c. PAN - CN d. PA - CO NH e. Polüester - CO O 4. Kumb tunnus on omanepolümeerile võrreldes makromolekulile. a. Mono/polüdisperssus b. Keskmine/üks molaarmass c. Kõrgmolekulaarne ühend/segu makromolekul d. Molaarmassiline jaotus/molekulide üks suurus 5. Moodustage sobivad paarid polümerisatsiooniviisi järgi. a. LDPE vabaradikaalne ahelakasvu polümerisatsioon b. PP koordinatsioonpolümerisatsioon c. PF polükondensatsioon d. BR anioonne ahelakasvu polümerisatsioon 6. Moodustage sobivad paarid polümerisatsioonimeetodi järgi. a. PVAC emulsioon b. PAN lahuses väljasademisega c. PA massis (sulamis) d. PTFE suspensioon 7. Moodustage sobivad paarid lahustuvuse alusel. a. PVOH vesi b. PS tolueen c. PMMA diklooretaan d. PC ketoonid e
Tekkeviisid: Alkaanide hüdrogeenimine Tsükloalkaanide detsükliseerimine Alküünide hüdrogeenimine Alkadieenide hüdrogeenimine Alkoholide dehüdraatimine Kõrgemate süsivesinike lagunemine Keemilised omadused: Täielik põlemine Mittetäielik põlemine Täielik lagunemine Lagunemine madalamateks süsivesinikeks Hüdrogeenimine Ühinemine vesinikhalogeniidiga Ühinemine halogeeniga Hüdraatimine Tsükliseerimine Isomerisatsioon Polümerisatsioon Alküünid Tekkeviisid: Alkaanide dehüdrogeenimine Kõrgemate süsivesinike lagunemine Alkadieenide isomerisatsioon Keemilised omadused: Täielik põlemine Mittetäielik põlemine Täielik lagunemine Lagunemine madalamateks süsivesinikeks Hüdrogeenimine Ühinemine vesinikhalogeniidiga Ühinemine halogeeniga Hüdraatimine Tsükliseerimine Isomerisatsioon Polümerisatsioon Alkadieenid
(liitumine vesinikuga) C2H4+H2=C2H6 (tekkis etaan) 2)halogeenidega (F2,Cl2,Br2,I2) C2H4+Cl2=C2H4Cl2 (saab liituda, sest oli kordne side!) 3)vesinikhalogeenidega C2H4+HCl=C2H5Cl (tekkis klotoetaan) (vesinik liitub kaksiksideme juures sellele süsinikule, kumbal on vesinikke rohkem ja halogeen selle vesiniku külge, kummal vesinikke vähem) 4) hüdraatumine (vee liitumine üksiksidemele) C2H4+H20=C2H5OH (etanool) 5)polümerisatsioon-polümeeri (hiigelmolekul) tekke reaktsioon, mille käigus madala molekulmassida ühendid liituvad kõrgema molekulmassiga ühendiks; saadused eteenil: alkoholi, polüeteeni tootmisel, teflon,puuviljade järeltootmisel, meditsiinis narkoosiks · Etüün ehk atsetüüleen- füüs omadused: gaasiline olek, õhust kergem, värvusetu, lõhn õrn, vees vähelahustuv; kasutusalad: keevitustööd (1/3 etüünist sinna), orgaaniliseks
suhteliselt odav naftast toota, kuid mille lagunemine looduses võib kesta mitusada aastat. Nimetage kolm võimalust polümeermaterjalide taaskasutamiseks? 1. ümbertöötlemine – sulatamine, mehaaniline purustamine ja ümbervormimine kas puhtal kujul või segatuna uue polümeeriga 2. lagundamine monomeerideks, mida saab kasutada kütusena või toorainena keemiatööstuses 3. põletamine energia tootmiseks. Mis on polümerisatsioon ehk polümeerumine? Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n–
suurema molekulmassiga ühendeid. Polümeer ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel. Näiteks on polümeeri elementaarlüliks monomeerist kujunenud aatomite rühm, mis polümeeri molekulis kordub. Polümerisatsiooniaste on elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi Polükondensatsioon on polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi (näiteks – COOH, –OH, –NH2). 2. Iseloomusta järgmisi polümeere (saamine, omadused, kasutusalad)
Monomeer - väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid. Polümeer - ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Elementaarlüli - komponent, millest koosneb ahel. Polümerisatsiooniaste - elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Liitumispolümerisatsioon - polümerisatsioon, milles monomeeri molekulide liitumise tulemusena moodustuvad polümeersed molekulid ilma kõrvalproduktideta. Polükondensatsioon - polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Plastmass - sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite sulameid. Homopolümeer - ühe lähteaine (monomeeri) polümerisatsioonil moodustuv polümeer.
Kolmikside- -side +kaks -sidet 2. Isomeeria-ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite-isomeeride olemasolu · Ahelisomeeria-tingitud süsinikuahela erinevast hargnemisest · Asendiisomeeria-tingitud mitmiksideme erinevast paiknemisest · Geomeetriline isomeeria- tingitud sarnaste rühmade erinevast, paiknemisest kahelpool kaksiksideme tasapinda 3. Polümerisatsioon on molekulide omavaheline liitumine pikkadeks ahelateks. Polümerisatsiooni aste näitab elementaarlülide arvu. Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriüksustest(elementaarlülidest) 4. ETEEN... ...on enimtoodetud orgaaniline aine. Meeldiva lõhnaga ja narkootilise toimega värvitu gaas.Kasutusalad:polüetüleen(kile,kilekotid),etanool(tehniline piiritus),äädikhape. Toodetakse naftast ning metaani dehüdrogeenimisel.
homoloogilistes ridades (valem, nimetus) 5. Alkaanid on keemiliselt püsivad. Kirjutage 3 võrrandit omal vabal valikul 1. Põlemine 2. Pürolüüs 3. Asendusreaktsioon 6. Alkeenid on võrreldes alkaanidega reaktsioonivõimelisemad. Kirjutage liitumisreaktsioonid: 1. Eteen+ vesinik (hüdrogeenimine) 2. Eteen+kloor (halogeenimine) 3. Propeen+ HCL (liitumine vesinikhalogeenidega) 4. Eteen+vesi (hüdraatumine) 5. Eteeni polümerisatsioon 7. Kuidas erinevad omavahel reaktsioonivõimelised aineosakesed: Radikaal, nukelofiil, elektrofiil. 1. Radikaal- ühe paadumata elektroniga osake 2. Nukleofiil- osakesed, millel on väliskihis vähemalt üks vaa elektronpaar 3. elektrofiil- nukleofiil, mis moodustab uue sideme osakesega, millel on vaba või osaliselt vaba elektronpaar ( C2H4+HCl) 8. Kuidas tehakse kindlaks alkeene ja alküüne? Alkeene tehakse kindlaks KMnO4 lahuse või Br2 veega Alküüne KMnO4 leelise lahusega.
4. fraktsioon: diiselkütus 5. fraktsioon: masuut 6. fraktsioon: vahad, bituumen Bensiini saagise suurendamiseks viiakse läbi krakkimine. See on pikkade süsivesikuteahelate lõhkumine sobiva pikkusega ühenditeks. Füüsikalised omadustest: Süsivesinikus on hüdrofoobsed. Vetthülgavad seega. Veest kergemad. Tihedus väiksem kui 1. Lahustavad hästi orgaanilisi aineid. Iseloomulik lõhn. Keemilised omadused: kõik nad põlevad. Pürolüüsimise võimalus (lagundamine ilma hapnikuta). Polümerisatsioon ISeloomulik kordsete ühendustega ühenditele. C2H6 näiteks. Toorpolümeerid vajavad täiteainet. n- polümerisatsiooniaste Iga side on paar kahest elektronist!!!
· Majapidamisgaas koosneb propaanist ja butaanist. · Alkaanid ei lahustu vees ja on kolmes agregaatolekus. POLÜMEERID · Polümeeriks nimetatakse ained, mille suured molekulid koosnevad väga paljudest üksteisega seotud väikestest molekulide jääkidest või lõikudest. · Parafiin on tahkete alkaanide segu, millest tehakse küünlaid. · Polümeere kasutatakse plastmasside, kummide, tekstiilikiudainete jt. materjalide valmistamiseks. · Polümerisatsioon on reaktsioon, milles väikesed molekulid liituvad pikaks ahelaks. ALKOHOLID · Alkoholid on sellised süsivesinikud, milles on üks või enam vesiniku aatomit asendatud ühe või enama hüdroksüülrühmaga. a) Metanool on alkoholide kõige lihtsam esindaja ja seda võib saada metaani oksüdeerimisel või CO redutseerumisel. · Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik, mis seguneb veega. Metanool võib põhjustada pimedaksjäämist.
7. Tuntumad alkeenid: Eteen – taimede kasvuhormoon, polümeerid, äädikhape, etanool Propeen-polüpropeen,atsetoon, orgaaniliste ainete süntees 8. 2-metüül-buta-1,3-dieen e. Isopreen - kummitööstus struktuur ja olulisus eluslooduses 9. Alkeenide keemilised omadused : liitumisreaktsioonid halogeenide ning vesinikhalogeniididega, reageerimine veega – hüdraatumisreaktsioon (saaduseks alkohol), reageerimine vesinikuga – hüdrogeenimisreaktsioon (saaduseks alkaan), polümerisatsioon. reageerimine hapnikuga e. põlemine (saaduseks CO 2 ja H2O) 10. Alkeeniahelate omavaheline sidumine väävli abil – vulkaniseerimine ja kummi 11. Alkeenide nomenklatuur – cis/trans isomeeria, ühendite nimetused struktuuri järgi, struktuurvalemi joonistamine nimetuse järgi. 12. Alküünide mõiste küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside 13. Tuntumad alküünid: etüün - keevitusgaas
Küllastumata ühendid -ühendid, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kaksik- või kolmiksidet. ALKAANID ALKEENID ALKÜÜNID Alkaanid on niisugused süsiniku ja vesiniku Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille Alküünid on süsivesinikud, mille molekulis ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku esineb kolmiksidemeid. Nad on on omavahel seotud kovalentse aatomite vahel. Alkeene nimetatakse mõnikord ka reaktsioonivõimelisemad kui alkeenid ja üksiksidemega. olefiinideks. alkaanid, sest side katkeb kergesti. KÜLLASTUMATA KÜLLASTUNUD KÜLLA...
RuBP + CO2 → 2 3-PGA Fotosünteesi produktid ja nende metabolism • PCR tsükli produktiks on fruktoos-6-fosfaat • Edasi sünteesitakse fruktoos-6-fosfaadist peamiselt sahharoosi ja tärklist • Tärklise sünteesi põhietapid: 1. Fruktoos-6-fosfaadi konverteerimine glükoos- 6-fosfaadiks 2. Glükoos-6-fosfaadi konverteerimine glükoos-1- fosfaadiks 3. Glükoos-1-fosfaadi molekulide liitmine ADP-ga 4. Polümerisatsioon (glükoos-ADP-le glükoosimolekulide lisamine) • Kloroplasti tööks vajalike lipiidide ja aminohapete süntees toimub samuti kloroplastis • Teatud sünteesi vaheetapid võivad toimuda tsütosoolis või mitokondris, kuid kõik peamised prekursorid aminohapete ja lipiidide sünteesiks sünteesitakse kõik fotosünteesi või fotosünteesi produktide modifitseerimise tulemusena kloroplastides
vesi R NH2 + H2O R NH3 OH alkeen(-een)-süsinikuvahelise kaksiksidemega ühendid n : CH2 = CH CH3 (propeen) alküün(-üün)-süsinikuvahelise kolmiksidemega ühendid n : CH C CH3 (propüün) keemilised omadused 1 reageerimine halogeeniga ( VIIA2 ) 2 reageerimine vesinikhalogeeniga ( H VII A ) 3 reageerimine veega e. hüdraatimine ( H2O ) 4 reageerimine vesinikuga e. hüdrogeenimine | üüneen | eenaan | ( H2 ) 5 põlemine ( een/üün + O2 CO2 + H2O ) 6 polümerisatsioon kaksiksidemed katkevad ja tekivad ühesugustest Areenid Benseen-lihtsalim aromaatne süsivesinik C6H6 -NO2 nitro F: vedelikud/kristallid,ei lahustu vees,lahustuvad eetrites,lahustavad vaiku/rasvu Fülog: narkootilised,mürgised,suur sissehingamine-krambid, närvisüsteem,maks,vereloomeelundid,nahka ärritavad K: oksüdeerumine,põlemine(1alküülimine,2halogeenimine,3nitreerumine) 1 C6H6 + RCl C6H5R + HCl (C6H6 + R VIIa C6H5R + H VIIa)
C5C17 vedelikud alkeenid C18st alates on tahked ained. Kõik alkeenid on vees lahustumatud ained Nad lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites (välja arvatud metanool). Neil on väiksem tihedus kui veel. Keemilised omadused Liitumine vesinikuga e. hüdrogeenimine CH2=CH2 + H2 ® CH3CH3 Liitumine veega e. hüdraatimine CH2=CH2 + H2O ® CH3CH2OH Liitumine halogeenidega CH2=CH2 + Cl2 ® CH2ClCH2Cl Liitumine vesinikhalogeniididega CH2=CH2 + HCl ® CH3CH2Cl Polümerisatsioon n CH2=CH2® [CH2CH2]n põlemine a) täielik, b) mittetäielik a) C2H4 + 3O2 ® 2CO2 + 2H2O b) C2H4 + 2O2 ® C + CO2 + 2H2O ALKEENIDE LEIDUMINE LOODUSE Mitmesugustes nafta ja maavarade töötlemisel tekkinud gaasides Taimedes Kautsukipuu mahlas Okaspuudevaigus porgandites leidub karoteeni Puuviljade valmimisel võib ühe komponendina eralduda eteeni Loomades Toakärbsed eritavad vastassugupoole ligimeelitamiseks lõhnaaineid, mis koosnevad akleeni ühenditest
Võib olla ahelisomeeria, mille puhul muutub ahela kuju: CH2=CHCH2CH3 1-buteen CH2=CCH3 2-metüülprop-1-een CH3 CH2--CH2 tsüklobutaan CH2--CH2 1 Võib esineda cis-trans isomeeria ehk ruumiline isomeeria: CH3 CH3 CH3 H C==C C==C H H H CH3 cis-2buteen trans-2-buteen POLÜMERIASATSIOON Polümerisatsioon on polümeri moodustamine madala molekulmassiga küllastumata ühenditest. nCH2=CHCH3 (CH2CH)n CH3 propeen polüpropeen KÜLLASTUMATA ÜHENDITE ESINDAJAID Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks
9. KARBONÜÜLÜHENDID JA KARBOKSÜÜLÜHENDID: aldehüüdide ja ketoonide struktuur; polaarne kaksikside, selle reaktsioonid; aldehüüdide redoksomadused; sahhariidide mõiste ja liigitus, bioloogiline tähtsus; karboksüülhapete struktuur, omadused ja liigid; funktsionaalderivaadid estrid ja amiidid; estrite hüdrolüüs; rasvad, nende bioloogiline tähtsus; aminohapped; valgud, nende bioloogiline tähtsus. 10. POLÜMEERID: polümeeride keemia põhimõtted; polümerisatsioon ja polükondensatsioon. 11. ÜLDISTAV OSA. Orgaaniliste ühendite klassifitseerimine ja nende nomenklatuurid. Struktuuriteooria põhimõtete formuleerimine. Happed ja alused. Katalüüs.
dodetsüülgalaat. Polaarsed antioksüdandid on TBHQ ja propüülgallaat. Antioksüdatiivsuse faktor AF= rasva või õli oksüdatsiooni indutseerimise kestus koos antioksüdandiga /rasva või õli oksüdatsiooni indutseerimise kestus ilma antioksüdandita. Sünergistid suurenavad antioksüdantide aktiivsust. Rasva või õli kuumutamine 1) Praadimine ilma toiduta toimub autooksüdatsioon, isomerisatsioon ja polümerisatsioon 2) Praadimine koos toiduga - toimuvad autooksüdatsioon, isemerisatsioon, polümerisatsioon ning lisaks ka hüdrolüüs. Mitteseebistuvad komponendid -koosnevad süsivesinikest, steroididest, tokoferoolidest ja karotenoididest. Lisaks võib veel leida saasteaineid, rasva või õli lisaaineid (mineraalõlid, plasitifitseerivad ained ja pestitsiidide jäägid) Steroidid Skelett koosneb neljast kondenseerunud ringist Steroidid loomses toidus: 1) Kolesterool 2) Vitamiin D
CH2 = CH2 + H2SO4................CH3CH2OSO3H CH3OH = H3COOC(C6H4)CH3 + 2H2O Aparaadina kasutatakse torureaktorit voi kõrgsurve 2CH2 = CH2 + H2SO4.............(CH3CH2O)2SO2 Tereftaalhape Dimetüültereftalaat autoklaavi. Etüleeni konversiooni aste on ca 10-30%. Tekkinud estrid (monoester hüdrolüüsub paremini) Polümerisatsioon on kaheastmeline protsess. Algul Vajalik on hea segamine ning soojusläbikanne, kuna hüdrolüüsiti vees umbes 2 tunni jooksul ja 60-70 C saadakse tereftaalhappe esterdamisel nn ester reaktsioon on tugevalt eksotermiline. Reageerimata
Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid, mida me varem õppinud oleme. Elementaarlülide arvu polümeeris nimetatakse polümerisatsiooniastmeks. Polümeer võib tekkida monomeeride liitumise teel. Näiteks alkeenid polümeeruvad liitudes kaksiksidemete arvel. Sel viisil saadakse liitumispolümeerid. Polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid ja teised sel viisil saadud ained ongi liitumispolümeerid. Polümerisatsioon võib toimuda ka polükondensatsiooni teel, sel juhul moodustub kondensatsioonipolümeer. Kondensatsioonireaktsioonil tekib elementaarlülide liitumisel ka vesi. Nende ainete elementaarlülide erinevus monomeeridega on see, et nendes puudub vee molekuli osa. Tuntuimad kondensatsioonipolüeerid on polüestrid, polüamiidid, looduslikud polüsahhariidid ja polüpeptiidid. Polümeere kasutatakse erinevate toodete valmistamieks. Tavaliselt plastmassidena.
allergilisi haigusi. 9. Hermann Staudinger (23. märts 1881 8.september 1965) oli saksa keemik. Ta pani aluse kõrgmolekulaarsete ühendite keemiale. Tema loodud on ka makromolekuli mõiste.Aastal 1953 sai ta Nobeli keemiaauhinna. Wallace Hume Carothers (1896-1937) USA keemik. Leiutas nailoni ja polüestri kiud. II Polüalkeenid 1. Tekkereaktsiooni tüüp radikaaliline või iooniline polümerisatsioon 2. Kõige enam on levinud asendatud polüeteenid, mille monomeerideks on eteeni asendusderivaadid. 3. Tähtsamad esindajad : polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid, polüstürool, polüvinüülastetaat, polüakrüülnitriil orlon, teflon, polümetüülmetakrülaat e pleksiklaas. 4. Eteeni polümeerimise tingimused: rõhk 1000-3000 atm ja temperatuur kuni 300 °C 5. Kõrgrõhu polüeteeni puudused: ahela hargnemisest tingitud polümeerse materjali
spetsiifiline aatomite rühm molekulis, mis määrab molekuli peamised keemilised omadused. Elektrofiil - Elektrofiil on aineosake, millel on vaba või osaliselt vaba aatomorbitaal ja selle tulemusena positiivne elektrilaeng või osalaeng. Nukleofiil - Nukleofiil on aineosake, millel on vaba elektronpaar ja selle tulemusena negatiivne laeng või osalaeng. Nukleofiilid on näiteks hüdroksiidiioon, halogeniidiioon ja vesi. Polümerisatsioon - Polümerisatsioon on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM (-M)n- Polükondensatsioon - Polükondensatsioon on polümeeride saamine ühest või mitmest
DNA süntees: 1. DNA polümeraas I katalüüsib fosfodiester sideme moodustumist deoksüriboosi 3'OH (viimasel nukleotiidil) ja dNTP 5'fosfaadi vahel · Energia saadakse kahe fosfaatrühma vabanemisel 2. DNA polümeraas I "leiab ülesse" õige komplementaarse dNTP kogu elongatsiooni vältel · kiirus 800 dNTP/sekundis · Madal vale paardumiste määr 3. Sünteesi suund alati 5' 3' DNA elongatsioon: DNA elongatsioon: Polümeraasid Polümeraas Polümerisatsioon (5'3') Eksonuklaas (3'5') Eksonukleaas (5'3') Koopiad I ja ja ja 400 II ja ja ei ? III ja ja ei 1020 ·Polümeraas I ja III replikatsioon 5' 3' ·Polümeraas II roll ei ole päris selge ·3' 5' eksonukleaas = võime nukleotiide eemaldada 3' otsast
linoolhape ehk oktadeka-9,12-dieenhape (omega-6-rasvhape) linoleenhape ehk oktadeka-9,12,15- trieenhape (omega-3-rasvhape) Eluks vaja 1/3- rasvad, õlid, kala, linaseemned, linaõli. Asendamatud rasvhapped!: Organism ei suuda neid ise sünteesida, on vaja saada väljast poolt. POLÜMEERID Polümeer on ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikutest- elementaarlülidest. Polümerisatsioon- polümeer võib moodustuda monomeeride liitumise teel kaksiksidemete arvel (liitumispolümerisatsioon). Polükondensatsioon- alati eraldub vesi! Ka elementaarlüli ei ole täpselt sarnane lähtemonomeerile (kondensatsioonipolümeer) Polüestrid: Saadakse polükondensatsiooni teel. Väga levinud. Polüestritest tehismaterjale toodetakse hiigelkogustes. Ei lagune looduses. Hakatud tegema polüestreid, mis lagunevad mikroorganismide toel kiiresti (kallid). Polüamiid:
Töökeskkonna piirnormid Plii ja selle ioonsete ühendid Kantserogeenid ja mutageenid Asbest Kantserogeensete ja mutageensete ainete kasutamisel esitatavad nõuded töökohal VV määrus nr 51, 15.02.2000 Kantserogeenset ohtu põhjustavad tööprotsessid: • alumiiniumi tootmine • auramiini tootmine • isopropüülalkoholi tootmine • kummitööstus • jalatsitööstus ja –parandus • kivisöegaasi tootmine • koksi tootmine • monomeerse vinüülkloriidi polümerisatsioon • mööblitööstus • raua ja terase tootmine • tööprotsessid, kus tekib pöögi ja tamme tolm • tööprotsessid, kus tekib tahmas, pigis või tõrvas sisalduvate aromaatsete polütsükliliste süsivesinike udu või tolm • tööprotsessid, kus ainete termilisel ja elektrilisel töötlemisel tekib vase ja nikli tolm ning aerosoolid värvitööstus , maalritööd Ettevõtja kohustused ohutegurite väljaselgitamine ja vastava teabe
( Pesupulbrid sisaladavd otseselt pesevat pindaktiivset ainet u 10%, ülejäänud osa moodustavad aktiivsust tõstvad elektrolüüdid(fosfaadid), valgendid, lõhnaained ja mustuse taassadestamist takistavad ained. Amiidid (R-C-NH2) Polümeerid moodustuvad väikestest molekulidest(monomeerid). Seda protsessi nim. polümerisatsiooniks (monomeer polümeeriks). Polümeeri kirjutatakse monomeerilõigu () ja polümerisatsiooniastme n abil: Toimib 2 viisil: 1) Polümerisatsioon (kaksiksidet sisaldavatest ühenditest kaksikside katkeb, tekivad uued sidemed) 2) Polükondensatsioon tekib monomeeridest, mis sisaldavad H'd ja OH rühmi. Kahe ühinemisel eraldub vesi. Kopolümeerid kahest erinevast ainest on moodustatud 1 polümeer, mis hakkab korduma (korduvlüli e. elementaarlüli) Homopolümeerid ühesugustest monomeeridest moodustatud polümeer
kaksiksideme ründajaks prooton (hüdrooniumioon), mis võib olla pärit mis tahes happe vesilahusest. Prooton ühineb algul alkeeniga ja reaktsiooni lõpus vabaneb uuesti. Ühinedes alkeeniga tekitab prooton väga reageerimisvõimelise vahesaaduse, mis reageerides veega moodustab alkoholi. Ilma prootoni osaluseta poleks alkeen saanud veega reageerida. Järelikult on prooton selles reaktsioonis katalüsaatoriks. Liitumisreaktsioon veega CH2=CH-CH2-CH=CH2 +H2O-> CH2=CH-CH2-CH2-CHOH e) Polümerisatsioon Polümeerid on ühendid, mille molekulid koosnevad pikkadest ühesugustest korduvatest kovalentsete sidemetega seotud strutktuurilülidest. Polümeeride moodustumise protsessi nimetatakse polümeriseerumiseks ehk polümerisatsiooniks. Tavaliselt nimetatakse polümeerideks aineid, mille ahelas on üle saja struktuuri- ehk elementaarlüli ja molaarmass võib ulatuda üle 1000. Seepärast on polümeerid ka kõrgmolekulaarsed ained
Lineaarse ehitusega B Hargnenud ehitusega C Ruumilise ehitusega Lineaarsed polümeerid on: nt looduslik tselluloos; Hargnenud ahelaga polümeeridel on lühemad või pikemad kõrvalharud. Ruumilised polümeerid on nt vulkaniseeritud kautsukid. Termoplastsed polümeerid muutuvad kuumutamisel voolavaks ning säilitavad oma esialgsed omadused ka pärast jahtumist. 21. Polümeerid kondesatsiooni reaktsioonide baasil. Kondensatsioon ehk astmeline polümerisatsioon, mille käigus kasutatakse funktsionaalsete gruppide reaktsioone, nagu esterdamine või amiidi teke. Kondensatsioon- polümeerid on polüestrid, polüamiidid, polüuretaanid, fenoolformaldehüüdvaigud. Näiteks, tasakaaluline reaktsioon alkoholi ja karboksüülhappe vahel, kus tekib ester. Vee eraldamine reaktsiooni paremalt poolelt aitab tasakaalu nihutada paremale. CH3CO2H + C2H5OH = CH3CO2C2H5 + H2O . Edasine reaktsioon ja vee eemaldamine viib
aktiivsusega kaksiksidet või funktsionaalset rühma ja on võimeline moodustama polümeerseid molekule. -Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel. Polüpropeeni elementaarlüli on: -Polümerisatsiooniaste (tähis: n) on elementaarlülide arv polümeeri molekulis. 2. Liitumispolümerisatsiooni toimub monomeeride ühinemine polümeeriks süsinikevaheliste kordsete sidemete arvelt, mis polümeeri moodustumise käigus katkevad. -Liitumispolümerisatsioon on polümerisatsioon, milles monomeeri molekulide liitumise tulemusena moodustuvad polümeersed molekulid ilma kõrvalproduktideta. -Liitumispolümerisatsiooni kasutatakse näiteks plastmassitööstuses uute materjalide valmistamisel. Sel teel valmib näiteks PVC (polüvinüülkloriid). Kondensatsioonipolümerisatsiooni käigus kaks hüdroksühappe molekuli reageerivad omavahel, mille saadus saab omakorda järgmise hüdroksühappe molekuliga reageerida ja iga üksiku reaktsiooni käigus eraldub üks vee molekul.
PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikid...
osalevaid aineid ja nende osakeste arvu. Kordaja reaktsioonivõrrandis Liitaine protsendiline koostis Lagunemisreaktsioon keemiline reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks. Ühinemisreaktsioon keemiline reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine. Asendusreaktsioon keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga. Polümerisatsioon keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse ühendi, milles üksteisele järgnevalt või hargnevalt on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone; ise redutseerub. Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone; ise oksüdeerub.
80) Üksikside - on kahe aatomi vaheline keemiline side, mille moodustab üks ühine elektronpaar. 81) Üksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. 82) Kaksikside - on keemiline side, kus sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari. 83) Kolmikside - on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. 84) Polümeer - ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvetest struktuuriühikutest-elementaarlülidest. 85) Polümerisatsioon - on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid. 86) Polükondensatsioon - kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete
119. elekrofiil ühend, v osake, millal on elektrofiilne tsenter 120. elektrofiilne tsenter aatom, millelon tühi v osaliselt täitmata orbitaal ning pos laeng või osalaeng 121. nukelofiil ühend v osake, millel on nukleofiilne tsenter 122. nukleofiilne tsenter aatom,millel on vaba v osaliselt vaba elektronpaar ning negatiivne laeng v osalaeng. Nukelofiilseks tsentris võib olla ka laenguta aatomite rühm (nt.kaksikside v aromaatne ring) 123. polümerisatsioon 124. polükondensatsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega 125. monomeer madalmolekulaarne ühend, mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis 126. polümeer Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). 127
elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid, mida me varem õppinud oleme. Elementaarlülide arvu polümeeris nimetatakse polümerisatsiooniastmeks. Polümeer võib tekkida monomeeride liitumise teel. Näiteks alkeenid polümeeruvad liitudes kaksiksidemete arvel. Sel viisil saadakse liitumispolümeerid. Polüeteen, polüpropeen, polüvinüülkloriid ja teised sel viisil saadud ained ongi liitumispolümeerid. Polümerisatsioon võib toimuda ka polükondensatsiooni teel, sel juhul moodustub kondensatsioonipolümeer. Kondensatsioonireaktsioonil tekib elementaarlülide liitumisel ka vesi. Nende ainete elementaarlülide erinevus monomeeridega on see, et nendes puudub vee molekuli osa. Tuntuimad kondensatsioonipolüeerid on polüestrid, polüamiidid, looduslikud polüsahhariidid ja polüpeptiidid. Polümeere kasutatakse erinevate toodete valmistamieks. Tavaliselt plastmassidena. Nad sisaldavad ka täiteaineid,
C12 H 22O11 + Ca (OH ) 2 C12 H 20O11Ca + 2 H 2O POLÜSAHHARIIDID Kui disahhariidiga liitub veel üks monosahhariidi molekul, moodustub trisahhariid. Trisahhariidist moodustub samal viisil tetrasahhariid. Kui monosahhariidi jääkidest koosnev ahel saab pikemaks, on tegemist polüsahhariidiga. Polüsahhariid on kõrgemolekulaarne ühend, polümeer, liitsuhkur. Polüsahhariid tekib polükondensatsioonil ja mitte polümerisatsioonil! Mis on nende vahe? Polümerisatsioon ranges tähenduses on monomeeride ühinemine sel viisil, et kasvava ahela otsas on väga aktiivne reaktsioonitsenter, mis liitub järgmise monomeeri molekuliga ning moodustub uus aktiivne tsenter. See kestab kuni reaktsiooniahela katkemiseni. Niisugused polümeerid on põhimõtteliselt lahutatavad monomeerideks. Polükondensatsiooni korral on iga üksiku vahereaktsiooni saaduseks püsiv ühend, mis võib küll edasi reageerida, kuid võib jääda ka selliseks
kirjutatav arv. 29) liitaine protsendiline koostis liitaines oleva kindla ainehulga hulga määramine protsentides(?)* 30) lagunemisreaktsioon reaktsioon, mille käigus aine laguneb kaheks või enamaks aineks või osakeseks 31) ühinemisreaktsioon reaktsioon, mille käigus ained omavahel ühinevad, moodustades uue aine 32) asendusreaktsioon keemiline reaktsioon, kus mingi aatom või aatomite rühm ühendis asendub teise aatomi või aatomite rühmaga 33) polümerisatsioon - polümeeri moodustumine ühest või mitmest erinevast madalmolekulaarsest ühendist ehk monomeerist 34) polükondensatsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine mitme funktsionaalsete ühendite kondensatsioonireaktsiooni teel. 35) Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone (samal ajal ise redutseeruvad) 36) Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone ( samal ajal ise oksüdeerides)
C12 H 22O11 + Ca (OH ) 2 C12 H 20O11Ca + 2 H 2O POLÜSAHHARIIDID Kui disahhariidiga liitub veel üks monosahhariidi molekul, moodustub trisahhariid. Trisahhariidist moodustub samal viisil tetrasahhariid. Kui monosahhariidi jääkidest koosnev ahel saab pikemaks, on tegemist polüsahhariidiga. Polüsahhariid on kõrgemolekulaarne ühend, polümeer, liitsuhkur. Polüsahhariid tekib polükondensatsioonil ja mitte polümerisatsioonil! Mis on nende vahe? Polümerisatsioon ranges tähenduses on monomeeride ühinemine sel viisil, et kasvava ahela otsas on väga aktiivne reaktsioonitsenter, mis liitub järgmise monomeeri molekuliga ning moodustub uus aktiivne tsenter. See kestab kuni reaktsiooniahela katkemiseni. Niisugused polümeerid on põhimõtteliselt lahutatavad monomeerideks. Polükondensatsiooni korral on iga üksiku vahereaktsiooni saaduseks püsiv ühend, mis võib küll edasi reageerida, kuid võib jääda ka selliseks
Ühinedes alkeeniga tekitab prooton väga reageerimisvõimelise vahesaaduse, mis reageerides veega moodustab alkoholi. Ilma prootoni osaluseta poleks alkeen saanud veega reageerida. Järelikult on prooton selles reaktsioonis katalüsaatoriks. Kokkuvõtlikult võiks antud reaktsioon välja näha selliselt: Lühidalt näeks eelpool kirjeldatud reaktsioon välja järgmiselt: H2C = C(CH3) CH3 + H2O CH3 C(CH3)(OH) CH3 e) Polümerisatsioon Polümeerid on ühendid, mille molekulid koosnevad pikkadest ühesugustest korduvatest kovalentsete sidemetega seotud strutktuurilülidest. Polümeeride moodustumise protsessi nimetatakse polümeriseerumiseks ehk polümerisatsiooniks. Tavaliselt nimetatakse polümeerideks aineid, mille ahelas on üle saja struktuuri- ehk elementaarlüli ja molaarmass võib ulatuda üle 1000. Seepärast on polümeerid ka kõrgmolekulaarsed ained
Need on valdavalt endotermilised(neeldub energiat H>0). Ühinemisreaktsioon reaktsioon, mille käigus kahest või enamast lähteainest tekib üks uus aine. Need on valdavalt eksotermilised(energiat eraldub H<0). Asendusreaktsioon keemiline reaktsioon, mille käigus lihtja liitainetest tekivad uued lihtja liitained. Asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, kus lihtaine aatomid asendavad ühendi koostises olevaid aatomeid või aatomite rühmi. Polümerisatsioon reaktsioon, mille käigus monomeeridest tekib polümeer. Polümerisatsiooni ehk polümeerumise käigus monomeerid ühinevad omavahel ja moodustavad polümeere. Polümeer ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Oksüdeerija aineosake, mis liidab elektrone. Redutseerija aineosake, mis loovutab elektrone. Redoksreaktsioon reaktsioon, mille käigus muutub elementide oa
1-butüün a) täielik põlemine (but-1-üün) CH2=CH2 + 3O2 → 2CO2 + 2H2O b)Mitteäielik põlemine CHºC-CH=CH2 CH2=CH2 + 2O2 → C + CO2 + 2H2O 3-buteen-1-üün 6) Polümerisatsioon (but-3-een-1-üün) −CH 2 ¿ n H 2 C=¿ CH ⋯ CH ⋮
etanaal = etaanhape/äädikhape Metanaal - HCHO (formaldehüüd) Omadused: värvitu gaas, terava lõhnaga, väga mürgine, lahustub hästi vees 40%-list metanaali ja vee segu nim. formaliiniks. Kasutamine: 1) formaliinis säilitatakse anatoomilisi preparaate ( baktereid hävitav toime ) 2) formaliini kasutatakse ka ruumide, esemete ja riiete desinfitseerimiseks - haigusi tekitavate pisikute hävitamiseks 3) polümeeride tootmiseks omaduseks polümerisatsioon ehk liitumine. 4) vaikude tootmiseks plastmasside ja ehitusmaterjalide koostisesse 5) teraviljaseemnete puhtimiseks enne külvi 6) värvainete tootmiseks 7) naha parkimiseks 8) ravimite tootmiseks Etanaal - CH3CHO Omadused: -keeb juba toa to-l + 21o C juures, -lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis ( C6H6), -on mürgine on alkoholimürgituse ja pohmelli põhjustaja. Tekib organismis alkoholi oksüdeerumisel - kahjustab eelkõige maksa, neerusid, aju. -on õuna lõhnaga vedelik.
tahke ja teine uuem vedel järv, pindalad on vastavalt 5000 m2 ja 8000 m2 ning paksused 20 m ja 10 m; viimase fuussijärve pindala Kiviõlis on 2500 m2 ja kihi paksus 4 m. Praegu Kohtla-Järve fuusse enam poolkoksimägedele ei viida, need põletatakse Kundas. Keskkonnaohtlikud ained fuussijärvedes on ühe- ja kahealuselised fenoolid, arseen, benseen, tolueen, jt. Fuusside ohtlikkus võib suureneda ka pärast ladestamist, kuna päikesekiirgus ja hapnik põhjustavad eri keemilisi reaktsioone (polümerisatsioon, asfalteerumine jne.). Leonardo Dicaprio Instagram'i pilt 2016 8 Lahendused Et täita keskkonnakaitse eurodirektiive, peab Eesti kulutama üle 1 miljardit euro, millest osa kulub põlevkivisaaste likvideerimiseks. Muu hulgas tuli aastaks 2009 muuta põlevkivielektrijaamade tuha ladestamine keskkonnahoidlikumaks. Fuusside ladestuskoha saab likvideerida kahel moel: põletamine või katmine.
18 1) CH3CHO; 4) C2H5OH; 7) C2H5COCH3; Milline protsess, kas polümerisatsioon või polükondensatsioon, on polüeteeni tootmise 2p 22 2) C3H8; 5) H2; 8) CH3NH2; aluseks? 3) CH3OCH3; 6) CH3COOCH3; 9) CH2=CH2.
24.mittemetall - suure elektrofiilsusega aine, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidab elektrone 25.aine valem - näitab, millistest aatomitest aine koosneb 26.indeks - näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis 27.keemilise reaktsiooni võrrand, 28.kordaja reaktsioonivõrrandis, 29.liitaine protsendiline koostis, 30.lagunemisreaktsioon - reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks 31.ühinemisreaktsioon - reaktsioon, 32.asendusreaktsioon, 33.polümerisatsioon - polümeeri tekke reaktsioon monomeeride liitumisel 34.polükondensatsioon - polütekkeline reaktsioon, kus lisaks polümeerile tekib madalam molekulaarne ühend nt vesi. Kondensatsioon tekib, kui ahelas on hapnik ja lämmastik. 35.Oksüdeerija - aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes) 36.redutseerija - aine, mille osakesed loovutavad elektrone 37.redoksreaktsioon - reaktsioon, milles elementide oksüdatsiooniastmed muutuvad, toimub
hõõgumiseni. 27. Kiududega tugevdatud komposiitide valmistamine. Kihilised komposiidid. Puit. Tõmbamismeetodiga saab valmistada materjale, mis on pidevad ja ühtlase ristlõikega (vardad, torud). Kiudude kimp tõmmatakse läbi immutusvanni, kus toimub immutamine termoreaktiivse vaiguga. Edasi läheb kimp terasest vormi, mis annab vajaliku ristlõike ja eemaldab liigse vaigu. Järgneb kuumutusvorm, mis määrab lõpliku ristlõike ja kus toimub vaigu polümerisatsioon. Kuumpressimine kileliste materjalide saamiseks: kiud koos termoreaktiivse vaiguga pressitakse kalandrite (kuumutatav rull) ja kahe paberkihi vahele. Üks paber jääb materjali kandekihiks ja teine eemaldatakse. Kuumutustemperatuur on madal, nii et polümerisatsioon toimub osaliselt. Saadavad lindid keritakse rulli ja nad säilivad 0 kraadi juures kuid. Lõplike detailide saamiseks eemaldatakse aluspaber ja lindid kantakse vajadusel mitmes kihis alusele kuumpressimise teel.
24) Alkoholaat- alkoholist tekkinud soolataoline ühend 25) Amiid- karboksüülhappest tuletatud ühend, kus hüdroksüülrühm on asendatud aminorühmaga 26)Asendamatu aminohape- valkude ehitamiseks vajalik aminohape, mida organism ise ei suuda sünteesida 27) Asendatav aminohape- valkude ehitamiseks vajalik aminohape, mida organism suudab ise sünteesida 28)Aminorühm- ammoniaagist tuletatud funktsionaalne rühm 29)Detergent- sünteetiline pindaktiive aine (kasutatakse pesemisvahendites) 30)Polümerisatsioon on polümeeri tekkimise protsess. 31) Oksüdeerija liidab elektrone, ta redutseerub, tema o-a väheneb. 32)Redutseerija annab elektrone ära, ta oksüdeerub, tema o-a suureneb. 33) Redoksreaktsioon on reaktsioon, mille käigus muutuvad elementide oksüdatsiooniasted. 34) Oksüdeerumine on elektronide loovutamise protsess. 35)Redutseerumine on elektronide liitmise protsess. 36) Oksüdatsiooniaste on suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis.
Keemia 2012 Orgaaniline keemia - Keemia jaguneb anorgaaniliseks ja orgaaniliseks keemiaks. - Anorgaaniline keemia eluta looduse keemia. - Orgaaniline keemia elusorganismiest pärinevate ühendite keemia. - Orgaanilised ühendid sisaldavad kõik süsinikku. - Õigem definitsioon on elusorganismides olevate või elusorganismide elutegevuse tulemusena tekkivate süsinikuühendite keemia. Koostis: - Orgaanilised ühendid C; H; O; N; S. - Anorgaanilised ühendid kõik keemilised elemendid. - Anorgaanilised ühendid ca 100 tuhat. - Orgaanilised ühendid üle 10 miljoni ja pidevalt kasvab. - Orgaanilised ühendid sulamis temperatuur on reeglina madal. - Anorgaaniliste ühendite tuleohtlikus on madal, aga orgaanilistel ühenditel on tuleohtlikus väga kõrge. - Termiline püsivus on orgaanilistel ühenditel madal, ja anorgaanilist...
CH3CH=CHCH3 2-buteen Võib olla ahelisomeeria, mille puhul muutub ahela kuju: CH2=CHCH2CH3 1-buteen CH2=CCH3 2-metüülprop-1-een CH3 CH2--CH2 tsüklobutaan CH2--CH2 Võib esineda cis-trans isomeeria ehk ruumiline isomeeria: CH3 CH3 CH3 H C==C C==C H H H CH3 cis-2buteen trans-2-buteen POLÜMERIASATSIOON Polümerisatsioon on polümeri moodustamine madala molekulmassiga küllastumata ühenditest. nCH2=CHCH3 (CH2CH)n CH3 propeen polüpropeen KÜLLASTUMATA ÜHENDITE ESINDAJAID Eteen ehk etüleen CH2=CH2 on värvusetu, nõrga meeldiva lõhna ja narkootilise toimega gaas. Eteeni saadakse nafta töötlemisel ja ta on kõige suuremas koguses tööstuslikult toodetav orgaaniline aine. Suurem osa toodetud eteenist kulub polüeteeni valmistamiseks. Eteenist
välja ka termini ,,makromolekul." Erinevalt paljudest plastidega seotud ,,juhuslikest" avastustest oli tema töö teaduslik ja põhjendatud ja ehkki vaidlused tema teooriate vettpidavuse üle kestsid aastaid, lükkasid vastaste argumendid lõplikult ümber röntgenuuringud ning W.H.Carothers'i uurimused (mis tõestasid polümeeride lineaarse struktuuri) [8]. Aastal 1953 sai Staudinger oma töö eest ka keemia Nobeli preemia [15]. Polümerisatsioon, kopolümerisatsioon 1950-1960 aastatel tehti kindlaks polümeeride keemias oluline mehanism polümerisatsioon. Uurimused kulmineerisid 1954. aastal K.Ziegleri ja G.Natta avastustega eüleeni polümerisatsiooni katalüsaatoritest. Nende tööle põhinedes said Milano ja Montecatini polütehnikumide teadlased katsete tulemusena kätte kristalsed polümeerid, mida nimetati isotaktilisteks polümeerideks, kuna nad koosnesid pikkadest ühetaoliste monomeeride ahelatest
ALKÜÜNID. Kolmikside C sigma C 5. Hüdrogeenimine- on vedelate õlide töötlemine kõrge rõhu ja temperatuuri juures vesinikuga. Sealjuures saavad küllastumata rasvhapetest küllastunud rasvhapped. Hüdratatsioon- veega ühildumine Dehüdratatsioon- veest eraldumine Dehüdrogeenimine- Hüdrogeenimise pöördprotsess e. Vesiniku ära võtmine Polümerisatsioon- küllastumata ühendite liitumisreaktsioon , mille tulemusena moodustub sama koostise, kuid suurema molekulimassiga aine. Kopolümerisatsioon- kui polümeeritakse mitme erineva monomeeri segu. Kondensatsioon- aine ülemineks gaasilisest olekust vedelasse (või tahkesse), liitumisreaktsioon, millega kaasneb mõne lihtsa aine nt. vee eraldumine. Vulkaniseerimine- pikad lineaarsed polümeeriahelad ühendatakse sillakestega omavahel
annaabi.ee 
