Iseseisevtöö Laura Aidla MJ112 Etanool ● Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. ● Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanooli molekul Tootmine ● Etanooli saadakse suhkru, näiteks glükoosi, kääritamisel pärmiseente abil. ● C6H12O6 -> 2CH3CH2OH + 2CO2 Selle protsessiga saab toota kuni 25% etanooli (kaheldav, tavaliselt mitte üle 15-16%), kuna pärmiseened surevad kõrgemas kontsentratsioonis. Kasutusalad ● Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. ● Samuti läheb suur osa etanoolist autokütuseks, seda just Ladina-Ameerika maades, kus suhkruroo töötlemisel üle jääv etanool on väga odav. Etanooli on võim...
sisaldavad ühendid Seguneb 1,46 Praktiliselt Bromoetaan 109 g/mol 38oC -120 oC etanoolis, g/cm3 ml eetris 1,3,5-trietüülbenseen Molekul- Keemis- Sulamis- Lahustuvu Lahustuvus Aine Tihedus mass täpp täpp s vees orgaanikas Bromoetaan 109 1,46 38oC -120 oC Praktiliselt Seguneb
Alkeen- süsiku aatomite vahel kaksiksidemed een, Eteen C2h4. Alküün- süsiniku aatomite vahel kolmiksidemed üün, Etüün C2H2. Hüdrogeenimine- vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. Hüdraatimine- keemiline liitumisreaktsioon veega. Nitreerimine- nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse. Benseeni füs omadused- värvusetu, veest kergem, iseloomuliku lõhnaga vedelik, vees ei lahustu, lahustub bensiinis ja etanoolis. Karbonüülühendid- sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge. Aldehüüdid- keemilised ühendid, mis sisaldavad põhilise funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO), Pentanaal, aal. Ketoonid- ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga, propanoon, -oon. Karboksüülhape- happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH), -hape. Etaanhappe omadused- füs:
Leidub haisvas võis,juustus,parmesanis,okses ja keha lõhnades, ebameeldiva lõhnaga, kibeda maitsega,koos magusa järelmaitsega ,sarnaneb eetritega,nõrk hape, Hästi lahustub vees,eetris ja etanoolis,kasutatakse erievate butaan eetrite valmistamisel C4H8O2, butaanhape Butaanhape (võihape) CH3CH2CH2COOH Võihapet, mida tselluloosi lõhustumisel tekib kõige vähem, kasutatakse energeetiliseks otstarbeks, kuid osa sellest võib muutuda ka ketoonkehadeks. Väike kogus võihapet osaleb ka piimarasva sünteesimisel. äädikhape moodustab lenduvatest rasvhapetest. 6065%, propioonhape 20% ja
n(C6H12N4)= 0,822 g /(140,1816 g/mol)=0,056 mol V(C6H12N4)=0,822 g /(1,331 g/ml)=0,61 ml M(C6H10O3)=180,8 g/mol (C6H10O3)=1,021 g/ml V(C6H10O3)=7,8 ml 1 m(C6H10O3)=7,8 ml * (1,021 g/ml)=7,9638 g n(C6H10O3)=7,9638 g /(180,8 g/mol)=0,044 mol Katse kirjeldus: 1) 50 ml ümarkolbi kaaluda 2(eksperimendis võeti 2,223 g) g ammooniumatsetaati 2) Kaaluda veel 0,8 g urotropiini (eksperimendis võeti 0,822 g) 3) Lahustada need ained 22 ml-s etanoolis(magnetsegajapulk kolbi) 4) Lisada veel 7,8 ml etüülatsetoatsetaati 5) Segada lahust tund aega-kolvi peale jahuti(veega) 6) Jahutada lahus maha toatemperatuurini-tekivavad ilusad kollased kristallid 7) Filtreerimseks kasutada klaasfiltrit 8) Pesta sadet minimaalse koguse etanooliga( alguses 2 ml etanooliga, siis 4 ml veega ning lõpuks 2 veel 2 ml etanooliga) 9) Teha ümberkristallimine 10) Lahustiks etanool- 25 ml ümarkolvis( + magnetsegajapulk)
millest valmistatakse tehnikatooteid, ehitusmaterjale, tarbeesemeid. Metanaali kasutatakse plastmasstoodete, kilematarjalide, laagrite, tehiskiu lohkeainete ja varvainete tootmiseks.Metanaali toksilisuse tottu kasutatakse teda mikroorganismide havitamiseks ja desinfitseerimiseks viljaseemnetes, ruumides, roivastel. 2. Etanaal (ehk atseetaldehuud) CH3CHO - Murgine, ouna lohnaga, varvuseta, kergesti keev vedelik (+21 kraadi). Lahustub hasti vees, benseenis, etanoolis. Tekib organismis liigse alkoholi tarvitamisel. Etanaal on peamiseid alkoholimurgituse ja joobele jargnevate ebameeldivate aistingute pohjustaja. Etanaal kahjustab tunduvalt siseelundeid, eriti maksa. Etanaal voib organismis edasi oksudeeruda teisteks veelgi murgisemateks aineteks. Kasutatakse: keemiatoostuses etaanhappe ehk aadikhappe saamisel. Samuti toodetakse etanaalist etanooli ravimeid, varv- ja poletusaineid. 3. Propanoon (atsetoon) CH3COCH3 -
Klenbuterool Keemiline nimi: klenbuterool vesinikkloriid Keemiline valem: C 12 H18 Cl 2 N2 O Molekulmass: 277,19 Struktuur valem: Välimus: värvitu mikrokristallne pulber (Merck Index) Valge pisut kollakas aine (sponsor) Sulamistemperatuur: 174-175,5 ° C (Merck Index) 170-176°C (sponsor) Lahustuvus: Väga hästi lahustuv vees, metanoolis ja etanoolis, kergesti lahustub kloroformis, lahustumatu benseenis. Kasutamine: Klenbuterooli kasutatakse loomadel näiteks hingamiselundite haiguste ja sünnituskomplikatsioonide puhul. Soovitav ravi kogus on 0,8 mg/kg kohta kaks korda päevas. Maksimaalne ravi kestvus on 10 päeva. Manustada võib suukaudu või süstimise teel. Klenbuterool satub toitu siis, kui loomadel antakse klenbuterooli, mille tagajärel toimub toidu saastumine
C6H5OH Keemilised omadused: 1) Vesilahused happelise reaktsiooniga, seega reageerivad leelistega C6H5OH + NaOH -> C6H5ONa + H2O Na-fenolaat 2) OH rühma tõttu on benseeni tuumas H kergesti asendatav Br'iga + 3Br2 -> + HBr2 Füüsikalised omadused: värvuseta, kristallsed, hügroskoopsed(imavad õhust niiskust), etanoolis, kuumas vees lahustub hästi, mürgine Kasutamine: polümeeride valmistamiseks, värvained, ravimid, parfümeerias,
Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks ehk eelühendiks. Karoteeni alba, beeta ja gamma isomeeridest omab suurimat tähtsust beeta-karoteen, mis on punakasoranzi värvusega isoprenoidne ühend, mille molekul loomorganismis poolestub, andes kaks retinooli, ehk vitamiin A molekuli. Beeta-karoteen on kristalliline aine, mille sulamistemperatuur on 183-184 kraadi ja vees ta ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratud ülatuses, kuid apolaarsetes orgaanilistes lahutsites lahustub hästi. Kuna beeta-karoteeni molekul, nagu teisedki karotenoidid, sisaldab hulgaliselt konjugeetirud kaksiksidemeid, siis neelab ta intensiivselt valgust spektri nähtavas osas. Seetõttu iseloomustema karoteeni sisaldust uuritavas materjalis neeldumisspektri järgi. Antud töö eesmärgiks on taimsetest materjalidest eraldatud karotenoidide segu
Virumaa põlevkiviõli tootvate ettevõtete territooriumidelt, poolkoksimägedest, aga ka põlenud põlevkivikaevandustest ja aherainemägedest ning likvideerimata jääkreostusobjektidelt, kus kunagi kasutati põlevkiviõli. Mujal Euroopas põlevkiviõlifenooli dega ei tegelda. Omadused Enamik fenoole on värvuseta Kristalsed ained, vähem leidub nende hulgas vedelikke iseloomulik tugev lõhn. lahustuvad etanoolis, dietüüleetris ja benseenis, lihtsamad vähesel määral ka vees Madala sulamistemperatuuriga Polaarsidemega Reageerimine 1) Halogeenimine Reageerimine 2) Nitreerimine Reageerimine Fenoolide reageerimisel leelismetallidega ja leelisega tekib sool (fenolaat): Kasutamine Haiglas: desinfitseeriva vahendina kuni selgus et see tekitab üpris raskeid põletushaavu Asendamatu toorme paljudele ravimitele: Aspiriin
IdaVirumaa põlevkiviõli tootvate ettevõtete territooriumidelt, poolkoksimägedest, aga ka põlenud põlevkivikaevandustest ja aherainemägedest ning likvideerimata jääkreostusobjektidelt, kus kunagi kasutati põlevkiviõli. Mujal Euroopas põlevkiviõlifenooli dega ei tegelda. Omadused Enamik fenoole on värvuseta Kristalsed ained, vähem leidub nende hulgas vedelikke iseloomulik tugev lõhn. lahustuvad etanoolis, dietüüleetris ja benseenis, lihtsamad vähesel määral ka vees Madala sulamistemperatuuriga Polaarsidemega Reageerimine 1) Halogeenimine Reageerimine 2) Nitreerimine Reageerimine Fenoolide reageerimisel leelismetallidega ja leelisega tekib sool (fenolaat): Kasutamine Haiglas: desinfitseeriva vahendina kuni selgus et see tekitab üpris raskeid põletushaavu Asendamatu toorme paljudele ravimitele: Aspiriin Ibuprofeen
mürgitust, mis võib lõppeda surmaga. · Etanoolist võib tekkida sõltuvust alkoholism. · Suur osa käärimisel saadavast etanoolist kasutatakse alkohoolsete jookide valmistamiseks. · Etanool on hea lahusti ning seetõttu kasutatakse seda väga palju keemiatööstuses kui ka vedelate ravimite valmistamisel. · Etanool hävitab baktereid, kasutatakse desinfiseerimiseks. · Klönvesi ja lõhnaõli on lõhnainete lahused etanoolis. · Osades maades kasutatakse etanooli automootori kütusena. Karboksüülhapped on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma. Metaanhappe ehk sipelgahape: · HCOOH on lihtsaim karboksüülhape. · Metaanhape on väga terava hapu lõhnaga söövitav ja mõnevõrra mürgine vedelik, mis seguneb veega. · Looduses leidub teda sipelgaja mesilasemürgis ning nõgese kõrvekarvakestes. Etaanhape ehk äädikhape: · CHCOOH on kõige tuntum karboksüülhape
1. Kas orgaanilised ained on oksüdeerijad või redutseerijad?Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsiniku ja vesiniku aatomitest, nende molekulid võivad sisaldada ka hapniku, lammastiku ja halogeenide aatomid. Orgaanilistes ühendites on süsinikul neli, lämmastikul kolm, hapnikul kaks ja vesinikul üks side. 2. Kuidas on omavahel seotud süsiniku oksüdatsiooniaste ja oksüdeerumisel vabanev energia? Määra süsiniku oksüdatsiooniaste metaanis(CH4) ja etanoolis(C2H5OH). Ja võrdle, kumma kütteväärtus on suurem. 3.Millised on võimalused oksüdeerumisreaktsioonide kiirendamiseks? Keemilise reaktsiooni kiirendamiseks tuleb suurendada osakeste energiat (tõstes temperatuuri). 4. Mis on ensüümid ja mida nad reguleerivad? Kuidas nimetatakse bioloogilist oksüdeerumist? Ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste protsesside kiirust. Bioloogiline oksüdeerumine ehk lagundamine ja inhibitsioon . 5
Metaani sulamistemperatuur -182,5 °C [1], keemistemperatuur -161,6 °C Metaani molekul on tetraeedrilise kujuga. Sidemenurgad on 109,5 kraadi. Süsiniku ja vesiniku aatomi vaheline kaugus on 108,70 pikomeetrit. Metaan on hüdrofoobne. Keemilised omadused Metaan põleb sinise leegiga. Tema leekpunkt on -188 °C, süttimistemperatuur +537 °C ja maksimaalne põlemistemperatuur 2148 °C. 1 kg metaani põlemissoojus on 55 600 kJ. Metaan lahustub etanoolis ja atsetoonis. Tema lahustuvus vees on 35 g/l. Esinemine looduses Metaan tekib looduses anaeroobsetes tingimustes mikroorganismide (bakterite) elutegevuse käigus orgaanilise aine, eriti tselluloosi lagunemisel. Seda esineb näiteks soodes ja mudastel aladel. Palju metaani tuleb ka riisipõldudelt ja sõnnikust jne. Metaan on maagaasi (6090%) ja soogaasi peamine komponent. Teda sisaldub ka kaevandusgaasis, naftagaasis ja tahkekütuste uttegaasides.
Äädikhape anhüdriid Värvitu. Väga liikuv vedelik terava lõhnaga. Tuleohtlik. Põlemine kõrvaldab ärritavad või toksilised aurud (või gaasid). Üle 49° C võivad tekkida plahvatusohtlikud auru / õhu segud.Põhjustab silmade pisaravoolu suurenemist. Korduv või pikaajaline kokkupuude nahaga võib põhjustada dermatiiti Veevaba AlCl3 Vees on hästi lahustuv,hüdrolüüsi käigus suitseb niiskes õhus ning eraldab HCl, HCl. Hästi lahustuv erinevates orgaanilistes ühendites (etanoolis, atsetoonism dikloroetaanis,nitrobenseenis), kuid peaaegu lagustumatu benseenis ja tolueenis. NaBH4 Värvisetu kristallid, mis on hästi lahustuvad vees ja polaarsetes orgaanilistes solventides. Kasutatakse orgaanilises sünteesis taandajana. Atsetofenoon Süttiv. Üle 82° C võivad tekkida plahvatusohtlikud auru / õhu segud. Aine ärritab silmad. Aine võib kahjustada kesknärvisüsteem. Toime suurtel sisaldustel võib põhjustada teadvusetust 1.3
väävelhappega. Esineb auto heitgaasides. Võib olla mürgine. Stüreen Rahvapärased nimetused : kaneel, vinüülbenseen. Toatemperatuuril on aine värvitu halvastilõhnav vedelik, keeb temperatuuril 145,2ºC. . Toodetakse põhiliselt etüülbenseeni dehüdrogeenimisel ZnO juuresolekul temperatuuril 600ºC Ksüleen Ksüleen või dimetüülbenseen, endise nimetusega ksülool . Selge, värvitu iseloomuliku lõhnaga vedelik. Lihtsalt lahustuv eetris, etanoolis, fenoolis Nitrobenseen Mõrumandli lõhna ja magusa maitsega mürgine kollakas vedelik Kasutatakse peamiselt lahustina. Kasutatakse ka aniliini tootmiseks. Kokkupuude võib tõsiselt kahjustada närvisüsteemi. Aniliin Vees raskesti lahustuv, värvusetu, vedel, oksüdeerub kergesti õhus Väga mürgine, muudab vere hemoglobiini methemoglobiiniks, millel puudub võime siduda hapnikku Kasutatakse keemiatööstuses, värvina riide ja naha värvimiseks,
Kuna viimased absorbeerivad valgust klorofüllist mõnevõrra erinevatel lainepikkustel, siis on nad täiendavateks kiirguse retseptoriteks. Karoteeni (C40H56) -,-, ja -isemoeeridest omab suurimat tähtsust -karoteen, punakasoranzi värviga isoprenoidne ühend, mille molekul loomorganismis poolestub, andes kaks retinooli ehk vitamiin A1 molekuli. - ja -karoteenist tekib üks vitamiin A molekul. -karoteen on kristalliline aine sulamistemperatuuriga 183-184 oC, mis vees ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratud ulatuses, kuid apolaarsetes orgaanilstes lahustites lahustub hästi. Kuna -karoteeni molekul, nagu teisedki karotenoidid, sisaldab hulgaliselt konjugeeritud kaksiksidemeid, siis neelab ta intensiivselt valgust spektri nähtavas osas. Seetõttu saab karoteeni sisaldust uuritavas materjalis objektiivselt iseloomustada neeldmisspektri järgi. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures
20 °C 3 g/ cm Etanool 46,07 g/mol 0,789 - 78,4°C g/ cm 3 114,3°C NaOH 39,99 g/mol 2,13 g/ cm 3 318°C 1388°C 111/g100ml Etanoolis 20 °C 13,9 g/ 100ml Dibensaal- 234,3 g/mol 1,1 g/ cm 3 400,7°C - Etanoolis atsetoon 110°C 1.3 Füüsikaliste konstantide tabel 1.4 Töö käik I etapp: Atsetoon
kahjulikkus avalduda alles aastate pärast. Broomi kasutatakse broomiühendite saamiseks. Neid vajatakse tehnikas: bensiinilisanditena, polümeeride põlemise takistamiseks; meditsiinis: ravimite koostises; lisaks veel värvainetes. Hõbebromiid on valgustundlik, seepärast toodetakse temast fotopaberit. Orgaaniliste broo- miühenditega värvitakse tekstiiliesemeid ( purpur on broomiühend ). Juba I maailmasõjas kasutati orgaanilisi broomiühendeid pisargaasina. Joodi lahusega etanoolis töödeldakse haavu ja limaskesti. Joodi leidub ka meie organismis, ta koguneb kilpnäärmesse. Kui toidu või joogiveega ei saa organism küllaldaselt joodiühendeid, hakkab kilpnääre suurenema ( tekib struuma ). Joodi vaegus kui ka selle paljusus mõjutab oluliselt ainevahetust. Juba tühine kogus joodi avaldab organismidele tugevat biokeemilist mõju, ta suurendab lehmade piimaandi ja lammaste villakasvu. Veel kasutatakse joodi antiseptilisi omadusi õunte säititamiseks
Elektrofiilne asendus aromaatses tuumas Organometalliline metoksüleerimine vask(I)bromiidi ja naatriummetoksiidiga. 50 ml Erlenmeyeri kolbi 8,3 ml Br2/MeOH lahust (1,96 g Br2 25 ml etanoolis). Jahutada kolbi vähemalt viis minutit jäävannis liigutades. Pane eelnevalt valmis 10 ml 5% naatriumbisulfiid. Lisada 0,50 g 4-hüdroksübensaldehüüdi külmale Br2 lahusele, seda samal ajal loksutades
Lipiidid K. Port Spordibiokeemia loengumaterjal 2015 · Mittepolaarsed (s.t. hüdrofoobsed) ühendid mis lahustuvad mittepolaarsetes (s.t. mitte vees vaid n. etanoolis) lahustites · Siia koonduvad suhteliselt erineva struktuuriga molekulide rühmad: Neutraalsed rasvad (glütserool + rasvhapped) Steroidid Vahad Rasvades lahustuvad vitamiinid (A, D, K) · Rasvhapped Küllastunud ja küllastumatud · Asendamatud (essentsiaalsed) ja asendatavad toitained · "tervislikud" rashvhapped · Ioodi arv · Loomsed ja taimsed rasvad · Reserv- ja protoplasmaatilised lipiidid
saamine laboratoorselt: Broomi saadakse laboratoorselt naatriumbromiidi ja väävelhappe reageerimisel saadustest. omadused ja lahustumine vees: Broom on punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine, sööbiv, veest üle kolme korra raskem, reageerimisvõimeline ja lenduv vedelik. Ühtlasi on ta ainus vedelas olekus mittemetall toatemperatuuril. Vees lahustub broom veelgi vähem kui kloor, küll aga paremini mittepolaarsemates orgaanilistes lahustites (bensiinis, etanoolis). Broomi vesilahust nimetatakse broomiveeks. keemilised omadused: Broom on tugev oksüdeerija, ent nõrgem kui seda on kloor ja fluor. Ta reageerib enamike lihtainetega moodustades bromiide. Metallidega reageerib ta energiliselt ning reaktsioonikulgu soodustab katalüsaatorina vee juuresolek. Kasutusalad: Broomi kasutatakse mitmete anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete sünteesiks. Oluline osa broomi läheb 1,2 dibromoetaani tootmiseks, mida kasutatakse mootorikütuse lisandina,
Tihedus: 0.789 g/cm³ Sulamistemperatuur: -114.3 °C Keemistemperatuur: 78.4 °C Happelisus: 15.9 3) Kus kasutatakse etanooli? Suur osa käärimisel saadavast etanoolist alkohoolsete jookide valmistamiseks. Etanool on hea lahusti, seda kasutatakse väga palju keemiatööstuses ning vedelate ravimite valmistamisel. Etanool hävitab baktereid ning teda kasutatakse desifintseerimiseks, sest naha pinnal ta inimese organismile kahju ei tee. Kölni vesi ja lõhnaõli on lõhnaainete lahused etanoolis. Mõnedes troopikamaades, kus suhkruroojäätmeist kääritatud etanool on väga odav, kasutatakse seda bensiini asemel automootori kütusena. Peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mida omakorda saadakse naftast. 4) Etanooli struktuur H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H 5) Põlemine Etanool põleb moodustades süsihappegaasi ja vee. Põlemisvõrrand: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O
Aldehüüdide nimetuste tunnuslõpuks on liide- aal,mis lisatakse tüviühendi nimetusele. Iseloomustada metanaali ( valem, 40% vesilahus, omadused, kasutusalad) HCHO-värvitu ja terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees ja vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Iseloomusta etanaali (valem, omadused, kasutamine) CH3CHO- värvitu, omapärase lõhnaga ning madala keemistemperatuuriga vedelik. Lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis. Väga mürgine aine mis kahjustab siseelundeid, eriti maksa. Iseloomusta propanooni (valem, rahvapärane nimetus, omadused, kasutamine) CH3 CO CH3 rahvapärane nimetus: atsetoon, meeldiva lõhnaga kergesti süttis vedelik, keemis temperatuur on 56oC , lahustub hästi vees ja on ise heaks lahustiks paljude orgaanilistele ainetele, kasutatakse värvide lahustamisel ja küünelaki eemaldusvahendi valmistamisel. Karboksüülhapped
värvainete tootmine ravimid plastide tulekindluse suurendamiseks pestitsiidid AgBr – fotograafias veepuhastuses Jood Jood on metalse läikega mustjas-violetse värvusega, veest ligi 5 korda raskem kristalne aine. Kuumutamisel jood sublimeerub ehk läheb otse tahkest olekust üle gaasilisse. Joodiaurud on violetsed. Joodi lahust etanoolis nimetatakse jooditinktuuriks. Jood on nõrk oksüdeerija. Reageerides lihtainetega moodustab ta jodiide. Toiduainetest on joodi peamisteks allikateks merest pärit toiduained, kalamaksaõli, puu- ja köögivili. Jood kuulub elusorganismidele vajalike keemiliste elementide hulka. Põhiliselt esineb joodi kilpnäärmes (ensüümi koostises). Kasutamine meditsiinis AgI – fotograafias keedusoola lisandiks http://www.kl.ttu.ee/atrik/ope/kky3153/loeng061.pdf
ehk põlemise vahesaadus ning seda leidub näiteks metsatulekahju suitsus, auto heitgaasis ja tubakasuitsus. Metanaal võib tekkida ka päikesekiirguse ja hapniku mõjul atmosfäärimetaanist ja teistest süsivesinikest ja saada osaks sudust. Etanaal Kuidas on seotud etanaal etanooli füsioloogiliste omadustega... Etanaal ehk atseetaldehüüd. Värvitu, omapärase lõhnaga ning madala keemistemperatuuriga vedelik. Lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis. Väga mürgine aine mis kahjustab siseelundeid, eriti maksa. Moodustub organismis etanooli oksüdeerimise tulemusena. Etanaal on peamiseid alkoholimürgituse ja joobele järgnevate ebameeldivate aistingute põhjustaja. Kasutatakse keemiatööstuses etaanhappe tootmisel. Samuti toodetakse etanaalist etanooli ravimeid, värv- ja põletusaineid. Propenaal Milline aine on seotud rasvade kõrbemisega ja milline oht sellega kaasneb...
2. ÜHENDID 2.1. Veeslahustuvad soolad 4 Kaadmiumiühenditest leiavad kõige laiemat kasutamist vees lahustuvad Cd+2-soolad: kaadmiumkloriid, -nitraat ja sulfaat need on ka levinumad Cd-ühendid keemialaborites. Cd+2 on värvusetu ioon, aga mitmete Cd-ühendite värvilisuse tingib anioonne osa. Kaadmiumkloriid on värvusetu, hügroskoopne ehk niiskust imav, pärlmutriläikega valkjas aine, mis lahustub hästi vees (53,2%, 20 °C), vähem etanoolis. Kaadmiumkloriidi esineb ka mitme kristallhüdraadi kujul (Karik ja Truus 2003). 16. juunil 2014 aastal lisas Euroopa Kemikaaliamet (European Chemicals Agency, ECHA) selle aine kandidaatainete loetellu, kuna kaadmiumkloriid on kantserogeenne, mutageenne, reproduktiivtoksiline ning lisaks võib avaldada tõsist mõju neerudele ja luudele (Terviseamet 2014). Seda kasutatakse teatud galvaanielementide elektrolüüdina, tekstiilitööstuses (kangaste immutamisel), fotograafias,
Lahustub vees hästi 10. Olek toatemperatuuril - vedelik 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus 0.779 g/ml 12. Kasutamine keemiatööstus, 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Fenoolftaleiin 2. Summaarne valem - C20H14O4 3. CAS nr - 77-09-8 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) 5. Sulamistemp. 262.5 °C 6. Keemistemp. Pole teada 7. LD 50 8. Mürgisus, toksilisus 9. Vees lahustuvus, milles lahustub kui vees ei lahustu? Ei lahustu vees. Lahustub bensiinis, etanoolis. 10. Olek toatemperatuuril- Tahke 11. Värvus, elektrijuhtivus, tihedus- Tihedus 1.277 g cm-3 Erineva värvusega 12. Kasutamine On kasutatud kõhulahtistina, enam ei kasutata 1. Nimetus(keemiline ja triviaalne)- Kaltsiumkarbonaat 2. Summaarne valem - CaCO3 3. CAS nr - 471-34-1 4. Struktuurvalem (graafiline, klassikaline jne) 5. Sulamistemp. 825 °C 6. Keemistemp. (laguneb) 7. LD 50 6450 mg/Kg 8. Mürgisus, toksilisus- Pole mürgine 9
Laboratoorne töö IV Ainete identifitseerimine õhukese kihi kromatograafia meetodil Töö eesmärk: Uurida aminohapete lahutamist tõusva vooluga vertikaalse õhukese kihi kromatograafia abil. Töövahendid: Kromatograafiline plaat, harilikpliiats, joonlaud, klaaskapillaarid, Petri tass, voolutinõu, uuritav lahus B, puhaste aminohapete lahused (alaniin, arginiin, seriin ja fenüülalaniin), n- butanool-äädikhape-vee lahus, 0,2 % ninhüdriini lahus etanoolis. Töö käik: Kromatograafilisele plaadile tõmmatakse 10 mm kaugusele stardijoon. Sellele kantakse klaaskapillaari abil uuritav proov mõlemasse äärde ja sinna vahele 7 mm vahedega kantakse puhaste aminohapete lahused. Proov kantakse plaadile võimalikul väikese laiguna ja soovitavalt ühekorraga. Mida väiksem on sorbendiosakese läbimõõt, seda kiiremini saabub tasakaal statsionaarse ja mobiilse faasi vahel, seda väiksemaks kujuneb komponendi laik, seda
Atseetaldehüüd on kantserogeene ning suured annused võivad põhjustada surma. (inchem, 1994) Füüsikalis-keemilised omadused: CAS number: 75-07-0 (epa, 1994) IUPAC nimi: etanaal (epa, 1994) Struktuurvalem: C2H4O (epa, 1994) Välimus: vedel, värvusetu, terava lõhnaga (Celanese, 2012) Leekpunkt: -39°C (Celanese, 2012) Süttimistemperatuur: 175°C (Celanese, 2012) Sulamistemperatuur: -123°C (Celanese, 2012) Keemistemperatuur: 20°C (Celanese, 2012) Lahustuvus: seguneb vees, etanoolis ja benseenis (Celanese, 2012) pH: ei ole määratud (Celanese, 2012) log Pow: 0,63 (inchem, 1994) Koc: 1 (CERI, 2007) Henry seaduse constant H: 7,89 x 10-5 m3atm/mol (epa, 1994) 2 Kineetika ja metabolim Atseetaldehüüd on alkoholi käärimise produkt. Etanaali leidub toidukaupades, jookides, sigarettides ja sõidukite heitgaasides. Etanaal ei ladestu, kuid imendub kiiresti suu- ja hingamisteedesse
ka õunaäädikat, marjaäädikat jms. Etaanhapet leidub nii vabalt (hapupiimas, võis, riknenud õlles ja veinis, juustus) kui ka soolade ja estritena näiteks taimelehtedes ja loomorganismide kudedes ning eritistes (uriin, sapp). Piimhape (2-hüdroksüpropaanhape) (soolad on laktaadid) On värvuseta kristalne aine, hügroskoopne aine, mis lahustub hästi nii vees kui ka etanoolis. Ta tekib piima, juur- ja puuviljade nagu näiteks kurkide, kapsaste hapendamisel ja piimasuhkru käärmisel. Lisaks tekib piimhapet veel lihastes suure koormusega töötamisel ilma hapniku juurdepääsuta. Lihaste valulikkus ongi osalt sellest tingitud, kuid pikkamööda kantakse see välja ja oksüdeeritakse ning valulikkus kaob.
energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Laktoos ehk piimasuhkur Kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide hulka. Piimas leidub seda 2-8 massiprotsenti. See hulk sõltub liigist ja isendist. Laktoosi eraldatakse vadakust. Laktoosi lõhustamiseks seedimisel on vajalik ensüüm laktaas. Laktaas lõhustab laktoosi lihtsalt suhkruks glükoosiks ja galaktoosiks, mis kehas imenduvad. Laktoos ei lahustu etanoolis ja langeb põhja,aga ülejäänud vadaku komponendid lahustuvad. Imetajate toidus esineb laktoosi peamiselt piimas. Tselluloos Glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariidid,elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. Tselluloosi ehitust kirjeldab valem (C6H10O5)n kus n on elementaarlülide arv. Kõige levinum orgaaniline aine Maal. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill (90%), oksapuidus (45%)
kontsentratsioonis. Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil: C2H4 + H2O -> CH3CH2OH. [2] Kasutamine Suur osa käärimisel saadavast etanoolist alkohoolsete jookide valmistamiseks. See on hea lahusti, seda kasutatakse väga palju keemiatööstuses ning vedelate ravimite valmistamisel. Etanool hävitab baktereid ning teda kasutatakse desifintseerimiseks, sest naha pinnal ta inimese organismile kahju ei tee. Kölni vesi ja lõhnaõli on lõhnaainete lahused etanoolis. Mõnedes troopikamaades, kus suhkruroojäätmeist kääritatud etanool on väga odav, kasutatakse seda bensiini asemel automootori kütusena. Peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mida omakorda saadakse naftast. [3] 100-protsendiline alkohol 100-protsendiline alkohol ehk absoluutne alkohol on puhastatud etanool, mis ei sisalda vett. Tavaliselt käib selle mõiste alla etanool veesisaldusega alla ühe mahuprotsendi.
1) albumiinid lahustuvad hästi vees ja kalgenduvad kuumutamisel. Leidub munavalges, hobuse-, eesli ja inimpiimas. Albumiinide hulka kuulub ka botulismitoksiin valktoidulise bakteri elutegevuse saadus, üks tugavamaid senituntud mürke. Lihtvalgud b) Globuliinid lahustuvad soolalahustes, kalgenduvad kuumutamisel sojavalgud, lihavalgud. Lehmapiimas laktoglobuliin, mis võb põhjustada allergiat. c) Prolamiinid lahustuvad 80%-lises etanoolis. Leidub teraviljades, eriti nisus ning neid iseloomustab suur kleepuvus, kuumutamisel kõvastumine. d) Gluteliinid lahustuvad leelistes, palju leidub kõrrelistes. 2. Skeloproteiinid ehk fibrillaarsed valgud a) Keratiinid ei lahustu vees ja hüdrolüüsuvad raskelt. Neist koosnevad karvad, küüned, suled, sarved. b) Kollageenid ei lahustu vees, taluvad suuri koormusi nahk, sidekude, kõhred, kõõlused. Keetmisel muutub kergesti lahustuvaks ja
· Millised on saadud lahuste värvused? Esimene katselaas tumepunane värvus Teine katseklaas kollane värvus Kolmas katselaas roosa värvus · Selgitada atse tulemusi Tahke aine vahetu üleminek gaasilisse olekusse joodi sublematsioon Katse 2. Kuiva katseklaasi panna mõned CoCl2·6H2O kristallid. Lahustada need 1 mL etanoolis. · Milline on lahuse värvus? Sinine värvus Saadud lahusele lisada mõni milliliiter destilleeritud vett. · Milliseks muutub lahuse värvus? Hele roosa värvus · Selgitada katse tulemusi CoCl on sool. See sool moodustub akvakompleksid. Kui CoCl·6HO -s akvakompleksid on asendatud, siis märgitakse värvi muutumine. Vee vaba CoCl on sinise värvusega. Katse 3. Gradueeritud katseklaasi (20 mL) valada 10 mL vett ja lisada 10 mL etanooli.
Merli Ränk MJ108 Iseseisev töö nr.1 orgaanilises keemias. Orgaaniliste ainete oksüdeerimine, halogeenühendid tehnikas ja keskkonnas. A. Tuulmets ,,Orgaaniline keemia XI klassile", Koolibri, 1998. 1. Kas orgaanilised ained on oksüdeerijad või redutseerijad? 2. Kuidas on omavahel seotud süsiniku oksüdatsiooniaste ja oksüdeerumisel vabanev energia? Määra süsiniku oksüdatsiooniaste metaanis(CH4) ja etanoolis(C2H5OH). Ja võrdle, kumma kütteväärtus on suurem. 3. Millised on võimalused oksüdeerumisreaktsioonide kiirendamiseks? 4. Mis on ensüümid ja mida nad reguleerivad? Kuidas nimetatakse bioloogilist oksüdeerumist? 5. Kuidas toimub orgaaniliste ainete põlemine ja millised on täieliku põlemise produktid? 6. Kirjutage propaani täieliku põlemise võrrand ja tasakaalustage see. 7. Mis on pürolüüs? 8. Mida nimetatakse freoonideks? 9
12. Ülesannete lahendamine. 13. Orgaaniliste ühendite üldised füüsikalised omadused. · ei juhi elektrit ehk neid nim mitteelektrolüütideks. · lõhnavad või haisevad. · Süttivad · Võivad olla tahked, vedelad ja gaasilised. 14. Fenool valem, omadused, kasutamine. C6H5OH aromaatne alkohol benseenituumaga. · Omapärane lõhn · Värvusetu · Mürgine · Kristalne aine · Õhu käes oksüdeerub kiiresti · Lahustub hästi etanoolis · Nõrgad happelised omadused a) Plastmassi tootmine b) Nailon ja kapron c) Mürkkemikaalid d) Paratsetamool ja aspiriin e) Värvained f) Fenoolilahusega immutatakse aiaposte mädanemise eest. 15. Valkude omadused ja tõestamine. Valkude tähtsamaks omaduseks on hüdrolüüs (reageerimine vee, vesinikku või hüdroksü-rühmaga, mille tulemusena tekivad peptiidid ja selle protsessi kordamisel
2.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Töö teoreetilised alused: Klorofüllid on fotosünteesi põhipigmenid ja annavad taimedele rohelise värvuse. Abipigmentideks on karotenoidid ja fikobiliinid (kollased, punased, purpursed). Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks. Karoteeni isomeeridest on tähsaim -karoteen, kristalliline vees mittelahustuv aine, selle molekul annab loomorganismis poolestudes kaks retinooli (vitamiin A1 molekuli). Etanoolis lahustub karoteen piiratud ulatuses, apolaarsetes lahustites hästi (petrooleeter, bensiin dietüüleeter). Karoteen ei oma optilist aktiivsust. Karotenoidid (ka karoteen) sisaldavad hulgaliselt konjugeeritud kaksiksidemeid ja neelavad intensiivselt valgust spektri nähtavas osas. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 480 nm. Kui proov sisaldab üheaegselt erinevaid karotenoide, võib
1. aineklasside definitsioonid(mis on alkaanid jne) Orgaanilised ained, mis koosnevad ainult C ja H-st nimetatakse süsivesinikeks: võib jaotada 5 suurde klassi: Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille süsinike vahel on ainult üksiksidemed. Alkaanide üldvalem: CnH2n+2. Lihtsaim esindaja metaan CH4. Füüsikalised omadused: Alkaanid on veest kergemad ühendid. Vees on nad praktiliselt lahustumatud. Lahustuvad eetris, raskesti lahustuvad etanoolis. Keemilised omadused: Tavalisel temperatuuril väga püsivad ja passiivsed, mis on tingitud kaovalentsetest üksiksidemetest (δ-side). Kõrgetel temperatuuridel põlevad. Alküülrühma e. radikaali nimetus tuletatakse alkaanist. Radikaalid - paardumata elektronidega osakesed, mis püüavad moodustada keemilist sidet teiselt osakeselt puuduvat elektroni haarates Akleenid - Alkeenid on süsivesinikud, mis sisaldavad süsinikeaatomite vahel kaksiksidet. Üldvalem:CnH2n
ETANOOLI KASUTAMINE Suur osa käärimisel saadavast etanoolist kasutatakse alkohoolsete jookide valmistamiseks. Etanool on hea lahusti, seda kasutatakse väga palju keemiatööstuses ning vedelate ravimite valmistamisel. Etanool hävitab baktereid ning teda kasutatakse desifintseerimiseks, sest naha pinnal ta inimese organismile kahju ei tee. Kölni vesi ja lõhnaõli on lõhnaainete lahused etanoolis. Mõnedes troopikamaades, kus suhkruroojäätmeist kääritatud etanool on väga odav, kasutatakse seda bensiini asemel automootori kütusena. Peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mida omakorda saadakse naftast. Etanooli kasutusalad kokkuvõetuna: · Alkohoolsed joogid
karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A-aktiivsust ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide ja peavad saama neid toiduga. Karotenoidid peavad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphappega, et nad saaks imenduda. Kõige suurema tähtsusega isomeer on -karoteen, mis esineb looduslikest objektidest isoleerituna punakas-oranzide kristallidena. See isomeer ei lahustu vees ja vesilahustes ning ka etanoolis on ta lahustuvus piiratud. Samas lahustub -karoteen hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites, millised on alifaatsed ja tsüklilised süsivesinikud ja nende segud. Optilist aktiivsust -karoteen ei oma. Karotenoidide värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide molekulide ehitust
tema soolast välja: 2NaBr + Cl2 _ 2NaBr + Br2 Omadused Broom on punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine, sööbiv, veest üle kolme korra raskem, reageerimisvõimeline ja lenduv vedelik. Ühtlasi on ta ainus vedelas olekus mittemetall toatemperatuuril. Vees lahustub broom veelgi vähem kui kloor, küll aga paremini mittepolaarsemates orgaanilistes lahustites (bensiinis, etanoolis). Broomi vesilahust nimetatakse broomiveeks. Broom on tugev oksüdeerija, ent nõrgem kui seda on kloor ja fluor. Ta reageerib enamike lihtainetega moodustades bromiide. Vesinikbromiidi lahustamisel vees saadakse vesinikbromiidhape. See on värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitsev, vees väga hästi lahustuv tugev hape. Erinevalt vesinikkloriidhappest, reageerib vesinikbromiidhape külmalt ka elavhõbeda ja hõbedaga. Kasutusalad
Saadakse lahus, mis sisaldab rohkem lahustunud ainet, kui oleks antud temperatuuril küllastumiseks vaja.(Ettevaatlikult tingimusi muutes) 4. Missugune on joodi jaotumisel eetri- ja veekihi vahel jaotusteguri K väärtus (K = c(I2)eetris:/ c(I2)vees)? Miks? a) K > 1; b) K 1; c) K < 1. Üldine keemia. Näidisküsimused. Kuna jood on mittepolaarne ja eeter on samuti mittepolaarne jood lahustub eetris paremini. 5. Kummas on hapniku lahustuvus suurem, vees või etanoolis? Miks? Etanoolis, kuna hapnik on mittepolaarne ja vesi on polaarne. 6. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad a) tahkete ainete, b) gaaside lahustuvust vedelikes? a) Temperatuuri tõstmine, entroopia(tahke < vedel) b) Temperatuuri alandamine 7. Miks soola lisamisel värskele kraaniveele eralduvad sellest kihinal mullikesed? Kuna vesi sisaldab gaase ja sool on elektrolüüt, siis elektorlüüdi lisamine vähendab gaaside lahustuvust. 8
Aldehüüdide nimetuste tunnuslõpuks on liide- aal,mis lisatakse tüviühendi nimetusele. Iseloomustada metanaali ( valem, 40% vesilahus, omadused, kasutusalad) HCHO-värvitu ja terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees ja vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Iseloomusta etanaali (valem, omadused, kasutamine) CH3CHO- värvitu, omapärase lõhnaga ning madala keemistemperatuuriga vedelik. Lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis. Väga mürgine aine mis kahjustab siseelundeid, eriti maksa. Iseloomusta propanooni (valem, rahvapärane nimetus, omadused, kasutamine) CH3 CO CH3 rahvapärane nimetus: atsetoon, meeldiva lõhnaga kergesti süttis vedelik, keemis temperatuur on 56oC , lahustub hästi vees ja on ise heaks lahustiks paljude orgaanilistele ainetele, kasutatakse värvide lahustamisel ja küünelaki eemaldusvahendi valmistamisel
Enamus toiduga seedekulglasse sattunud karotenoididest allub soole mikrofloora poolt produtseeritava ensüümi karoteeni oksügenaasi toimele ja neist moodustub vitamiin A. Karoteeni -, - ja -isomeeridest omab suurimat tähtsust -karoteen (punakasoranz), mille molekul loomorganismis poolestub, andes 2 retinooli ehk vitamiin A1 molekuli. o -karoteen on kristalliline aine sulamistemperatuuriga 183-184 C, mis vees ei lahustu. Etanoolis lahustub karoteen piiratus ulatuses, kuid lahustub hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites. Optilist aktiivsust - karoteen ei oma. Hulgaliste konjugeeritud kaksiksidemete tõttu neelab -karoteen valgust spektri nähtavas osas. Seetõttu saab karoteeni sisaldust uuritavas materjalis objektiivselt iseloomustada neeldumisspektri järgi. Puhtal karoteenil on apolaarsetes lahustites iseloomulikud neeldumismaksimumid spektri sinises piirkonnas 450 ja 480 nm juures.
toodetava karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A- aktiivsust ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide ja peavad saama neid toiduga. Karotenoidid peavad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphappega, et nad saaks imenduda. Kõige suurema tähtsusega isomeer on -karoteen, mis esineb looduslikest objektidest isoleerituna punakas-oranzide kristallidena. See isomeer ei lahustu vees ja vesilahustes ning ka etanoolis on ta lahustuvus piiratud. Samas lahustub -karoteen hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites, millised on alifaatsed ja tsüklilised süsivesinikud ja nende segud. Optilist aktiivsust -karoteen ei oma. Karotenoidide värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus.
| | H — C — C —O — H | | H H 5 3. KASUTAMINE Suur osa käärimisel saadavast etanoolist läheb alkohoolsete jookide valmistamiseks. Etanool on hea lahusti, seda kasutatakse väga palju keemiatööstuses ning vedelate ravimite valmistamisel. Etanool hävitab baktereid ning seda kasutatakse desinfitseerimiseks, sest naha pinnal ta inimese organismile kahju ei tee. Kölni vesi ja lõhnaõli on lõhnaainete lahused etanoolis. Mõnedes troopikamaades, kus suhkruroojäätmeist kääritatud etanool on väga odav, kasutatakse seda bensiini asemel automootori kutusena. Peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mis omakorda saadakse naftast. [6] 6 4. HUVITAVAID FAKTE 4.1. Destilleeritud alkohoolsed joogid nagu konjak, džinn, rumm ja tequila ei sisalda süsivesikuid, rasvu ega ka kolesterooli. [7] 4.2
karoteeni oksügenaasi toimel. Lisaks retinaalile omavad vitamiin A-aktiivsust ka retinool, retineenhape ja retinooli estrid. Loomsed organismid ei sünteesi ise karotenoide ja peavad saama neid toiduga. Karotenoidid peavad vabanema taimerakkudest ning konjugeeruma sapphappega, et nad saaks imenduda. Kõige suurema tähtsusega isomeer on -karoteen, mis esineb looduslikest objektidest isoleerituna punakas-oranzide kristallidena. See isomeer ei lahustu vees ja vesilahustes ning ka etanoolis on ta lahustuvus piiratud. Samas lahustub -karoteen hästi apolaarsetes orgaanilistes lahustites, millised on alifaatsed ja tsüklilised süsivesinikud ja nende segud. Optilist aktiivsust -karoteen ei oma. Karotenoidide värvus varieerub kollasest üle oranzi kuni tumepunaseni. Mida rohkem karotenoid neelab valgust spektri nähtava osa lühematel lainepikkustel ja peegeldab pikematel lainepikkustel, seda intensiivsem on tema punane värvus. Karotenoidide molekulide ehitust
mittevalguline aine, mis äärmiselt tugevatoimelise (umbes 10 000 korda tugevam toksiin kui kaaliumtsüaniid) närvimürgina täidab kaitsefunktsiooni mitmete mereasukate (sealhulgas fugu ehk jaapani kerakala jt) elus. [2, 3] 1.2 Ülevaatlik informatsioon tetrodotoksiinist Molekulvalem: C11H17N3O8 Molaarmass: 319.2706 g/mol Molaarruumala: 114.661 cm3 Lahustuvus vees: Lahustub lahjendatud äädikhappes või väävelhappes, piiratud lahustuvus etanoolis ja eetris, ei lahustu orgaanilistes lahustes. Tabel . Kokkuvõte nimetustest Süstemaatilised nimetused - (4R,4aR,5R,6S,7S,9S,10S,10aR,11S)-2- amino-6-(hüdroksümetüül)-1,4,4a,5,6,7- heksahüdro-5,9-epoksü-7,10a- metanooksotsiino[4,5-d]pürimidiin-
sest aktiivsem halogeen tõrjub nõrgema tema soolast välja: 2NaBr + Cl2 à 2NaBr + Br2 Omadused: Broom on punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine, sööbiv, veest üle kolme korra raskem, reageerimisvõimeline ja lenduv vedelik. Ühtlasi on ta ainus vedelas olekus mittemetall toatemperatuuril. Vees lahustub broom vähe, küll aga paremini mittepolaarsemates orgaanilistes lahustites (bensiinis, etanoolis). Broomi vesilahust nimetatakse broomiveeks. Broom on tugev oksüdeerija, ent nõrgem kui seda on kloor ja fluor. Ta reageerib enamike lihtainetega moodustades bromiide. Metallidega reageerib ta energiliselt ning reaktsioonikulgu soodustab katalüsaatorina vee juuresolek Vesinik põleb broomis, mille tagajärjel tekib terava lõhna ja värvusega gaas vesinikbromiid: H2 + Br2 à 2 HBr Vesinikbromiidi lahustamisel vees saadakse vesinikbromiidhape. See on värvuseta, terava
annaabi.ee 
