Süsivesikud Süsivesikud, sahhariidid, karbohüdraadid 1. Monosahhariidid a. Monosahhariidide klassifikatsioon b. Konfiguratsioon, konformatsioon c. Suhkrute derivaadid Polüsahhariidid ja oligosahhariidid a. Disahhariidid b. Struktuursed polüsahhariidid: tselluloos ja kitiin c. Varupolüsahhariidid: tärklis ja glükogeen d. Glükoosaminoglükaanid Glükoproteiinid a. Proteoglükaanid b. Bakterite rakukest c. Glükosüleeritud valgud Süsivesikudpolühüdroksü aldehüüdid ja ketoonid Ühendite klass, mis stöhhiomeetriliselt on vaadeldav kui süsiniku hüdraadid Glükoos C6(H2O)6 Funktsionaalrühmad: CHO C=O ja OH Klassifikatsioon: ·Süsinikuahela pikkus ·C=O rühma asukoht ·Stereokeemia MONOSAHHARIIDID ehk lihtsuhkrud OLIGOSAHHARIIDID ehk liitsuhkrud 2 või enam (kuni mõnikümmend) ...
ja ümbertöödeldud kasutatud toiduõlist. Nagu ka tavalist diiselkütust, kasutatakse biodiislit sisepõlemismootorites, kusjuures olulisi muudatusi kaasaegsele diiselmootorile pole vaja teha. Mootori võimsus jääb peaaegu samaks. Valmistamine. Enamasti kasutatakse biodiislikütuse valmistamisel aluskatalüüsitud transesterifikatsiooni koos alkoholiga, kuna see on majanduslikult kõige otstarbekam meetod. Alternatiivideks on otsene happekatalüüsitud õli esterifikatsioon metanooliga või õli muundamine rasvhapeteks ja seejärel alküülestriteks happe katalüüsil. Tooraine (taimeõli või loomne rasv) filtreeritakse, lisatakse katalüsaatorit (enamasti naatrium- või kaaliumhüdroksiid), mis on protsessi kiirendamiseks segatud alkoholiga (enamasti metanool). Segu soojendatakse 50 kuni 60 kraadini ja segatakse 2-3 tundi. Selle aja jooksul reageerivad triglütseriidid ja moodustuvad metüülestrid (biodiisel) ning kõrvalsaadusena glütseriin
esineb. Peale selle võib B100 aja jooksul tungida läbi tüüpiliste plastmasside (polüetüleen, polüpropüleen) ning neid ei tohi B100 säilitamiseks kasutada. Tanklast biodiislit ostes neid probleeme ei esine. Enamasti kasutatakse biodiisli valmistamiel aluskatalüüsitud transesterifikatsiooni koos alkoholiga, kuna see on majanduslikult kõige otstarbekam meetod. Alternatiivideks on otsene happekatalüüsitud õli esterifikatsioon metanooliga või õli muundamine rasvhapeteks ja seejärel alküülestriteks happe katalüüsil Tooraine (taimeõli või loomne rasv) filtreeritakse, lisatakse katalüsaatorit (enamasti naatrium- või kaaliumhüdroksiid), mis on protsessi kiirendamiseks segatud alkoholiga (enamasti metanool). Segu soojendatakse 50 kuni 60 kraadini ja segatakse 2...3 h. Selle aja jooksul reageerivad triglütseriidid ja moodustuvad metüülestrid (biodiisel) ning kõrvalsaadusena glütseriin. Segu lastakse 2..
Vastavalt pressimise tehnoloogiale sisaldab rohkem või vähem õli. Sobib loomasöödaks. · Rapsiõli, mis kogutaks anumatesse. · Järgnevalt võidakse seda siis kasutada kas toiduõli või biodiisli valmistamiseks. 2.3. Õli käes, mis edasi On kolm põhilist võimalust biodiisli tootmiseks õlidest ja rasvadest: 1. baaskatalüüsitud transesterifikatsioon koos alkoholiga 2. otsene happe katalüüsitud õli esterifikatsioon metanooliga 3. õli muundamine rasvhapeteks ja seejärel alküülestriteks happe katalüüsil Enamasti kasutatakse tänapäeval esimest meetodit, kuna see on mitmetel põhjustel kõige ökonoomsem: · toimub madalal temperatuuril (150 F = 83,3 C) ja rõhul · otsene muundumine metüülestriks ilma vaheastmeteta · kasutatakse lihtsaid ja odavaid vahendeid. 4
R'R''NH RC NR'R'' + - + RCO R'R'' NH2 N,N-diasendatud amiid Kõrvalproduktid Karboksüülhappe anhüdriididega toimub ka hüdrolüüs. Estrid Estrite süntees Karboksüülhapete reageerimisel alkoholidega moodustuvad kondensatsiooni reaktsioonil estrid s.o esterifikatsioon. Reaktsiooni üldskeem: O O HA C + R' OH C + H2O R OH R OR' Esterifikatsioonireaktsioonid on happe-katalüütilised. Happe puudumisel kulgevad need väga aeglaselt. Reaktsioonid on tasakaalulised ja reaktsiooni saab estri tekke suunas nihutada ühe lähteaine liias kasutamisel või vee eemaldamisel reaktsioonisegust. ..+ .
KEEMIA 1.Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks) Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine) Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3 (butaan) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan) Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3 (but-1-een) (but-2-een) CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3 (pent-2-ool) (pent-3-ool) Struktuuriisomeeria-ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse. Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul. Nt.CH3-CH=CH-CH3 ...
NB! Biomolekulide metaboolne konversioon on järjestatud, nt seriin dekarboksüülitakse etanoolamiiniks, see aga omakorda HO CH2 C H2 NH2 Etanoolam iin metüülitakse koliiniks. 26 Estrite süntees (esterifikatsioon) Esterifikatsioon on karboksüülhappe karboksüülrühma ja O alkoholi hüdroksüülrühma vaheline reaktsioon, mis on CH3 C OH + C2H5 O H hape-katalüüsitav (H+ on katalüsaator). Tüüpnäide on
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
