(1889-1966) . (mitte ainult loomingu eest) (mõju) , (.) . ""- (õitseng). (?). t , . . - , (kannatused), (valu) , (pisarad), (mahajätmine) . (tahtis luua) . 1920. (ilmusid luulekogud) "", " " " " (valge parv). , . . (uuris Puskini elu ja loomingut) : " (hukk) ", "" " ", "". 1923- 1943- . (ei avaldatud) (pandi vangi) (tapeti) . . (nende auks) " " " ". (haavatule) . a (andis talle nimetuse) . 1966- . " ".
Referaat Anna Ahmatova Koostaja: Aasta 2007 Elulugu: Anna Gorenko (kirjanikunimega Ahmatova) sündis 1889. aastal Odessa lähedal, kuid tema lapsepõlv möödus Tsarskoje Selos. Selles kuulsas paigas kirjutas ta (nagu Puskingi) oma esimesed värsid. Puskin oli Ahmatova jaoks "elav õpetaja", kelle poole ta pöördus elu erinevatel hetkedel. Ometi polnud see suure iidoli kummardamine, pigem andeka õpilase avameelne vestlus mõistva õpetajaga. 1905. aastal läksid Anna vanemad lahku. Ema koos lastega sõitis Krimmi, seejärel Kiievisse. Anna lõpetas seal gümnaasiumi ja hakkas tõsisemalt luuletama, jätkates õpinguid õigusteaduse kõrgematel kursustel. 18-aastane Anna oli ilus ja andekas. Ta ei olnud sugugi kerge iseloomuga: sageli kurb ja
Anna Ahmatova Anna Andrejevna Ahmatova vene luuletaja • Sündis 23. 06. 1889 Odessa lähedal aadliku perekonnas, lapsepõlv Tsarskoje Selos • Isa Andrei Andrejevitš Gorenko – kolleegiumiassessor, ametnik Venemaa Keisririigi Riigikontrollis • Ema Inna Erazmovna Strogova • Esivanem khaan Ahmat – pseudonüüm Ahmatova • I abielu luuletaja Nikolai Gumiljoviga (1910), poeg Lev, 1918 lahutus II - Vladimir Šileikoga III – Nikolai Puniniga Haridus • Marija gümnaasium Tsarskoje Selos • Funduklejevi gümnaasium Krimmis • Õppis õigusteadust (õigusajalugu, ladina keel) • Peterburgi naasmisel õppis kirjanduslugu Looming • 1912 - "Õhtu“ – armastusluule, “Laul viimsest kohtumisest” • 1914 - "Palvehelmed“, luuletused A
Anna Ahmatova (1889-1966) Ahmatova sündis 1889. aastal Odess lähedal, kui tema lapsepõlv möödus Tsarskoje Selos. Seal elas ka Puskin, ke soli Ahmatova jaoks elav õpetaja, kelle poole pöördus Anna elu erinevatel hetkedel. Ja sellegi poolest ei kummardanud Anna Puskinit. Anna iseloom ei olnud sugugi kerge ta oli tihtipeale kurb ja tujukas, kuid samas ka hulljulge. 1910. aastal leidis Anna oma suure armastuse- Nikolai Gumiljovi, neil sündis poeg Lev, kuid sellegi poolest ei püsinud nende kooselu väga kaua kõigest 1918. aastani. Ahmatova esimesed värsid ilmusid välja 1911 aastal, mis olid üllatvalt küpsed algaja kohta.1912
" Nagu lauluski toob Tsvetajeva sisse loojangumotiivi. ,,Tean, poolvalguses suren! Kas loojangul, aos / kuid koos kummaga neist pole enese teha./ Ah, kui saaks, et mu tunglast leek kaks korda kaoks,/ kahte surma et sureksin koidu ja eha!" Päikese kadumist-tõusmist võrreldakse inimese lahkumisega varjuriiki. Luuletaja arvates on just poolvalguses romantiline ja õiglane surra. Teine olulisemaid naisluuletajaid Venemaal oli Anna Ahmatova (1889-1966). Tema hilisemas luules on oluline küüditamisest tulenev surmatemaatika. ,,Surmatähed me kohal taevas,/ veriporiste saabaste all/ süütu Venemaa krampide vaevas,/ vangiveokite rehvide all." Ta kirjeldab ausalt, kuidas asjad olid ning toob ohvriks vaese Venemaa. Ahmatova luule toob esile ka laulusalmi põhiidee, et kalli inimese kaotus on väga ränk ja ei lahku mälestustest kunagi. Sind viisid nad koidiku kumal,
Akmeism Millal ja kus akmeism tekkis? •19. sajandil •Venemaal Akmeismi tunnused •sümbolismi müstilisuse ja abstraktsuse vastandus •lihtsus ja arusaadavus •reaalse elu kujutamine •müstika eitamine •kasutati maalilisi kujundeid •rõhutati esteetilisi väärtusi, selgust, konkreetsust ja individuaalsust Tuntumad esindajad •Anna Ahmatova (23. juuni 1889 - 5. märts 1966) •Nikolai Gumiljov (3. aprill 1886 – august 1921) •Ossip Mandelštam (15. jaanuar 1891 – 27. detsember 1938) Anna Ahmatova •hõbedase ajastu hing •suurim vene poetess •akmeist •tähtsaimad luulekogud: • „Õhtu” • „Palvehelmed” • „Valge parv“ Nikolai Gumiljov •vene luuletaja •akmeist •kirjanduskriitik •tõlk •asutas Poeetide Tsehhi •näide loomingust: • „Varahommik“ • „Portselanist paviljon“
elementide , mile põhjal õnnestus tal Mendelejev veebruar ette arvata avastamata elementide 1907 omadusi. 3 Proosakirjanik Aleksandr 11. august Oli vene proosakirjanik, romantiline Stepanovits 1880 - 8. realist. Grinevski juuli 1932 4 Luulekirjanik Anna 23. juuni Oli vene luuletaja , Anna Ahmatova Ahmatova 1889 - 5. avaldas oma esimese luulekogu 1912. märts 1966 aastal, 5 Helilooja Pjotr Iljits 7. mai 1840 Oli vene romantistlik helilooja. Ta oli Tsaikovski - 6. nov. üks vene klassikalise sümfoonia 1893 rajajaist. 6 Laulja Alla 15. aprill On vene poplauljatar ja produtsent. Borissovna 1949 ...
Üldist Loominguperiood 19672001 Luuletusi hakkas kirjutama 18 aastaselt. Poeemid Eleegiad Proosa Näidendid Esseed Teemad Nooruses: võitlus, väärikus, lootus, tulevik. Hiljem : tõsised filosoofilised mõtisklused. Iroonia Stiil Omapärane, huvitav stiil. Paljusõnaline. Kujunditerohke. Matemaatiline täpsus. Mõjutused Velimir Hlebnikov Marina Tsvetajeva Anna Ahmatova Näidendid 1898 "Marmorkuulid" 1991 "Demokraatia" Luule 1980 "Kõne osa" Luuletsüklid "Anno Domini" 1988"Uraaniale: valitud poeemid" poeem "Iisak ja Aabram" Esseed 1986 "Täiel määral mitte keegi" 1996 "Koguja rõõm" Välja saatmine 1972. aastal "Sotsiaalne parasiitlus" Üle 100 luuletuse ja 4 poeemi Läänes: "maailmakuulus luuletaja" Vaimne katsumus.
Itaalia. Majakovski, Severjanin, Marinetti. Ekspressionism närviline, ülierutatud, võigas; sõjameeleolud ja koledused. Saksamaa. Trakl, Becher, Under. Kubism sisu teisejärguline, tähtis vorm, väline pilt. Prantsusmaa. Apollinaire. Imazism kõige keerulisem, intellektuaalsem, põhineb assotsiatsioonidel. Inglismaa, USA. Pound, Eliot, Rummo. Akmeism realismi juurde tagasipöördumine. Venemaa. Ahmatova, Gumiljov. Dadaism ja sürrealism realismi eitus, sünnib alateadlikult, automaatkirjutus, eitab kõike mõistuslikku ja loogilist, lõhub ja skandaalitseb; kirjavahemärgid jäetakse ära. Prantsusmaa. Breton, Apoillinaire, Eluard, Ehin.
Aile Asszonyi astus lavale Arvo Pärdi teosega ,,L'abbé Agathon" sopranile ja kaheksale tsellole. Teos on dateeritud aastanumbriga 2004, mil esiettekande tegi Barbara Hendricks koos Beauvais' tsellistidega. Teos on ootamatult väga kirgliku helikeelega ja seetõttu ka väga sobiv Asszonyile, s.t vastab esitaja temperamendile, professionaalsusest ei pea siin rääkimagi. Igal juhul kujunes ,,Isa Agathoni" esitus üheks õhtu tippudest. Kava teine pool algas John Taveneri teosega ,,Ahmatova laulud" sopranile ja tsellole või keelpillikvartetile (19931995) ja sedagi oli põnev kuulata. Kuuest laulust koosnev tsükkel on väga-väga kammerlik ja ses mõttes kontrastne eelnenuga, kuid seda komplitseeritum esituslikult. Komplitseeritud on ka laulja kõlaline vahekord tselloga, aga see just oli absoluutselt paigas. ,,Ahmatova lauludes" on tekst vaata et olulisemgi kui ,,viis" ja seega diktsioon ülioluline siin on arengureserve, eriti Peterburile mõeldes.
Artur Alliksaar kirjutab elust ja elu mõttest. Loodus luulet ta eriti ei kirjuta, aga leiab seoseid hinge ja looduse vahel. On ka luulet surmast. Kirjutab armastusest aga see ei ole kirjutatud lihtlabaselt. Tema luulet on üldjoontes lihtne lugeda ja sellest saab kergelt aru. Kellekasutus on eriline. Peamiselt kasutab ta ristriimi. Kasutab võrdlust. Luule on kõlarikas ja sõnaleidlik. Kasutab inversiooni. 5) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Ta ise ei pääsenud oma eluajal ühegi koguga trükki. Käsikirjalist valikut “Tuul käib tantsimas sarapuusaludes” arutati 1965. aastal kirjanike liidus, kuid jäeti kirjastamata. Postuumselt on antud välja tema luulekogusid ning tema luulet on tõlgitud soome, poola ja läti keelde.
08. 1966 vähki Looming • "Nimetu saar" (näidend, 1966) • "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) • "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) • "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) • "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997) • "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) • Tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. • Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Tantsijad Ei usu, et see teinuks mingi vea,
Ja minu pea vaid kurval pilgul ööpimedusse liualt kaeb maailm on kurb ja kooljakaame, ühtaina keset kitsaid raame me ringleme. Kui suredki kõik algab samas, taas korduvad needsamad lood. Nii jääbki see. Kõik magab vaikus taevalael. Anna Ahmatova: Hääl hüüdis mind. Ta ütles: ,,Tahad, sa tule siia, vabaks saa, kõik kõlvatu, kurt jäta maha, sa jäta maha!" Ma nendega ei astu liitu, roaks kiskjale kes andsid maa, ei kuula nende jõhkrat kiitu ja laule minult nad ei saa!
avaldades kaks luulekogu "Sädemed tuhas" (1954) ja "Ääremail" (1963), millest viimane sisaldas ka tõlkeid. Under hakkas tõlkima alates 1919. aastast, 1920. aasate kontekstis on oluline saksa ekspressionistlike luuletajate kogumik "Valik saksa uuemat lüürikat" (1920); tõlketegevus saksa, vene, prantsuse, soome ja rootsi keele vahendusel jätkus kuni hilise eani (nt Fr. Schiller, J. Baudelaire, M. Maeterlinck, M. Lermontov, A. Ahmatova jpt). Underi enda luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Underi loomingut on interpreteerinud eesti kirjanduse parimad tundjad üle maailma, tema looming on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid. Luulekogud 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927
liitsõnatuletisi. Sisuliselt kaitses Alliksaare luule sõltumatu, vaimsete väärtuste poole pürgiva indiviidi valikuvabadusi sotsiaalses süsteemis kehtestatud piirangute ja nürimeelse kuulekuse vastu, andis filosoofilistes elu mõtte ja tõe otsingutes suure tähtsuse juhusele ja mängule. Inimese vaimses eneseteostuses väärtustas ta eriliselt kunsti, oli esteetilise tingimusteta ja ustav ülistaja. · Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. · Ta ise ei pääsenud oma eluajal ühegi koguga trükki. Käsikirjalist valikut "Tuul käib tantsimas sarapuusaludes" arutati 1965. aastal kirjanike liidus, kuid jäeti kirjastamata. Postuumselt on antud välja tema luulekogusid ning tema luulet on tõlgitud soome, poola ja läti keelde. Teosed · "Nimetu saar" (näidend, 1966) · "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik
Alliksaar võinuks sel nädalal (15. aprillil) saada kaheksakümneseks'' (Rummo 2003). Pärast mehe surma on avaldatud mitmeid tema luulekogusid, nagu ''Olematus võiks ju ka olemata olla'' (1968), ''Luule'' (1976), ''Väike luuleraamat'' (1984). Lisaks luulele on ilmunud ka muid teoseid, näiteks koondkogu ''Päikesepillaja'' (1997) ja absurdidraama ''Nimetu saar'' (1966). Lisaks kirjutamisele tõlkis Alliksaar Sergei Jessenini, Anna Ahmatova, Jevgeni Jevtusenko jmt Vene poeetide, Saksa luuletajatest Rainer Maria Rilke teoseid. Tema enda luulet on tõlgitud soome, poola ja läti keelde. (Ibid: 4.) Artur Alliksaar suri 12. augustil 1966 vähi tõttu (Alliksaar 2009) ja ta on maetud Tartusse Ropka kalmistule. (Ibid: 4.) KASUTAUD ALLIKAD: 1. Vikipeedia 2009. Artur Alliksaar. http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar, (26. aprill 2009) 2. Rummo, P-E 2003. http://paber.ekspress
kõlaefektidele rajatud luuletused, automaatkirjutamise rakendamine, dogmade, loogilise mõtlemise eitamine AKMEISM 1910. a Luuletaja ei pea kartma (Vene Venemaal teemade korduseid. Nad esindajad:) väärtustasid maist elu, Anna eitasid müstikat, Ahmatova, kasutasid luules Nikolai maalilisi kujundeid. Gumiljov, Püüdlesid keelelise Sergei lihtsuse ja arusaadavuse Gorodetski, poole. Nende jaoks oli Ossip püha inimese iga Mandelstam hingeseisund, läbi selle muutsid nad hetked ja
vormi üle kantud kolmemõõtmelised joonistused. Modigliani hindas materjali ehedust, jättis tihti pealispinna töötlemata. Lemmikmaterjaliks oli liivakivi, marmorit ja puitu Naise pea. Lubjakivi. kasutas harvem. 1912. Joonistused Modigliani joont peetakse harmooniliseks ja terviklikuks. Joonistas kiiresti ja parandusi tegemata. Oluline on hetkemulje modellist. Anna Ahmatova. 1911. Maalid Maalis portreid ja naisakte. Tahtis, et portree näitaks modelli psüühikat, isiksuse olemust. Modigliani stiili iseloomustavad pikaksvenitatud figuurid, längus õlad, lihtsustatud jooned, eriline nukker meeleolu. Jeanne Hebuterne´i portree. 1919. Maalid on pruunjasoranzis või tuhmsinakas värvigammas. Aktid Aktide joonistamisel jälgis kunstnik erilist joonetunnetust.
uusi aegu. Oma loomingus sageli rahvaluule motiive kasutav Vaarandi on eesti suulist pärimust mõjutanud ka muul moel kui "Saaremaa valsi" sõnade kaudu. 3. DEBORA VAARAND TÕLKIJANA Debora Vaarandi oli ka viljakas tõlkija. Ta on tõlkinud soome, saksa ja vene keelest, muuhulgas Bertolt Brechti, Alfred Adleri, Aleksei Tolstoi, Veera Inberi, Juri Nagibini, Mihhail Prisvini, Eduard Bagritski, Viktor Nekrassovi, Maksim Gorki, Olga Bergholzi, Anna Ahmatova, Katri Vala, Eino Leino, Aleksis Kivi, Georg Trakli ja Laila Hirvisaari loomingut. 1987. aastal ilmunud meeneraamatus "Aeg tuli:" on esindatud nii Vaarandi tõlked Ahmatova luuletustest kui ka vastupidi. See on eesti ja vene kirjanduse üks olulisemaid kohtumisi. 8 4. "Ööviiul" 1956 Ühel üürikesel viivul hämaram on valge öö. Ja siis salus lõhnaviiul valjult helisema lööb. On see õnn või on see valu armastuseviis on see.
piduderohket eluviisi seda ilmestab tema luuletus ,,Huligaani pihtimus". Kolmanda vooluna kujunes Venemaal 1920. aastatel välja akmeism, mis vastandas end sümbolismi müstilisusele ja abstraktsusele ning võttis suuna reaalse elu kujutamise poole. Klassikaline kirjandus oli akmeistidele kui põhjaks, millest nad ideid ammutasid. Akmeistide looming oli vormimeisterlik, kust võis leida nii individualismi, estetismi kui ka elitaarsuse ilminguid. Vene tuntuim akmeist on kindlasti Anna Ahmatova, kelle esikkogu ,,Õhtu" poeetiline stiil on väljendusvahendite poolest lihtne ja konkreetne. Ahmatova kasutas ,,keskmisest" akmeistist rohkem intiimset keelt, mistõttu tundus tema luule ka kurb. 20. sajandi algusse kandus ka veidi sümbolismiajastut, lausa nii palju, et sajandi algust peetakse tunnustatud sümbolisti, Aleksandr Bloki ajastuks. Sümbolistid püüdsid tabada absoluutseid tõdesid neile kaudselt, sümbolite abil, läheneda
kaks luulekogut ,,Sädemed tuhas"(1954) ja ,,Ääremail"(1963), millest viimane sisaldas ka tõlkeid. Under hakkas tõlkima alates 1919. aastast, 1920. aastate kontekstis on oluline saksa ekspressionistlike luuletajate kogumik ,,Valik saksa uuemat lüürikat"(1920); tõlketegevus saksa, vene, prantsuse, soome ja rootsi kelle vahendusel jätkus kuni hilis eani (nt Fr. Sciller, J. Baudelaire, M. Maeterlinck, M. Lemontov, A. Ahmatova jpt.). Underi loomingut on inspireerinud eesti kirjanduse parimaid tundjad üle maailma, tema looming on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid. Luuletus Õhtud 3 Ju päike jätnud ammu linna halli, Sääl hämaruses tukuvad kõik majad Ning uulitsad on inimesed sajad Nüüd minetanud nagu lõppenud balli.
1957). Vortitsism püüdis olla imažismist dünaamilisem. Imaginism – esines Venemaal aastatel 1917 – 1925. Kasutas ebatavalisi ja haaravaid kujundeid. Tuntuim esindaja Sergei Jessenin (1895 – 1925) Akmeism – samuti Venemaal avaldunud luulevool, „neo-klassikaline modernismi koolkond“. Taotlusteks olid vormiline tihedus ja väljenduse selgus. Tuntumaid esindajaid: Nikolai Gumiljov (1886 – 1921), Ossip Mandelštam (1891 – 1938), Anna Ahmatova (1889 – 1966). Dadaism – tekkis Šveitsis Zürichis 1916 (kohvikus „Voltaire“, kestis aastani 1922. Esindajaid: Tristan Tzara (1896 – 1963), Marcel Duchamp (1887 – 1968). Püüdis leida loovust, võites tagasi lapselikkuse. Sõna „dada“ tähendab prantsuse lastekeeles kiikhobu Sürrealism – algas 1920. aastate algul. Prantsuse keeles „sur réel“ – „ületegelik, ületõeline“. Püüdis vabastada luuletaja loometungi argipäeva mõtteskeemidest, liiga
Analüüs: Luuletus on kirjutatud abab riimiga. Põhjus, miks see luuletus nii väga meeldib on see, et olen kuulnud seda ka viisistatuna (Erko Niit ja Laura Junson). Luuletus pealtnäha on hästi lihtsalt kirjutatud, kuid on sügavamõtteline ja armas, armastusluuletus. 9 Kokkuvõte Debora Vaarandi panus Eesti kirjandusse on märkimisväärne, ta rikastas seda tõlgetega Bertolt Brechti, Anna Ahmatova, Eino Leino jt kirjanike teostest. Üks eesti ja vene kirjanduse tähtsamaid kohtumisi on 1987. aastal ilmunud meeneraamatus "Aeg tuli", kus on esindatud nii Vaarandi tõlked Ahmatova luuletustest kui ka vastupidi. Praegu ei ole küll Vaarandi loomigu roll noorema põlvkonna seas nii tähtis, seda varjutab tema kommunistlik minevik, kui siiski suurema osa tema loomingust moodustab lembe- ja loodusluule. Vähesed teavad ka seda, et temale
kosmilise tühjuseekstaasini, maailma lõputu liikumise ja voolamise tundeni: "Maailm on muinasjutt". "Maailm on muinasjutt" Maailm on liikuv lugu, mis alati otsas, mis langedes läbi aja iga hetk uuesti alustab otsast. Kareva maailmas · Kareva luulet on tõlgitud: vene; inglise; ukraina; turkmeeni; moldaavia ja teistesse keeltesse, koguna «». · Kareva ise on tõlkinud A. Ahmatova ja teiste luulet. Kasutatud kirjandus · "Eesti Kirjanduslugu", Koolibri, 2000 (E.Annus, L.Epner, A.Järv, E.Süvalep, M.Velsker); · "Eesti Kirjandusrahva Leksikon", Eesti Raamat, 1995 (Oskar Kruus).
Massdeporteerimise alla sattusid endise Poola idaalade elanikud (Lääne- Ukraina, Lääne-Valgevene elanikud), Baltikumi rahvad g) Järgnes uus katse intelligentsi eraldamiseks rahvast, st algas järjekordne intelligentsi represseerimine Intelligentsi represseerimine a) 1946. a aug ÜK(b)P KK otsus ajakirjadest "Zvezda" ja "Leningrad". Mõisteti hukka Zostsenko ja Ahmatova teoste avaldamine b) 1948. a veebr otsus Muradeli ooperist "Suur sõprus". Põhjenduseks: kodanlikud mõjud, kummardamine Lääne-Euroopa ja Ameerika muusika ees. Põlu alla sattusid Sostakovits, Prokofjev, Hatsaturjan, Kabalevski jmt. Otsus jättis oma jäljed ka Eesti muusikaellu. Rõhutati, et eesti muusikas on levinud formalistlik suund, disharmooniate harrastamine ja dekadentlus. Kritiseeriti
UNESCO rahvusvahelisel heliloomingu rostrumil 1994. aastal Pariisis! Meenutab Vivaldit, kuid pole taotluslik barokijäljendus, vaid igatsus kauni, heakõlalise muusika järele. Tuntavad poprokk muusika sugemed. Esiettekanne Tallinna kitarrimuusika päevadel 1996 (Tiit Peterson, ERSO, Jüri Alperten). Aja jooksul muutus Kõrvitsa helikeel keerukamaks. Pöördeliseks sai selles muutumises Anna Ahmatova luulest inspireeritud "Irdunud sild" (1998) saksofonikvartetile ja kammerorkestrile (kpd, vibrafon, klaver). Veerandtoonid, multifoonid, range meetrumi puudumine. Loomingu "küpsuse verstapost". Helilooja enda sõnul leidis ta teosest "omapärast poeesiat, mida oli kaua otsinud". Lüürilisus jääb, kuid see pole enam nii pehme lüürika. 2000. aastate esimesel poolel värvirikkad, voolava tekstuuriga orkestriteosed:
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel:
f) süüdlasteks kuulutati terved rahvused: krimmitatarlased, tsetseenid, ingussid. Massdeporteerimise alla sattusid endise Poola idaalade elanikud (Lääne- Ukraina, Lääne-Valgevene elanikud), Baltikumi rahvad g) Järgnes uus katse intelligentsi eraldamiseks rahvast, st algas järjekordne intelligentsi represseerimine Intelligentsi represseerimine a) 1946. a aug ÜK(b)P KK otsus ajakirjadest "Zvezda" ja "Leningrad". Mõisteti hukka Zostsenko ja Ahmatova teoste avaldamine b) 1948. a veebr otsus Muradeli ooperist "Suur sõprus". Põhjenduseks: kodanlikud mõjud, kummardamine Lääne-Euroopa ja Ameerika muusika ees. Põlu alla sattusid Sostakovits, Prokofjev, Hatsaturjan, Kabalevski jmt. Otsus jättis oma jäljed ka Eesti muusikaellu. Rõhutati, et eesti muusikas on levinud formalistlik suund, disharmooniate harrastamine ja dekadentlus. Kritiseeriti ENSV Raadiokomiteed, et pole küllaldaselt populariseeritud vene ja
"Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998, 2004, 2007 ja 2011) "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Kirjandus: 1) Raamatud "Artur Alliksaar mälestustes", koostanud Henn-Kaarel Hellat. Ilmamaa, Tartu 2007, 240 lk; ISBN 9789985771570; sisaldab lk 7 68 Alliksaare kirju Eino Lainvoole, Leida Tigasele, Rein Sepale ja Otto Sammale; mälestuste autorid on: Ain Kaalep, Henn-Kaarel Hellat, Matti Vaga, Leo Metsar, Ottniel Jürissaar, Madis Kõiv,
....................................................................9 Under ise hakkas tõlkima alates 1919. aastast, 1920. aasate kontekstis on oluline saksa ekspressionistlike luuletajate kogumik "Valik saksa uuemat lüürikat" (1920); tõlketegevus saksa, vene, prantsuse, soome ja rootsi keele vahendusel jätkus kuni hilise eani (nt Fr. Schiller, J. Baudelaire, M. Maeterlinck, M. Lermontov, A. Ahmatova jpt).. .10 Marie Under on tõlkinud luulet kuueteistkümnest eri keelest........................................... 10 LUULEKOGUD................................................................................................................10 1917 - SONETID. Luuletusi 1912-1917............................................................................10 1918 - EELÕITSENG. Luuletusi 1904-1913.................................................................... 10
Akmeistid seadsid eesmärgiks vabastada sümbolistlik luule müstikast, suunata see maiseid asju käsitlema. Akmeism vastandas end sümbolismi poeetika keerukusele ja abstraktsusele, kuulutades tagasipöördumumist maise realiteedi juurde. Akmeistud olid sotsiaalsest vastuoludest eemale tõmbunud, ülistasid looduslikku alget inimeses, argipäeva rõõme ja naudinguid, armujoovastust ja isiksuse tugevust. Esindajad: 1909-1917 ajakirja Apollon ümber koondunud kirjanikud A. Ahmatova (1889-1966), N. Gumiljov (1886-1921), O.Mandelsam ( 1891-1938). Dadaism Sai alguse 1916 Zürichi kabarees Voltaire, mis oli eri rahvusest kunsti- ja kirjandusnimeste kohtumispaik. Dadaistid ei usu senisesse moraali, religiooni ega ideaalidesse, vihkavad inimesele omast silmakirjalikkust, avaldavad anarhilist protesti kehtiva ühiskonnakorra vastu, umbusaldavad loogikat, psühholoogiat, pooldavad luule spontaansust, eitavad klassikalist kirjandust. Dadaistid hakkasid esimesena kasutama
· "Olematus võiks ju ka olemata olla" (Paul-Eerik Rummo poolt koostatud valikkogu, 1968) · "Luule" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1976) · "Väike luuleraamat" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 1984) · "Päikesepillaja" (kogutud luuletused, koostanud Urmas Tõnisson, järelsõna: Arne Merilai, 1997, kordustrükid 1997, 1997, 1998 ja 2004) · "Alliksaar armastusest" (koostanud Paul-Eerik Rummo, 2002) Artur Alliksaar on tõlkinud Sergei Jessenini ja Anna Ahmatova luulet. Saksa luuletajatest on ta tõlkinud Rainer Maria Rilke loomingut. Ernst Enno Elulugu: · 1875 1934 · Ernst Enno sündis 8.06. (27. 05.) 1875 Rannu kihelkonnas kõrtsmiku ja talupidaja perekonnas. · Hariduse omandas ta Treffneri gümnaasiumist, Tartu reaalkoolist ning Riia Polütehnikumist (1896-1904). · Juba Polütehnikumis õppimise ajal töötas Enno Tartus ajakirjanikuna, seejärel asjaajajana
* klassikaline kirjandus ei ole surnud * alati võib homses päevas olla uus Puškin - maise elu väärtustamine, teispoolsuse ja müstika eitamine - püüdlesid keelelise lihtsuse poole Akmeistide traagiline saatus - Gumiljov lasti 1921.aastal maha, süüdistatuna vandenõus (tegelikult ta ei tahtnud lihtsalt oma sõpra välja anda) - Mandelštam suri 1938.aastal vangilaagris - Ahmatova sunniti aastakümneteks vaikima Anna Ahmatova (1889-1966) Elust - kodaniku nimega Anna Gorenko - sündis Odessa lähedal, lapsepõlv möödus Trarskoje Selos - pärast vanemate lahutust asus elama Krimmi ja Kiievisse - õppis õigusteadust - ilus ja andekas naine, kuigi keerulise iseloomuga (kurb, tujukus aga samas ka hulljulge) - 1910.aastal leidis oma suure armastuse – Nikolai Gumiljovi *poeg Lev *abikaasa tutvustas teda akmeistidega *1918
Klassikaline kirjandus oli akmeistidele baas, millest nad ammutasid ideid. Nende arvates ei pea luuletaja kartma teemade korduseid. Nad väärtustasid maist elu, eitasid müstikat, kasutasid luules maalilisi kujundeid. Püüdlesid keelelise lihtsuse ja arusaadavuse poole. Nende jaoks oli püha inimese iga hingeseisund, läbi selle muutsid nad hetked ja pisiasjad ajatuteks. Tegevusaeg 19071914. Rühmituse liikmete saatused olid traagilised. Esindajad Anna Ahmatova Nikolai Gumiljov Sergei Gorodetski Ossip Mandelstam Futurism (ladina futurum 'tulevik') on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Futuristide manifesti loojaks on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti ning see ilmus 20. veebruaril 1909. aastal Pariisis ajalehes Le Figaro. Esimeses manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ning nõuavad uut tüüpi kunsti. Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad
Akmeism kuulutas tagasipöördumist maise realiteedi juurde. Akmeistid oli sotsiaalsetest vastuoludest eemale tõmbunud, ülistasid looduslikku alget inimeses, 4 argipäeva rõõme ja naudinguid, armujoovastust ja isiksuse tugevust. Nende luuletused olid viimistletud meisterlikuks ning neis esines individualismi ja estismi. Esindajateks olid näiteks 1909-1917 aasta ajakirja Apollon umber koondunud kirjanikud Anna Ahmatova (1889-1966), Nikolai Gumiljov (1886-1921), Ossip Mandelstam (1891-1938). DADISM JA SÜRREALISM Dadism ja sürrealism sulasid teatud piirini üksteisesse, nende voolude vahel võib leida rohkesti kokkupuutepunkte ja ühisjooni. Dadism ja sürrealism oleksid nagu sama tähenduse kaks eri külge. Sürrealism püüdles maagilise reaalsuse poole, mille olid avastanud dadistid. Dadistid hakkasid laiemalt praktiseerima automaatkirjutust, mis sai valitsevaks meetodiks sürrealismis
Eetika. See on kõige keerulisem teema ever. mis on õigesti elatud elu? Kas on olemas objektiivset kriteeriumit inimeste elu hindamisel? Loomuseadus ja inimõigused ja nende rakendamine. Meie enda põhiseadus ja sealt tulenevad võimalikud definitsioonid. Demokraatia ja vaba valik. Ühiskond ja indiviid. Maslow püramiid. Kivirähku "ussisõnu", vbolla ka Bulgakovi "Meistrit ja Margaritat" aga ka vene 20. sajandi luuletajate elulugusid (nt. Ahmatova või Jessenini näitel) aga miks mitte ka Lennart Meri lugu. Ainus võimalus soovitu saavutamiseks on teada saad mida vajame. Sellise teadmise saame läbi iseenda tundmaõppimise, küpsemise ja vaimse arengu käigus. Oluline on sammuda mööda eluteed lahtiste silmadega. Paljud inimesed ei leia elust rahuldust, elavad justkui robotid - teenivad raha, et elada jõukalt, osta häid asju, toita oma ego - sellegipoolest on nad õnnetud. Kui neilt võtta ära heaolu sümbolid,
küll kirgast ja ülevat selgust, kuid – eriti seoses metafüüsiliste teemadega – ka hämarust, salapära ja tõe kobavat aimamist, mis külgneb tõe kuulutamisega. Siit tekib üks pingetest erinevate tekstikihtide vahel – salapära allutatakse suurusele, udusus kirkusele. Neid populaarsusi toetavad ka Kareva eelistused maailmakirjandusest: ta on tõlkinud eesti keelde Emily Dickinsoni ja Anna Ahmatova tekste ning nendega on ilmne ka sügavam tunnetuslik seos. Sisuga sarnane süntees tekib vormis. Ühelt poolt jääb Kareva truuks vormirangusele, eelistades silbilisrõhulisi ja rõhulisi meetrumeid, eriti klassikalises luules kinnistunud viiejalalist jambi. Teisalt muutub aga Kareva värsiliigendus: ta hakkab kindlaid rütmiskeeme peitma vabavärssi meenutava välispildi taha, nii et liigendus signaliseerib sisekõnelisest intiimsusest. Sagedased
pikad viimased kümnendid Stockholmis, avaldades kaks luulekogu "Sädemed tuhas" (1954) ja "Ääremail" (1963), millest viimane sisaldas ka tõlkeid. Under hakkas tõlkima alates 1919. aastast, 1920. aasate kontekstis on oluline saksa ekspressionistlike luuletajate kogumik "Valik saksa uuemat lüürikat" (1920); tõlketegevus saksa, vene, prantsuse, soome ja rootsi keele vahendusel jätkus kuni hilise eani (nt Fr. Schiller, J. Baudelaire, M. Maeterlinck, M. Lermontov, A. Ahmatova jpt). Underi enda luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Underi loomingut on interpreteerinud eesti kirjanduse parimad tundjad üle maailma, tema looming on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid. Artur Adson Artur Adson -- (1889- 1977) luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist. Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna 1913 tutvumine Marie Underiga, kelle elukaaslaseks ja truuks saatjaks jäi Adson kuni lõpuni. Oluline kujunemisel oli ühinemine rühmitusega
Kohad on olulised, koht tingib sageli tegelaste käitumise ja keelepruugi. Sihilik vastandumine psühholoogilisusega. Näidendeid on tihti raske lavastada. 24. Doris Kareva ja Mari Vallisoo luule. Doris Kareva („Vari ja viiv“). Võetakse kiiresti omaks, aga unustatakse peagi, et tegu on noore autoriga; räägitakse nagu vanast luuletajast. Luuletuste taga on tugev kirjanduslik traditsioon, kultuuriteadlikkus torkab silma. Tõlgib palju luulet. Eeskujudeks Anna Ahmatova (suurus, ülevus) ja Emily Dickinson (väike, ähmane, salapärane, religioosne, müstiline). Armastusluule, aga mitte üheplaaniline, armastuse tähendus avardub. Hiljem muutub luulekeel dünaamilisemaks, kõlavamaks. Rohkem keelemänge ja vabavärssi. Mari Vallisoo („Rändlinnud kõrvaltoas“, „Viimäne vihim“). Koduruum, perekesksus, hõimukesksus. Ei muutu deklaratiivselt rahvuslikuks, räägib väikeste asjade kaudu. Luuletused on nagu kokkusurutud ballaadid. 25
Koos Beriaga võeti maha ja hukati suur hulk tema abilisi. Viimastel aastatel on Beriast palju kirjutatud ning on esitatud sellesuunalisi seisukohti, et Beria oli tõemeeli kavatsenud terrorist loobuda ja anda kodanikele suuremaid vabadusi. Pärast Stalini surma algas kirjanduses sulaaeg. 1954. aastal ilmus Ilja Ehrenburgi ,,Sula", 1956. aastal Vladimir Dudintsevi romaan ,,Mitte üksnes leivast". Konstantin Simonov, kes hakkas taotlema Stalini ajal kiusatud Anna Ahmatova ja Mihhail Zostsenko maine ennistamist. 1962. aastal ilmus ajakirjas ,,Novõi Mir" Solzenitsõni jutustus ,,Üks päev Ivan Denissovitsi elus". Sula polnud kaugeltki ühesuunaline nähtus. Ajakiri ,,Oktjabr" alustas poleemikat ,,Novõi Miriga". Keelud ja ahistamised jätkusid. Kui Boriss Pasternak sai 1958. aastal Nobeli kirjanudpreemia, hakati teda taga kiusama. Pasternakki ei lubatud Stockholmi preemiat vastu võtma
märksõnadeks on surm, pulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. (Kruus) Juba gümnaasiumiaastail kirjutama hakanud Alliksaar toetus eelkõige arbujate, Marie Underi ja Rilke eeskujule, mis on läbi kogu loomingu teda saatnud. Poeeti on oluliselt mõjutanud ka 1920. aastate vene luule eesotsas Sergei Jesseniniga. Lisaks Jessenini loomingu tõlkimisele on Alliksaar eesti lugejateni toonud teistegi vene lüürikute, nagu näiteks A. Ahmatova, V. Inber, J. Jevtushenko, V. Lugovskoi, ning saksa lüüriku Rainer Maria Rilke loomingut. (Kruus) 2.1. „Nimetu saar“ Absurdidraama „Nimetu saar“ on ainus Alliksaare näidend ning ainus raamat, mis ilmus luuletaja eluajal. Näidend, mis on kolmes vaatuses ja kaheksas pildis, pole veel kutselise teatri repertuaari jõudnud. Selles teatritükis on olulisel kohal juhuse ning võimalikkuse mäng. Tänu
Keskraamatukogude lõhkumisele (enne sõda ei jõutud), suureks kaotuseks eesti kultuurile oli 150000 köitelise, väga hästi komplekteeritud (sisaldas ka eesti kirjanduse arhiivkogu) ja sõja ning senised okupatsiooniaastad õnnelikult üle elanud Tallinna Keskraamatukogu hävitamine aastail 1946-1950 Korraldused venekeelse ja nõukogude ajal ilmunud eestikeelse kirjanduse kõrvaldamise kohta tulid Moskva Glavlitilt ja need olid kooskõlas N. Liidu hetkeideoloogiaga. Näiteks Ahmatova ja Zoshtshenko raamatute keelamine peale 1946. aasta Leningradi protsessi etc. Samuti algatati Moskvast eri kirjandusliikide (näiteks usukirjandus) hävitamise kampaaniad. C?ldse hakkab nende aastate keelunimekirjades domineerima nõukogude trükis. Näiteks 1952. aastal keelati täielikult aastail 1944-1949 ilmunud eesti- ja venekeelsete ajalehtede ja ajakirjade laenutamine õpilastele ja üliõpilastele. Erihoius olid kõik esimese nõukogude okupatsiooniaasta ja sõja ajal N
Hingelised ja vaimsed otsingud lisavad klassikalisele "suurele luurele" teisegi külje: siin on küll kirgast ja ülevat selgust, kuid eriti seoses metafüüsiliste teemadega ka hämarust, salapära ja tõe kobavat aimamist, mis külgneb tõe kuulutamisega. Siit tekib üks pingetest erinevate tekstikihtide vahel salapära allutatakse suurusele, udusus kirkusele. Neid populaarsusi toetavad ka Kareva eelistused maailmakirjandusest: ta on tõlkinud eesti keelde Emily Dickinsoni ja Anna Ahmatova tekste ning nendega on ilmne ka sügavam tunnetuslik seos. Sisuga sarnane süntees tekib vormis. Ühelt poolt jääb Kareva truuks vormirangusele, eelistades silbilisrõhulisi ja rõhulisi meetrumeid, eriti klassikalises luules kinnistunud viiejalalist jambi. Teisalt muutub aga Kareva värsiliigendus: ta hakkab kindlaid rütmiskeeme peitma vabavärssi meenutava välispildi taha, nii et liigendus signaliseerib sisekõnelisest intiimsusest. Sagedased
Ilmneb ka salapära ja tõe kuulutamist. On truu vormirangusele, kuid kirjutab ka rütmiskeeme peitvat vabavärssi. Ühendab uut ja vana luuletraditsiooni. Muutused valikkoguga ,,Armuaeg" (1991) ja uudiskoguga ,,Maailma tasemel" (1992) ning ,,Hingering" (1997). Luulekeel muutub dünaamilisemaks, kõlavamaks. Rohkem keelemänge ja vabavärssi. Luuletuste taga on tugev kirjanduslik traditsioon, kultuuriteadlikkus torkab silma. Tõlgib palju luulet. Eeskujudeks Anna Ahmatova (suurus, ülevus) ja Emily Dickinson (väike, ähmane, salapärane, religioosne, müstiline). Mari Vallisoo luulemaailm on rajatud pidevusele, elu ja aegade sidemetele ning jätkumisele. Peegeldus ühest maailma nägemise viisist. Luuletab peamiselt argistest asjadest, kodust ja perest, see loob kestvustunnet. Lisapidevus sünnib maailma elusest (maagilisus, nimetud jõud) märke teisest reaalsusest, mis on kogu aeg kohal. See eeldab surmaga seotud maailma
20.SAJAND muutus süsteemseks 1917-18.aastast alates: arheoloogiliste kaevamiste antiigipärandi ja algusega Itaalias ja Kreekas 18. euroopastumise eiramine Vene sajandil. kultuuris; Väljakaevajateks inglise, Antiigiga suhestusid veel vaid prantsuse, saksa dissidendid või arheoloogid > emigrandid (Anna Ahmatova, antiigipärand sattus nendesse Aleksander Blok, riikidesse. Ossip Mandelstam, Marina Algul peamiselt erakogud, alates 18. Tsvetajeva, Jossif saj lõpust ja 19. Brodski jt. sajandi algusest riiklikud muuseumid. NB! Väljavedu Itaaliast takistas paavsti keeld. Türgi (sh Kreeka) ja PõhjaAafrika alad
ilmekusele · Püüti vabaneda liigsest ilutsemisest, paljusõnalisusest · Vabavärss · Oluline oli lakooniline, sugestiivne, sügav luulekujund · EZRA POUND, THOMAS ELIOT, SERGEI JESSENIN, PAUL EERIK RUMMO AKMEISM kr.keeles kõrgem aste, õitseng Tekkis 1910.aastail Venemaal. · Kuulutati tagasipöördumist maise realiteedi poole · Vastandatakse end sümbolismile · Ülistasid looduslikku inimeses · Ülistati argipäeva rõõme · ANNA AHMATOVA, NIKOLAI GUMILJOV SÜRREALISM. Tekkis 1919.aastal Prantsusmaal futurismi ja dadaismi aluspõhjal. · Kasutasid automaatkirjutamist · Andsid vaba voli kujutlusele · Suhtuti lugupidavalt kõigesse maagilisse · Huvitusid nn. alateadvuse ürgsest instinktist PILET NR.12 1.JAAN KROSS ,,KEISRI HULL" Romaan keskendub Võisiku mõisnikule Timotheus von Bockile, kes tegi sõjaväelist karjääri, kuulus Aleksander I lähikonda ning abiellus Eevaga, lihtsa maatüdrukuga. 1818
miljardid, miljonid jne. Haare oleks nagu suur ja kuidagi mitmuslik. Armastuse ülenemine on ka seotud, armastus kasvab suuremaks. Deklareerib, et armastus on midagi enamat kui tunne. Siduda Eesti taustadega: Under, Arbujad tulevad meelde, underlikkus ja arbujalikkus on ees, Underi armastusluule ja väljapeetud hoiak, mis avaldub, siis arbujad tulevad ka mängu. Välistaustade kaudu tulevad mängu erinevad jõud: mõeldes suurele luulele, Kareva on suure luule esindaja, siis Anna Ahmatova on taustaautor, keda Kareva on tõlkinud. Tõlkinud ka Emily Dickinsoni luulet, teistmoodi klassika: servapealsem, hämaram ja intiimsem avaldus, mis suubub müstilisse kirjandusse. Müstilist kirjandust kogunb juurde, kellega on Kareval kokkupuudet. Kareva loomingus kuidagimoodi poolused saavad kokku: põhihoiak suur ja klassikaline, aga olemas väiksus, intiimsus. Müstilise luule traditsiooniga annab Karevat siduda, võib rääkida mingitest religioossetest otsingutest 80ndatel
„Nimetu saar“ – absurdi draama. Pärast surma avaldati Loomingus „Olematus võiks ka olemata olla“. Ilmus ka väike luuleraama. „Päikese pillaja“. Kuulsaks sai pärast surma. Tartus oli juba eluajal kultuuriringkondades hinnatud. Werneri kohvikus käis koos kirjandusrühmitus, mille vaimseks juhuks ta oli – Alliksaare Akadeemia. Seal esitati omaloomingut, kuulusid: Madis Kõiv, Ain Kaalep, Paul-Erik Rummo, Viivi Luik, Jaan Kaplinski, ja Mati Unt. Tõlkis ka vene autoreid: Ahmatova, Jessenin. Loomingus kolm perioodi: 1. Range ja vormipuhasluule. Itaalia sonetid, risriim. Ilu, luule, kunst. Vastandamine, alliteratsioon, kõlamäng. 2. 60 I pool. Sõnadega eksperimenteerimine ja kõlaväärtus. Aforistlik luule: kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? Palju improvisatsioonilist, tagamõtteta huumor. Uued sõnad – naudingunuudlid, ninatelepaatia., sinumõnu. Puudub terviklik kompositsioon, luulevood, mängurõõm. 3
inimestele, kelle sa oled iseenesele loonud, Kõiksuse Isand! Sa lased taevase Niiluse alla nendeni jõuda. See paneb tema veed mere kombel kaljudeni tõusma, see kastab nende maade põlde. Nõnda teostad sa oma plaane, oo Igaviku Isand! Sina, kes sa ise oledki taevane Niilus: sa oled kõikide maade kuningas, nagu ka kariloomade valitseja, kes sammuvad igal maal, kes sammuvad omaenda jalgadel. Niilus tuleb allilmast Egiptusesse". (Ahmatova/ Vana Idamaa rahvaste... kogu. Trt,24). Niisiis omistavad Atoni kiituslaulud jumalusele samasuguseid omadusi, mida võib märgata iga rahva päikesejumalustel. Siin pole ainsatki Ra, Osirise või teiste sarnaste kultuste juurde kuuluvat eset. Mitte kordagi ei mainita laevu, milles nad üle taevakaare purjetasid; suurt madu Apopit või teisi Ra vaenlasi; jumalate ja jumalannade kaaslaskondi, kes teda ümbritsesid. Atoni kultuses ei leidu sääraseid müüte nagu Horose
tudengeid vahetama. 50Ndatel ka mitmed Ameerika ajaloolased lähevad NL-i õppima. See jällegi kadus ära Brežnevi aja II poolel. Kultuurielu suukorvistamine ÜK(b)P KK otsused: ◦ 1946 augustis võeti vastu kompartei KK otsus tollases Leningradis välja antavate kirjandusajakirjade Zvezda ja Leningrad kohta, neid süüdistati parteivaimule võõraste mõtete propageerimises. Eriti suure kriitika alla langes Mihhail Zoštšenko ja Anna Ahmatova, keda nimetati väga sümpaatselt parteilises kõnepruugis- mõlemad olid kirjanduslikud jätised, kellest üks viljeleb apoliitilist proosat ja teine tühja, ideetut poeesiat. Süvendavad noortes pessimismi, alalhoidlikkust jne. Vahetati välja ajakirjade peatoimetajad jne, aga rünnaku mõte oli tegelikult anda suunised tervikuna kirjanduselule. Anti ka võimalus hakata konkreetseid kirjanikke süüdistama. Igal pool
annaabi.ee 
