Gümnaasiumi eesti keele lõpueksami näited (0)

Põhikoolis ja gümnaasiumis analüüsitud kirjandus ja põhiideed Teosed: Charlotte BRONTË 1. romaan “Jane Eyre” - Tingimusteta armastus. Mihhail BULGAKOV  1. romaan “Meister ja Margarita” - Nõukogude ühiskonna vastane satiir. Seos Goethe  „Faustiga“- Woland ja Mefistofeles on kuradid, kes saadavad korda head, st karistavad neid,  kes seda väärivad. Mitu dimensiooni, piiride hägusus, ajalugu kordub ja ühildub jne,  armastus. Albert CAMUS  1. romaan “Võõras” - Peategelane Mersault (ta ema sureb, ei tunne leina; ta tapab mehe, ei  tunne süüd). Maailma absurdsus, ükskõiksus - eksistentsialism.  Antoine DE SAINT-EXUPÉRY  1. jutustus “Väike prints” - Ainult südamega näeb hästi, kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Täiskasvanute võimuiha, ahnus, kiirustamine jne.  Fjodor DOSTOJEVSKI romaanid  1. “Kuritöö ja karistus” - Kõige suurem karistus on inimese enda südametunnistus, isegi, kui  kuritegu on võimalik varjata. 2. “Idioot” - Heade kavatsustega ja emotsionaalselt intelligentne vürst Mõškin (vastand  Petšorinile romaanis “Meie aja kangelane”, irooniline pealkiri) Theodore DREISER 1. romaan “Õde Carrie” - Kiskjalik ühiskond, milles inimene kaotab oma väärtushinnangud,  materialism. Francis Scott Key FITZGERALD 1. romaan “Suur Gatsby” -  Raha järgi otsuste tegemine, pillav Ameerika ühiskond. August GAILIT 


1. ränduriromaan “Toomas Nipernaadi” - Luiskas naistele. Sellegipoolest andis ta  sumbunud külades elavatele inimestele lootust, jõudu ja julgust täita oma unelmad.  Nipernaadi enda sõnul maksab ilus vale rohkem kui karm tõde. Johann Wolfgang von GOETHE  1. värsstragöödia “Faust” - Faust pole rahul inimese piiratud võimetega. Ta on õppinud  mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks  näidata inimsoole teed parema suunas. Kurjus on vajalik, et inimene oskaks väärtustada  headust. Inimese teeb õnnelikuks tegevus teiste heaks. Inimene on mõistusega olend, kes  vajab tõeliseks õnneks väga palju. Elu siht ei seisne vaid egoistlike soovide rahuldamises.  Villem GROSS 1. romaan “Pinginaabrid” - Minevikus tehtud valikud mõjutavad tulevikku. Võõrvõimude  haiged nõudmised, repressioonid. Inimestelt võidi võtta nende töö või neid visata välja  ülikoolist ja anda neile lihtne amet. Minevikust tuleb võtta eeskuju. Ideoloogia võis keelata  mõnedel teemadel rääkimise. Sõja mõttetus: Paltser oli nördinud, kui mõtles noortele, kes  edasiliikumise asemel pidid tammuma kaevikutes ja langema enne eneseteostuse alustamist.  Rasked olukorrad lähendavad inimesi. Ernest HEMINGWAY  1. romaan “Ja päike tõuseb” - Sõda on mõttetu, kadunud põlvkond ei suuda enam  pühenduda, armastada ega sulanduda ühiskonda, pidutsevad, kuid sisimas kurvastavad iga  päev. Michel HOUELLEBECQ 1. romaan “Kaart ja territoorium” -  Franz KAFKA  1. romaan “Protsess” - Kafkalik maailm, üksikisiku kaitsetus bürokraatlikus maailmas. 2. jutustus “Metamorfoos” - Egoism, probleemide korral ainult enda peale mõtlemine ja  vajadusel kallite inimeste hülgamine. August KITZBERG 1. romaan “Kauka jumal” - 


Jaan KROSS 1. romaan “Doktor Karelli raske öö” -  2. “Taevakivi” -  3. novell “Pöördtoolitund” - J.V.Jannsen (papa Jannsen) sai sakslastelt raha saksameelsete  ideedega ajalehe kirjutamise eest, poeg Eugen oli seetõttu isas pettunud, ebamoraalne. Lugu  toimub ärkamisajal 19.s II pool, sisemonoloog - Eugen meenutab isa elu, otsib isa teole  õigustusi ja põhjendusi, Kui kaugele võib minna, reetmata oma rahvast? Kas poliitilistest  kaalutlustest lähtuva kompromissi kasu kaalub üles kõlbelise kahju, mis sellest sünnib? 4. romaan “Keisri hull” -  LATIFA (pseudonüüm) 1. romaan “Röövitud nägu” - Elu Afganistanis Talibani võimu all pidevas hirmus noore neiu  silmade läbi, lootus sellest pääseda. Harper LEE  1. romaan “Tappa laulurästast” - Rassism, lapse ja täiskasvanu maailmapiltide erinevus,  lapse suutmatus mõista kurjust. Tolerantsus ja õiglus maailmas. Tegelased Jean  Louise/Nirksilm, vend Jem, sõber Dill,  Atticus Finch (advokaadist isa), kaitseb loo „tõelist  laulurästast“ ehk musta meest, keda süüdistatakse valge neiu vägistamises 1930. aastate  ameerika väikelinnas. Võitlus õigluse nimel õõnestab linna südametunnistust. Rassism,  klassidevahelised lahkhelid. Mihhail LERMONTOV  1. romaan “Meie aja kangelane” - Petšorin oli isekas tegelane, kes tegi naistele haiget ega  otsinud elul mingit eesmärki, samas virises igavuse üle. Haruki MURAKAMI  1. romaan “Norra mets” - Kui miski muu ei aita, siis armastus võib valu leevendada. Teise  inimese sisse pole võimalik täielikult näha. Isegi, kui saadakse haiget, peab elus edasi  minema ja see on täiskasvanuks olemise üks omadusi. Iga kaotus on uus kaotus, selle jaoks  ei saa valmistuda. Naoko ei tahtnud peategelasele olla ka koormaks. Kui loed teiste  inimestega samu asju, siis mõtled ka samamoodi. 2. novell “Elevant haihtub” - Materialistlik ühiskond, mõttetute asjadega tegelemine. 3. novell “Pärastlõuna viimane muru” - Minevikus selguse otsimine, keerulised inimsuhted,  ei saa kunagi lubada, et keegi ei lahku su juurest. Inimene on üksik.


Yōko OGAWA 1. romaan “Majapidaja ja professor” - Üks tühine number võib olla sama keeruline kui  inimhing ja numbrite jäävus sama ilmekas kui andestamine või igatsus. Hea näide  pühendumisest ja heast sõprusest. George ORWELL  1. romaan “Loomade farm” - Võimu kuritarvitamine, totalitaarse ühiskonna kritiseerimine,  poliitiline satiir. Erich Maria REMARQUE  1. romaan “Läänerindel muutuseta” - Sõja mõttetus, noorte meeste meeleheide ja viha  ühiskonna vastu, mis neid sunnib selles osalema ega märka nende valu. Tahtmatus  lähedastele oma valu tunnistada, et neil oleks lihtsam. Jerome David SALINGER jutustused  1. “Parim päev banaanikala püügiks” - sõja mõttetus, sõjast naasnud noormehe suutmatus  sobituda ühiskonda, kus sõjakoledusi ignoreeritakse 2. “Roosisuu ja silmad rohelised” -  3. “Vaene onu Vemmalsäär” - Eloise on kade oma lapse peale, kes saab lihtsalt üle  armastusest, ei suuda endale tunnistada seda, kuidas tema kunagine armastus hukkus ja tal  on tunnustusvajadus. Ütleb ka, et mehele ei tohi kõigest rääkida (järelikult ei usalda  abikaasat) 4. “Just enne sõda eskimotega” - sõda on mõttetu ja kõige olulisemad on head suhted 5. “Naerev mees” - William SHAKESPEARE 1. tragöödia “Hamlet” -  2. tragöödia “Romeo ja Julia” - Traagiline keelatud armastus, vaenutsevad perekonnad  lepivad ära alles pärast noorte surma. Émile ZOLA  1. romaan “Nana” - Nana mängis meestega ja tegi nad hulluks. Tema tõus tänavalt  klassiühiskonna kõrgeimatesse kihtidesse Prantsuse teise impeeriumi ajal. Manipuleerimine, materialism, ahnus.


Anton Hansen TAMMSAARE  1. romaanisari “Tõde ja õigus” - Võitlus maa, jumalaga jne.  Lev TOLSTOI  1. romaan “Anna Karenina” - Hukkamõistev ühiskond, milles Anna elas. Ta elu kaotas  mõtte, kuna ei saanud elada armastatuga koos ja pidi taluma halvustavaid pilke. Tema  abikaasa ei muretsenudki niivõrd selle üle, et naine kedagi teist armastab, vaid kuidas  juhtunu valguses oma mainet säilitada. Tõstatab tõeliste eluväärtuste küsimuse. Anton TŠEHHOV novellid  1. “Magada tahaks” - kirjanik paneb lugeja Varkale kaasa tundma, tekitab küsimuse, kas  mõrv on lubatud. Ebaõiglane ühiskond ja vaene kaitsetu üksikisik 2. “Jonõtš” - vanemad tahavad tütre eest otsustada olulistes küsimustes 3. “Paks ja peenike” - silmakirjalikkus ja inimeste kalduvus pugeda, et jätta paremat muljet.  Staatuse olulisus ühiskonnas. Eduard VILDE  1. romaan “Mäeküla piimamees” -  Oscar WILDE  1. romaan “Dorian Gray portree” - Jutustused: 2. “Õnnelik prints” - 3. “Ööbik ja roos” - Vahel pole armastus ohverdusi väärt. 4. “Tähelaps” - 5. “Rakett” - Tunnustusvajadus, uhkeldamine, liigne kiitlemine ja siis põrumine. 6. kiri “De Profundis” - Viha tapab armastuse, inimene unustab end kedagi vihkama ja  unustab hoolida oma armastatust, sest mõtleb vaid vihale. Tuleb jääda iseendaks, tähtis on  see, mis ees seisab. Kuidagi peab enda jaoks õigeks muutma need teod ja seadused, mis  sulle endale ülekohtused tunduvad ja tuleb juhtunu endale kasulikuks muuta. Lavastused: ALBEE draamad 


1. “Kes kardab Virginia Woolfi?” - Geroge ja Martha, Honey ja Nick (abielus raha pärast,  Honey vanemad rikkad). Kõike juhib armastus, inimesed kaotavad enesekontrolli,  psühholoogiline vägivald ja manipuleerimine, võimu omamine teise inimese üle. 2. “Loomaaialugu” - Isoleeritus, suhtlemispuudus, homoseksuaalsus kui tabu, sotsiaalne  ebavõrdsus ja ebainimlikkus kommertslikus ühiskonnas. 3. “Bessie Smithi surm” - Rassism USAs ja viljakas pinnas selle tekkeks, inimeste raskused ja mured. 4. “Kõik aias” - Ahnus paneb inimesed tegema väärituid tegusid ja lihtsasti teenitud raha  muudab nad aina ahnemaks. Ahnus on epideemiline nähtus ja ka kõige tavalisemad  inimesed võivad muutuda kõlvatuks. Ning kuigi Richard oma naist põlgusega hooraks  nimetas, ei suutnud ta rahast siiski loobuda. Naise koht on köögis. Südametunnistuse  puudumine. Jane BOWLES  1. draama “Aiamajas” - Naiste kalduvus üksteisega pidevalt konkureerida, mistõttu  raskendavad üksteisel midagi saavutada ja meestega konkureerida. Üheltpoolt tehakse  teineteist maha, teisalt tahetakse olla meestega võrdne, kuid alateadlikult ei soovita, et ka  teine naine selle võrdsuse saavutaks. See annab alust soolisele ebavõrdsusele ja feminismi  ülistamisele. Ema on egoistlik ega lase tütrel ise otsustada, kontrollib tema elu.  Armukadedus emade ja tütarde vahel. Henrik IBSEN draamad  1. “Nukumaja” - Nora astub lõpuks abikaasale vastu ja lahkub. 2. “Brand” - Tugev ja sihikindel, järgib põhimõtet “kõik või mitte midagi”. Raudse tahte ja  külma mõistusega mehe võitlus tuima, materiaalsete väärtuste, ükskõikse ühiskonnaga.  Brand valmis ohverdama oma ideaalile kõik, ka iseenda. Raudse tahte ja vääramatu usu  kõrval puudub mehel omadus, mis kõigest ülem: armastus. „Peer Gynti“ vastand. 3. “Peer Gynt” - Vastutustundetu, ei suuda endale kindlaks jääda, toimib nii, nagu parajasti  meeldib, kergemeelne kelkija, valevorst, egoist, riiukukk, erksa kujutlusvõime ja ilutundliku meelega, kaupleja, meelitaja. Alati hoiab lahti väljapääsutee. Alkoholilembene, seikleja,  lapsemeelne, suur emaarmastus. MOLIÈRE  (lavanimi) 1. komöödia “Kodanlasest aadlimees” - Püüdlus olla tähtsam kui tegelikult, püüe staatuse ja  tunnustuse poole. 


2. komöödia “Tartuffe” - Teesklus, kahepalgelisus. Mari-Liis LILL & Paavo PIIK 1. draama “Varesele valu” - Pere ja sõprade tugi on ääretult oluline, depressiooni ei pruugi  üldse ära tunda. Ene-Liis SEMPER & Tiit OJASOO  1. komöödia “Mu naine vihastas” - Inimeste vajadus kõike jäädvustada, nad ei oska reaalset  hetke hinnata ja nautida. Mats TRAAT  1. draama “Tõde, mida ma olen igatsenud” -  Tennessee WILLIAMS draamad 1.  “Klaasist loomaaed” -  Manipuleerimine, sotsiaalne ebapädevus, perekond. Puudega  inimese raskused. Põgenemine ebameeldiva reaalsuse eest. 2.  “Tramm nimega Iha” - Kõik su patud tulevad su juurde tagasi ning elus pead kannatama  kõikide tehtud vigade pärast kohati suuremat hinda, kui arvatagi oskasid. Filmid: PÖFF 1. draama “Mustang” - Naiste ja meeste ebavõrdsus. 2. dok “Ta pani mulle nimeks Malala” - Mis ei tapa, teeb tugevamaks.  3. draama “Vahemere odüsseia” - Põgenikud üritavad põgeneda samasuguste metslaste eest,  kes Euroopas terrorismiakte korraldavad. 4. draama “Tudeng” - Dostojevski romaani ainel. Esitab küsimuse, kas tapmine on õigustatud ja toob välja, et südametunnistus on kõige raskem karistus. 5. James Marshi biograafiline draamafilm “Kõiksuse teooria” - Stephen Hawkingi elust.  Ka raske haigusega on võimalik teha suuri tegusid. Tingimusteta armastus, nii heas kui ka  halvas teineteise toetamine teevad imesid. Märkimisväärne kirg millegi vastu ja unistuste  poole püüdlemine. • Elmo Nüganeni draamafilm “1944” - II maailmasõja sündmused ja õudused.


• Zaza Urušadze draamafilm “Mandariinid” - Sõprussidemed võivad tekkida ka kõige  vaenulisemates olukordades, hoolimata sellest, et inimeste taust ja vaated on täiesti erinevad  või kui ollakse suurimad vaenlased. Oskus jääda inimeseks, unustada rahvuslus ja näha teist  endaga võrdset inimest. • Klaus Häro draamafilm “Vehkleja” -  • Daan Vellduizeni dok film “Banaanipannkoogid ja kleepuva riisi lapsed” -  Globaliseerumine ja see, kuidas tehnika võib arengumaades elavatele inimestele tähendada  atraktiivne väärtus, mille poole püüelda, samas arenenud riikide turistid tunnevad mõnu  sellest, et saavad linnakärast ja tehnikast eemale - üks pool igatseb algupärase ja teine  modernse järele. Artiklid: Hasso KRULL “Nautimise käsk” -  Tõnu VIIK “Iha objektid” -  David VSEVIOV “Hea elu märgid ajas ja ruumis” -  Näitused: “Jean Cocteau universumid” - Väga mitmekülgne mees, oma ajast ees. Julges homoseksuaalsust  kunstis kajastada. Ants Laikmaa “Vigala ja Capri” - Tuletab meelde, kuivõrd kontrastne on maailm. Kõigil oma  mured, rõõmud, kuid hoolimata raskustest tullakse toime ja ollakse oma kodumaale truu.  Väljapaneku sõnumiks võibki arvatavasti pidada kunstniku empaatiat ja oskust näha teist inimest  kui endaga võrdset, mis väärib tunnustust. Ühiskond: Iga neljas laps elab eestis allpool vaesuspiiri – 2005. aasta uuring. Suhtelises vaesuses elas 2013. aastal 22,1% ja absoluutses vaesuses 8% Eesti elanikkonnast. Palgalõhe Eestis 2013. aasta järgi ligi 30% - üks Euroopa Liidu suurimaid.