-end analysis) abil lahenduse leidmine Ülesande ümberstruktureerimine Analoogia leidmine Loovmõtlemine Probleemidele uudsete lahenduste leidmine Uudne ja funktsionaalne Loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktureerimine või ka analoogiline mõtlemine Etapid: (Wallas, 1926) Ettevalmistus Inkubatsioon ei tegele probleemiga aktiivselt Illuminatsioon Kontrollimine Algoritm - protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult Heuristikud - lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareeglid, mis on varem töötanud
Fikseerumine – ei suudeta teatud seisust edasi minna Mentaalne struktuur - lahendust soodustav - lahendamist takistav Takistuste ületamine probleemide lahendamisel Alaeesmärkide püstitamine – väikestest eesmärkidest suuremate poole Tagasisuunas töötamine – lõppeesmärgist tagasi mõtlemine Lõpptulemus – olemasolevate vahendite (means-end analysis) abil lahenduse leidmine Ülesande ümberstruktureerimine Analoogia leidmine Loovmõtlemine Probleemidele uudsete lahenduste leidmine Uudne ja funktsionaalne Loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktureerimine või ka analoogiline mõtlemine Etapid: (Wallas, 1926) Ettevalmistus Inkubatsioon – ei tegele probleemiga aktiivselt Illuminatsioon Kontrollimine Algoritm - protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult Heuristikud - lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareeglid, mis on varem töötanud
KEEL- in omane märgisüsteem, suhtlemisvahend, abstraktse mõtlemise oluline kandja ja inimkultuuri peamine talletaja ja loomisvahend. Funktsioonid: * kommukatiivne *tegelikkuse tunnetamise ja 6 üldistamine. Kõnefunktsioon paremakäelisel on vasak ajupoolkera- kõrgemad intellektuaalprotsessid (keel, loogiline mõtlemine). Loovmõtlemine (mate, kunst)- parem aju poolkera. Välismääraja ei määra üheselt käitumist (biheiviorismi ebapopolaarsus). Teadlikult planeeritud, mõtestatud, eesmärgipärane käitumine, mitte niivõrd reflektoorne. Käitumise oluliseks vahendajaks on mudel- sisult sotsiaalne, esemelis-praktiline. Aju töötab funktsionaalse süsteemina, mille vahendusel toimub kolmest erinevast allikast pärit erutussignaalide töötlemine. 1. sisemised ärritused. 2
olemite funktsionaalsuse summa. Süsteemimõtlemine on viis mõelda küsimusest, olukorrast või probleemist eksplitsiitselt kui süsteemist. [Crawley 2015] Mida see tähendab? • Süsteemimõttelemine on üks viis asjadest mõelda 84 • nagu loovmõtlemine või loogiline arutelu • sellisena ei ole ta formaalne teadus • Temast võib mõelda kui süsteemidünaamika pehmest versioonist • Süsteemidünaamika kirjeldab süsteemi osade interaktsiooni läbi matemaatika • Süsteemimõtlemine kirjeldab samu interaktsioone kuid verbaalselt • Vahel ei ole modelleerimiseks piisavalt andmeid või on kommunikatsioon täpsusest olulisem
Green ja Gilhooly võtavad kokku ekspert-algajate uurimusest saadud põhitulemused: - Ekspertide valdkonnaspetsiifiline mälu on parem - Eksperdid kasutavad algajatest erinevaid probleemide lahendamise strateegiaid - Ekspertidel on paremini läbi töötatud probleemide esitused - Ekspertide paremus on tingitud nende parematest valdkonaspetsiifilistest teadmistest mitte üldvõimetest - Eksperdiks saadakse rohke harjutamisega Loovmõtlemine ja loovus - Loovaks võiks pidada uudseid (originaalseid ja ootamatuid) lahendusi ja ideid, mis erinevad varasematest teadmistest ja on kasulikud - Sündinud geeniused: Mozart, osa lapsed ideaalse nooditajuga Howe, davidson ja sloboda kirjeldasid kirjanduses esitatud andekust: - Tuleneb geneetiliselt edastavatest struktuuridest ja on vähemalt osaliselt kaasasündinud - Anne ei pruugi avalduda väga varases eas ent vihjeid võimalikule andeksele küll
• eelistab mõnesid õppeaineid teistele • kulutab vabatahtlikult aega tegevusele oma huvialal • suudab laiendada õppimist nii-öelda võtmealalt ka mõnevõrra teise- suunalistele situatsioonidele • lai silmaring vastavas valdkonnas • suudab anda hinnangut enda ja teiste võimekusele mingis valdkon- nas • otsib abi ja võimalusi väljastpoolt, et avardada oma teadmisi vastavas valdkonnas Loovmõtlemine/loovus • pakub ladusalt välja uusi ideid • näeb ebatavalisi seoseid näiliselt kaugete nähtuste või ideede vahel • on paindlik mõtleja • haistab probleeme LISA 2 127 • tegutseb spontaanselt, intuitiivselt • talub mitmetähenduslikkust ja ebaselgust • taipab, kui on tegemist ebakõla ja seosetusega (ebaloogilisusega)
vahendavad sõnad, keel, kõne tervikuna. Sõnad=signaalid. Teisene tun.süs- sotsiaalse üldistatud kogemuse talletamine, vähem ise proovimist, püsivad närviseosed. KEEL- in omane märgisüsteem, suhtlemisvahend, abstraktse mõtlemise oluline kandja ja inimkultuuri peamine talletaja ja loomisvahend. Funktsioonid: * kommukatiivne *tegelikkuse tunnetamise ja üldistamine. Kõnefunktsioon paremakäelisel on vasak ajupoolkera- kõrgemad intellektuaalprotsessid (keel, loogiline mõtlemine). Loovmõtlemine (mate, kunst)- parem aju poolkera. Välismääraja ei määra üheselt käitumist (biheiviorismi ebapopolaarsus). Teadlikult planeeritud, mõtestatud, eesmärgipärane käitumine, mitte niivõrd reflektoorne. Käitumise oluliseks vahendajaks on mudel- sisult sotsiaalne, esemelis-praktiline. Aju töötab funktsionaalse süsteemina, mille vahendusel toimub kolmest erinevast allikast pärit erutussignaalide töötlemine. 1. sisemised ärritused. 2. konkreetse situatsiooni poolt antud
Taevas moodustavad tähed galaktikaid ja need omakorda moodustavad parvesid ning need veel omakorda aga superparvesid jne. Antud juhul oleksid tähed esimene ( kosmiline ) tasand ja galaktikad oleksid teine tasand ning galaktikate parved ja superparved oleksid vastavalt siis kolmas ja neljas tasand. Need oleksid taevasfäärid või selle sügavuse tasandid. Nagu me juba eespool nägime, sarnaneb selline Universumi struktuur inimese närvisüsteemi ehitusega. Ilmselt kujuneb loovmõtlemine välja alles väga kõrgel seostetasandil. Sellepärast, et ka teadvus, mälu ja teised psühholoogilised aspektid ei teki mitte millestki. ''Tühjale kohale'' ei sünni mitte miski mitte kunagi. Näiteks inimene kui elusorganism on biloloogiliselt samuti ''tervik'' - kõrgeim organiseerunud biotasand. Ta koosneb samuti väga paljudest (bio)tasanditest. Näiteks terviklikule bioorganismile eelneb organitesüsteemid, neile eelneb ( see koosneb ) omakorda organid ise, siis nendele omakorda
Taevas moodustavad tähed galaktikaid ja need omakorda moodustavad parvesid ning need veel omakorda aga superparvesid jne. Antud juhul oleksid tähed esimene ( kosmiline ) tasand ja galaktikad oleksid teine tasand ning galaktikate parved ja superparved oleksid vastavalt siis kolmas ja neljas tasand. Need oleksid taevasfäärid või selle sügavuse tasandid. Nagu me juba eespool nägime, sarnaneb selline Universumi struktuur inimese närvisüsteemi ehitusega. Ilmselt kujuneb loovmõtlemine välja alles väga kõrgel seostetasandil. Sellepärast, et ka teadvus, mälu ja teised psühholoogilised aspektid ei teki mitte millestki. ''Tühjale kohale'' ei sünni mitte miski mitte kunagi. Näiteks inimene kui elusorganism on biloloogiliselt samuti ''tervik'' - kõrgeim organiseerunud biotasand. Ta koosneb samuti väga paljudest (bio)tasanditest. Näiteks terviklikule bioorganismile eelneb organitesüsteemid, neile eelneb ( see koosneb ) omakorda organid ise, siis nendele omakorda
Taevas moodustavad tähed galaktikaid ja need omakorda moodustavad parvesid ning need veel omakorda aga superparvesid jne. Antud juhul oleksid tähed esimene ( kosmiline ) tasand ja galaktikad oleksid teine tasand ning galaktikate parved ja superparved oleksid vastavalt siis kolmas ja neljas tasand. Need oleksid taevasfäärid või selle sügavuse tasandid. Nagu me juba eespool nägime, sarnaneb selline Universumi struktuur inimese närvisüsteemi ehitusega. Ilmselt kujuneb loovmõtlemine välja alles väga kõrgel seostetasandil. Sellepärast, et ka teadvus, mälu ja teised psühholoogilised aspektid ei teki mitte millestki. ''Tühjale kohale'' ei sünni mitte miski mitte kunagi. Näiteks inimene kui elusorganism on biloloogiliselt samuti ''tervik'' - kõrgeim organiseerunud biotasand. Ta koosneb samuti väga paljudest (bio)tasanditest. Näiteks terviklikule bioorganismile eelneb organitesüsteemid, neile eelneb ( see koosneb ) omakorda organid ise, siis nendele omakorda
annaabi.ee 
