Kodutee Jõulud Õues lumi sajab, Ootan,ootan jõuluvana, minu hääl seal kajab. mune muneb jõulukana. Kodutee mul pikk, Metsas palju uhkeid kuuski, eemal jookseb Mikk. otsin aidast vanu suuski. Õues päike paistab, Jõuluvana tuleb,tuleb, koer mu lõhna haistab. väike vend mul silmad suleb. Tiigi peal on jää, tahan oma uhket kinki, lammas karjub "mää". Ema köögis lõikab sinki. Kodus töötab meie isa, Jõuluvana läheb ja läheb, ema on meil väga visa. Ema vahetab poja mähet. Laudas jookseb jõulukana, Jõulud läbi, läbi, toas meid ootab jõuluvana. Õues kukkus käbi. Talv ...
HEA VANEM: Istuge siin tule ääres soojas, oodake kuni meie enda töödega valmis saame. Me tuleme teile järele. (Mõne aja möödudes) GRETE: Nad jätsid meid maha, mis me nüüd teeme? HANS (Gretele): Ma puistasin tee peale leivaraasukesi, ootame kuni kuu paistma hakkab ning lähme nende järgi koju. (Veidi hiljem asuvad lapsed teele) HANS: Oh Jumal, kõik leivaraasukesed on lindude poolt ära röövitud. GRETE: Mis nüüd küll saab? HANS: Ära muretse, Grete, küll me kuidagi kodutee üles leiame. (Lapsed ekslesid mõnda aega metsas. Lõpuks leidsid nad võõra maja) GRETE: Vaata, mis see sealt paistab, see on ju maja! HANS: Lähme vaatame lähemalt! GRETE: See on söödav! Tule, Hans, proovi! (Lapsed söövad, kuni ilmub kohale Vana Naine) VANA NAINE: Kes seal puutub minu maja aknaruute? HANS & GRETE: see on kõigest tuuleiil, mis vilistab siin! VANA NAINE: lapsukesed, paistab et te olete näljased ja väsinud. Tulge õige issse ja sööge midagi head
13-14 Tööle Tööle Tööle Kool Kool Lõuna Lõuna 14-15 Tööl Tööl Tööl Kool Kool Kool Kool 15-16 Tööl Tööl Tööl Kool Kool Kool Kool 16-17 Tööl Tööl Tööl Lõuna Kool Kool Kool 17-18 Töölt Töölt Töölt Kool Kool Kodutee Kodutee 18-19 Poeskäik Söömine Poeskäik Kool Kool Poeskäik Söömine 19-20 Söömine Kinosse Söömine Kool Kool Söömine E-mailid 20-21 Loen Kino Kirjutan Kodutee Kool Koristus Loen 21-22 Loen Kino Kirjutan Söömine Kodutee Õpin Loen 22-23 TV,FB,... Kinost Kirjutan TV,FB,..
Kottpime kuusik Kord kõndis kivisel kruusateel kahvatu kapten. Kapten kõndis koos kirju koeraga, kes käis koguaeg kasside kannul. Kapten kandis kohevat kuube, krasivajat kotti. Kirjule koerale kinkis krasnõise kaelarihma kunksmoori kass. Kunksmoor käis kunagi kapteniga kohtingul. Kahekesi kruiisisid kunksmoor, kapten Kreekasse, Koreasse kui ka Kanadasse. Kreekas kohtas kunksmoor kullakarva kassi, kellega koos koju kõndis. Koreas kohtus kapten kirju koeraga, kelle kohe koju kaasa kutsus. Kunksmoori kodustatud kass käis koguaeg kapteni koeral külas. Keset kohutavat keskööd kadus kass kottpimedusse. Kullakarva kass kartis kurje kiskjaid, kes käisid kuusikus kariloomi küttimas. Kass kohkus kohtudes kollaste kullisilmadega. Kass karjus kõvasti, kuid kuulis kõigest kaja. Korraga kuulis kullakarva kiisu kaugelt koera klähvimist. „Kuhu kadusid, kotik,“ kajas kassini koera klähvimine. „Kaldusin kruusateelt kõrvale, kaotasin kodutee,“ karjus kas...
a.) 15 km 45 minutiga b.) 20km kahe tunniga. 2. Kiirusega 72km/h sõitvast autost möödus teine auto kiirusega 108 km/h. Mitme sekundi pärast oli autodevaheline kaugus 150 m? 3. Kalamees väljus kodust hommikul kell 6.30 ning jõudis 2 km kaugusel asuva järve äärde kell 7.00. Ta püüdis kala 2 tundi ja 30 minutit ning liikus selle jooksul piki kallast edasi 1 km. Seejärel läks ta tuldud teed mööda koju tagasi ning kodutee läbis 45 minutiga, Tee joonis (vali telgedel sobivad mõõtühikud ning kujuta teekond graafiliselt koordinaadistikus). Leia kalamehe kiirus erinevatel teelõikudel ja keskmine liikumiskiirus kogu kalastusretke jooksul. 4. Mida nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks ning millised füüsikalised suurused seda iseloomustavad? 5. Mida tähendab väljend "liikumine on suhteline" ? B-RÜHM 1. Arvuta jooksja keskmine kiirus, kui ta läbib a.) 10 km 27,5 minutiga
Marie Under 1. Milline luuletus räägib kodumaast? Kuidas? Kodumaast räägib luuletus ,,Põgenik". Luuletuses on ta kirjeldanud meenutusi oma kodumaast tundeküllaselt. Eriti väljendub luuletuses valulisus ning rusuv igatsus. Luuleridades esinevad mõtted on üsna vastandlikud. See järeldub sellest, et mälestusi isamaast on kujutatud äärmiselt valulistena. Sellest hoolimata on igatsus veel kord kodutee leida tõeliselt suur ning mõjub lugemisel siirana. Armastus kodumaa vastu on piiratu. 2. Loodusteema luuletustes mis huvitab luuletajat? Too näiteid. Marie Under on oma luuletustes kujutanud rohkelt loodusteemat. Täpselt kirjeldatud looduselamusi on luuletaja andnud edasi kujundikülluslikult ning loomutruult. Tundub, et luuletajat huvitavad selle valdkonna juures näiteks linnud. Neid on mainitud nii mitmeski luules ning kirjeldatud neid väga oskuslikult. Näiteks luuletuses
kaardile kanda. sind tuledes maja. Teed aina lähevad, Lähed ja astud, looklevad,ruttavad, ent tulesid veel mõned on võõrad ikka on näha ja mõned on tuttavad. hämaral teel, Mõned on auklikud, ikka veel paistab kivisid täis, kellegi käsi: mõnel kui siledal lehvitab, lehvitab, põrandal käid. ära ei väsi. Mõned on sirged See oli kodu kui asfaldist nooled, ja kodutee, kutsuvad rändama kõigile kõige igale poole tuttavam tee. Kallid üheksandikud, te olete näinud klasse, kes on siin lõpetanud, lahkunud nägu naerul, kuid samas ka kurbus silmades, vaadates tagasi 9 aastat kestnud mälestustele ning tahtmatuses lahkuda. Kuid nüüd on teie kord vaadata tagasi. Tänasel päeval meenutagem neid hetki, mis te üheskoos olete läbi elanud, mida koos hästi teinud ja kuidas koos pahandustesse sattunud. Oleme täna siin, et
Erni Hiir {Edvin Tuvik 9b E.Hiir on Eesti luuletaja ja tõlkija Ta sündis 19001989aa. Sündis Valgamaal Helme kihelkonnas Taagepera vallas Karjatnurme külas. 1940. aastast võeti postimehe toimetusse tööle. Tunnustati teda vaid 1978. aastal ENSV teenelise kirjanikuna. Tõrvas 2009 aastal avati Erni Hiire mälestustahvel. haridus Õppis Taagepera vallakoolis Alal 19111918 Tartu reaalkoolis 19201921 A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus 19211922 vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas 1930 aasta looming 1918 debüteeris luuletustega Postimehes 1919 "Ohverdet konn" (futuristlik värssbrosüür) 1925 "Sang" ja "Bumerang" (kirjanduslik koguteos. Koos Juhan Sütiste ja Mihkel Jürnaga) 1924 "Arlekinaad" ja "Huhu merituulen" 1926 "Lemmiklaulud" ja "MeeriMariaMari" (lembevärssidekogud) 1927 "Puhtevird" 1931 "Kodutee" (luulekogu) 1933 ...
``Täna öösel ei ole siin ühtegi inimest peale meie kahe,`` ütles olend. ``Paari sekundi pärast ei ole siin kedagi peale sinu,`` ütles Silver ning jooksis lähima väljapääsu poole, akna juurde.Silver oli vana mees, nii et tavaliselt ta kiiresti ei jooksnud ,kuid sel ööl jooksis ta nagu tuulispask. Olendil ei võtnud kaua aega, et Silverile järele jõuda.``Sa jooksed päris kiiresti enda vanuse kohta,``teatas olend.``Ma suudan kiireminigi joosta,``ütles Silver.Ta jooksis terve kodutee ning peitis end voodi alla.Järgmisel päeval tunnistas ta naabrimehele, et ei suutnud raamatukogus ööd veeta, kuid ei rääkinud kellelegi, mis temaga sellel ööl juhtus.Sellest päevast alates uskus ta kummitustesse.
selleks et unustada. (Viiding 1991: 130) Võlunud tunnil sel meeled sinu arm jälle süda mul tuikab, tuikab sull´. (Visnapuu 1982: 46) Me ei ole seisuveed jumal lõi meid jõeks. (Sang 1982: 205) Kätest ramm kadus sirutan neid sulle vastu vaarub samm. (Visnapuu 1982: 46) Igatseme merre teed, mida hüüataks tõeks. (Sang 1982: 205) Kord veel tagasi tahaksin leida kodutee kodumullas siis magaksin välja kõik silmavee. (Under 1982: 42) Hirmus on elada hirmus enese ees. (Alle 1982: 98) Meile on palju antud ikka oleme nõutud. (Viiding 1991: 84) Kõik, mis tuleb, kaotab siis takistavad tabad kui me saame olema tabamatult vabad. (Viiding 1991: 85) Igavesti antud mulle olla noor ikka nälgida joobuda alati. (Visnapuu 1982: 45)
Raimond Kolk (8.02.1924 3.11.1992) Kes ta oli? Luuletaja Proosakirjanik Kriitik Sündinud Võrumaal Saru vallamajas vallasekretäri pojana Õppis Saru algkoolis, 1937 1942 Valga reaalkoolis ja Valga ühisgümnaasiumis 1942 1943 Tartu Õpetahate Seminaris 1943 töötas Võrumaal Kuldres algoolis õpetajana Elu väljaspool Eestit 1944. a. jaanuar põgened Saksa okupantide mobilisatsiooni eest Soome, oli sealses eesti jalaväe rügemendis väljaõppel ja Karjala rindel 1944.a. september siirdub Rootsi, kus töötab algul metsatööl 1945. a. Ulricehamni sukavabrik, hiljem Göteborgis ketrusvabrik, Stockholmi haigla, raadiovabrik 1948 1958 tolmuimejatehases rauatreialina Mis edasi sai? 1958 1963 õppis Stockholmi ülikoolis humanitaarteaduskonnas riigiteaduse, rahvamajanduse ja statistika erialal. 1962.a. sai teenistu...
Trooja sõja algus 2. ''Ilias'' - Trooja sõja tegevus 3. ''Aithiops'' Trooja sõda ja Achilleuse surm 4. ''Väike Ilias'' Ennustus Trooja langemise kohta Trooja hobuse valmistamise lugu 5. ''Ilioni häving'' Trooja hobuse linna toomine Koledad tapatalgud Troojas 6. ''Nostoi'' - Kreeklaste raskused kojupöördumisel pärast Trooja vallutamist 7. ''Odüsseia'' Odüsseuse kümneaastane kodutee 8. ''Telegoneia'' Odüsseia uued rännakud Mis on olümpos? Olümpus on koht, kus elavad kõik maailma jumalad.
"Ajalehepoisist miljonäriks." Alles nüüd, viimasel ajal olen tähele pannud, et on hakatud otsima mooduseid, et tuua eestlased tagasi kodumaale. Minu arust liiga hilja, kuid parem hilja, kui mitte kunagi. Üheks programmiks või ettevõtmiseks võib tuua näite president Toomas Hendrik Ilvese näol, kes algatas projekti "Talendid koju!". Just programmi lõpetamisel öeldud lause on see, mis peaks minema iga eestlase hinge :"Kõik meie kodanikud on talendid." Kahjuks leidsid kodutee tagasi vaid 27 inimest. Juurelda võib sel teemal päevi, isegi kuid, sest usun, et see etapp,kus talendid või noored ajud kodumaalt lahkuvad ei aeglustu veel niipea. Usun, et probleemid, miks lahkutakse on suurele grupile arusaadavad. Lahkutakse põhiliselt paremate elutingimuste ning suurema palgatseki pärast. Kuidas peaks Eesti riik enda majanduspoliitikat arendama, kui pole noori, kes seda ellu rakendavad
http://www.abiks.pri.ee Marie Under oli eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid. Ta sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas. Õppis 1891 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901 1902 ajalehe "Teataja" toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elama Moskvasse. Naasnud 1905.a. Eestisse, tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. 1924.a. abiellus A. Adsoniga. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse "Siuru" rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid". Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Esimestes värsikogudes "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" ja "Sinine puri" (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armu ja looduselamuste kujutamises. Filosoofilised mõtisklused elu valguse ja varjupoole üle...
3) enne jüripäeva püütud ussiga saab nõiduda ja ravida, 4) keelatud oli külaskäimine, 5) tuli vara tõusta ja tulevalguseta magama minna Seitsmevennapäev (10. juuli) – 1) arvati, et kui seitsmevennapäeval sajab, sajab seitse nädalat järjest, 2) heina ei tohi teha, sest see hein läheb kas põlema või mädanema Hingedepäev (2. november) – 1) süüdatakse koduakendel küünlad, et hinged leiaksid kodutee, samuti süüdati küünlad ka kalmistutel sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks, 2) tuppa, sauna või toapealsele kaeti laud, mille äärde kutsuti hingi nimepidi toitu maitsma, neil paluti kaitsta põldu ja karja ning hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära, 3) hingedeaja ilmad arvati olevat pimedad, udused ja sumedad, 4) oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine ja kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine, samuti villa ja lõngaga seotud tööd Mardipäev (10
toita.'' Martin oli muidugi nagu puuga pähe saanud sellisest jutust.T a ei olnud sellega kuidagi nõus . Siis rääkis ta sellest oma sõber Raulile ja viimane aitas tal lehepoisiks saada,nagu ta ise oli .Asi sujus ilusti ja rahagi teeniti ning martin rääkis ka emale ,et teenis ise koera jaoks toiduraha,kuid asi läks vett vedama sest Martinilt rööviti mitu korda raha ära.Ükskord koolist koju tulles oli koer kadunud ja ema ütles,et leidis Poikale hea kodu.Õnneks leidis koer kodutee õlesse uuesti ja Martin peitis ta sõbra Rauli juurde kuuri ,niikauaks kuni tekib mõni uus mõte ,mida koeraga teha,sest Martin ei saanud poikast loobuda lihtsalt. Aiandisse vajati valvurit ,koos koeraga .Martin läkski vestlusele ja sai töö.See oli siis öine valvamine .Peavarjuks said nad omale kontoriss väikse toa.Martin pidi seal ka muid töid tegema ,kastma taimi ja sõnnikut vedama.Vastutasuks sai koer ka süüa. Ühel õhtul pistis koer haukuma ja roosimaja poole jooksma
Murede keskel ma magasin, vahel vaevade. Kord veel tahaksin tagasi... Ära lõigat on tee. Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas käed, paremal ahistas laini pais, vasemal surusid mäed. Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav varju ei vähimat. Valutas südames lahtine haav, leinates lähimat. Kord veel tagasi tahaksin leida kodutee, kodumullas siis magaksin välja kõik silmavee. Eesti kirjandus aastatel 18901910 aastatel1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused 1890' ndate mood Viktoriaanlik aeg Optimistlik mood Enesekindlus ja ülepaisutatus
· Müügisaal- on kaupluses asuv ruum, mis on kaupleja valduses ja kus pakutakse kaupa müügiks ning kuhu klient siseneb kauba valimiseks ja lepingu sõlmimiseks. · Jaekaubanduskett-üks sortiment, kaupade sisseost on sentraliseeritud, poed kannavad ühte kaubamärki. · Hüpermarket.jaekaubandusettevõte, kus müügpinda on üle 2500m, asuvad tavaliselt suurtemate teede ääres. · Supermarket-jaekaubandusettevõte kus müügipinda on kuni 2500 asuvad kodutee ääres, elamurajoonides.Neid eristab pinna suurus. · Lähikauplus-väikesed, kodule lähedal, sortiment väike, valdavalt toidukaubad(90-100 p). · Esmatarbekaup-tööstuskaubad, kuhu võivad kuuluda vastavalt poe suurusele puhastus- ja hügieenitooted, sukad, sokid, mänguasjad, parfümeeria, kosmeetika. Sortiment sõltub poe suurusest. · Turg-müük toimub müügipiletite alusel. Asub kindlal suletud territooriumil. Avatud kindlatel aegadel.
viimased haiguspäevad ja kahetseb lapsemeelselt, et ei osanud ema elades olla ta vastu küllalt hell. ,, Mureliku suuga" on klassikaliselt suursugune ja selge sõnumiga kokkuvõte kannatusaastates. Pagulaspõlve Rootsis avaldas Under viimased luuletuskogud" Sädemed tuhas ja ,,Ääremail. õigust nõudvad ja süüdistavad toonid. Kodu igatsust tema südames kirjeldas" Põgenik" Kord veel tagasi tahaksin, leida kodutee ,kodumullas siis magaksin. Underi loomingut on interpreteerinud eesti kirjanduse parimad tundjad üle maailma, tema looming on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid.
", ,,Kus on sinu rajatud hooned, / sinu aja tegude märk ? / Nüüd oled jälle kui toona: / üks kahele katkine särk.". Samuti avaldub ka tema luules lootusehelk: ,,...Sinililled kasvavad kruusast - / sa matsid mind alla mäe.". Mõlemad luuletajad kirjutavad igatsusest kodumaa järgi. Under ütleb väga selgelt välja oma tunded isamaa suhtes, kirjutades: ,,Kord veel tagasi tahaksin leida kodutee, kodumullas siis magaksin välja kõik silmavee." Visnapuu räägib oma igatsusest veidi ümber nurga ning rohkem ,,tema igatseb mind" võtmes. Luuletuses ,,Kodumaakuu" kirjeldab ta, kuidas ,,...Kumiseb kuulmata hõbehell / kodumaa küngastel kuu / ärevas ootuse rahus.". Visnapuu jääb mitmes luuletuses isamaa suhtes küllaltki passiivseks. Seda näitab selgelt luuletus ,,Tõlkige mu
Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas käed, paremal ahistas laini pais, vasemal surusid mäed. Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav – varju ei vähimat. Valutas südames lahtine haav, leinates lähimat. Kord veel tagasi tahaksin leida kodutee, kodumullas siis magaksin välja kõik silmavee. Marie Under Tõlkis luulet paljudesse keeltesse ja ka tema luulet on sama moodi paljudesse keeltesse tõlgitud. Tema 125. sünniaastapäeva puhuks loodi uus roosisort „Marie Under“.
sama innukalt sekundeid, et ikka kontrollida ega tund pikemaks ei veni. Kuid kas nii saan ma targaks, leian õige tee ja astun ellu sirge seljaga? Tulen ma toime selles hallis udus, mis iga päevaga vaid tihedamaks muutub ja meie vaateid maailmale hägusemaks muudab? Varsti me ei oska isegi enda elu üle otsustada ja teeme selliseid valikuid, vigu ja tegemisi, mis lõikavad nagu katk meilt jalad julmalt otsast. Ma ei taha homme ärgata punkarina silla all, roheline parukas peas, kodutee ununenud ja imestada, mis küll siin teen? Soovin, et ei peaks kunagi prügikastist otsima oma maha magatud päeva. Arvan, et iga inimene peab teadma, kes ta ise tegelikult on, mida vajab ja kellega ühte tahab kuuluda. Sama hästi võime küsida, kuidas saame süüa seda sööki, mille retsepti me ei tea ning kuidas saame aidata teisi, kui isegi hädas oleme? Kuigi kõik pole kuld, mis hiilgab, pole kõik ka prügi, mis vedeleb. On palju inimesi, kes varjavad oma tõelist palet
III elusaasta Vanus Vaimne Kehaline areng Õnnetuste vältimine areng 3 aastane Oskab Keskmine pikkus Kaitsekiivri kasutamine moodus- on 95 cm. rattasõidul. tada Ohud mänguväljakul lauseid, redelid ja kiiged. osaleb Hinda kodu, lasteaia ja vestlustes ja kodutee ümbrust vastab ohutuse küsimustele seisukohalt. kes? mis? Tunneb värve ja oskab joonistada ringi. Kiigub/ turnib sõidab kolmerattalisega täidab ülesandeid mängib kaaslastega IV eluaasta Vanus Vaimne Kehaline areng Õnnetuste vältimine areng
kaevamisi. Väljakaevamised tõestasid, et Trooja linn on tõesti olemas olnud ning hävitatud. V. Korovkin. Vanaaeg. Õpik V klassile. Tln., 1975. Lk. 109 ja 112. a) Kuidas nimetati Ilioni teisiti? ________________________________________ b) Missugusele eeposele viidatakse tekstis? ________________________________ c) Keda peetakse selle eepose autoriks? __________________________________ d) Kui kaua kestis Odysseuse kodutee? ___________________________________ e) Kas tegelikult on need sündmused aset leidnud? Põhjenda oma arvamust. __________________________________________________________________ __________________________________________________________________ 9. Moodusta paarid. Kirjuta teise tulba ees olev täht esimese tulba ees olevale 3 punkti joonele. (3 p). ___ Kunda A. Ateena riigimees ___ Perikles B. vanimaid asulakohti Eestis
Ilukirjandus e. belletristika põhineb tunnetel, tunnetamisel, on sündmused, tegelaskujud, kasutatakse kujundlikkust. Ilukirjanduse tunnused: 1. Esteetika e. ilumeel a)ilu-inetus b)ülevus c)traagika d)koomika 2. tüüpilisus 3. kujundlikkus 4. rahvuslikkus. Maailmakirjanduse mõiste defineeris J.W.Goethe 1827 Maailmakirjandus on erinevate rahvuskirjanduste väärtuslikum osa, mis ületab rahvuspiirid ja mida kõikjal maailmas tuntakse. Antiikkirjandus. 8. sa. eKr. 5. saj. eKr. Jumal Kaos jumalanna Maa e. Gaia Pimedusriigi valitseja Tartaros Gaia sünnitas taeva- Uranos abiellusid, sündisid kükloobid, sajakäelised koletised, titaanid titaane 12 hakati nim. jumalateksOkeanos Kronos- saada maailma valitsejaks- vigastas isa, sai valitsejaks abiellus Rheaga Rhea sünnitas viis last- Kronos neelas alla kivi oksendas välja. Kreeka jumalate süsteemi lõi Homeros. Rhea ja Kronose lapsed: Demeter, Hades, Hestia, Poseidon, Zeus, Hera. Zeus- peajumal Posei...
Isikulise eksitaja puhul esineb kaks erinevat eksimisseletust. Esiteks uskumusolendi poolt tingitud meeltesegadus ning teiseks tahtmatu sattumine uskumusolendi "jälgedele. Esimesel puhul on tunnetatav sugulus meeli segava metsaga. Teisel juhul on mets (nagu kogu maailm laiemana) nähtud kui hea ja kurja poolt jagatud tanner, millel inimene eksleb. 6 Tegelikult on eksimine ju igati seletatav nähtus, ikka inimesed eksivad, mistõttu lähevad nad paanikasse ning seetõttu on raskendatud ka kodutee leidmine. On huvitav, et see nähtus on läänemeresoome rahvastel seletatud metshaldjatega. Kuna sellistel n-ö loodusrahvastel on igal objektil ja juhtumil seletus, siis on arusaadav, et metsas inimesi eksitada saab vaid metshaldjas. Kokkuvõtteks võib öelda, et tegelikult on väga raske lühidalt kokku võtta läänemeresoome rahvaste metshaldjapärimust. Pärimuse juures on väga palju erinevaid nüansse ja tõlgendusi, millega nõustuda või mitte
"Külmale maale" Eduard Vilde Jaan oli vaene pops ja elas lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Virgu Anni oli rikas. Nad kohtusid kirikus, Jaan oli väsinud ja jäi tukkuma. Annil oli värske soolasai ja ta andis Jaanile ka. Kirikust koju läks Jaan koos Mihkliga. Õues oli väga külm ja hanged olid sügavad. Kaaslane Mihkel rääkis, et talt varastati 40 kopikat ja nurus Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus olid Mann ja Mikk kuidagi vaiksed. Siis tuli koolmeister Aleksander Toots ja ütles, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Jaan lubas lapsi valusasti karistada. Aga ta ei teinud seda, sest lapsed olid näljased. Neil polnud raha, sest Jaanil polnud tööd. Nad müüsid lehma seitsme rubla eest maha, et süüa osta. Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna Kõverkaela-Juku ja Naarikvere-vana. Nad tah...
ja ingli käel lendas taeva. Maa pääl oli palju vaeva, ja toidu pärast ka nurin." Ka Under kaotas oma ema ning see süstis tema loomingusse tohutul hulgal kurvameelseid teoseid. Under armastas teda väga ning oli leina tõttu päris pikalt segaduses: ,,Õhk kivikülm. Ja õitseb valge hävi. / Kas tagurpidi käin kui ärapöördunu? / Kus on siis kodutee? Kus majalävi? / Kas eksi läind ma, siinsest võõrdunud?" Autoril oli lõputult küsimusi ning ta tundis, et ilma emata pole miski sama, isegi kodu: ,,See vaikus suur, mis oli karjuv valust / ja laudsilt laius üle kogu maja, / kui oli võetud viimne samm Su jalust, / suu ümber viidud viimse sõna kaja." Kuigi ümberringi oli kõik tegelikult samaks jäänud, astus Under emata kui võõrast rada, mida ta polnud elu sees näinud. Ta hakkas nägema vigu seal, kus neid enne näha
EELK Usuteaduse Instituut 1. kursus, magistriõpe, kristlik kultuurilugu 1. Leili Rummel – Ruus 30.04.2017 Õppejõud: professor M. A. Põder MILLES SEISNEB PATUST RÄÄKIDES MEIE VASTUTUS ? Püha Augustinus on algpattu kujutanud uhkuse tagajärjena: see on samm, millega loodud olend (see tähendab olemuslikult sõltuv olend, kelle olemasoluprintsiip ei peitu temas eneses, vaid teises püüab end ise suunama hakata, püüab eksisteerida ise enda jaoks (’’Mõtteid kannatusest’’ C. S. Lewis De Civitate Dei’’’’24,xiii). Säärane patt ei vaja keerukaid ühiskondlike tingimusi, pikaajalisi kogemusi ega suuri intellektuaalseid saavutusi.Hetkest, mil loodud olend saab teadlikuks jumalast ja iseendast, kui minast , seisab tema ees kohutav alternatiiv: kas valida keskmeks Jumal või enda mina. Seda pattu teevad päevast äeva niihästi väikesed lapsed, harimatud kui ka haritu...
Nt Contra, KarlMartin Sinijärv, Kivisildnik. 48. Arhetüüp pildid ja ideed, mis on inimeste alateadvuses valitsenud aegade algusest peale: väljendust leidnud müütides, legendides, kangelaslauludes, rahvajuttudes, kajastuvad piiblis, usukombestikus ja rituaalides. 49. Õpetuse arhetüüpidest rajas sveitsi psühholoog Carl Gustav Jung. 50. Termini arhitekstuaalsus võttis kasutusele prantslane Gerer Genette. 51. Näited arhitekstuaalsuse kohta: süzees pikk kodutee (odüsseia), Olovernese pea toomine, kättemaks pealkirjas ,,Noore Wertheri kannatused", ,,Doktor Faustus" detailides põrgu väravad esemetes graal, õun, karikas tegelastüüpides kangelane, saatan, lollike hingeseisundites paaria (põlatu), unistamine, igatsus ja üksildus eksistentsis armastuse, õnne, oma koha otsimine müütilisest ajaloost ja piiblist pattulangemine, paradiis, viimnepäev paikadest Arkaadia, Utoopia, põrgu 52
Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................2 Ülevaade elukäigust.......................................................................................3 Looming...................................................................................................3-4 Luulenäited..............................................................................................5-12 Kriitika.....................................................................................................13 Pildid....................................................................................................14-16 Lõppsõna...................................................................................................17 Kasutatud kirjandus.......................................................................................18 ...
Jaan kutsus emale kirikupetaja , kuna Kai seda nudis . Kuid Jaanil ei olnud kirikupetajale rubla maksta . Kirikupetaja pidas epsli maha ja tundis end solvatuna . Samuti tundis ka Jaan ennast halvasti . Peagi ilmus Kohi - Kaarel vlja ja andis Jaanile lesande viia laadale ks hobune ja maha ma . Jaan lkski sel teele , kartusest le la vahtides . Laadal ms ta edukalt 80 rubla eest hobuse maha . Ta kohtas Hansu , kellega mindi koos krtsi . Peagi ootas Jaani ees kodutee , kuid siis tuli julgus ja suur rahahimu , et kui raha oleks tema oma , sellest rahast kuulub talle vaid vike osa . repealt oleks ta teepealt hobuse varastanud , aga teda segati ja asi ji katki . Selle eest varastas ta hest saanist saapad . Ta judis peaaegu koju ja ngi ,et Virgu Anni kambris pleb tuli . Ta ngi teda palvetamas ja nukrana oma toas . Jaan pani sauna poole jooksu ja viskas saapad minema , oleks rahagi visanud , kui tuli meelde , et see pole tema oma . Siis vapustas ldsust suur rv
leidma ja püsima õigel suunal. Keiserpingviinide paar läheb toitu hankides lahku ning rändab mööda lumiseid alasid ilma ühegi orientiirita kaugele, ent mõlemad linnud jõuavad lõpuks välja ühte ja samasse kohta. Kui aga nende ligiduses tekib kunstlik magnetväli, on nad eksinud ja segaduses. Kõige põhjalikumalt on uuritud postituvide käitumist, kes on tuntud oma suurepärase orientatsiooni ja kodutee leidmise poolest isegi pika vahemaa tagant. Tuvide ajust on leitud rauda sisaldavaid hematiidikristalle, mis tõenäoliselt reageerivad Maa magnetväljale. Maakera magnetvälja muutusi jälgitakse magnetomeetriga. On riistu nii kiirete kui ka aeglaste muutuste jälgimiseks. Tänapäeval kasutatakse tihti terminit kosmoseilm. See kajastab Päikese aktiivsuse muutusi ja nende mõju maakera lähiskosmosele, magnetosfäärile, ionosfäärile ja meie igapäevaelule
1981 – MU SÜDA LAULAB. 6 PÕGENIK Murede keskel ma magasin, vahel vaevade, Kord veel tahaksin tagasi... ära lõigat on tee. Kahlasin kaelani ohakais, orjavits veristas käed, paremal ahistas laini pais, vasemal surusid mäed. Puhkuseks piskuks vaid maanteekraav – varju ei vähimat. Valutas südames lahtine haav, leinates lähimat. Kord veel tagasi tahaksin leida kodutee, kodumullas siis magaksin välja kõik silmavee. Marie Under kirjedab selles luuletuses põgenikku. Kirjeldades ennast tolle põgenikuna, väljendab ta kurba ja rusuvat meeleolu, mis teda läbib. Ta kirjeldab halba tunnet, mis on pagulasena, et oma kodust pead ära minema ning olude sunnil mujal elama hakkama. Kirjeldatud on meeletut igatsust koju, kodupinnale, kuhu aga minna ei saa. Under kirjeldab
aasta koolis käia. Ma ei saa lubada endale puudumisi. Suhtleme iga päev netis, eks?" küsis ta Kerstit emmates. Kerstil oli raske vastata, ta tundis suurt klompi kurgus. ,,Mhm" oli kõik, mis ta öelda suutis. Richardo sai aru, kallistas teda veel tugevamini, suudles siis ning liikus vanemate juurde, et lennukile koos nendega minna. Lahkumine oli raskem kui nad ette kujutanud olid. Kersti tundis end järsku nii üksiku, kurva ja tühjana. Ta nuttis terve kodutee ja ka enne uinumist. September hakkas läbi saama, Kersti oli ärevuses läheneva reisi ja Richardoga kohtumise pärast. Niigi oli raske vaid Richardo pilti arvutiekraanilt näha ja häält kaugel kõrvas helisemas kuulda. Ka Richardo ei jõudnud seda päeva ära oodata, mil Kerstit jälle näeb. Ta oli ka vanematega juba rääkinud, et äkki võib pärast jõule Kerstile külla sõita. Igatsus kahe noore vahel oli meeletu.
on keelatud. Siiski juhtus nii, et 1996. aasta maikuus jäi Seanina kalurite mõrda kinni 3 meetri pikkune tuur, millest valmistati mulaaz, mida võib näha Kuressaares Saaremaa Muuseumis. MUHU MUISTENDEID TONDIKIVI Lehtmetsa ja Lõetsa küla vahel tee ääres on suur kaheks pooleks lõhenenud kivi. Rahvajuttude järgi põlenud seal reede öösiti imelik tuli ning ka vaimud tantsinud kivi peal. Ühel reedel tulnud üks külamees keskööl kõrtsist koju. Kodutee viinud kivist mööda. Mees olnud küll hirmu täis, aga teist teed ei olnud. Kivi juures lennanud järsku punane kukk kivile ja hüüdnud: "Akselihohhätasprink, kolme aa`pärast ma tulen sind jälle vaatama." Mees kohkunud hirmsasti ja jooksnud koju nii nagu jalad võtsid. Kodus ei uskunud keegi tema juttu, pannes selle joomase pea arvele. Kolme aasta pärast täpselt samal ööl läinud mehe majad teadmata kombel põlema. LIIVA KIRIK Kunagi ammu tahtsid Muhu mehed ehitada kiriku
Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...
Odüsseia: Ligi 12 000 värssi. Eepose teema on Ithaka valitseja Odysseuse jõudmine Trooja sõjast koju. Eepose algus justustab Odysseuse pojast Telemachosest isa otsinguil, teose põhiosa hõlmab Odysseuse jutustus muinasjutulistest seiklustest koduteel: vangistused nõiataride Kirke ja Kalypso juures ning kükloobi koopas, pääs sireenide, laistrügoonide ning Skylla ja Charybdise käest, reis manalasse, torm. 10-aastase kodutee jooksul kaotab Odysseus kõik oma kaaslased ja jõuab eepose lõpus oma kodusaarele Ithakale. Vahepeal on ta kohanud oma poega. Kodusaarel võidab ta oma naise Penelope jultunud kosilased, tappes nad Telemachose ning ustavate teenijate kaasabil. Teos lõpeb abikaasade taaskohtumisega. Odüsseia seiklustes on palju ühiseid jooni erinevate rahavaste muinasjuttude temaatikaga, eepos tervikuna esindab lootüüpi ,,mees oma naise pulmas". Keskaeg: Joseph Bedier, Tristani ja Isolde lugu.
häda ajab härja kaevu. Jaan kutsus emale kirikuõpetaja, kuna Kai seda nõudis. Kuid Jaanil ei olnud rubla talle maksta, ja kirikuõpetaja pidas talle epistli maha ja tundis ennast solvatuna. Samuti tundis Jaan ennast halvasti. Peagi ilmus Kohi-Kaarel ja andis Jaanile ülesande viia laadale üks hobune ja maha müüa. Jaan läkski öösel teele, kartusest üle õla vahtides. Laadal müüs ta edukalt 80 rubla eest hobuse maha. Ta kohtas Hansu, kellega koos kõrtsi mindi. Peagi ootas Jaani ees kodutee, kuid siis tuli selline julgus ja suur rahahimu, et kui raha oleks tema, sellest rahast kuulub talle vaid väike osa. Äärepealt oleks ta teepealt ühe hobuse varastanud, aga õnneks teda segati ja asi jäi katki, sest tõenäoliselt oleks ta vahele jäänud. Selle eest varastas ta ühest saanist saapad. Ta jõudis peaaegu koju, kui nägi, et Virgu Anni kambris tuli põleb. Ta nägi neidu palvetamas ja nukrana oma toas. Jaan pani sauna
juunikuu. Kõplamine polnud just kõige lõbusam töö,eriti väikesele lapsele. Erki mäletab hästi neid viiesajameetriseid kapsavagusi, mida mõnigikord aitasid lõpetada õde ja vend. Erki käis ka majandites marju korjamas. Nõnda kestis see kõik suved kuni koleteistkümnenda eluaastani. Kuni 1983. aastani õppis Erki Võru esimeses 8-kl. koolis,Erki meenutab:"Meie kodu oli Võru 8-klassilisest koolist mõnesaja meetri kaugusel. Igal juhul asus ta täiesti vales kohas,sest õpetajate kodutee viis meilt mööda ja liiga tihti tuli ette, et nad meile sisse astusid. Siss oli vend jälle millegagi hakkama saanud. Aga ega minagi neist teab mis rõõmu tundnud, vabal ajal on küll see viimane keda, keda õpilane oma koduhoovis näha tahab. Veel mäletan et, pidin jooksma koju mõne mahaununenud vihiku või raamatu järele. Mida kokkuvõttes koolist veel mäletada?"Tollel ajal olin leppind tõsiasja et hea õpilane ma polnud. Kuid samas meeldis
Hugo Treffneri Gümnaasium Virve Kass Kaheksakanna kui populaarse ornamendi tähendus Eestis läbi aegade uurimistöö Juhendaja: Aare Ristikivi Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3 1.Rahvamustrid ...................................................................................................................... 4 1.1.Käsitöö ja rahvamustrid vanasti ................................................................................... 4 1.2.Käsitöö ja rahvamustrid tänapäeval .............................................................................. 5 1.Kaheksakand ..................................................................................
Paari päeva pärast ema haigus taandus. Ka Jaan sai terve mõistuse tagasi. Peagi ilmus Kohi-Kaarel ja andis Jaanile ülesande viia laadale üks hobune ja maha müüa. Jaan läkski öösel teele, kartusest üle õla vahtides. Laadal müüs ta edukalt 80 rubla eest hobuse maha, Hansu vähese abiga. Kui ta peaaegu ära joostes kohtas Hansu, kellega koos kõrtsi mindi. Jaan tegi kõrstis välja ja andis Hansule viis tubla laenugi. Peagi ootas Jaani ees kodutee, kuid siis tuli selline julgus ja suur rahahimu, et kui raha oleks tema, sellest rahast kuulub talle vaid väike osa. Äärepealt oleks ta teepealt ühe hobuse varastanud, aga õnneks teda segati ja asi jäi katki. Selle eest varastas ta ühest saanist midagi ja jooksis ruttu metsa, alles metsas nägi ta, mida ta oli varsastanud, need olid uuest saapad. Ta jõudis peaaegu koju, kui nägi, et Virgu Anni kambris tuli põleb. Ta nägi Annit juukseid kammivat ja nukralt palevatamas oma toas
21. Missugused arusaamad seostuvad läänemeresoome rahvaste mütoloogias eksimisega? Iseloomusta eesti metshaldja-uskumuste vanemat kihistust. Eksimisega seotud kujutelmad on väga fantaasiarikkad. Eksida võib nii kodu lähedal kui ka eemal sellest. Eksinu ei tunne enam ümbrust, ei oska leida õiget teed, sageli kohtub ta mõne olendiga, keda usutakse haldja olevat, ja alles pärast teatud kindla tegevuse sooritamist leiab ta tavaliselt kodutee. Arvati, et haldja jälgedest üleminemisel eksitakse kindlasti ära. Ka haldja nägemisel satutakse segadusse ja ei leita koduteed. Ruumi suletus ehk tõkestatus. Üleminek nt metsast koju või vastupidi on raskendatud või täiesti võimatu. Eksinud inimene justkui puutub kokku sealpoolse maailmaga, kus kõik meie maailma asjad asetsevad valet pidi (vasakpoolsed asjad paremal) ning aja kulgemine pole samuti tajutav.
häda ajab härja kaevu. Jaan kutsus emale kirikuõpetaja, kuna Kai seda nõudis. Kuid Jaanil ei olnud rubla talle maksta, ja kirikuõpetaja pidas talle epistli maha ja tundis ennast solvatuna. Samuti tundis Jaan ennast halvasti. Peagi ilmus Kohi-Kaarel ja andis Jaanile ülesande viia laadale üks hobune ja maha müüa. Jaan läkski öösel teele, kartusest üle õla vahtides. Laadal müüs ta edukalt 80 rubla eest hobuse maha. Ta kohtas Hansu, kellega koos kõrtsi mindi. Peagi ootas Jaani ees kodutee, kuid siis tuli selline julgus ja suur rahahimu, et kui raha oleks tema, sellest rahast kuulub talle vaid väike osa. Äärepealt oleks ta teepealt ühe hobuse varastanud, aga õnneks teda segati ja asi jäi katki, sest tõenäoliselt oleks ta vahele jäänud. Selle eest varastas ta ühest saanist saapad. Ta jõudis peaaegu koju, kui nägi, et Virgu Anni kambris tuli põleb. Ta nägi neidu palvetamas ja nukrana oma toas. Jaan pani sauna pole jooksu ja viskas saapad kus seda ja
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2)...
kasutas oma loitsimisoskust ja Linda sõnad ei jõunud kellegi kõrvu. Vanaisa siiski kuulis hädalist ja saatis pikse, mis Tuuslari varjusurma viis. Linda muudeti aga Iru mäel seisvaks kivisambaks.Toibunud Tuuslar Lindat enam ei leidnudki. Iru mäel seisvat kivi kutsutakse Iru ämmaks, keda linnateel olijad peavad teretama ja austama. Kalevi pojad asuvad rohke saagiga koduteele. Teel teevad nad peatuse ja lasevad vägeva laulu lahti. Kui päike juba loojumas, tuleb jälle kodutee meelde. Koduleelt ei tõusnud suitsu, ema oli kadunud. Pojad hõiguvad ema, aga vastust ei ole. Mindi siis ema otsima. Kolmas vend leidis merekaldalt selgeid märke, et Tuuslar on ema röövinud. Vanemad vennad heidavad puhkama, et järgmisel hommikul asja arutada. Noorem poeg aga ei viska tänaseida toimetusi homse varna. Ta läheb isa kalmule ning palub abi. Isa ei saa aidata vaid käsib tarkust otsida taevatähtedelt ja tuultelt. 4. LUGU - KALEVIPOJA UJUMISREIS. SAARE PIIGA. LAUL MEREST.
Hipolytet nägi, armus ta temasse ja viis ta endaga kaasa Ateenasse, kus naisest sai tema abikaasa. Herakles aga toimetas Hippolyte vöö Mükeene valitsejale. 10. Tuli ära ajada Geryoneuse veisekari. Geryoneus oli kolme ülakeha ja kolme peaga kohmakas hiiglane, kes elas Erytheia saarel maailma lääneserval. Herakles läbis jalgsi kogu Euroopa. Jõudnud kohta, kus Euroopa ja Aafrika peaaegu kokku puutuvad, püstitas mees kaks teetähist (nn. Heraklese sambad), et tagasitulekul kodutee ära tunda. Helioselt laenatud kuldlootsikul randus ta lõpuks Erytheia saarel. Veisekarja valvav kahepäine koer ja karjus said kohe teada, mida tähendab vägimehe malakas, kuid kära peale kohale tõtanud hiiglasega oli veidi raskem. Aga Herakles sihtis noole nii osavalt, et see läbis hiiglase kolm ülakeha korraga. Veised ajas ta lootsikule ja purjetas koos elukatega kuni oma kätega püsti pandud sammasteni. Siit läks ta veisekarja ees ajades jalgsi Mükeenesse. 11
ütlused naiste ja perekonna kohta Indrek tegi naljaks, kuni ühel päeval Kalvi ütles, et Karinit nähti advokaat Paralepaga suudlemas, mis peale Indrek virutas Kalvile mööda nägu. Kuid sellest ehmatusid mõlemad ja Kalvi hakkas lepitust otsima. Indrek taipas millist rahulolu sellest Kalvi sai, sest tal oli naine haigevoodis ja mis võiks paremini toimida selle peale kui teise inimese õnnetus. Indrek ja Kalvi leppisid kohapeal ära ja Indrek mõtels sellele kõigele kodutee peal järgi. Indrekut valdas vastik tundmus nagu oleks ta tabanud oma naise abielu rikkumiselt. XV Karin tundis end aga seisukorra peremehena ja mõtles oma perekonna nimele. Nimelt aastate eest oleks ta tahtnud et oleks seadus mis lubab naisel soovi korral oma neiupõlve nimi alles jätta, kuid nüüd, kui Vesiroos kui Köögertal olid pankrotis, siis oli ta õnnelik et sellist seadust olemas ei ole. Karin sai ka tänu Paralepale raha, mida ta esiteks proovis
Eepos loodud u. 8 saj. e. Kr Homerose poolt. Odüssekas: Samuti vaid 40 päeva otseselt hõlmav sündmustik, aga annab 12 000 värsis ülevaate Ithaka kavala kuninga Odysseuse koduteest pärast Trooja sõda. Sündmustik algab tegevuse keskelt ning eelnevaist sündmustest räägib Odysseus hiljem ise. Eepos algab ülevaatega kreeka kangelaste käekäigust pärast Trooja vallutamist. Edasi keskendub lugu Odysseusele, kelle kodutee on kestnud juba 10 aastat. Rännumees jõuab nende päevade jooksul koju ning karistab oma kodu rüvetajaid ning nime pilkajaid. Eepos lõpeb Odysseuse ja tapetud kosilaste sugulaste leppimisega. Segipaisatud areng. Homerose eeposte karakteristika 1. Tegelased on väga eristuvad, silmapaistvate tunnustega. (Achilleus kartmatu, enesekindel, kerge solvuja, austatud; Agamemnon veel ülbem, vähem austatud; Hektor järjest tugevam/ Achilleuse vastand
Tulema keegi kord peab, kui ta veel teed siia teab ... 12 Linnas on siledaid teid - on seal ka magusam leib? Kuidas seal endaks saad? Juured on sul kesk maad, memm ja su taat, memm ja su taat ... Refr. Valgel laual rätiku all palav leib ... Lõke preerias Lõkkesuits, hõõgvel söed, hobu hommikust õhtuni käis nüüd on tulnud öö. Kõrgel kuu, tuul on loid, rohulõhna kõik preeria täis, kuula mind kauboi. Sul ees on kodutee, sa peagi poega näed, üks päev vaid sadulas on olla veel, öö ja päev. Tean see kõik, aga laulust, mu sõber kauboi, ei kao nukker noot. Läände jäi, piiga hell, Võõrais rantshodes saatuseks, sai võõras karjakell. Lootust tõi lasso lend, aga õnnest jäi kirjades vaid igatsev legend. Ei sul ei lõpe tee ja kuigi poega näed, nii palju otsida ja leida veel siiski jääb. Hõõgvel vaid hoia söed, iga lõke teeb valgemaks öö usu mind kauboi. Lõppenud on päevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
