Ühiskonna valitsemine ja haldamine (0)

Ühiskonna valitsemine ja haldamine
Ühiskonna valitsemine on riigi kui terviku juhtimine.
Ühiskonna haldamine on administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste ellu viimine).
Demokraatia laiemalt tähendab elustiili, kindlaid väärtusi ja suhtlemispõhimõtteid.
Otsene demokraatia - klassis hääletame ja vähemus peab alluma enamusele.
Esindusdemokraatia - Eestis valitseb esindusdemokraatia, valitakse esindajad
Demokraatia nurgakivid:
1) tuginemine põhiseadusele
2) võimude lahusus
3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees
4) regulaarne vabade valimiste korraldamine
Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määratud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised
Riike (umbes 200)
Erinevad võimu korralduselt:
1) monarhia d
a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia ( Suurbritannia )
b) absoluutne monarhia (Brunei, Saudi Araabia )
2) diktatuurid (piiramatu võim)
a) konstitutsiooniline diktatuur ( ajutiselt antud võim, et luua demokraatlik riik)
3) autoritaarsed
Kuuba , Põhja-Korea
4) totalitaarsed riigid
NSVL
5) vabariik – maailmas levinum valitsemiskorraldus.
Demokraatlik valitsemine:
a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte
b) võim on avalik ja kontrollitav
c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal

• parlamentaarne
  

rahvas valib parlamendi
parlament valib presidendi ja nimetab valitsuse, valitsus annab aru presidendile

• presidentaalne
  

rahvas valib presidendi ja parlamendi
president nimetab valitsuse
Valimised
Demokraatliku ühiskonna põhitunnuseks on vabad valimised
Vabade valimisete põhireeglid:

valimised on üldised

ei rikuta põhilisi inimõigusi (rassiline, sooline, usuline diskrimineerimine )

puudub varanduslik piirang

kodakondsuspiirang (kehtib paralamendivalimistel)

tervise piirang ja teovõimetud

vanuseline piirang

valimised on vabad

kandidaatide ülesseadmisõigus igal legaalsel parteil ja kodanikul

kodaniku ei tohi mõjutada

valimised on ühetaolised ehk võrdsed

võrdsed tingimused valimisplatvormi tutvustamiseks

kõigil vaid üks hääl ning need on võrdsed
Valimiste etapid:

valimisteks ettevalmistamine (korralised ja erakorralised valimised). Parlamendivalimised enamasti iga nelja aasta tagant, presidendivalimised iga viie aasta tagant

valimiskampaania. Tutvustatakse parteide või üksikisikute valimisplatvorme, toimub saadikute registreerimine

hääletamine. Oma hääle andmine

häälte lugemine. Mandaatide ehk saadikukohtade jagamine
Peamised valimissüsteemid:

majoritaarsed

lihthäälteenamus. Võidab enim hääli saanud kandidaat. Probleem: hääled lähevad kaotsi, väiksemad parteid ei saagi parlamenti, ei peegelda lõplikult valijaskonna huve

absoluuthäälteenamus. Valituks osutub kandidaat, kes saab 50%+1 häältest

proportsionaalsed ( Eestis)

nimekirjasüsteemid. Kandidaatide ülesseadmine erakonna või valimisliidu nimekirjas (avatud ja suletud nimekirjad)

süsteem jagab saadikukohad vastavalt neile antud häälte arvule

mitmetasandilised valimisregioonid

hübriidsed – ühendatakse kaks eelmist valimissüsteemi
Parlamendi (omab seadusandlikku võimu, Eestis Riigikogu) ülesanded:

menetleda ja vastu võtta seadusi

ratifitseerida välislepinguid

kinnitada riigieelarve

kinnitada presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid

kontrollida täitevvõimu/valitsuse tegevust
Riigikogu valimised vastavalt põhiseadusele.
Vabariigi valitsus võrdub täidesaatev võim.
Valitsuse moodustamine:

autokraatlikus riigis paneb valitsuse paika monarh või diktaator

demokraatlikus riigis toimuvad valimised
Vabariigi valitsus ehk kõrgeim täidesaatev võim ja vahetub kahes olukorras:
1) pärast Riigikogu valimisi
2) pärast valitsuskriisi
Hea tava näeb ette, et demokraatlikud valimised võitnud partei juhile tehakse ülesandeks moodustada valitsus. Valitsust juhib peaminister
Eesti Vabariigi peaministrid:
(taasiseseisvunud Eestis esimene /oktoober 1992 – november 1994/ Mart Laar)
Koalitsioonivalitsus – moodustatakse koalitsiooni (valitsusliidu) alusel, ka Eestis
Peaminister Ratas
Keskerakond + IRL + sotsiaaldemokraadid
Ministeeriumid ja ministrid
Valitsuse peamised ülesanded:

viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat

juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel

koostada riigieelarve eelnõu ja enamik seaduseelnõusid

suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust
Vältimaks korralagedusi ministeeriumides, on ametisse pandud kantsler , kelle ülesandeks on korraldada ministeeriumide igapäevast tööd.
Täidesaatva võimu korraldamiseks tegutseb valitsuse juures veel riigikantselei , mida juhib riigisekretär, kes erineb ministrist, kuigi töö sama nagu ministeeriumi juhtimine
Valitsuse ülesanded:
I Õigusalase tegevuse vallas

parlamendile seadus eelnõud esitada ja muutmisettepanekuid

sätestada määrustega meetmed mis tagavad seaduste elluviimise

tagada kodanike turvalisus ja julgeolek
II Majandusvallas

koguda makse

korraldada riigi ettevõtete majandamist

juhtida riigi majanduse arengut ja strateegiat

koostada riigi eelarve

arendada side ja transporti
III Sotsiaalse heaolu ja kultuuri vallas

korraldada haridust ja meditsiini

tagada inimväärne elatustase

palk, pension , abiraha

rahvuskultuuri areng ja püsimajäämine

elu ja keskkond
IV Välissuhtluse vallas

diplomaatia + suhtlemine teiste riikidega

tagada riigi välisjulgeolek
Valitsuse põhitüübid

Enamusvalitsus

Minimaalse enamusega valitus: moodustatakse väga väikese enamusega, et parlamendi hääletusel oma seisukoht läbi suruda

Ekstraenamusvalitsus: moodustatakse kahe suure partei poolt, lisatakse 3-4 väikeparteid, et valitsuse kandepind oleks laiem

Vähemusvalitsus. Saab eksisteerida vaid siis, kui:
a) opositsioon on lagunenud
b) on tugevad komisjonid
c) väga tugevad survegrupid
Kohtusüsteem
Demokraatlikes riikides kasutatakse mitmetasandilist kohtusüsteemi.
I astme kohtud maakonna - ja linnakohtud + halduskohtud
Tegeleb haldus-, tsiviil ja kriminaalasjadega
Esitatakse apellatsioon
II astme kohtud Ringkonnakohus (3)
Tallinn ,Tartu ja Jõhvi
Arutusele võetakse edasikaebusi kassatsiooni korras
III astme kohus Riigikohus (Tartu)
Eestis valitakse (151) kohtunikku, kelle nimetab ametisse president, kohtuniku amet on eluaegne ja määratakse riiklik pension
Õiguskantsler (hetkel Madise) on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Õiguskantsler pole seotud justiitsministeeriumiga ja juhib eraldi ametkonda õiguskantsleri kantseleid. Ministri õigustega, parteiliselt sõltumatu jurist. Nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks Riigikogu poolt, tagandada saab vaid kohtuotsusega.
Tema pädevuses
1. Teostada seadusandliku järelvalvet (analoog konstitutsiooni kohtuga), annab aru Riigikogu ees seaduste kvaliteedist
2. Lahendada väärhalduse juhtumeid, võttes endale ombudsmani funktsiooni (usaldusmees), aitab lahendada riigiametnikega tekkinud konflikte
Ombudsman on riiklik lepitaja . Nagu mainitud , täidab seda ülesannet Eestis õiguskantsler, kes püüab osapooli lepitada ilma kohtuta.
Ombudsman on meil briti süsteemi järgi
Riigikontrolör – teostab parlamendi ja valitsuse töökontrolli.
Järelevalve seadusandliku tegevuse üle:
1) monitooring ehk seire
2) avaliku arvamuse mõju
3) finantskontroll (partei rahastamine )
4) muuta kuluaaride tegevus võimalikult läbipaistvaks (võitlus korruptsiooni vastu)
5) seadusandliku võimu tegevuse, seaduse kohasuse kontroll
6) parlament teostab ka ise järelvalvet (nt keskpank, ringhääling )
Järelvalve valitsuse tegevuse üle:
1) parlamendi iganädalane kontroll
2) valitsuse sisemine kontroll ehk audiitorkontroll
3) täidesaatva võimu väline varaline kontroll
4) avalik järelvalve(massiteabe vahendid, survegrupid)
Regionaalne valitsemine
Eesti jaguneb 15 maakonnaks ja (247) omavalitsusüksuseks – vallaks ja linnaks. Vald koosneb asustusüksustest: alevikest ja küladest. Suuremates linnades moodustatakse väiksemaid haldusüksuseid – linnaosasid (nt Tallinnas Kristiina, Nõmme).
Maakond on regioonis riikliku, vald ja linn kohalikud aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus ja maavanemal peab olema kohaliku omavalitsuse toetus. Maavanem nimetatakse viieks aastaks. Rahva valitud esindusvõimu organit maakonnas pole. Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, mida finantseeritakse riigi eelarvest.
Maavalitsuse peamised ülesanded (teostab maakonna riiklikku haldust)
1) korraldada ja koordineerida riiklikku haldust
2) käsutada riigi vara
3) korraldada ühistransporti, tervishoidu , kultuuri ja haridust
4) planeerida regiooni arengu
Maakonna lipp on kahevärviline: valge, roheline. Maakondade lippe eristab maakonna vapp lipu keskel.
Vald ja linn on iseseisvad omavalitsuse üksused. Neil on oma valitud esindusorganid ( volikogu ) ja oma eelarve. Volikogu valitakse, valimistel osalevad valla või linna elamuregistrisse kantud inimesed. Vallavolikogu liikmeks võib kandideerida Eesti kodakondsust omav vähemalt 18-aastane isik, aga ka Euroopa Liidu liikmesmaade kodanikud.
Volikogu ülesandeks on linnapea /vallavanema valimine ja linnapea/ vallavanem juhib kohaliku vallavalitsuse/linnavalitsuse tööd.
Omavalitsuse peamised ülesanded:
1) korraldada sotsiaalabi ja teenuseid
2) korraldada elamu ja kommunaalmajandust
3) korraldada heakorda ja keskkonna planeerimist
4) organiseerida ühistransporti
5) korraldada koolide, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist
Administratiivse ülesehituse põhimudelid:
1) tsentraliseeritud administratiivstruktuuri mudel, kus kõik otsused lähtuvad keskvõimust (Prantsusmaa, Venemaa)
2) autonoomse kohaliku võimu mudel (kahe- ja kolmetasandilised haldusjaotused), kus regionaalvõim on kohapealse esindaja käepikendus (Eesti, USA)
Mida enam tasandeid, seda iseseisvam on kohalik võim