Vana-Rooma küsimused (0)

1 Hindamata

KORDAMISKÜSIMUSED
ROOMA

Itaalia – Apenniini poolsaarel, Vahemeres.
Looduslikud olud – Võrreldes Kreekaga vähem mägine ja rohkem põlluharimiseks sobivaid tasandikke . Rannajoon pole väga liigendatud – lõid paremad eeldused riigi tekkeks.

Rahvad :

Itaalikud
Latiinid
Samniidid
Kreeka kolooniad
Kartaagolased
Etruskid -> 8 – 6 saj. Ekr

Rooma – 600 a. Ekr., Tiberi jõe alamjooksule, Romuluse poolt.
Kuningate aeg – 753-510 eKr.
Kuningate aeg – Rooma linnriigi kujunemise aeg.
Rooma kodanikkond :

Sugukonnad – tähtsamad vanemad kuulusid senatisse.
Perekonnad – pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis.

Patroon – Roomas rikas ja mõjukas inimene, kes võttis vaesed inimesed oma kaitse alla.
Klient – vaesed, kes on ennast andnud rikaste kaitse alla.
Senat – Vana-Rooma poliitiline institutsioon.
Proletaar – kõige vaesemad, maata kodanikud, kelle ainus vara olid nende lapsed.
Roomas vabariigi periood – 510-30 eKr.
Valitsemine :

Kogu Itaalia Rooma võimu alla – 265.eKr
Patriitsid – Vana-Rooma riigi kodanik, kes kuulus põliste Rooma linna eliitperede hulka ja võis astuda riigiameteisse ning pääseda senatisse.
12 tahvli seadused – I Rooma seadustekogu
Plebeid – Rooma riigi kodanike seisus
Rooma rahvas – inimesed, kes elasid Roomas.

287 a. Plebeidel ja patriitsidel võrdsed õigused.

...

I Puunia sõda – 264-241 eKr.

Kartaago ja kreeklaste vahel Sitsiilia pärast -> Rooma võitis

II Puunia sõda – 218-201 eKr

Kartaagolased tahtsid oma positsiione taastada -> Rooma võitis

III Puunia sõda – 146 eKr.

Kuna Rooma kartis , et Kartaago saab liiga võimsaks -> Kartaago vallutati .
Vallutatud territooriumitel :

Itaalias

– Võidetuilt võeti ära osa maast. Rajati Rooma kodanike asulaid. Osa linnu said munitsiipiumi staatuse. Enamik linnu ja rahvaid olid Rooma liitlased.

Väljaspool Itaalia
– Vallutatud alad olid provintsid . Kogu maa oli maksustatud. Provintside linnad säilitasid omavalitsuse ja kohalikesse asjadesse roomlased ei sekkunud . Iga provintsi valitses asehaldur . Roomlased tagasid siserahu ja kaitsesid neid välisvaenlaste eest.

Muutused vabariigi ajal:

Varanduslik kihistumine
Talupoegade laostumine
Orjanduse aeg

GRACCHUSTE reformid :

Kehtestada maavalduste ülempiir ja sundida suurmaaomanikke loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele .

Vabariigi langus:

Kodanikud jäid vaesemateks ja ei suutnud riiki kaitsta. Väepealikud maksid oma sõduritele, sõdurid olid väepealikule ustavad. Võisid korraldada ülestõuse Rooma vastu.

Sündmused :

Kodusõjad
Marcus Antoniuse põgenemine
Crassuse, Pompeiuse ja Caesari vaheline liit -> sõda nende vahel.

Triumviraat – kolme isiku poliitiline liit, kellel on sageli ühised huvid.
Mariuse sõjaväereform – ta palkas proletaare teenistusse.
Antonius – Vana-Rooma poliitik ja väejuht
Octavianus – Esimene Rooma keiser
Caesar – Vana-Rooma väejuht ja poliitik
Kleopatra – Egiptuse valitsejanna
14.
Rooma rahu – suhteliselt rahulik periood Rooma riigis.
Imperaator – võimukandja Vana-Roomas.
Keiser – valitseja tiitel .
Idaprovintsid – Kreeka, Väike- Aasia , Süüria, Egiptus – muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad.
Lääneprovintsid – Gallia , Britannia , Hispaania ja Põhja-Aafrika – jäid oma arengutasemelt Roomale alla
Rooma ühiskonnas seisused :

Senaatorid – Töötasid Rooma kõrgeimates riigiametites.
Ratsanikseisus – Rikkad ja mõjukad inimesed. Sõja korral teenisid nad ratsaväes. Tegelesid kaubandusega. Nende hulgast pärinesid paljud impeeriumi rahaasju korraldavad riigiametnikud . Neid määrati sageli kohtunikeks.
Käsitöölised – Tegelesid käsitööga.
Talupojad – Kasvatasid vilja, karja, harisid põldu.Hiljem teenisid sõjaväes.
Proletaarid – Käisid rahvakoosolekutel.
Orjad – Tegutsesid põllumajanduses, kaevandustes, majateenijatena, oskustöölistena ja isegi arstide ning õpetajatena.

Rooma perekond :

Naised – Puudusid poliitilised õigused. Nad olid meessoost isiku hoole all. Vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal , ja tegi abikaasaga vastuvisiite.
Mehed – Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle -> naine, vallalised tütred, pojad naistega, poegade lapsed ja muud kodakondsed. Kogu perekonna varandus oli isa käsutada.
Laste õpetamine – Alguses oli see isa töö. Seisnes praktiliste ja sõjaliste oskuste edasiandmises. Hiljem hakkasid lapsd koolis käima, rikkamad pered võtsid lastele koduõpetaja. Noormehed suundusid edasi mõne sugulase juurde väeteenistusse.

Juuliuse kalender – Uus kalender, mille järgi on aastas 365 päeva ja iga 4 aasta tagant 1 lisapäev.
Tuunika – Roomlaste igapäevane alusrõivas.
Tooga – Rooma meeste pidulik pealisrõivas.
Tähtsamad ehitised :

Panteon – Kõigi jumalate tempel.
Foorum – Linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. See oli linna poliitiline- ja ärikeskus ning kohtu asupaik.
Keisrite auks püstitatud obeliskid ja triumfikaared.
Akvedukt – Lähedastest järvedest ja allikatest linna varustavad veejuhtmed.
Termid – Avalikud saunad .
Amfiteatrid – korraldati gladiaatorite võitlusi. ( Colosseum )

Rooma piirkonnad :
Kreeka kultuuri mõjutused :
Tähtsamad Rooma kirjanikud :

Plautus
Vergilius
Titus Livius
Apuleius
Lukianos

Kõnekunsti tähtsus – Kõnekunsist sõltus poliitiku edukus.
Tähtsamad esindajad – Cicero
Varasem usund – loodusjõud ja vaimud, antropomorfsed jumalad.

Laarid – maja kaitsevaimudest tähtsamad, näiteks esivanemad .
Geenius – maokujuline vaim, kes kaitses abielu.

Tähtsamad jumalad :

Janus – Uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal.
Jupiter – taeva-, pikse - ja tormijumal = Zeus (Kreeka)
Juno & Minerva – abielukaitsa & tarkusejumalanna = Hera &Athena(Kreeka)
Neptunus – merejumal = Poseidon(Kreeka)
Vulcanus – tulejumal = Hephaistos(Kreeka)
Mercurius – kaupmeeste ja teekäijate jumal = Hermes (Kreeka)
Apollo – valguse- ja ennustusjumal = Apollon(Kreeka)
Venus – armastus- ja ilujumalanna = Aphrodite (Kreeka)
Diana – jahi-, kuu-, nõidusejumalanna = Artemis(Kreeka)

Riik & Religioon – Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele
Idamaiste ja hellenistlike religioonide mõju Rooma riigis – vallutatud rahvad võisid oma jumalaid kummardada, kuid pidid ka Rooma tähtsamaid jumalaid austama.
Tekkisid müsteeriumid.
Kristlus – e.ristiusk – monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.
Kristlus levis - 1. Kuna see usk ei teinud vahet kas ollakse vaene, rikas, ori või mees.
2. Rändjutlustajad levitasid seda.
Sõdurkeisrite ajajärk -
Constantinus Suur – 306-337.
Sündmused :

Kuulutas välja usuvabaduse.
Laskis rajada riigi idaossa Euroopa ja Aasia piirile, uue pealinna Konstantinoopoli.

Rooma impeerium jagunes :

Ida-Rooma
Lääne-Rooma - Konstantinoopol

395 pKr.
Keiser Theodosius Suur jagas surres riigi kahe poja vahel.
Lääne-Rooma keisririik – 476. aastal. Kuna germaani soost väepealikud hakkasid tegutsema keisritest sõltumatult. Üks germaani väepealik kuulutas tollase Lääne-Rooma keisri võimult kõrvaldatuks, ja tunnistas Ida-Rooma keisrit kui riigipead , ning hakkas ema asemikuna Itaalia üle valitsema .
Itaalia – Germaani rahvaste kuningatele.
Sõjaväe barbariseerumine – Lihtsõdurite ja ohvitseride seas moodustasid enamuse vähetsiviliseeritud äärealade või rajataguste barbarite esindajad.
Metropoliit – Kristlike koguduste emalinnade piiskopid.
Jeruusalemm – Juudamaa pealinn
Sinod – Üleriigilised kirikukogud, kuhu kogunesid kõige tähtsamate asjade otsustamiseks piiskopid ja peapiiskopid.
Apologeet – Mingi õpetuse või süsteemi innukas kaitsja, õigustaja ja pooldaja .
Vana Testament – Kristliku Piibli esimene osa, mis kirjutati enne Jeesuse sündimist.
Evangeelium – Jeesuse elu ja õpetust käsitlev kirjutis.
Uus Testament – Kristliku Piibli teine osa.
Piibel - Ristiusu kanoniseeritud pühakiri.
Ariaanlus – 4.-7. sajandil levinud kristlik teoloogiline õpetus ja usuvool , mis sai nime Aleksandria presbüteri Areiose järgi.
Askees – ( Usuliste ja vaimsete eesmärkide, sealhulgas ka üleloomulike võimete, saavutamisega seotud eluviis. ) Lihasuretus.
Pärispatuõpetus – Aadam võttis paradiisis keelatud vilja, kristus lunastas küll inimkonna patu , aga inimesed teevad ikka pattu ja peavad jumalalt andeks paluma , et patte lunastada.

.ODT Laadi alla originaalfail 5 lk · .odt · 14 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MusuHobu Õppematerjali autor

umbes 31 tähtsamat küsimuse vastust, iga vastuse all on ligi 3 küsimuse vastused.

vana-rooma kunst riietus usk

Sarnased õppematerjalid

odt

Rooma-Usk

Küsimused ROOMA 1. Milline oli roomlaste varasem usund ? Nimetae ja iseloomustage tähtsamaid jumlaid. Varasem usund loodusjõud ja vaimud, antropomorfsed jumalad. · Laarid maja kaitsevaimudest tähtsamad, näiteks esivanemad. · Geenius maokujuline vaim, kes kaitses abielu. Tähtsamad jumalad : Janus Uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal. Jupiter taeva-, pikse- ja tormijumal = Zeus(Kreeka) Juno & Minerva abielukaitsa & tarkusejumalanna = Hera &Athena(Kreeka)

Ajalugu

docx

Vana Rooma - ajalugu

VANA – ROOMA 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus: 1) Itaalia geograafiline asend ja olud: Apenniini poolsaar, põlluharimiseks sobilikum, vähem looduslikult killustatud, ümbritsetud kolmest küljest merega. 2) Itaalikud – poolsaare kesk – ja lõuna osas. Põhja poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Laatiumi maakonnas elasid latiinid, nendest pärinevad eeskätt hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel( Ladina keel). Harisid põldu ja kasvatasid karja. Eluviis lihtne ja karm. Hindasid sõjas vajalikke oskusi kõrgelt. Etruskid – apenniini ps loodeosas Etuurias. Võtsid üle kreeka tähestiku, kohandasid oma keelele. 12 suuremat linnriiki: aristokraatia. Uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Avaldasid austust ka kreeka jumalatele. Surmajärgne elu. Ennustuskunst: ohvrilooma maksa, linnu lennu ning välgu ja müristamise järgi.

Vana-Rooma

docx

Vana-Rooma

Vana-Rooma Vana-Rooma aeg oli: 8.saj eKr (753 Rooma linna asutamine) – 5.saj eKr (Lääne-Rooma keisririigi langemine) 753-610 eKr (8-6 saj Kuningate aeg ja Etruskite ülemvõim eKr) 510-30 eKr Vabariigi aeg 30-476 eKr Keisririigi aeg ROOMA VARAJANE ÜHISKOND Eesotsas oli rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos nõukogu-senatiga (kuhu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad). Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks, sugukonnad jagunesid perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Plebleid- Peamiselt lihtrahvas, kes jagunes omakorda jõukuse järgi Ratsanikud – Keskmiselt jõukad jalaväelised, ratsaväelised Proletaarid – Nii vaesed, et olid sõjaväest vabastatud Patrioonid – Rikkad (mida rohkem omasid kliente, seda võimsamad olid rahvakoosolekul) Kliendid – Vaene kodanik, kes andis end Patriooni kaitse alla. Ta sai

Ajalugu

doc

Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast

VANA-ROOMA GEOGRAAFIA JA OLUSTIK Võrreldes Kreekaga leidub Itaalias rohkem põlluharimiseks sobilikku maad, rannajoon pole sedavõrd liigendatud ning see tingis ulatuslikult elatuse teenimiseks põlluharimise valimise. Just geograafia lõi ka eeldused ühtse riigi tekkeks. Siiski elasid Itaalias mitmed eri rahvad. · ITAALIKUD asustasid poolsaare kesk- ja lõunaosa. · Latiinid: asustasid Latiumi mk. Nad on roomlaste esivanemad ning latiinide keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Tegelesid põllumajandusega, veidi spartalik elukorraldus ja maailmavaade. · Etruskid: asustasid Apenniini ps loodeosa Ertuuria mk. Nende päritolu pole teada. Nad kasutasid kreeka tähestikku, mida nad oma keelele kohandasid. Seetõttu oskame seda kirja lugeda, kuid keelt ei tunne. Nad sõitsid merd ja kauplesid, ehitasid (teid, sildu, veejuhtmeid) ja töötlesid metalli. Etruskide 12 suuremat linnriiki kujunesid

Ajalugu

rtf

Vana-Rooma riigi konspekt

Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse.

Ajalugu

doc

Vana-Rooma konspekt kontrolltööks

diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused). 4) Õpilane oskab seletada ja tuua näiteid patrooni-kliendi suhetest. 5) Õpilane oskab anda ülevaate Rooma vabariiklikust korraldusest ning lühidalt selgitada ka võimusuhteid. 6) Õpilane oskab nimetada piirkondi, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu keiser Traianuse valitsemisajal. 7) Millised probleemid kaasnesid üleminekuga kodanike armeelt elukutselisele armeele? 8) Kuidas koondas keiser enda kätte kogu võimutäiuse? Tooge näiteid. 9)Milline oli Rooma poliitika vallutatud alade suhtes Itaalias ja väljaspool Itaaliat? Võrdlus. 10) Õpilane oskab võrrelda Rooma Ida- ja Lääneprovintse.

Ajalugu

doc

Referaat Vana-Rooma kohta

arutama ja koostööd kordineerima. Etruskite võim ulatus sel perioodil ka Etruuriaast väljaspoole, Kreeklastega võideldes said nad endale maagirikka Korsika saare. Paljud roomlaste hilisemad kombed, eriti religioossed tavad, olid etruski päritoludega. Kesk-Itaalias Tiberi jõe vasakkaldal 25 km kaugusel suudmest oli vanaajal soine ala, kus asus 7 küngast. Soo kuivendati, rajati sillad. 10.sajandil eKr rajati Platinuse künkale asula, millest kasvas välja Rooma. 600.a. eKr oli Rooma juba linnaline asula. Asula keskel oli sillutatud turu- ja koosolekuplats foorum, künkal asus kindlus. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. Legendi järgi asutasid Rooma linna 753.a. eKr kaksikvennad Romulus ja Remus, sõjajumal Marsi pojad, kelle vanaisa nad lastena Tiberisse viskas ja kelle algul emahunt ning hiljem karjuse pere üles kasvatas. Täiskasvanuna tõukasid vennad vanaisa troonilt, hakkasid ise valitsema, linna rajades läksid

Ajalugu

doc

Vana-Rooma ühiskond, kultuur ja teadus

1. Rooma Vabariik Rooma Vabariik oli aastatel 510-30eKr. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast olid tähtsamad kaks konsulit. 5.saj lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Tagasilöögi andis gallide sissetung 387 eKr, kuid neid suudeti võita ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Roomas valitses patriitside aristokraatia. Patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid ja senatiliikmed. Ülejäänud inimesi kutsuti plebeideks, kellel oli luba ainult rahvakoosolekutel osaleda. Patriitside ja plebeide suhted olid vaenulikud. Plebeide õiguste eest võitlesid rahvatribuunid. 450 eKr

Ajalugu

Rohkem sarnaseid