02.11.10 POPMUUSIKA KULTUURILUGU (60ndatest) ROMANTISM (1819.s algus) Kui teadus tegeleb fenomenaalse vallaga, siis miksmitte kunstivaldkond suudab tabada nonmenaalset. Kunstil on omadus jõuda selle ülemeeleliseni. Põhimõtteline hoiak: kõik mis seotud valgustusajastu tehtud üldistuste inimese ja maailma kohta, võib pidada teatud mõttes vägivallaks. Romantismi vastus: kõike ei saa mõõta (Galilei tahtis Kõike mõõta). Inimese loomust ei saa välja arvutada. Tekkis mõtteline konflikt (valgusajastul), et inimene on mõistuslik olend, siis romantismi vastus: inimesel mingi loomus, mida ei saa taandada mõistuspärasusele. Romantismil tuli ületada Gutenbergi kuulus leiutis, kõike sai paljundada ja levitada (trükipress, trükilevik). Kunsti individuaalsus läheb kaduma. Teemaks sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede ...
Fundamenaalse inimgeograafia liigendus sisu alusel. Peamised teadusharud · loodusvarade geograafia- ära kasutatavad loodusnähused · rahvasiku ja asulastiku geograafia- rahvastiku geograafia paiknemine, rännete geograafia · majandusgeograafia- ruumiline majandusteadus. Inimeste majandusliku tegevuse paiknemine · poliitgeograafia- poliitilise tegevuse ruumiline korraldus. · Kultuurigeograafia- ruumiline kultuuriteadus · seltskondliku suhtlemise geograafia- kuritegevus, klubiline tegevus jne. Fundamentaalse inimgeograafia liigenudis abstraktsuse määra alusel. · teoreetiline e metageograafia · süstemaatiline · regionaal inimgeograafia William Bumnge *Teoeetiline geograafia- ruumikorralduse paradigma läbimurre *teoreetiline geograafia- geograafia teaduste alusmüür *ruum ka suhtlemiskeskkond *vahemaa summutav toime-vahepealse ruumi takistav toime- *nähtuste ruumiline korraldumine
Poliit-ruumiline politoloogia- e poliitilise tegevuse ruumilise korralduse uurimine. Uuritakse ruumi mõju poiitiliselel tegevusele võtes arvesse looduse iseärasusi. Jaguneb: · Rahvusvah suhete poliit.geo huvitub riikidest, nende territooriumist ja piiridest, vastastikuse asendi mõjust nende suhetele. · Riigisiseste suhete pol.geo kujunes viimase 30 a jooksul, uurib miks teatud piirkonnas toetatakse ühtesid erakondi jne. Kultuurigeo-Ruumiline kultuuriteadus. Huvitavad piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Nn seltskondliku suhtlemise geograafia kõik mis põhimõtteliselt jääb kultuurigeost üle. Kuritegevus, klubilised harrastused, lõbustusasutused jne. Noor geograafia alajaotus, paljud teadlased arvavad et seda polegi olemas.
2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2) Akmeism- 20. sajandi vene kirjandusvool, mis taotles luule vabastamist
hakkab neile andma tähendusvälju. Uurija liigub üksikuid seiku ja vihjeid mööda mõistete hierarhiasse, madalamalt meeleliselt tasandilt kõrgemale, teoreetilisele. (vgl. Toomas Muru: Paabeli torn ja gooti katedraal; http://www.kirmus.ee/nypli/koolid/1996/muru.html, 10.09.07) Meetodid (Eagleton) Autorist lähtuv Tekstist lähtuv Lugejast lähtuv Kultuurilisest kontekstist lähtuv meetod (kirjandusteadus kui kultuuriteadus). Teadmised (Umberto Eco ,,entsüklopeedia") New Historicism (kirjanduslikku teksti vaadeldakse selle loomise hetkel valitsenud kultuuriliste ja ajalooliste protsesside valguses) Interpreteerimise viisid Üksikult üldisele ära ära ärarootsi rootsi rootsipaat paat paatmeri meri merirand rand randlaager laager laagertöökoht töökoht töökohtauto auto autovilla villa villakuradi rumalad
11.02 Mis on kultuuriajalugu? kultuuriajalugu: kuidas on uuritud ja kuidas saab uurida; 18.-19. saj ajaloolased ja tänapäeva ajaloolased kultuuri areng ajas, kultuuri muutused - kultuuriajalugu; historiseeriva, ajaloolaste vaatega, ajalise dimensiooni rõhutamine humanitaar ja sotsiaalteadused - kultuur on oluline, enne nii ei mõeldud. tähendusloome (kultuuriteadus tegeleb) - sõidame bussis mitte midagi ei pääse kultuurist - kultuuriline pööre ☼ uus arusaam:kultuur on tähendusloome keskkond, mis puudutab kõiki eluvaldkondi ja seega kõiki teadusalasid, mis tegelevad inimeste ja inimühiskonnaga ☼ vanade distsipliinide ümberorienteerumine ☼ üha uued kultuuri uurivad distsipliinid briti kultuuriuuringud 60ndate aastate lõpp - 70ndate algus ☼ kirjakultuur - kirja protsessid, mida tähendas kirjutamine mingil sajandil
religioonisotsioloogia. 4) Religioonipsühholoogia on veendunud, et religioonis toimib inimese psüühika. 5) Religioonifilosoofia on kõige vaieldavam distsipliin. See püüab religiooni filosoofiliselt tõlgendada. Teised väidavad, et see võiks olla filosoofia haru. Religioon on ajaloos tekkinud ja kultuuriga seotud nähtus. Lähenemine religioonile on ajalooline. Uurimismeetodid on nagu ajaloo uurimiselgi. Abiteadused: ajalugu, filoloogia, sotsioloogia, kultuuriteadus (sõna laiemas mõttes) ja psühholoogia, arheoloogia, antropoloogia jne. religio on ladinakeelne sõna, mille etümoloogiat ei teata. Arvatakse, et see tuleneb verbist rligiare siduma (inimest jumalaga), teine teooria on sõna religere - tähele panema, hoolima (jumalast, jumalatest). Levinuim definitsioon pärineb CICEROlt: Religioon on inimese kohustus austada jumalaid. Kohustuse mõiste on roomlastele väga iseloomuliku väärtusmõistega. CICERO sõnul on religioon cultus (religio
Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost põhineb ajalool. Varem rohkem tänapäeval
ühendavad romantilise ja akadeemilise traditsiooni. Berliini elu põhjalik kirjeldus. Kultuuri kirjeldus laias mõttes. Esimesi katseid kirjeldada ajastu mentaalsust. Dilthey hermeneutika kriitikuks on H. Rickert, kes nimetas seda mõistuse reetmiseks. Mõistmine on eelkõige intellektuaalne, mitte emotsionaalne-psühholoogiline. Mõistmisvõime on vaid mõistusel. Mina ja teine avanevad teineteisele vaid tänu mõistmisvõimele. Vaimuteaduste asemel pakkus mõistet kultuuriteadus (-> kulturoloogia), mis uurib sümbolite ja tähenduste konstellatsiooni, väärtuse materiaalseid väljendusvorme. M. Heideggeri (1886-1976) teostes puudub tagasipöördumine Dilthey hermeneutikasse. Põhiteos Olemine ja aeg 1927, Kunstiteose allikas 1955. Mõistmine ja tõlgendamine on Siinolemise (Dasein) viis. Mõistmine toimub asjade kohtamise ja kasutamise kaudu igapäevaelus. Ontoloogiline hermeneutika. Hermeneutika kui olemiseviis
History of Shit. The MIT Press. Kulturoloogia: idee holistlikust kultuuriteadusest ja tänapäeva Venemaa vaste kultuuriuuringutele Ameerika antropoloog Leslie A. White kasutab mõistet "culturology", märkimaks sellega kultuuri teaduslikke uuringuid. Kulturoloogia = teadus, mis uurib ja tõlgendab erinevate kultuurifenomenide korda. White'i seisukohaks oli, et kultuuri uurimiseks peab looma täiesti uued alused, mis ei piirdu ühegi konkreetse distsipliini paradigmaga. White ,,Kultuuriteadus: teadus inimesest ja tsivilisatsioonist" (1969) Samas on kulturoloogia ingliskeelses kirjanduses peaaegu puuduv mõiste. Ikka räägitakse kas kultuuriteooriast, kultuuriuuringutest vms. Saksakeelses küll esineb Kultorologie. Aga kõige enam ikkagi vene kultuuriuurimises ja selle mõjuväljas. Siit ka osalised mõjud Tartu-Moskva KK-le. Kulturoloogias nähakse integreeritud kultuuriteadust, lähedane saksa Kulturwissenschaftile interdistsiplinaarsus, püüe ühendada erinevate kultuuri
lahendamisega; juriidiliste faktide ja õiguslike tagajärgede uurimine; võrdlev munitsipaalõigusteadus; munitsipaalõigusloome teooria; haldusteooria ja haldusteadus; munitsipaalõiguspoliitika ja munitsipaalpoliitika; avalik õigus; eraõigus; poliitökonoomia; ärijuhtimine; munitsipaalõiguse majanduslik analüüs; sotsioloogia; ajalooteadus; territoriaalse planeerimise teadus, linnaehitus; linnageograafia; halduspsühholoogia; kultuuriteadus; linnaökoloogia; munitsipaaleetika. 2.5. Munitsipaalõigus ja omavalitsuspoliitika munitsipaalõigus loob munitsipaalpoliitika eeldused; kehtestab munitsipaalpoliitika piirid; käsitleb antud õigusvaldkonna olemit ja tegelikku olukorda. Omavalitsuspoliitika tuleneb tõsiasjast, et: 1) omavalitsusüksustes toimuvad valimised; 2) erakonnad osalevad omavalitsustasandil poliitilise tahte kujundamisel; 3) KOV üksused võivad iseseisvalt otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi
annaabi.ee 
