s II pool), kunst on ilu loomine . Oluline pole mitte elutõdede näitamine, vaid pidevalt uue ja huvitava avastamine. Uued vormid, kujundid, stiilid. Dekadents, sümbolism, estetism, impressionism. II periood- avangardism (20.s); soov eksperimenteerida, hakata vastu traditsioonidele, luua iga hinna eest uut, mäss, otsingud, üksindus, linn, tehnika, tööstused. Futurism, kubism, ekspressionism, sürrealism. Stiilide piirid puudusid, kõik oli kokku sulanud. Modernsim oli reaktsioon arenenud ühiskonnale. Katse kirjeldada, analüüsida ja hinnata muutunud olukorda, korrastada purunenud maailma. Henri Bergson- Minevik, tulevik ja käesolev hetk elavad meis eluvooluna. Me ei tea midagi. On reaalne aeg, kus elab loodusteadus ja kogemuste aeg, mida kutsume eduks. Aeg voolab, me saame kõigest teada intuitiivselt. Modernistlik proosa: Inglise- James Joyce, Virginia Woolf, David Herbert Lawrence. USA- William Faulkner, Gertrude Stein, Ernest
VMS Campi supipurk · Pmst võib seda vaadelda kui mdiagi sellist, mis uuris kultuuritekste mis said oma väärtuse selle kaudu. · Modernistliku kunsti levialad pole enam nii kontrollitud, see jõuab igalepoole luues uuesi tähendusi. o Üks põhjus, miks modernstlid ei soovinud, et nende muusika plaadile läheks oli see, et nad soovisid oma muusikat kontrollida. · Modernsmi eritunnuseks on peetud tema võimet anda selgeid vastuseid küsimustele. · Modernsim oli ajastu, mil usuti selgetesse lahendustesse inimeste probleemidele. · Inimesi oli vaja oma töödega äratada, neile näidata mis maailmas toimub. · Postmodernismi vastased suunad on alati rääkinud seda, et Postmodernism põhihäda on suhtelisus, et nad ei räägi asjadest teisiti kui suhtelisuse kaudu, nad ei usalda tõekategooriaid. o Eesmärk pole tõeni jõuda. Moderism saab ikkagi eksiteerida teava universaalsuse kaudu, et on olemas arusaam tõest ja valest.
Midagi sellist, kus realistlik põhi väga tugev, liigutakse pindamööda. massikirjanduslik funktsioon. Kirjastused hakkavad mõtlema, millised tiraaze saab suurendada ja mida mitte. mudelproosa - modelleeriv proosa. mudeleid, mis eksperimentaalne modernsim - pisiked alad endale tekivad, võivad olla mitmeid. nt levivad üldised saanud. eksistentsimudelid. Ka satiirilised mudelid. psühholoogiline modernism - Undil kiire vahetumine. modernism - > postmodernism? kas modernismina Unt ei loobu psühholoogilisest aspektist sel ajal. Vaino kirjeldatu ei ole postmodernism? Tõenäoliselt on. Pinda Vahing alustab. Tulevad psühholoogilisse modernismi. valmistab ka hilisemateks muutusteks.
annaabi.ee 
