Kokkuvõte tsivilisatsioonidest (0)

1 Hindamata

Ajaloo arvestus.

Teemad:

Ajaloo põhiteemad.

Ajalugu jaguneb esiajalooks ja ajalooks:
Esiajalugu – periood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.
Ajalugu – alates tsivilisatsioonide st. kirja tekkimisest.
Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid:
- Esiaeg ehk muinasaeg – kuni kirjalike tekstide ilmumiseni.
- Ajalooline aeg – muinasaja lõpust alates kuni… on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks.
* Vanaaeg – algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega . Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke.
ˇ Antiikaeg – Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr → vanaaja lõpp
 Euroopas

Tsivilisatsioonid

Mõiste – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. ( Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis – kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistunud ühiskond, riiklus , kirja kasutamine.
Esimesed tsivilisatsioonid:
Mesopotaamia – umbes 3000 eKr
Egiptus – umbes 2500 eKr
Ameerika tsivilisatsioonid: Peruu , Kesk-Ameerika – umbes 1600 eKr

Egiptus

Looduslikud olud:
Korrapärased üleujutused → 3 aastaaega
Eraldatus → kaitse võõrmõjude ja vaenlaste eest.
Niiluse orud väga viljakad → põlluharimine
Põhiperioodid:
* Varadünastialine aeg – 30.-27. sajand eKr
* Vana riik – 27.-22. sajand eKr
* Keskmine riik – 20.-17. sajand eKr
* Uus riik – 16.-11. sajand eKr
* Hiline periood – 11.-6. sajand eKr
Ühiskonna struktuur:
Ühiskond rangelt hierarhiline .
Ühiskonna tipus vaarao, kes oli poliitiline juht, usujuht [(pool)jumal] ja sõjaväe ülemjuhtaja
Vaaraost madalamal astmel olid ametnikud, siis tulid asevalitsejad, väepealikud ja preestrid ning seejärel kirjutajad . Viimasel astmel olid käsitöölised ja talupojad ning kastivälised olid orjad .
Religioon :
Usuti mitut jumalat – polüteistlik usund
Jumalad olid zoomorfsed – mõningate loomade osadega…
Usuti, et inimene jätkab peale surma elu enam-vähem tavapärasel viisil. Kuid see oli võimalik ainult juhul, kui surnule said osaks niisugused matuserituaalid, mis pidid tagama surnukeha säilimise → palsameerimine , matuserituaalid, hauakambrid
Tähtsamad jumalad olid:
* Amon – algselt õhu- ja tuulejumal , hiljem sõjajumal ning seejärel „jumalate kuningas“. Temaga seostatakse jäära. Alati inimesekujuline.
* Anubis – surmajumal, surnute teejuht ja kaitsja. Inimese keha ja šaakali peaga. Palsameerijate patroon . Neftidi ja Osirise poeg, kuid teda kasvatas Isis .
* Isis – soositud emajumalanna. Osav ravitseja ja maag ning egiptlased uskusid, et ta võib moonduda kelleks tahes. Osirise õde ja abikaasa
* Osiris – tema sümboliks on silm. Valitses allilma. Tema vend on Seth , tema poeg on Horos ning õde ja abikaasa Isis. Ta oli samuti viljakus- ja loodusjumal.
* Seth – mõrvas Osirise ja püüdis tappa Horost. Ta esindas kaost ja vägivalda, ent ka tugevust. Teda kujutati eeslipeaga, millest paistab välja sügavale ulatuv terav nuga. Ta hakkas sümboliseerima kurjust ning teda seostati kõrbega. Ta oli ka maajumal .
* Ra – päikse- ja loojajumal. Temast sai egiptlaste ülim kõiketeadev jumalus. Päike oli Ra keskne sümbol. Teda kujutati samuti päikseketast kandva pistrikuna.
* Hathor – päiksejumal Ra tütar. Taevane lehm, universumi emand , taevane käskijanna ning ka laste kaitsja. Kehastas viljakust, hiljem seostati armastusega. Oli ka tantsujumalanna ning ilujumalanna .
* Thot – tarkuse - ja maagiajumal. Leiutas kirjutamise ja oli kirjutajate patrooniks. Tegutses jumalate kirjutajana. Oli kuujumalus. Esines tihti paavianina ning ka iibislinnuna. Temast sai ka ajajumal (kuukalender, kuujumal …) ning ta vastutas ka matemaatika , astronoomia , raamatupidamise ja keelte eest.
Pühad loomad:
Kassid, skarabeus (Hepri), krokodill (Sobek), jõehobu (Tauert), kobra (Uadžet).
Kiri:
Hieroglüüfkiri – püha kiri
Hieraatiline kiri – preestrite kiri
Demootiline kiri – rahva kiri
Haridus ja teadus:
Hästiarenenud arstiteadus, matemaatika ja astronoomia (päikesekalender). Kirjutamisoskus oli privileeg , mis sai osaks ainult vähestele kuid lugemisoskus sai selgeks rohkematele.

Mesopotaamia

Looduslikud olud:
Jõgedevaheline maa – Tigrise ja Eufrati.
Korrapäratud üleujutused.
lõunas kuivus , põhjas mägede lähedal niiskus → vajadus maad niisutada ja kuivendada → niisutus- ja kuivendussüsteemid
loodusvaradeks savi ja pilliroog → savitsivilisatsioon
avatud piirkond → kaitsesüsteemid
Põhiperioodid:
Sumeri linnriigid ~30.-24. sajand eKr (~3000- 2340 eKr)
Semiidi suurriigid
Akadi -suurriik ~24.-22. sajand eKr (~2340-2193 eKr)
Vana-Babüloonia 18.-16. sajand eKr (1792-1595 eKr)
Assüüria 14.-7. sajand eKr (934-609 eKr)
Uus-Babüloonia 7.-6. sajand eKr (626-539 eKr)
Sumerite päritolu ja ühiskonnakorraldus:
Sumerite päritolu on teadmata. Valitsemisvorm oli monarhia . Ühiskond hierarhiline: preestrid (alguses olid valitsejad preestrid, kuid hiljem kandus võim üle kuningatele), kuningad ja vabad kodanikud
Semiidi suurriikide valitsemine:
Riikluse vorm oli piiramatu monarhia; suurriigid olid vallutatud, kuid võimul olid asevalitsejad → esialgu vallutatud riigist, kuid ülestõusude tagajärjel vahetati omade vastu. Kuningas oli jumala esindaja.
Ühiskonnakorraldus ja pereelu Hammurapi seaduste põhjal:
Hammurapi seadused puudutavad enamikku eluvaldkondi. ’silm silma, hammas hamba vastu’ põhimõte kehtis samast seisusest inimeste vahel. Ühiskond jagunes vabadeks kodanikeks, sõltlasteks ja orjadeks → seadused diskrimineerivad seisuse ja soo järgi. Naise seisund Mesopotaamias ei ole täiesti tagaplaanil, kuid perepea oli mees ning naise ülesanne oli mehele lapsi sünnitada. Lapsed pidid vanemaid austama.
Religioon:
Jumalad antropomorfsed - inimesekujulised. Usund polüteistlik.
Tähtsamad jumalad:
* Anu – taevajumal , jumalate isa. Temast peetakse väga lugu, kuid müütides ei mängi ta suuremat osa.
* Enlil – tuule- ja tormijumal. Tema kodu oli mägedes. Tõi vihma, leiutas kõpla ning aitas luua inimkonda. Oli babüloonlaste peajumal ning ühtlasi hävitaja. Kui ülimaks olendiks tõusis Marduk, hakati Enlili pidama kurjuse kehastuseks.
* Ea/Enki – mageveejumal ning elas maa- aluses meres. Oskas surelikke surnuist üles äratada.
* Šamaš – oli rändurite kaitsja, esindas valgust ning päikese eluandvaid omadusi. Õigusejumalana kaitses ohvreid ja karistas kurjategijaid.
* Ištar – armastusejumalanna ja ühtlasi ka sõjajumalanna. Oli Šamaši õde. Ta oli kaunis ja meelas, tõre ja sallimatu . Armastusejumalannana seostati teda õhtutähega, sõjajumalannana hommikutähena.
* Marduk – algselt üpris kõrvaline tormijumal, tõusis hiljem linnajumalaks ning seejärel Babüloonia peajumalaks, tarkuse ja võidu toojaks.
Preestrite roll ühiskonnas:
Preestrid pääsesid ainukesena jumalakuju hoidvatesse templitesse. Ohverdustalitused. Igapäevased kombetalitused…õpetamine.
Kiri:
Kiilkiri , märgid vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil → skemaatilisus.
Haridus:
Koolid asusid põhiliselt templite juures ja olid preestrite hoole all. Enamik, kuid mitte kõik, õpilasi pärines jõukamatest perekondadest.
Teadus:
Matemaatikas kasutusel kuuekümnendsüsteem, nulli alguses kasutusel polnud, arenenud geomeetria ja algebra. Kasutusel kuukalender.

Kreeka

Looduslikud olud:
Mägine maastik , mis on põlluharimiseks vähesobiv. Killustatud. Liigendatud rannajoon – kaubasadamad ning kaitse merelt . Kaubateede ristumiskoht .
Põhiperioodid:
Kreeta -Mükeene periood ~2000-1100 eKr
Tume ajajärk ~1100-800 eKr
Arhailine ajajärk ~800-500 eKr
Klassikaline ajajärk ~500-338 eKr
Hellenismiperiood 338-30 eKr
Klassikalise ajajärgu ühiskond:
Klassikaline ajajärk on Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Valitsemine oli demokraatlik. Valitsemisvormid: Rahvakoosolek, mis valis 500-liikmelise nõukogu, riigiametnikud (sealhulgas 10 strateegi ehk väejuhti) ja 6000 kohtunikku (vahetusid kuu aja jooksul, mis tagas nende erapooletuse ja pädevuse.
Ühiskonna hierarhia :
Ühiskond patriarhaalne
Inimesed jagunesid vabadeks kodanikeks (=vaba, mees, täisealine, põliselanik) ja mittekodanikeks (=naine, ori ja metoig = võõramaalane/mitteateenlane)
Naistel puudusid kodanikuõigused ja varanduslik iseseisvus
Perekond:
Naistel oluline roll kodus majapidamise korraldamises ja laste kasvatamises. Perepea on mees
Klassikalise ajastu kultuur:
Kiri:
Kreeka tähestik alfabeet on loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal, ülevõtmine leidis arvatavasti aset aastal 800 eKr. Koosneb 24 tähemärgist.
Haridus:
Poisse hariti alates 7 eluaastast. Rikkamates peredes kodus pedagoogi käe all. Koolis õpiti lugemist, kirjutamist, muusikat, luulet ja gümnastikat. Tüdrukutele õpetati majapidamis- ja käsitööalaseid teadmisi.
Sparta kasvatus:
Seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Kahekümnendast eluaastast loeti neid täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümnendast ka täieõiguslikeks kodanikeks. Täiskasvanud spartiaadi elu möödus põhiliselt oma perekonnast eemal väeosas ning sõjalise treeningu tähe all. Spartiaadid olid elukutselised sõjamehed.
Religioon:
Polüteistlik usund ning jumalad olid antropomorfsed. Neid kujutati ühe suute perekonnana.
* Zeus – peajumal. Valvas jumalate ja surelike asjade üle. Kontrollis kõue, välku ja vihma. Karistas kuritegusid , tasus tõe eest ja lahendas jumalate tüliküsimused
* Hera – taevajumalatar. Vastas Zeusi abielurikkumistele armukadeduse ja visa ning kavala kättemaksuhimuga. Teda austati kui abielu- ja sünnitusjumalannat.
* Poseidon – merejumal. Oli samuti maavärinatejumal ja hobustejumal. Teda kujutati kolmhargiga. Ta põhjustas ja lõpetas torme oma suva järgi. Ta lõi hobused ja õpetas surelikud ratsutama.
* Hades – Zeusi ja Poseidoni vend. Valitses manalat, kus ta elas hiilgavas palees , mille oli ehitanud Hephaistos titaanide tööjõu varal . Tema kuningriigi piire valvas Kerberos . Hadese allilma hakati kutsuma Hadeseks.
* Demeter – taimekasvu- ja viljakusjumalanna ; oli pikk, hästi lõhnav ja kaunis tegelane, kes õnnistas lemmikuid hea saagiga. Zeusi õde ning Rhea ja Kronose tütar. Esindas loodusjumaluste kolmandat põlvkonda, kuna tema ema oli Gaia . Tema ja Zeusi tütar oli Persephone .
* Ares – sõjajumal, tundis mõnu konfliktist, nautis verevalamist ja rõõmustas enda põhjustatud hävingu üle. Metsik ja isemeelne, ei mõelnud oma tegude õigustatusele või nende tagajärgedele.
* Athena – neitsilik tarkusejumalanna, hoidis ühiskonnas alal õiglust. Tema soositud linn oli Ateena . Oli muljetavaldav strateeg ja kartmatu sõdalane. Teda kujutati hoidmas käes kilpi ja mõõka. Oli samuti kudumise jumalanna ning hariduse, kunsti ja teaduse patroon.
* Apollon – igavesti noor ennustamis-, vibulaskmis-, muusika - ja tervistusjumal. Zeusi poeg ja Artemise kaksikvend.
* Artemis – jahijumalanna . Teda austati kõnnumaal elava neitsi näol. Oli ka loomade käskijanna ja kaitsjanna.
* Hephaistos – oli jumalik sepp ja jumalate arhitekt . Tema muljetavaldavad oskused lihtsustasid jumalate elu. Zeusi ja Hera poeg. Lõhestas Zeusi pea, et sealt saaks väljuda Athena.
* Dionysos – veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Avastas viinapuu ja veinitegemise. Tema isa oli Zeus. Teda kujutati sageli härjasarvedega, viidates tema mehelikkusele.

Rooma

Looduslikud olud:
Suhteliselt tasane maastik → sobiv põlluharimiseks
Rannajoon vähem liigendatud → vähem meresõitu
Geograafiline terviklikkus lõi eeldused ühtse riigi tekkimiseks.
Rahvad Apenniini poolsaarel enne Rooma riiki:
* Etruskid – asustasid Apenniini poolsaare lõunaosas asuva maakonna → Etruuria. Nende päritolu on tundmatu, kuid nad ei kuulunud indoeurooplaste hulka → ei ole itaalikute ega kreeklaste suguvõsas. Elatusaladeks meresõit, kaubandus ja käsitöö (olid suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad). Neil kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdvalt seotud liidu. Sisekorralduse kohta puuduvad täpsemad andmed, kuid võib arvata, et seal valitses mõjuvõimas aristokraatia.
* Itaalikud
* Samniidid
* Sabiinid
* Kreeklased
* Foiniiklased
Rooma linna rajamine/tekkimine:
Rooma linn tekkis Tiberi vasakule kaldale, umbes 25 km suudmest, seitsmele künkale. Linna kujunemine kestis mitu sajandit. Arheoloogilise materjali järgi otsustades oli ~600. aastaks eKr moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks. Küngastevahelisse orgu rajati foorum , Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Peagi piirati linn müütidega, hakati ehitama templeid ja teisi ühiskondlikke hooneid.
Hiljem väideti, et Rooma linna on rajanud Romulus, kes oli Marsi ja tema noore preestrinna poeg. Legend räägib, et Romuluse ja Remuse isa käskis nad visata korviga Tiberisse. Vool uhtus poisid kaldale, kus nad sattusid emahundi hoole alla, hiljem kasvatas nad üles karjus . Nad kasvasid suureks ja kukutasid oma vanaisa võimult ning asusid linna rajama. Töö käigus puhkenud tülis tappis Romulus Remuse ja lõpetas ehituse üksi.
Rooma linna valitsemine ja ühiskond kuningate ajal:
Roomat on valitsenud kokku seitse kuningat ning (väljaarvatud Romulus) on nad kõik ajaloolised isikud. Kolm viimast kuningat olid etruskid.
Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul (=komiits) kinnitatud kuningas. Ta valitses koos senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Kodanikkond = Populus Romanus → 3 triibust → 3x10 kuuriat → 30x10 genus ’t (sugukonda) → perekond. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Seisused olid patriitsid – kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse ja pääseda senatisse, ja plebeid – kodanike seisus, kuhu ei kuulu patriitsid, neil oli õigus osaleda ainult rahvakoosolekul. Ühiskondlikud suhted jagunesid klientideks ja patroonideks. Kliendid olid patroonide (rikas ja mõjukas kaaskodanik) kaitse alla.
Rooma linna valitsemine ja ühiskond vabariigi ajal:
Roomlased nimetasid oma riiki res publica ehk avalik/ühiskondlik asi, mis hakkas hiljem tähendama vabariiki. Riigiorganitena tegutsesid:
* Senat – koosnes ~300 liikmest ehk senaatorist, kes olid sugukondade vanemad; hiljem ka magistraadid . Selle ülesandeks oli kujundada sise- ja välispoliitikat, juhtida sõjandust ja rahaasju.
* Rahvakoosolekud – elamispiirkonnad ja sõjaväeosad, iga väeosa või piirkond andis kokku ühe hääle. Ülesanneteks oli magistraatide valimine, sõja ja rahu üle otsustamine, seaduste vastuvõtmine (senati heakskiidul)
* Magistraadid – valiti rahvakoosolekul üheks aastaks. Igasse ametisse valiti korraga vähemalt kaks inimest → kollegiaalsed → välditi riigiametnike võimu liigset tugevnemist. Tasu ei makstud, sest riigi teenimist peeti kodaniku aukohuseks. Pärinesid peaaegu eranditult rikaste roomlaste seast. Ametid olid omavahel hierarhias:

Kõige kõrgemad ametnikud olid konsulid – juhtisid sõjaväge ning olid kriisiaegadel diktaatorid
Preetorid – tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid samuti sõjaväge juhtida ja vajadusel konsulit asendada.
Tsensorid – korraldasid rahvaloendusi ja kommete järelvalvet. Nad koostasid senaatorite nimekirja.
Ediilid – avaliku korra kaitse
Kvestorid – riigikassa
Rahvatribuunid – plebeide õiguste kaitse, vetoõigus ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve. Neid valiti üksnes plebeilist päritolu kodanike seast.

Puunia sõjad:
Puunialased = kartaagolased (= foiniiklased?)
I sõda 264-241 eKr – võitlus käis põhiliselt merel. Esialgu olid ülekaalus kartaagolased, kuid sõja kestel suutis Rooma rajada tugeva laevastiku ja omada kogemusi merelahingus → rooma lased saavutasid mitu võitu ning sundisid vaenlase rahu paluma.
II sõda 218-201 eKr – kartaagolased püüdsid oma positsioone taastada. Kartaagolaste väepealik Hannibal tungis Hispaaniast läbi Gallia ja üle Alpide Itaaliasse ning purustas Rooma väe Cannae lahingus. Kuid roomlased seadsid uued väekoondised võitlusvalmis ning sundisid Hannibali ja tema väed tagasi kodumaale pöörduma. II Puunia sõja tagajärjel kaotas Kartaago kogu oma laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ning ühtlasi oma sõjalise tähtsuse.
III sõda 149-146 eKr – Kartaago vallutati ja hävitati.
(aastal 146 eKr vallutati ja liideti Makedoonia ning aastal 133 eKr pärisid roomlased Pergamoni riigi)
Vallutatud alade valitsemine:
Valitses Divide et impera! põhimõte – jaga/jaota ja valitse, see tähendab, et Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi alati ühekaupa ja sõlmis kokkuleppeid igaühega eraldi. Niiviisi kehtestati allaheidetud rahvastele ja tiikidele erinevad sõltuvusetingimused, mis takistas nende ühist väljaastumist Rooma vastu ja võimaldas roomlastel tarviduse korral õhutada nende omavahelisi pingeid ja vastuolusid. Kuid nad jätsid peaaegu täielikult puutumata allutatud riikide elukorralduse, nende usu, keele ja kombed ning sageli ka valitsusviisi. Üksnes ülestõusude ja vastuhakkude korral sekkuti valitsemisse.
Erinevate piirkondade nimetused:
* Itaalias:
ager publicus ehk Rooma riigi maa. Sellest moodustus Rooma riigi maatagavara.
koloonia – sõjalised tugipunktid. Rajatud strateegiliselt tähtsamatesse kohtadesse (Rooma kodanike asulaid). Neist ei saanud kunagi sõltumatuid riike.
munitsiipiumid – omavalitsus ja Rooma kodakondsus. Nad olid Rooma riigi osad.
liitlased – liidulepingu kohaselt pidid nad oma sõjaväe Rooma riigi käsutusse andma. Neile ei pandud peale ei makse ega muid kohustusi.
* Väljaspool Itaaliat:
provintsid – maa kuulus Rooma riigile ja need olid maksustatud. Linnad säilitasid omavalitsuse ja kohalikesse asjadesse ei sekkutud. Iga provintsi valitses asehaldur , kelleks sai tavaliselt mõni endine magistraat . Asehaldur pidi hoidma ära kohalikke vastuhakke ning kaitsma provintsi välisvaenlaste eest. Nad ei saanud riigilt palka.
Rooma vabariigi languse põhjused:
* Talupoegade laostumine (talupojad moodustasid enamuse sõjaväest → ei suutnud oma perekonda ülal hoida. Olid sunnitud oma maatüki rikastele müüma ning linna suunduma)
* Impeeriumi laienemine (kodanikkonna kasv, proletariaaride osakaalu suurenemine)
* Mariuse sõjaväereformid (Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks. Nad said relvastuse väepealikult. Pärast aastatepikkust teenistust erru minnes said nad riigilt maatüki. Kujuned palgasõjavägi, kes oli ennekõike ustav väepealikule)
Kodusõdade põhjused ja tagajärjed:
Põhjusteks on sõjaväereform → väejuhtide esiletõus → võimuvahetused
Tagajärjeks oli Rooma riigi lõpp…
Varane keisririik :
Valitsemiskorraldus :
Riik oli ametlikult endist viisi res publica.
Valitsejat nimetati princeps, tõlkes esimene. Oli ammusest ajast kasutatud kõige auväärsema senaatori tiitlina. Ta koondas enda kätte konsuli , provintside asevalitseja , rahvatribuuni, ülempreestri ja imperaatori ametid.
Igal aastal seati siiski ametisse magistraadid ja senat pidas korrapäraselt oma istungeid.
Senaatoriseisus hakkas laienema, keisrid hakkasid senaatoriteks määrama esmalt muude Itaalia linnade ja seejärel ka provintside aristokraate.
Varase keisririigi perioodi lõpul anti keisri määrusega kodakondsus kõigile riigi vabadele elanikele → kodakondsuse mõiste kaotas Rooma riigis sisulise tähenduse.
Ühiskond:
Linnad olid majandus-, kultuuri- ja halduskeskused. Rikastest inimestest, ka suurmaaomanikest, elasid paljud linnas. Roomlaste ettekujutuses olid linn ja tsiviliseeritud elu omavahel lahutamatult seotud. Kõrgelt hinnati oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Vallutussõdade tagajärjel aga sattusid nad suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla → kreeka keel, kirjandus, kombed ja uskumused. Hoolimata mõnede roomlaste protestidest, levis kreeka kultuur edasi, kuid rooma ühiskond säilitas põhijoontes oma traditsioonilise ilme.
Seisused:
Seisusevahelisi piire määratlesid osaliselt ka seadused.
Ühiskonna kõige kõrgemal astmel asus pärilik senatiaristokraatia . Senaatorid olid suurmaa omanikud , kuid saatsid oma elu mööda Roomas kõrgeimates riigiametites. Senaatori võis kaugelt ära tunda tema toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi.
Senaatoritele järgnes ratsanikuseisus , mille moodustasid samuti rikkad ja mõjukad inimesed. Algselt kuulusid sellesse seisusesse roomlased, kes jõudsid endale ratsahobuse osta, kuid hiljem hõlmas see seisus lihtsalt teatava jõukuse saavutanud Rooma kodanikke . Nende seas oli suurmaaomanikke ning ratsanikud tegelesid ka kaubandusega. Nende hulgast pärinesid rahaasju korraldavad riigiametnikud ning ka kohtunikud.
Senaatorid ja ratsanikud moodustasid rooma ühiskonna ülemkihi ning neist madalamal seisis lihtrahvas (käsitöölised, talupojad, proletaarid), vabakslastud ja orjad. Madalamate ühiskonnakihtide esindajad olid enamasti mõne ülemkihi isiku kliendid, kes said loota materiaalset ja õiguslikku abi.
Perekond ja kasvatus:
Perekond (=familia) oli mehekeskne, perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete (= naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega , poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja) üle. Täiskasvanud ja abielus pojad allusid oma isale tema eluajal ning ka kogu nende varandus oli isa oma.
Naistel puudusid poliitilised õigused. Kohtuasjades olid nad meessoost isiku hoole ja eestkoste all. Abielu tähendas naise jaoks isa eestkostest abikaasa eestkostele üleminekut. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Kuid naistesse suhtuti mõneti vabameelsemalt kui Kreekas → nad polnud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud.
Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus pereisa käe all. Kreeka kommete levides, hakati tähelepanu pöörama ka laste vaimsele harimisele. Kõige rikkamates peredes oli selleks kreeka päritoluga koduõpetaja (ori või vabakslastu), teised saatsid oma pojad ja vahel ka tütred 7-aastaselt kooli, kus omandati kirjatarkuse alused. Õpiti kreeka ja ladina keelt ning kreeka ja rooma kirjandust, ajalugu ja filosoofiat .
Meelelahutus Roomas:
Roomlased ei pidanud spordist suurt lugu, kuid nad armastasid vaatemänge (hoburakendite võidusõite hipodroomil ja veriseid võitluse amfiteatris). Mänge hakati korraldama tihedamalt ja sellest sai esmajoones keisri aukohus. Rooma rahvas nõudis leiba ja vaatemänge ning seda püüdsid keisrid talle ka pakkuda.
Hipodroomidest oli tähtsaim Circus Maximus (tõlkes suur ring), mis paiknes otse keisrilossi kõrval. Kaarikujuhtideks olid orjad, kuid edukamad neist saavutasid kuulsuse ja teenisid võitudega raha. Kaarikud pidid läbima 7 sirget – kokku umbes 4 kilomeetrit.
Suurim amfiteater oli Colosseum . Amfiteatrites peeti gladiaatorite võitlus – see traditsioon on üle võetud etruskidelt. Roomlased arendasid etruskide kombest kõigis ühiskonnakihtides kõrgelt hinnatud lõbustuse. Gladiaatorid võitlesid nii omavahel kui ka metsloomadega. Omavahel peeti kahevõitlust. Võidetu saatus jäi publiku otsustada, keisri kohalviibimise korral kuulus lõplik sõna temale. Merelahingute etendamine jäi erandlikuks. Gladiaatorid olid enamasti orjad, nad saavutasid kuulsust ning mõnele anti silmapaistva esinemise eest vabadus.
Hiline keisririik:
Hilise Rooma keisririigi algust loetakse Diocletianuse valitsemisajast.
Diocletianuse reformid:
* Sõjaväereformid – suurendati leegionide arvu ja tugevdati piirikaitset, kindlustussüsteemid Rooma kaitseks, reservväe moodustamine.
* Haldusreformid – suurenes keisrivõim ja vähendati piirkondade ja linnade omavalitsuste õigust
* Maksureform – raha väärtuse alandamine , piirhindade kehtestamine, maksude kogumine natuuras .
Rooma keisririigi langus:
Põhjused:
* Majanduslikud probleemid – inflatsioon → maksude tõstmine ja väärismetalli sisalduse vähenemine rahas → hinnatõus → kaubanduse allakäik
* Linnaelu pidev allakäik
* Ida- ja lääneprovintside erinevuste süvenemine
* Talupoegade olukorra halvenemine – suurenevad maksud → talupojad muutusid sõltlasteks; barbarite rüüsteretked → talumaade laastamine
* Rahvaarvu vähenemine
Lagunemine :
330 – Constantinus Suur rajas uue pealinna Konstantinoopolisse
395 – Rooma impeeriumi lõplik lõhenemine Ida- ja Lääne-Roomaks
Lõpp:
476 – Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Rooma keisri Romulus Augustuluse.
Rooma kultuur:
Roomlaste varasest kultuurist pole peaaegu midagi teada. Esimesed rooma autorid piirdusid kreeka kirjanduse tähtteoste tõlkimisega. Kreeka kultuur on mõjutanud rooma kultuuri väga palju – kirjanduses, teatris, kõnekunstis, filosoofias ja religioonis.
Teater:
Meelelahutuslikum kui Kreekas. Teater polnud nii tähtis kui Kreekas, see jäi oma populaarsuselt hipodroomisõidule ja gladiaatorite võitlusele kindlalt alla. Teatrietendused olid põhiliselt rahva naerutamise ja lõbustamise paigad .
Teatrietendused toimusid vabas õhus. Lava ja pealtvaatajate istekohad olid enamasti puust. Rooma teatris puudus koor. Etendus toimus maskides näitlejate omavahelistes dialoogides. Näitlejate ühiskondlik staatus oli madal ja nende hulgas leidus isegi orje ning hiljem ka naisi.
Kirjandus:
Kuldse ajajärgu tuntud kirjanik Vergilius pühendus kirjutamisele nooremas eas, kui oli võitnud Augustuse pooldajate soosingu. Ta oli kannatanud kodusõdades ülekohut ning seetõttu hindas kõrgelt Augustuse kehtestatud siserahu. Ta ülistas seda ka oma loomingus. Tema peateos on „Aeneis“, mis pühendub roomlaste legendaarsetele eeskäijatele. Kuna Augustus uskus end Romulusest põlvnevat, siis ülistas Vergiliuse eepos keisri esiisa.
Mõni ajaloolane kirjutas oma lähiminevikust või isegi kaasajast → neist sündmustest, millega nad ise seotud olid. Kuulus riigimees Caesar on tuntud ka ajalookirjutajana. Ta õigustab oma teoses enda tegusid ja vaikib maha mõningad talle ebasoodsad üksikasjad. Teistmoodi on aga Augustuse ajal kirjutanud ajaloolase Titus Liviuse looming. Ta püüdis ajaloost esile tuua seal sisalduvat õpetlikku sõnumit.
Hõbedasest ajajärgust on levinud lühikeste, sageli iroonilise sisuga luuletuste – epigrammide ja satiiride kirjutamine. Hakkas kujunema ka romaanižanr. Antiikromaani silmapaistev esindaja on Apuleius.
Kõnekunst:
Kõnekunstile pöörati suurt tähelepanu, kuna poliitiku edukus sõltus sellest, kuidas ta suutis oma vastaste seisukohti kummutada. Võeti eeskuju Kreekast, sest seal oli kõnekunst juba varem kõrgel tasemel. Kõnemeeste – oraatorite – seast tõuseb esile Cicero , kes pärines ratsanikuseisusest. Suur osa tema kõnedest on kirjalikus vormis tänapäevani säilinud. Temalt pärineb ka hulk mõttetihedaid erakirju, mis annavad hea pildi Rooma vabariigi lõpukümnendite ühiskondlikust ja poliitilisest elust.
Religioon:
Tugevad etruskide ja kreeklaste mõjutused. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga looduse asi või elusolend oli nende meelest hingestatud ja sisaldas endas jõudu, mida tähistati terminiga nuumen – neid oli lõpmata palju. Majadel olid oma kaitsevaimud, kellest oli tähtsamad laarid – nad kehastasid esivanemate hingi. Igal perel oli ka oma geenius , kes kaitses abielu ja edendas soo jätkamist; ta oli maokujuline vaim.
Nende jõudude kõrval austasid roomlased ka antropomorfseid jumalaid:
* Janus – ta oli kahenäoline – ta vaatas korraga ette ja taha, nägi tulevikku sama selgesti kui minevikku . Kodudes oli ta uste- ja väravatejumal. Roomlased seostasid teda rändamisega, tehes temast sadamatejumala ja meresõidu leiutaja. Sõja ajal olid tema kahe sissepääsuga templi mõlemad väravad lahti, rahuajal need suleti. Tema järgi nimetati ka Jaanuari kuu ning jaanuari esimene päev oli Januse püha.
* Jupiter – kreeklaste Zeus
* Juno – kreeklaste Hera
* Neptunus – kreeklaste Poseidon
* Minerva – kreeklaste Athena
* Vulcanus – kreeklaste Hephaistos.
* Mercurius – kreeklaste Hermes . Ta oli jumalate käskjalg ning ta tegutses saadiku ja heeroldina; oli vahendajaks jumalate ja surelike ning vahel ka jumalate endi vahel. Zeus andis Hermesele tiivulise hõbemütsi ja hõbedaste tiibadega sandaalid, et ta kiiresti tegutseks. Ta oli surnute saadikuks allilma ning ka suhtlemisjumal, kuna usuti, et ta leiutas tähestiku. Ta kandis poolvend Apolloni kingitud võimast kuldsaua – heeroldikeppi.
* Apollo – kreeklaste Apollon
* Venus – kreeklaste Aphrodite. Oli ilu- ja armastusejumalanna. Tekkis täies hiilguses merevahust. Ta kandis võluvööd, mis äratas armastust nii lihtsurelikes kui jumalates. Ta oli põhiliselt eblakas ja südametu jumalanna. Ta abiellus Hephaistosega, kõige inetumaga jumalatest.
* Diana – kreeklaste Artemis
* Mars – kreeklaste Ares
9

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 9 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

9 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

NoOneThere Õppematerjali autor

Kokkuvõte tsivilisatsioonidest - Egiptus, Mesopotaamia, Kreeka, Rooma.

tsivilisatsioonid tsivilisatsioon egiptus mesopotaamia kreeka rooma looduslikud olud religioon jumalad kultuur

Sarnased õppematerjalid

docx

Ajalugu | Üldiselt (mõiste,periodiseerimine, allikad), Esimesed tsivilisatsioonid, Vana-Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

kogumi ega kinnis-muistisega. o Kirjalikud ajaloo allikad - Ürikud, kroonikad, seadused, memuaarid, statistilised materjalid jms o Suulised ajaloo allikad - Pärimused, legendid, müüdid, muinasjutud, rahvaluule o Etnoloogilised ajaloo allikad - Tavad, kombed traditsioonid o Lingvistilised ajaloo allikad - Keel, murded o Audiovisuaalsed ajaloo allikad - Fotod, filmid, helisalvestused · Esimesed tsivilisatsioonid o Tekkimise eeldused-jääaeg oli läbi, rahva olemasolu, varanduslik kihistumine, riikluse olemasolu, kirja olemasolu, loodus, ühiskondlik tööjaotus, tingimused karjakasvatamiseks ja põllu harimiseks olid soodsad o Tekkimise põhused-rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid, rahvaarvu kasv, rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda

Ajalugu

doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd -eesmärk on ajaloo arengu tõepärane mõtestamine -allikasse tuleb suhtuda kriitikaga- Igal ajastul kirj. Ajalugu teisiti kui varem ja hiljem Ajalugu on katkematu protsess Inim tsivilisatsioon on teatud piirkonna oma näoline terviklik ühiskonna ja kultuuri pilt ARUTLE JA ANALÜÜSI 1. Inimese evolutsiooni lähtekoht on Ida-Aafrika, kus 6-5 miljonit aastat tagasi lahknesid inimese ja ahvide arenguliinid ja kust inimese eellased e. Hominiidid levisid Euraasiasse. Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid,

Ajalugu

doc

Inimene, ühiskond, kultuur I osa: Vana-Idamaad, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

australopiteekus e lõunaahvlane esimene lüli inimahvide ja inimeste vahel, kes aju suurenedes hakkasid kahel jalal käima neandertallane - on inimese liik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, tegutses ajavahemikus umbes 150 00040 000 aastat tagasi Homo Sapiens e tarkinimene inimesega sarnanev liik, kes ilmus u 40 000 aastat tagasi Euroopasse 3. Tsivilisatsioonid tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond, mõiste tekkis 18. saj Prantsusmaal primaarne tsivil - tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. Kujunesid üksteistest sõltumatult sekundaarne tsivil saanud mõjutusi, kujunenud teiste eeskujul (Vana-Rooma eeskujuks Vana-Kreeka, täielikult) Oswald Spengler saksa filosoof, kes väitis, et on olnud ainult 8 tsivilisatsiooni: antiikkultuur, araabia, egiptus,

Ajalugu

doc

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma suur konspekt

KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene perioodide vahel olid, et

Ajalugu

doc

Vana-Rooma referaat 10. klass

KOOL Vana-Rooma Referaat Koostas: Sinu Nimi Klass: Juhendaja: Õpetaja Nimi Tartus, 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kronoloogia............................................................................................................................. 3 Rooma linna algus.................................................................................................................. 4 Rooma linna teke................................................................................................................. 5 Kuningate aeg Roomas.............................................................................

Ajalugu

docx

Vanaaeg

II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID

Ajalugu

docx

Vana Aeg - Ajaloo Kontrolltöö

1.Pane kirja antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Tähestik, demokraatia, poliitika, tänapäeva teadustele, meditsiin, rahvusvahelised mõisted, kohtupidamine, Ladina keel, Arhitektuur, Sõjandus, kunst 2.Kirjelda hellenite kasvatust, haridust ja igapäevaelu Poiste harimine/kasvatamine, tüdrukute harimine oli pere enda teha, ühiskond oli patriarhaalne, haridus – Homerose eeposed– sportlikud harjutused, aksepteeriti homosuhteid, naine kodus, vaestel vähe haridust, rikkad võimaldasid rohkem 3. Ateena Sparta Demokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid spartiaadid (10%) Lihtrahval sõnaõigus Perioigid tegelesid käsitöö ja kauplemisega Aristokraatial puudusid ees

Ajalugu

odt

Vana-Rooma küsimused

KORDAMISKÜSIMUSED ROOMA 1. Itaalia Apenniini poolsaarel, Vahemeres. Looduslikud olud Võrreldes Kreekaga vähem mägine ja rohkem põlluharimiseks sobivaid tasandikke. Rannajoon pole väga liigendatud lõid paremad eeldused riigi tekkeks. 2. Rahvad : · Itaalikud · Latiinid · Samniidid · Kreeka kolooniad · Kartaagolased · Etruskid -> 8 6 saj. Ekr Rooma 600 a. Ekr., Tiberi jõe alamjooksule, Romuluse poolt. Kuningate aeg 753-510 eKr. Kuningate aeg Rooma linnriigi kujunemise aeg. Rooma kodanikkond : · Sugukonnad tähtsamad vanemad kuulusid senatisse. · Perekonnad pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis. Patroon Roomas rikas ja mõjukas inimene, kes võttis vaesed inimesed oma kaitse alla. Klient vaesed, kes o

Ajalugu

Rohkem sarnaseid