SOLAARÕLI C20-C30 300-400 2)Krakkimine Pikkade ahelatega molekulid jagunevad kõrge rõhu, temperatuuri ja katalüsaatori juures väiksemateks. Sellega suurendatakse bensiini saagist. Autokütusega seonduv: Detonatsioon- kõrge rõhu juures hakkab küttesegu liiga kiiresti põlema ja asendub plahvatusega. Mootoris on kuulda klõbinat , nn kloppimist. Selle tulemusena langeb moorori võimsus, suureneb kütuse kulu. Oktaaniarv- väljendab bensiini detonatsioonikindlust. Mõõdetakse vahemikus 0-100. Heptaan- oktaaniarv 0 (väga väike detonatsioonikindlus) 2,2,4-trimetüülpentaan- oktaaniarv 100 (väga kõrge detonatsioonikindlus) Et oktaaniarvu suurendada, kasutatakse antidetonaatoreid. Selleks suurendatakse bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust; lisatakse hapnikuühendeid (eeter, nitroühendid) Feromoonid Ained,, mida putukad eritavad omavahelise info vahetamiseks.
Rasvhapete metüülestrid (FAME) diiselmootorite jaoks. Nõuded ja katsemeetodid.". Metanool ja etanool kolbmootorite kütusena Metanooli ja etanooli on võimalik kasutada karburaatormootorites nii puhaste kütustena kui ka segus bensiiniga. Metanool on etanoolist korrodeerivam ja võib kahjustada mootoreid; ta on ka mürgisem ja energiavaesem. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (Pb, aromaatsed ühendid jt) asemel. Etanooli oktaaniarv on väga kõrge, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaaniarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seadistada. Metanool ja etanool kolbmootorite kütusena Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist ETBE- ks (etüül-tert-butüüleeter), mille oktaaniarv on kõrge ning mis on
sädemega. Tänapäeva mootorites kasutatakse kõrget kompressiooniastet, mitte kõik bensiinid ei sobi selliste mootorite jaoks. Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiiresti põlema ja põlemine asendub plahvatusega. Seda nim. detonatsiooniks. Mootorile on detonatsioon kahjulik: põhjustab detailide kiiret kulumist või purunemist, langeb mootori võimsus ja kütuse kulu kasvab. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv. Heptaan(oktaaniarv 0). Väga detonatsioonikindel on ka 2,2,4-trimetüülpentaan ehk isooktaan(oktaaniarv 100) Sellepärast on bensiinijaamades bensiinid oktaaniarvuga 92, 95 ja 98. Keskkonnasõbralikum, kuid kulukam moodus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Seda tehakse reformimisprotsessi abil. Oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid, nagu eetrit ja nitroühendid. Nii segatakse bensiini
aromaatseid süsivesinikke (üle 10%). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Kütteväärtus on üsna kõrge - 43,5-46,0 MJ/kg. Kütteväärtus on kütuseid iseloomustav suurus, mis näitab, kui palju energiat saadakse mingi kindla kütuseühiku kohta põletamisel. Kütteväärtust alandavad mittepõlevad lisandid. Nafta põhifraktsioonid: Küttegaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut. Oktaaniarv iseloomustab: kütuse detonatsiooni kindlust. Oktaaniarv on suurus, millega mõõdetakse autobensiini plahvatuskindlust, s.o võimet isesüttimisele vastu seista.Detonatsioon- kõrge rõhu juures võib küttesegu liiga kiiresti põlema minna ja põlemine asendub pahvatusega. selle korral on mootoris kuulda klirisevat klõrinat ehk nn kloppimist.Mootorile on detonatsioon ohtlik, põhjustab detailide kiiret kulumist või purunemist ja lisaks langeb mootori võimsus ja kütuse kulu suureneb.
väärtuslikum on kütus. Kütteväärtus-hulk soojust ehk soojushulk, mis vabaned 1kg kütuse põlemisel. 8. Nimeta nafta töötlemise põhifraktsioonid. Bensiin,petroolium,diislikütus,masuut. 9. Miks tekib automootoris detonatsioon? Automootori silindritesse pritsitakse naftat/bensiini, mis surutakse kokku silindire poolt, mis liiguvad üles ning tekib suur temperatuuri tõus, mille tõttu tekib detonatsioon ning silindrid liiguvad jälle alla. 10.Mida iseloomustab kütuse puhul oktaaniarv? Bensiini puhtust. Mida suurem on oktaaniarv, seda puhtam/kvaliteetsem on kütus. 11.Milliseid ühendeid nimetatakse halogeeniühenditeks orgaanilises keemias? Nim. Orgaanilisi aineid,kus halogeeni aatomid on vahetult seotud aüsiniku aatomitega. Fluoro-,kloro-,bromo- ja jodo- Nt: CH2--CH2 | | (1-bromo-2-kloroetaan) Cl Br 12.Osata halogeeniühenditele erinevate valemite järgi nimetust anda. 13
- Bensiini osakaal suureneb 50-60&%-ni - Termokrakkimine - Katalüütiliseks krakkimiseks. Bensiinid, nõuded : - Bensiinide tähtsaim omadus on detonatsioonikindlus - Küttesegu normaalsel põlemisel levib leek silindris kiirusega 25...35M/s - Teatud tingimustel võib leegi levimiskiirus tõusta 1500-2000 M/s sellist plahvatuslikku põlemist nimetatakse detonatsiooniks. - Bensiini detonatsioonikindlut hinnatakse oktaaniarvuga - Oktaaniarv on kokkuleppelne mõiste ja määratakse bensiini võrdlemisel etalonkütusega - Etalonkütus on kindlas vahekorras võetud isooktaanni ja heptaani segu. - Antidetonaatorina kasutatakse tetraetüülpliid PB (c2h5)4 keelatud - MTBE metüülbutüleeter. Aurustuvus : - Aurustumise algtemperatuur ei tohi suvistel bensiindel olla alla +35 C . See on tähtis aurukorkide vältimiseks toitesüsteemis ja kadude vältimiseks hoiustamisel
Miks on bensiinile ja diislikütusele esitatud erinevad kvaliteedinõuded? nad on kasutusel erinevate tööpõhimõtetega mootorites. 29. Mida iseloomustab bensiini t10? aurukorgid 30. Mida iseloomustab bensiini t50? mootor ei vaheta tööreziimi(gaastunnetuse puudb 31. Mida iseloomustab bensiini t90? Rasked fraktsioonid, mootor rikneb(setted) 32. Missugustes näitajates on erinevused suvistel ja talvistel bensiinidel? aururõhk, hägustamispunkt, külma filtri ummistuspunkt 33. Mis on oktaaniarv ja mida iseloomustab bensiinidele esitatud oktaaniarv? oktaaniarv= detonatsioonikindlus. põleda suure surveastmega mootoris normaalkiirusel. 34. Mis põhjusel on normitud kaks oktaaniarvu bensiinide jaoks? Nimeta need oktaaniarvud. mootrimeetod ja uurimismeetod 35. Mida iseloomustab mootorikütustes üldine väävlisisaldus? korruteerimist 36. Mida iseloomustab vaskplaadikatse? Miks teda lisaks üldisele väävlisisaldusele määrata on nõutud
aviobensiini, lakibensiini jne. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu nind süüdatakse vajalikulk hetkel sädemega. Kui bensiiniga sõitev auto tangib diiselkütust, siis see võib mootorit kahjustada. Samuti ei tohiks kasutada madalama oktaaniarvuga bensiini, kui on ette nähtud. · alkaanid: normaal- ja isoalkaanid · tsükloalkaanid: 5- ja 6-lülilised · areenid: C6H6 alküülderivaadid · alkeenid ja tsükloalkeenid OKTAANIARV- mootorikütuste (bensiini ja petrooleumi) detonatsionikindlust iseloomustav tingsuurus. Mootorikütust võrreldakse seguga, mis on valmistatud isooktaanist (2,2,4-trimetüülpentaanist), mille oktaaniarv on 100. Kütuse oktaaniarvuks nimetatakse isooktaani protsentuaalset sisaldust segus, mis on detonatsioonikindluse poolest kütusega eksvivalentne. Oktaaniarvu määramiseks kasutatakse spetsiaalset mootorit
26. Nimeta tähtsamad nafta saadused ja kus neid kasutatakse? Bensiin (kuni 15%) autode kütusena, Petrooleum (kuni 20%) lambiõli, majapidamiskütus, lennukipetrooleum,. Diislikütust (kuni 20 %) autode kütusena, Masuut (ligi 50%) destilleerimisel vaakumis saadakse määrdeõlide tootmiseks sobivad fraktsioonid, kasutatakse ka katlaskütusena. Destilleerimise jääk on bituumen, mida läheb vaja asfaldi tootmiseks. 27. Mida näitab kütuse puhul oktaaniarv? Oktaaniarv näitab, kui kvaliteetne on kütus. 28. Kuidas on võimalik kütuse oktaani arvu suurendada? Lisada kütusele tetraetüülpliid (TEP), suurendada bensiini kooslises olevate alkaanide hargnevust, oktaaniarvu tõstavad ka hapnikuühendid (eetrid, mõned nitroühendid). 29. Milline on tetraetüülplii kahjulik mõju loodusele/keskkonnale? Ohustab bensiini käitlejaid, see laguneb põlemisel metalliliseks pliiks. Pliiühendid kogunevad organismides ja kahjustavad neid pika aja jooksul.
Oksüdeerija liidab elektrone. Redutseerija annab elektrone ära. Redutseerumine elektronide liitmine. Summaarne valem molekulivalem, väljendab aine koostist nt C2H6. Fossiilne kütus geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, mittetaastuv, nt nafta, põlevkivi, kivisüsi. Nafta destilleermine nafta kuumutamine, mille kaudu saadakse erinevaid saaduseid nende keemistemperatuuril. Detonatsioon liiga kõrge temperatuuri juures põlemine, mis asendub plahvatusega. Oktaaniarv näitab isooktaani arvu destillatsioonis. TEP tetraetüülplii ehk antidetanaator. Bituumen destilleerimise jääkaine, asfaldi tegemiseks vajalik. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aine osakeste arvu ühes massiühikus (n).
Mis on nafta? Maavara, koosneb vedelatest süsivesinikest. Seda kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Soojushulka, mis eraldub teatud kütusehulga täielikult ärapõlemisel. 8. Nimeta nafta töötlemise põhifraktsioonid. Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut 9. Miks tekib automootoris detonatsioon? Sest küttesegu süttib liiga kiiresti põlema kõrge rõhu juures. 10. Mida iseloomustab kütuse puhul oktaaniarv? Detonatsiooni kindlust. 11. Milliseid ühendeid nimetatakse halogeeniühenditeks orgaanilises keemias? Orgaanilisi aineid, kus halogeeni atoomid on vahetult seotud süsinuku aatomitega.
Mis on nafta? Maavara, koosneb vedelatest süsivesinikest. Seda kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Soojushulka, mis eraldub teatud kütusehulga täielikult ärapõlemisel. 8. Nimeta nafta töötlemise põhifraktsioonid. Bensiin Petrooleum Diislikütus Masuut 9. Miks tekib automootoris detonatsioon? Sest küttesegu süttib liiga kiiresti põlema kõrge rõhu juures. 10. Mida iseloomustab kütuse puhul oktaaniarv? Detonatsiooni kindlust. 11. Milliseid ühendeid nimetatakse halogeeniühenditeks orgaanilises keemias? Orgaanilisi aineid, kus halogeeni atoomid on vahetult seotud süsinuku aatomitega.
Sobival hetkel pritsitakse silindrisse portsjon kütust. See süttib, põlemisgaasid tõukavad kolbi ja mootor teeb tööd. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu ning süüdatakse vajalikul hetkel sädemega. Kõik bensiinid ei sobi kõikidele mootoritele. Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiiresti põlema ja põlemine asendub plahvatusega, seda nimetatakse detonatsiooniks. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv. Väga väikese detonatsioonikinglusega on heptaan, selle oktaaniarvuks on võetud 0. Kõige kõrgemaga on isooktaan, mille oktaaniarv on 100. Need kaks segatakse kokku ja saadasegi bensiin, mida näeme bensiinijaamades 92, 95 ja 98. Esimesed autod sõitsid nafta kerge fraktsiooni petrooleetriga, mida kasutatati puhastusvahendina. Siis mindi üle bensiinile. Bensiinile on lisatud läbi aegade erinevaid aineid, et teha see paremaks. Aga tänu nendele saastab bensiin
ainult üksiksidemeid. · Alkaane saadakse maagaasist ja naftast. (maagaas koosneb metaanist ning nafta on süsivesinike segu. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Nafta destilleerimisel saadavaid saadusi liigitatakse keemistemperatuuri järgi ning madalaim neist on bensiin. · Naftasaadusteks on naftagaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut, määrdeõlid, parafiin ja bituumen. · Oktaaniarv näitab bensiini kvaliteeti. · Asfaltiseerimisel kasutatakse bituumeni. · Majapidamisgaas koosneb propaanist ja butaanist. · Alkaanid ei lahustu vees ja on kolmes agregaatolekus. POLÜMEERID · Polümeeriks nimetatakse ained, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest üksteisega seotud väikestest molekulide jääkidest või lõikudest. · Parafiin on tahkete alkaanide segu, millest tehakse küünlaid. · Polümeere kasutatakse plastmasside, kummide, tekstiilikiudainete jt
Kasutamine – Autokütused – Lahustina näiteks värvides – Raviotstarbelistes tinktuurides (alkoholitõmmis, vedel preparaat) – Kosmeetikatoodetes Autokütused – Enamasti Ladina-Ameerikas – Kasutatakse nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga – Kasutatakse, kuna suhkruroos töötlemisel üle jääv etanool on väga odav – Etanooli lisatakse bensiinile enamasti muude lisandite asemel (plii, aromaatsed ühendid) – Oktaaniarv on väga suur, seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaaniarvu Kasutatud kirjandus – https://et.wikipedia.org/wiki/Etanool AITÄH KUULAMAST!
3. ilmastikulised ( kõrge õhutemperatuur ja õhurõhk, vähene õhuniiskus jne ) tegurid. 21. Mootoribensiinide detonatsioonikindluse ja oktaan(i)arvu mõiste: Detonatsioonkindlus kui mootoribensiinide tähtsaim omadus on mootoribensiinide markideks ja sortideks jaotamise alus. Detonatsioonikindlus on mootoribensiini omadus põleda ka suure surveastmega mootoris normaalse kiirusega, mitte detonatsiooniliselt. Selle mõõduks on leppeline mõiste oktaaniarv. Oktaaniarv on sädesüütega sisepõlemismootorite kütuste detonatsioonikindluse iseloomustav suurus. Suurus millega mõõdetakse bensiinide plahvatuskindlust, võimet vastu seista isesüttimisele. On leppeline suurus ja seda määratakse võrdluskatsetel. 22. Mootoribensiinide oktaaniarvu määramine: Määramisel võrreldakse katsemootoris uuritava mootoribensiini ja isooktaanist (C8H18) ning normaalheptaanist (C7H16) koosnevate etalonsegude detonatsioonikindlust. Bensiine
Mitmekomponentsed värvid (nt Hammerite) võivad sisaldada roostemuundeid (roostekiht muundatakse keemiliselt), Metalli kruntvärvid (vahekiht põhivärvi all) võivad sisaldada korrosiooni inhibiitoreid, bituumenlakid (nafta produktide lahused ligroiinis) kaitsevad samuti metalle korrosiooni vastu. Korrosioonivastased värvid võivad olla valmistatud nii alküüdvaikude baasil kui ka pöördumatute vaikude baasil. Bensiini koostis ja oktaaniarv? Bensiinifraktsioon on nafta destilleerimisel kõige paremini lenduv fraktsioon, keemise algus 35...40 kraadi, keemise lõpp 180...195 kraadi. Fraktsiooni koostis: 10% kuni 80kraadi - mootori käivitus, 50% kuni 105 kraadi - töötamise stabiilsus, 90% kuni 145 kraadi - aurumise täielikus, 97,5% kuni 180 kraadi - põlemise täielikus. Joodiarv (iseloomustab küllastamatust) 2g/100g bensiini kohta. Areenide sisaldus 42%, 35%, benseeni sisaldus alla 1%, S sisaldus alla 30ppm
lihtsaima ehitusega polümeer). Toodetakse: maagaasist, naftast. Polümeerid - ained, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest enamasti ühesugustest üksteisega seotus väikeste molekulide jääkidest või lõikudest. *suured * koosnevad enamasti ühesugustest väikestest lõikudest. Tähtsamad naftasaadused: bensiin, diislikütus, määrdeõlid, masuut, bituumen. Naftat töödeldakse destillatsiooni abil. Bensiini põlemise ladusust näitab oktaaniarv. Mida kõrgem see on seda parem on bensiin. Hapnikuühendid tõstavad oktaaniarvu. Aatomite esinemisvormid molekulis Süsiniku aatomite esinemisvormid - 1) 4 üksiksidet - nt metaan. 2) 2 üksiksidet ja 1 kaksikside - reegel on et sidemed püüavad ruumis paigutuda üksteisest võimalikult kaugele. 3) 1 üksikside ja 1 kolmikside - sidemed paiknevad ühel sirgel, nurk on 180kraadi. 4) 2 kaksiksidet - suunatud teineteise poole ja 180o. Hapniku aatomite esinemisvormid - 1) 2 üksiksidet
..........................................................7 2.2 Kütuseväärtus 2.3 Viskoossus 2.4 Kütusekoostis 3.GAASIKÜTUS 4.MÄÄRDEÕLID 1. Autokütused 1.1 Bensiin AUTOBENSIINIDELE 91 / 95 / 98 standardiga kehtestatud nõuded Näitaja Mõõtühik Nõue Katsemetoodika EN ISO 12185 Tihedus 15 °C juures kg/m3 720...775 EN ISO 3675 Oktaaniarv EN ISO 5163 mootorimeetodil 98 min 88 95 min 85 91 min 81 Oktaaniarv EN ISO 5164 uurimismeetodil 98 min 98 95 min 95 91 min 91
mootoreid ka tänapäevani. Selles iseseisvas töös käsitlen, kuidas eemaldada mootori kaane ja vahetada mootoriõli koos õlifiltriga Audi S8's. MOOTORI SPETSIFIKATSIOON * Lamborghini V10 on üheksakümne kraadi (90°) mootori konfiguratsiooniga bensiinimootor. * Neli klappi silindri kohta, 40 klappi on kokku. * DOHC (kaks nukkvõlli) * Mootori võimsus 450hj Audi S8's ja R8 ja S6's ~520-560hj. Pöördemoment ~540Nm. * Kütuse soovitatav oktaaniarv mootori jaoks 98. * Kütusekulu linnas - ~20l/100km, maanteel 9,7l/100km. * Ekoloogia standart - EURO IV. MOOTORI KAANE EEMALDAMINE JA PEALE PANEMINE Mootori kaane eemaldamisel ja peale panemisel, tuleb olla väga ettevaatlik, sest vales järjekorras boltide kruvimisel, võib mootori kaane ära murda. Mootori kaane eemaldamisel tuleb bolte keerata äärdest ristipidi ning igat bolti tuleb keerata poolteist pööret
miinusjuhtme üks ots kõigepealt käivitatava auto kere külge ja viimasena ühendatakse miinusjuhtme teine ots abiaku miinus klemmiga. Mootorsõidukiga teel olles tuleb sõit katkestada, kui rool ei võimalda sõidukit juhtida, pidurid ei võimalda sõidukit peatada, vihma või lumesaju korral ei tööta juhipoolne esiklaasipuhasti või autorongi haakeseade on rikkis. Bensiin Ottomootoris võib kasutada ainult valmistaja poolt ettenähtud (või astme võrra kõrgema oktaaniatvuga bensiini. Oktaaniarv 95, 98 jt iseloomustab bensiini detonatsioonikindlust, s.o. bensiini omadust mitte põhjustada mootoris plahvatuslikku ehk. detonatsioonpõlemist. Mida suurem on oktaaniarv, seda vähem kaldub mootor detoneerima. Detonatsiooni korral tõuseb rõhk silindris ülemäära kõrgeks. Detonatsiooni lõppemine on kuuldav heleda metalse kloppimise või pigem klõbinana. Pidev detoneerimine on ohtlik, sest mootori detailid võivad puruneda. Detonatsiooni aitab kõrvaldada mootori pöörlemissageduse
· tankimisseadmete keerukus ning tankimise ebamugavus · toitesüsteemi osade suur mass · kergesti lenduv ning plahvatusohtlik · väikese tihedusega Gaaskütuseid on kolm põhiliiki: · generaatorigaas; · surugaas; · vedelgaas. Generaatorigaas Generaatorigaas toodetakse masina peal olevas gaasigeneraatoris puidu- või turbatükkidest. Kütust kuumutatakse 400°C juures ja sellest eraldub gaas. Selle gaasi põhikomponentideks on süsinikoksiid (CO) ja vesinik (H2). CO oktaaniarv on 100. Generaatorigaasi saab kasutada ottomootori kütusena. Tänapäeval enam kasutust eriti ei leia, kuna gaasigeneraator on suure kaaluga ja võtab palju ruumi. Samuti tuleb kaasas vedada kütust, kuna 10% niiskusesisaldusega puiduklotse ei ole võimalik tanklatest osta. Tülikas on samuti generaatori täitmine. Eelis on sellel kütusel see, et puiduklotse on kasutuseks lihtne toota oma metsas (vedelkütus tuleb riiki sisse vedada). Klotse saab valmistada lehtpuidust ja enne
· Krakkimine pikad süsivesinike ahelad lõhutakse lühemateks · Bensiini osakaal suureneb 50-60%-ni AUTOBENSIINID. NÕUDED. · Bensiinide tähtsaim omadus on detonatsioonikindlus · Küttesegu normaalsel põlemisel levib leek silindrisse kiirusega 25...35m/s · Teatud tingimustel võib leegi levimiskiirus tõusta 1500....2000m/s. Sellist plahvatusliku põlemist nimetatakse detonatsiooniks. · Bensiini detonatsioonikindllust hinnatakse oktaaniarvuga. · Oktaaniarv on kokkuleppeline mõiste ja määratakse bensiini võrdlemisel etalonkütusega. · Etalonkütus on kindlas vahekorras võetud isooktaani ja heptaani segu. · Fikseeritakse aurustamise alg- ja lõpptemperatuur ning 10, 50, ja 90% bensiinikoguse aurustamise temperatuur. · Aurustamise algtemperatuur ei tohi suvistel bensiinidel olla alla +35kraadi. See on tähtis aurukorkide vältimiseks toitesüsteemis ja kadude vältimiseks hoiustamisel.
Benseen on värvitu ja väga tuleohtlik magusa lõhnaga vedelik. Tema keemistemperatuur on +80,1 °C, sulamistemperatuur on +5,5 °C ja tihedus 879 kg/m³. Benseeni lubatud piirkontsentratsioon tööruumide õhus on 20 mg/m³. Plahvatusohtlik kontsentratsioon õhus on 1,5–8 mahuprotsenti.Benseeni kasutatakse enamasti lähteainena raskete kemikaalide tootmiseks, näiteks etüülbenseeni ja isopropüülbenseeni toodetakse miljardeid tonne aastas. Kuna benseenil on kõrge oktaaniarv, on see tähtis koostisosa bensiinis. Enamik mittetööstuslikust kasutusest on piiratud benseeni kantserogeensuse tõttu.Sõna "benseen" tuleb ajalooliselt "bensoiinist", aromaatsest vaigust, mida teati Euroopas juba 15. sajandil Kagu-Aasia tootena. Bensoiinist saadi happeline materjal, mida kutsuti "bensoiini lilledeks" ja mis tõenäoliselt oli bensoehape.Michael Faraday isoleeris ja identifitseeris esimesena benseeni 1825. aastal õlisest jäägist ning nimetas selle vesiniku bikaburetiks
Väiksemate molekulidega alkaane kasutatakse bensiinina. Krakkimine toimub kõrgel temperatuuril või katalüsaatori juuresolekul. Reformeerimine on protsess, milles bensiini saadakse kergetest fraktsioonidest lineaarsete ahelatega alkaanide lõhustamisel ja nendest hargnenud ahelaga molekulide saamisel. Bensiin on seega primaarsel destillatsioonil saadav vedel fraktsioon. See koosneb alkaanidest, mille molekulides on 5 12 süsiniku aatomit, keemispiiriga 40 150 kraadi. Oktaaniarv väljendab bensiini detonatsioonikindlust, mõõdetakse 0 100. Oktaaniarvu suurendatakse antidetonaatori, näiteks tetraetüülplii lisamisega. Autodes kasutatava bensiini oktaaniarv on suurem kui 90. Petrooleum on samuti primaarsel destillatsioonil saadav vedel fraktsioon. Petrooleum koosneb alkaanidest, mille molekulides on 9 15 süsiniku aatomit, keemispiiriga 150 250 kraadi. Petrooleumi kasutatakse lennukikütusena, samuti kodustes küttekehades.
süüdatakse vajalikul hetkel sädemega. Tänapäeva mootoritest kasutatakse kõrget kompressiooniastet, sest see tõstab mootori võimsust. Mitte kõik bensiinid ei sobi selliste jaoks. Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiiresti põlema ja põlemine asendub plahvatusega. Seda nimetatakse detonatsiooniks. Mootorile on see ohtlik: langeb mootori võimsus ja kütuse kulu kasvab ning põhjustab detailide kiiret kulumist. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv. Bensiinijaamades näeme bensiini oktaaniarvuga 92, 95 ja 98. Keskonnasõbralikum, kuid kulukam moodus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Nii segatakse bensiini valmistamisel mitukümmend naftatööstuse toodet ja saadakse segu, milles on üle 150 süsivesiniku ja palju teisi aineid. Diislikütused koosnevad samuti süsivesinikest nagu bensiinidki. Erinevus seisneb selles, et diislikütus peab olema sobivalt isesüttiv ja ühtlaselt põlev
ja mootor teeb tööd. Bensiinimootoris surutakse kokku õhu ja kütuse aurude segu ning süüdatakse vajalikul hetkel sädemega. Tänapäeva mootorites kasutatakse kõrget kompressiooniastet sest see tõstab mootori võimsust. Mitte kõik bensiinid ei sobi selliste mootorite jaoks. Kõrge rõhu juures võib küttesegu hakata liiga kiirsti põlema ja põlemine asendub plahvatusega. Seda nimetatakse detonatsiooniks. Kütuse detonatsioonikindlust iseloomustab oktaaniarv. Tänapäeval kasutatakse bensiini oktaaniarvuga 92, 95 ja 98. Esimesed autod sõitsid nafta kerge fraktsiooni petrooleetriga, mida kasutati puhastusvahendina.Keskkonnasõbralikum kuid kulukam moodus oktaanarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust. Seda tehakse reformimisprotsessi abil. Diislikütused koosnevad samuti süsivesinikest nagu bensiinidki. Erinevus seisneb selles, et diislikütus peab olema sobivalt süttiv ja ühtlaselt põlev
AUTOBENSIINIDELE 91 / 95 / 98 standardiga kehtestatud nõuded Näitaja Mõõtühik Nõue Katsemetoodika EN ISO 12185 Tihedus 15 °C juures kg/m3 720...775 EN ISO 3675 Oktaaniarv mootorimeetodil EN ISO 5163 98 min 88 95 min 85 91 min 81 Oktaaniarv uurimismeetodil EN ISO 5164
See temperatuur on kütuse voolavuse piiriks. Temperatuuri edasisel alanemisel kaob voolavus. Gaasikütused Gaasikütuseks nimetatakse selliseid kütuseid, mis juhitakse mootori toitesüsteemi gaasilises olekus. Generaatorigaas toodetakse masina peal olevas gaasigeneraatoris puidu- või turbatükkidest. Kütust kuumutatakse 400°C juures ja sellest eraldub gaas. Selle gaasi põhikomponentideks on süsinikoksiid (CO) ja vesinik (H2). CO oktaaniarv on 100. Generaatorigaasi saab kasutada ottomootori kütusena. Maagaas on looduslik või naftatootmise kõrvalprodukt. Tema põhikomponendiks on metaan (CH4), mille oktaaniarv on 130. Maagaas võib sisaldada veel etaani (C2H6), süsinikoksiidi (CO), vesinikku (H2) ja väikeses koguses teisi gaase (väävelvesinik, ammoniaak, tsüaani). Maagaasi saab hoida gaasiballoonides rõhu all kuni 20 MPa ja transportida mööda torustikke. Maagaasi saab kasutada kütusena ottomootoris.
%20kuld.%20K.Lepisk.pdf, Kaupo Lepsik, 2004) Naftasaadused 1. Bensiin. Bensiinifraktsioon on nafta destilleerimisel kõige kergemini lenduv fraktsioon. Bensiini keemise algus on 35...40 C. Bensiini kasutatakse peamiselt mootorikütusena, seejuures peab natuke bensiinis olema ka hästi madalalt keevaid süsivesinikke, see hõlbustab mootori käivitamist, eriti talvel. Bensiinide üheks kõige tähtsamaks omaduseks, mille määramise ja parandamisega vaeva nähakse, on detonatsioonikindlus ehk oktaaniarv. Bensiinide puhul ongi põhiprobleemiks oktaaniarvu tõstmine ning seda on võimalik teha mitut moodi. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) 4 2. Diislikütused. Diislikütused, mida samuti kasutatakse mootorite tööle panemiseks, koosnevad umbes sama tüüpi süsivesinikest nagu bensiinid: põhikomponendiks on alkaanid ja tsükloalkaanid, natuke on ka areene ja alkeene. Tähtsaim diislikütust iseloomustav suurus
nii puhtal kujul kui ka segus bensiiniga. Tänapäeval lisatakse etanooli bensiinile enamasti muude lisandite (plii, aromaatsed ühendid jt.) asemel. Etanooli oktaanarv on väga kõrge ja seetõttu suurendatakse sellega bensiini oktaaniarvu. Kuni 10% etanooli sisaldav bensiin sobib tavalistele bensiinimootoritele, suurema etanoolisisaldusega bensiini korral on tarvis mootoreid ümber seada. Euroopas muundatakse etanool enne bensiiniga segamist ETBE-ks (etüül-tert-butüüleeter), mille oktaaniarv on kõrge ning mis on vähem lenduv etanool. Teatud määral kasutatakse seda ka üldotstarbelise lahustina näiteks värvides, raviotstarbelistes tinktuurides ja kosmeetikatoodete koosseisus.1 3. Metanool 3.1. Mis on metanool? Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool ehk puupiiritus (valemiga CH3OH) on lihtsaim alkohol. Füüsikalistelt omadustelt on metanool kergesti lenduv, värvitu, tuleohtlik, mürgine ja nõrga alkoholilõhnaga vedelik
mõõdetakse kilodžaulides. 1 kg bensiini põlemisel eraldub ligikaudu 44 000 kJ (10 600 kcal) soojust. Aurustuvus on tähtsamaid bensiini kvaliteedi näitajaid. Mida suurem on bensiini aurustuvus (madalam keemistemperatuur), seda kergemini mootor käivitub ja seda ökonoomsemalt ta töötab. Bensiini aurustuvus oleneb fraktsioonkoostisest. Detonatsioonikindlust hinnatakse leppeliselt oktaaniarvuga. Mida suurem on oktaaniarv, seda vähem kaldub töösegu detoneerimisele. Kui kokkusurutud töösegu põleb normaaltingimustes kiirusega 20…25 m/s, siis ebaõige bensiini kasutamisel võib töösegu põlemine toimuda kiirusega kuni 2000 m/s – plahvatuslikult, mida nimetatakse detonatsiooniks. Detonatsiooniline põlemine mõjub väga kahjulikult mootorile ja suurendab mootori kulumist. Detonatsiooni tunnused on löögid mootoris, selle ülekuumenemine ja summutist väljuv must suits. Detonatsiooni korral suureneb
Pikemad molekulid lagunevad kõige sagedamini umbes keskelt. Kahe alkaani tekkeks ei jätku vesinikku ja seetõttu tekivad ka küllastumata 6 ühendid (alkeenid) C10H22 à C5H12 + C5H10 (penteen) Hargneva ahelaga alkaanid on kuumutamisele vastupidavamad, seetõttu on krakkimissaadustes palju hargnevaid alkaane. Bensiinile on see hea, vastavad ühendid on detonatsioonikindlamad (neil on suurem oktaaniarv, kui normaalalkaanidel) Tsükloalkaanid Tsüklilised alifaatses süsivesinikud üldvalemiga CnH2n Tsükloheksaani ja tsüklopentaani leidub naftas. Nad on head lahustid. Tsükloheksaanist toodeti kunagi nn heksakloraani, Kaasajal keelatud taimekaitsevahendit ( looduskeskkonnas liiga püsiv) Tsüklopropaani kasutatakse narkoosivahendina "Suured" tsüklid - alates C5 ei erine keemilistelt omadustelt alkaanidest Põlevad C6H12 +15 O2 = 6CO2 + 6H2O
sealjuures tekkiva temperatuuri tõttu süttib küttesegu enneaegselt, s.t. enne süüteküünla sädet. Sellist iseeneslikku süttimist nimetatakse detonatsiooniks ja see toob silindris kaasa tohutu rõhu alles üles liikuvale kolvile ning põhjustab mootori komponentidele vibratsiooni ja suurt koormust, mis on suutelised mootori suhteliselt lühikese ajaga hävitama. Seda, millise surveastme juures mingi konkreetne kütus veel detonatsiooni põhjustama ei peaks, näitab tema oktaaniarv. Jällegi lihtsustatult, jagades bensiini 98E oktaaniarvu 98 kümnega, saame, et ta peaks toime tulema surveastmega 9,8; 95E järelikult aga 9,5ga. Sellel põhjusel on tänapäeva mootorite surveastmeks u. 910. Kõige tõsisemate muskelautode surveastmed oli 1960ndatel isegi üle 11, kuna selleks nõutavat kütust oli vabalt saada kuni 1971. aastani, kui keskkonnaindlejate surve tõttu algas üleminek viletsamatele kütustele
polümeriseerimine (PMMA), kuum pressimine koos täiteainetega (resoolvaikud), ekstrusioon, läbi vastava ava pressimine( Lintide ja torude valmistamine) ning suruõhu ja vaakum vormimine. Kui rõhk ja temperatuur silindris on võrdlemisi kõrged ning bensiin madala oktaaniarvuga, võib küttesegu hakata Iiiga kiiresti põlema. Võib juhtuda detonatsioon(plahvatus) aga see lõhub mootorit ning püütakse teha võimalikult detonatsioonikindlaid bensiine. Detonatsioonikindlus ehk oktaaniarv on näiteks 2,2,4- trimetüülpentaanil 100 aga heptaanil 0. Oktaaniarv on seda suurem, mida rohkem hargnenud on süsinikahel. Oktaaniarvu suurendamiseks lisatakse bensiinile antidetonaatoreid, mis hoiavad küttesegu põlemiskiiruse parajates piirides. Tuntuim ning odavaim on tetraetüülplii, kuid see on keskkonnale ning organismidele kahjulik. Pilet 5. Mitte kõik lisandid ei ole kahjulikud, sageli lisatakse neid juurde teadlikult.
katavad ning isoleerivad tulekolde Freoonid- kasutatakse külmutusmasinates, nt. Külmikutes soojust neelava ainena. Biogaas:Kui orgaanilist massi, näiteks majapidamisjäätmeid või sõnnikut kääritada hermeetilises anumas, nn metaanitankis, saadakse biogaas. Paljudes maades kasutatakse biogaasi majapidamiskütusena. Käärimisjääk säilitab endas kõik kasulikud elemendid ja on seetõttu hea põlluväetisena. Oktaaniarv: Iseloomustab kütuse detonatsioonikindlust. Väga väikese detonatsiooni kindlusega on heptaan, väga kõrge det. Kindlusega on 2,2,4 trimetüülpentaan e. isooktaan 4. Sigma side on keemiline side, mille puhul on aatomiorbitaalide kattumine maksimaalne aatomituumi ühendaval mõttelisel sirgel. -side tekib p-orbitaalide kattumisel kahel pool aatomituumi ühendavat mõttelist sirget. See on nõrgem kui sigma side, kaksikside tervikuna on püsivam, kuid suurema reaktsioonivõimega.
Väike viskoossus ei taga kütuse pumpade ja pihustite osade küllaldast määrimist, mis põhjustab nende enneaegset kulumist. Kütuse viskoossus oleneb temperatuurist, mida madalam temperatuur, seda suurem viskoossus. Bensiin Kasutatakse karburaatorite ja pritse mootorite kütteks. Kergesti aurustuv, põlev, värvitu vedelik. Koostise põhiosad on: süsinik ja vesinik, kahjuliku lisandina sisaldab väävlit. Bensiini tähtsaim kvaliteedi näitaja on detonatsiooni kindlus mida iseloomustab oktaaniarv. Mida suurem on oktaanarv seda suurem on detonatsiooni kindlus. Detonatsioon Kütuse ülikiire põlemine kuni 2000m/s. Tavaline kuni 30m/s. Detonatsiooniga kaasneb kloppimine, mootori ülekuumenemine, musta suitsu väljumine sumbutajast, detonatsioon põhjustab kolbide ja väljalaske klappide põlemist ja purunemist. Bensiini detonatsiooni kindlust saab tõsta lisandite kasutamisega. Bensiini stabiilsus iseloomustab teda kestva säilitamise seisukohalt. Määrdeained
Bensiinide detonatsioonikindlust hinnatakse oktaaniarvuga. See määratakse erilises katsemootoris, kus võrreldakse bensiini detonatsioonikindlust etalonvedeliku omaga. Etalonvedelik koosneb kahest komponendist: · normaalheptaan detonatsioonikindlus 0 · isooktaan - detonatsioonikindlus 100. Kui uuritav bensiin detoneerib katsemootoris samadel tingimustel kui etalonvedelik, siis selle bensiini oktaaniarvuks loetakse isooktaani protsent etalonvedelikus. Mida kõrgem oktaaniarv, seda detonatsioonikindlam on bensiin. Mõnede bensiiniliikide oktaaniarve: · Destilaatbensiin (olenevalt lähtenaftast)(oktaanarv 43...66) · Krakkbensiin (lähteaineks masuut)( oktaanarv 64...70) · Katalüütiliselt krakitud bensiin (lähteaineks petrooleum, gasool) (oktaanarv 75...80) · Katalüütiliselt reformitud bensiin( oktaanarv 74...86 ) · Alküülbensii(Oktaanarv üle 90) Kaasaegsetes automootorites bensiini oktaaniarvuga alla 80 ei kasutata
Bensiinide detonatsioonikindlust hinnatakse oktaaniarvuga. See määratakse erilises katsemootoris, kus võrreldakse bensiini detonatsioonikindlust etalonvedeliku omaga. Etalonvedelik koosneb kahest komponendist: · normaalheptaan detonatsioonikindlus 0 · isooktaan - detonatsioonikindlus 100. Kui uuritav bensiin detoneerib katsemootoris samadel tingimustel kui etalonvedelik, siis selle bensiini oktaaniarvuks loetakse isooktaani protsent etalonvedelikus. Mida kõrgem oktaaniarv, seda detonatsioonikindlam on bensiin. Mõnede bensiiniliikide oktaaniarve: · Destilaatbensiin (olenevalt lähtenaftast)(oktaanarv 43...66) · Krakkbensiin (lähteaineks masuut)( oktaanarv 64...70) · Katalüütiliselt krakitud bensiin (lähteaineks petrooleum, gasool) (oktaanarv 75...80) · Katalüütiliselt reformitud bensiin( oktaanarv 74...86 ) · Alküülbensii(Oktaanarv üle 90) Kaasaegsetes automootorites bensiini oktaaniarvuga alla 80 ei kasutata
nõutavat oktaaniarvu. Surveaste on see suhtarv, mis näitab mitmekordselt küttesegu survetakti käigus kokku surutakse. Lihtsustatult öeldes, mida rohkem küttesegu enne süütamist kokku surutakse, seda suuremat rõhku saab ta plahvatamisel kolvile avaldada, millest omakorda tuleneb suurem pöördemoment ja võimsus. Seda, millise surveastme juures mingi konkreetne kütus veel detonatsiooni põhjustama ei peaks, näitab tema oktaaniarv. Jällegi lihtsustatult, jagades bensiini 98E oktaaniarvu 98 kümnega, saame, et ta peaks toime tulema surveastmega 9,8; 95E järelikult aga 9,5ga. Sellel põhjusel on tänapäeva mootorite surveastmeks u. 9-10. Kvaliteetse bensiini ja sobivate plokikaante korral on siiski ka tänapäeval võimalik kasutada surveastmeid kuni 11ni, näiteks nagu ZR-1 Corvette'i mootor. Karburaator Kui kolb hakkab mõnes silindris allapoole liikuma, tekib hõrendus ehk vaakum, mis ulatub
c) vesinikkrakkimine Saades teada, et atmosfäärse destillatsiooni jääkides (AGO) olevaid kõrgema keemistemperatuuriga süsivesinikke (suuremate hargnenud ahelatega molekule) saab edasi lõhustada e krakkida madalama keemistemperatuuriga süsivesinikeks kõrgeid temperatuure rakendades, avanes võimalus rahuldada suurenenud nõudlust bensiini järele.Termilist krakkimist on kasutatud alates 1913.a. Termilisel krakkimisel saadakse rohkelt olefiine, millel on kõrgem oktaaniarv, aga nad võivad põhjustada mootoris setete teket. Tänapäevaste standardite järgi, oli varane krakitud bensiin madalakvaliteediline ja väikese jõudlusega, aga teda oli piisavalt neil päevil bensiini tarbivate sõidukite jaoks. Hiljem rakendati kuumuse toimele katalüsaatori toime, muutes termilise krakkimise katalüütiliseks krakkimiseks. Katalüsaator on aine, mis kiirendab või mõnel teisel viisil hõlbustab (kergendab) keemilist reaktsiooni, ilma et ta ise keemiliselt muutuks.
või suhkrutööstuse jäätmete (suhkruroog) kääritamisel, ka maisist. Biodiisel on kütus, mis peaks asendama diisliõlisid. Tavaliselt on need rasvhapete metüülestrid. Biodiislikütust toodetakse taimeõlidest (rapsiõli), kalaõlist, toiduainetööstuse jääkõlist. Madalatel temperatuuridel selle viskoossus suureneb ja võib tekkida sade. bensiinid (kergete süsivesinike, 4-10 C aatomit) segu, mis keeb temperatuuri-vahemikus 30–200 °C, Bensiini iseloomustab nn oktaaniarv (näiteks 95) so survetugevus, mis sama seguga, mis koosneb 95% iso-oktaanist ja 5% n-heptaanist. diislikütused (süsivesinike segu, mis keeb temperatuuri-vahemikus 200–350 °C), sisaldab ~86 massi% C ja ~14 massi% H, lisaained 0,1%. - vedelgaas, petrooleum/petrool, ingl. kerosine (lennukimootorites) süsivesinike segu keemistemperatuuride vahemikuga 175°C–325°C.nvedelkütuseid toodetakse naftast 50. Lahuse mõiste ja näited.
surve ja sealjuures tekkiva temperatuuri tõttu süttib küttesegu enneaegselt, s.t. enne süüteküünla sädet. Sellist iseeneslikku süttimist nimetatakse detonatsiooniks ja see toob silindris kaasa tohutu rõhu alles üles liikuvale kolvile ning põhjustab mootori komponentidele vibratsiooni ja suurt koormust, mis on suutelised mootori suhteliselt lühikese ajaga hävitama. Seda, millise surveastme juures mingi konkreetne kütus veel detonatsiooni põhjustama ei peaks, näitab tema oktaaniarv. Jällegi lihtsustatult, jagades bensiini 98E oktaaniarvu 98 kümnega, saame, et ta peaks toime tulema surveastmega 9,8; 95E järelikult aga 9,5ga. Sellel põhjusel on tänapäeva mootorite surveastmeks u. 9-10. Kõige tõsisemate muskelautode surveastmed oli 1960-ndatel isegi üle 11, kuna selleks nõutavat kütust oli vabalt saada kuni 1971. aastani, kui keskkonnaindlejate surve tõttu algas üleminek viletsamatele kütustele. See tähendas võimsuste langust ning oli üheks teguriks
Krakkimist kasutatakse eeskätt bensiini tootmiseks. Pikemad molekulid lagunevad kõige sagedamini umbes keskelt. Kahe alkaani tekkeks ei jätku vesinikku ja seetõttu tekivad ka küllastumata ühendid (alkeenid) C 10H22 à C5H12 + C5H10 (penteen) Hargneva ahelaga alkaanid on kuumutamisele vastupidavamad, seetõttu on krakkimissaadustes palju hargnevaid alkaane. Bensiinile on see hea, vastavad ühendid on detonatsioonikindlamad (neil on suurem oktaaniarv, kui normaalalkaanidel) Tsükloalkaanid Tsüklilised alifaatses süsivesinikud üldvalemiga CnH2n Tsükloheksaani ja tsüklopentaani leidub naftas. Nad on head lahustid. Tsükloheksaanist toodeti kunagi nn heksakloraani, Kaasajal keelatud taimekaitsevahendit ( looduskeskkonnas liiga püsiv) Tsüklopropaani kasutatakse narkoosivahendina
Krakkimist kasutatakse eeskätt bensiini tootmiseks. Pikemad molekulid lagunevad kõige sagedamini umbes keskelt. Kahe alkaani tekkeks ei jätku vesinikku ja seetõttu tekivad ka küllastumata ühendid (alkeenid) C10H22 C5H12 + C5H10 (penteen) Hargneva ahelaga alkaanid on kuumutamisele vastupidavamad, seetõttu on krakkimissaadustes palju hargnevaid alkaane. Bensiinile on see hea, vastavad ühendid on detonatsioonikindlamad (neil on suurem oktaaniarv, kui normaalalkaanidel) Tsükloalkaanid Tsüklilised alifaatses süsivesinikud üldvalemiga CnH2n Tsükloheksaani ja tsüklopentaani leidub naftas. Nad on head lahustid. Tsükloheksaanist toodeti kunagi nn heksakloraani, Kaasajal keelatud taimekaitsevahendit ( looduskeskkonnas liiga püsiv) Tsüklopropaani kasutatakse narkoosivahendina
Kas antud märgi mõjupiirkonnas tohin sõita mopeediga? Ei Jah Esmast juhiluba omava juhina pean arvestama, et juhul kui mind karistatakse juhtimisõiguse äravõtmisega, ... tunnistatakse minu esmane juhiluba kehtetuks. olen kohustatud läbima järelkoolituse. uue esmase juhiloa saamiseks pean edukalt sooritama liiklusteooria- ja sõidueksami. Mis võib kahjustada katalüüsmuundurit? Pliivaba kütuse kasutamine, mille oktaaniarv on ettenähtust kõrgem. Etüülitud bensiini kasutamine. Mootori halb käivitumine. Ühesuunalisel teel... ...on juhil lubatud tagurdada esimese ristmikuni. ...tohib vastassuunas tagurdada ainult manöövriks. ...ei tohi tagurdada ristmikule. Kui liikleja ületab reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed jalgratta või tasakaaluliikuriga sõites, siis... on jalgratturil ja tasakaaluliikuri juhil sõidukijuhi suhtes igal juhul eesõigus.
misel on leegi levimiskiirus silindris 30 . . . 50 m/s. Deton^t- Tehased märgivad masina kasutusjuhendis, mis marki siooni puhul tõuseb see aga 1500 ... 2000 meetrini sekun- bensiini tuleb käsutada. Kui see ei ole teada, tuleb bensiini dis. Sellega kaasneb silindris hetkeline kaks kuni kolm valides lähtuda mootori surveastmest, ehkki täpset seost korda normaalsest suurem rõhu tõus, mis avaldub heleda siin ei ole. Reeglina peab bensiini oktaaniarv olema seda metalse kloppinüsena. Mootor kuumeneb üle, võimsus lan- suurem, mida kõrgem on mootori surveaste. Orienteerivalt geb ning summutist, väljub korrapäratute puhangutena võib bensiini A-66 soovitada mootoritele, mille surveaste musta suitsu. Detonatsioon on mootorile kahjulik, sest on 6,5 ... 7,0; A-72 -- surveastmel 7,0 ... 7,5; A-76 -- sur-
annaabi.ee 
