KARISTUSÕIGUS Kohandatakse, kui isik on rikkunud õigusaktis sätestatud keeluvormi. SÜÜTUSE PRESUMPTSIOON ehk eeldus Kedagi ei või käsitada enne, kui tema suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust. Keelunormi rikkumised jagunevad kaheks: 1)Kuritegu 2)Väärtegu Süütegu Kuritegu on üksnes karistusseadustikus sätestatud tegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või rahaline karistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus ja sundlõpetamine. Väärtegu on karistusseadustikus või muus õigusaktis sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena on ette nähtud rahatrahv või arest. Süütegu- kui tegu vastab vääreo või kuriteo tunnustele üheaegselt ning isikut karistatakse
kohustuste iseloom. Võlaõiguslike suhete aluseks olevad lepingud erinevad üksteisest oma vormilt (suulised, lihtkirjalikud, notariaalselt tõestatud), lepingu sõlminu subjektide arvult (ühe- ja mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) ja mitmete muude tunnuste poolest. Sisu järgi eristatakse 7 erinevat liiki lepingut. Vt lepingute liigid. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise aluseks on karistusseadustik ja muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse, samuti ka isiku süü. Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse 1) teo iseloomu ja laadi 2) tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel 3) vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed. Tööleping lõpeb ainult seadusega ettenähtud alustel: 1) poolte kokkuleppel – võib lõpetada igal ajal 2) tähtaja möödumisel 3) töötaja algatusel või surmaga 4) tööandja algatusel 5) kolmandate isikute nõudmisel 6) pooltest sõltumatutel asjaoludel Tagajärjeks on töölepingu lõppemine, millega seoses muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise aluseks on karistusseadustik ja muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse, samuti ka isiku süü. Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse 1) teo iseloomu ja laadi 2) tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel 3) vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid
ärahoitavast; ohu õigushüvele tuvastab nn objektiivne vaatleja, kes mõtteliselt on selles seisundis; hädaseisundi korral kahjustatakse ühe õigushüve päästmiseks teise, asjasse- puutumatu kolmanda isiku õigushüvesid. Mida tähendab süüdimatus. Isik on süüdimatu, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või ei olnud võimeline vastavalt sellele juhtima seoses: vaimuhaigusega ajutise raske psüühikahäirega; nõrgamõistuslikkusega. Süütegu. Süütegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest.
Mutatis mutandis Muutes seda, mida on vaja muuta Ne bis in idem Ärgu olgu kaht (karistust) ühe ja sama asja eest Nemo tenetur se ipsum accusare Mitte keegi ei kohustata ennast ise süüdistama Nulla poena sine lege Ei ole karistust ilma seaduseta Nullum crimen nulla poena sine lege Ei ole süütegu, ei ole karistust ilma (vastava) seaduseta Nullum crimen nulla poena sine lege certa Ei ole süütegu, ei ole karistust ilma kindla (süütegu määrava) seaduseta Nullum crimen sine lege Ei ole süütegu ilma seaduseta Opinio juris Õiguslik veendumus Orbiter dicta Juhuslikud märkused
· kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse põhiprintsiibid Allikas: · karistusseadustik Kehtivus: · seadusel ei ole tagasiulatuvat jõudu v.a. siis kui seadus välistab teo karistatavuse või kergendab karistust, · ruumiline kehtivus - EV territoorium ja Eestis registreeritud vee- või õhusõidukil olenemata asukohast, · teo toimepanemise kohast sõltumata kui see tuleneb välislepingust või on nn maailmakuritegu. Süütegu: Kuritegu süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses ja mille eest karistatakse rahatrahvi või arestiga.
karistusseadustik. Tegelikkuses on kriminaalõiguse reformi käigus toimuvad muutused siiski põhimõttelised. Näiteks koondatakse karistusseadustikku ka haldusõigusrikkumised. Nendeks on väiksemad õigusrikkumised, nagu autoga lubatud kiiruse ületamine, bussis ilma piletita sõit jne. Haldusõigusrikkumised nimetatakse ümber väärtegudeks, samas kui kuriteo nimetus jääb samaks. Mõlemad väärtegu ja kuritegu hõlmatakse aga ühise nimetusega süütegu. Karistusseadustik jaguneb üld- ja eriosaks. Üldosas on kirja pandud üldised põhimõtted kõigi süütegude ja karistuse kohta. Eriosas on kirjeldatud üksikuid süütegusid ja ettenähtud karistus nende toimepanemise eest. 3 Väljavõte karistusseadusest § 3. Süütegude liigid: (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod.
Teo õigusvastasuse välistavad hädaseisund ja hädakaitse (soov kaitsta ennast, firmat või riiki). Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid subjektist olenemata, osapooled on võrdsed ning nad peavad toimima riigi poolt ette antud seaduste ja reeglite raames. Tsiviilõiguse korral ei karistata kunagi riigi poolt. Kriminaalõigus reguleerib juurdlus- ja uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel (riik süüdistab kedagi). Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks (raske seaduserikkumine karistusseadustikus sätestatud süütegu, milles süüdi olevale füüsilisele isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine) ja väärtegudeks (karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest
karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist peetakse olulisteks väärtusteks, mida peab kaitsma. Karistusõigusel on väga kindel eesmärk võidelda kuritegevuse vastu 2. Kuriteo ja väärteo piiritlemine KarS § 3 lg 2, 3, 4. KURITEGU - lg 3 Kuritegu on käesolevas seadustikus VÄÄRTEGU - lg 4 Väärtegu on käesolevas sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette seadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus mille eest on põhikaristusena ette nähtud ja juriidilisele isikule rahaline karistus rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. 1) Vangistus- 1 kuu kuni 20 a
riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. Alates 1. septembrist 2002 kehtib Eestis ühtne karistusõigus karistusseadustiku näol. Karistusseadustik jaguneb üld-ja eriosaks. Karistusseadustiku üldosa annab teo karistatavuse alused üldiselt ning jaguneb kolmeks põhiosaks: õpetus karistusseadusest, õpetus kuriteost ja õpetus karistusest. Üldosa koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb üldsätteid, teine peatükk süütegu ja peatükid kolmest seitsmeni karistusega seonduvat. Karistusõiguse ülesanne on kõige olulisemate õigushüvede (põhiväärtuste) kaitse õigusvastaste rünnete eest. Näiteks tapmine on suunatud elu, vargus aga võõra vara vastu. Kuna nii tapmine kui ka vargus on keelatud ja karistatavad, siis järelikult peetakse elu ja vara ühiskonnas olulisteks väärtusteks. Samuti ka ühiskondlikku julgeolekut, avalikku korda ning inimese tervist
Keeld seaduslikkuse printsiibile keelab karistamise või karistuse raskendamise aluseks võtta tavaõigust.Mingi teo karistatavus peab olema enne selle toimepanemist kirjalikult seaduses fikseeritud. IV. Analoogi kohaldamise keeld Karistusõiguse normi kohaldamise ulatuses mis jääb väljapoole lubatud tõlgendamispiire on keelatud e.karistusõiguses mingit analoogiat kasutada ei tohi. Süüteo liigid Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu mille eest füüsilisele isikule põhkaristusena on ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Väärtegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest.Seega võib öelda et kuriteo ja väärteo eristamisel lähtume sanktsiooni liigist.Kuritegusid menetletakse kriminaalmenetlus sätete järgi,aga väärtegusid väärteomenetlus sätete järgi.
Üldistest normidest on osa, mille eesmärgiks on kaitsta isikud ja õiguskorda isikuvastaste ründate eest. Rõhutatakse karistusõiguses. PS on ka need loetletud, kuid puudub sanktsioon. Sanktsioon on toodud ära KarS-is ja Väärteoseadustikus. ÕN on täitmisele kohustusliku kas kõigile või nendele, keda nad puuduvad (määramata arv isikuid, keda puuduvad). Need normid, mis on seotu süütegude määratlemisega (mis on süütegu? Kuidas neid menetleda? Kes neid menetleb? Mis on karituseks? jne) need on koondatud kriminaalõigusesse. Selle kogumi ülesanne (miks seda vastu võetakse? Miks ta nii on? millepoolest on ta vajalik?) on kaitsta isikuid õigusvastaste ründate eest. Kes on isik? Füüsiline ja juriidiline (oluline, mis sõna tähendab). KÕ ülesanne on määratleda, mis on süütegu. Süütegu hõlmab 2 gruppi õigusrikkumisi: kuriteod ja väärteod. Kes neid lahendab
Koosseisud: 1) Täiskoosseisud koosseis tegi seda, mida tahtis, täiskoosseis. 1) Tegi, tahtis, lõi, suri, laip. Tagajärg, mis oli ette nähtud, peab olea saabunud 2) Kärbitud koosseis lõpule viidud nõude esitamise hetkest. Oluline pole, kas saadi midagi või mitte. Näiteks: Röövimine ,Väljapressimine. Kui sa minuga ei abiellu, siis ma tapan sinu ära. Ähvarduse esitamine teen seda, kui sina seda ei tee. Süütegu võib olla ka jätkuv süütegu pekstakse, teeb pausi ja siis peksab edasi väikeste ajavahemikuga. Vältav süütegu - normi pidev ehk kestev rikkumine. Suhte süütegu eeldatakse kannatanu ja süüdlase vahel teatud suhteid. Näiteks perekonnaliikmete, tuttavate vahel. Spetsiifilise süüteo kirjeldusega süüteod valeraha tegemine, dokumendi võltsimine, narkootikumide valmistamine (nõuavad teatud materjale). Deliktid 1) Teo ja tagajärje deliktid
tuleb arvestada juba kantud vabadusekaotuse kestust. Elukohariigis kohaldatav karistus ei või olla pikem ega karmim kui karistavas riigis kohaldatud karistus. Kohtuotsuste rahvusvahelise kehtivuse Euroopa konventsioon - konventsiooni kohaselt võib iga osalisriik viia ellu teises osalisriigis määratud karistuse tingimusel, et taotleja riik on elluviimist taotlenud, et taotluse saanud riigi õiguse kohaselt on tegu, mille eest karistus määrati, süütegu, ning taotleja riigis tehtud kohtuotsus on lõplik ja jõustatav. Kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsioon - konventsiooni alusel nõustuvad osalisriigid osutama vastastikust abi tõendusmaterjalide kogumisel, tunnistajate, ekspertide ja süüaluste üleskuulamisel jne. Konventsioon sätestab reeglid, kuidas taotluse saanud riigi ametiasutused täidavad nõudekirja, mille eesmärk on tõendite kogumine või taotleva riigi kohtuvõimude kogutud tõendusmaterjalide
distsiplinaarvastutus. 49.Eesti kohtusüsteem)millised kohtud kuuluvad I, II, III astmesse? I - maakohtud, linnakohtud, halduskohtud ; II - rinkonnakohus ; III - riigikohus. 51. Kes on rahvakohtunik? Eessti kodanik, kes kaasatud õiguse mõistmisse, kellel võrdsed õigused kohtunikuna, kuid puudub juriidiline taust. 57.Millise nimetusega õigusakt sätestab karistatud kuritegude eest? Karistusseadustik. 58.Mis on süütegu, väärtegu, kuritegu? Süüteod on kuriteod uja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. 59.Kas juriidiline isik saab olla karistusõiguse subjektiks? Jah. 60.Millised on väärteo eest kohaldatavad põhikaristused? Rahatrahv või arest. 61.Millised on kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused?
5) täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; 6) töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. ERISUSED: 1)rasedaga või väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus (va pankroti korral, peab tööandjat teavitama rasedusest õigeaegselt) 2)töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus 95. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise alus: Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Süütegu on karistusseadustiku kohaselt karsistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. SÜÜTEOD ON KURITEOD JA VÄÄRATEOD
Hädakaitses toimepandud tegu, s.h. ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu. See tegu on õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire. Hädakaitse tingimused on kõikidele võrdsed, kuid õigus hädakaitsele tekib hädakaitseseisundis. Hädakaitseseisund püsib seni, kuni ründeoht on reaalne. Näiline hädakaitseseisund - tekib siis, kui tegelikult rünnet ei olnud. 12. Süüteo mõiste. Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. 13. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Põhikaristused: Rahaline karistus, vangistus, sundlõpetamine 14. Väärteo mõiste
7. Kas karistust kehtestaval seadusel on tagasiulatuv jõud? 8. Millisel territooriumil kehtib Eesti karistusõigus? Kas üksnes Eestis või ka väljaspool Eestit? 9. Kes on isikud, kes alluvad karistusseadusele? Kas on neid isikuid , kellele ei kohaldata karistust? 2. Karistusõiguse üldised põhimõtted Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi (KarS § 2 lg 2).Selline tegu on süütegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Seejuures on kuritegu vaid niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus, väärtegu aga süütegu, mis võib olla karistatavana kirjeldatud nii karistusseadustikus kui ka mõnes muus seaduses. Toimepandud süüteo eest võib süüdi mõista ja karistada vaid siis, kui tegu toimepanemise ajal oli kehtiva seadusega tunnistatud karistatavaks.
Süüteomenetluse üldtingimused ja põhimõtted Menetlusosaline – väärteomenetluses menetlusalune isik ja tema kaitsja; kriminaalmenetluses kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks, neid mõlemaid ühendab Karistusseadustiku üldosa. Karistusseadustik ütleb, et mõnda õigushüve kahjustavad süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks Kuidas eristatakse kuritegusid ja väärtegusid? Kuritegude ja väärtegude eristamine toimub nende eest seaduses ettenähtud karistuse järgi, mis ühtlasi peegeldab seeläbi ka teo sisulist raskust. Teine põhiline erinevus seisneb selles, et kui kuriteod sisalduvad üksnes
Tegu võib olla toime pandud tegevusena või tegevusetusena. Põhidelikt peab silmas tegevust. Tuleb kontrollida, kas on aktiivne või passiivne. Tegevusetus on tuletis ja tuleb minna üle tegevusetuse skeemile. Lõpuleviimine on põhidelikt, katse selle tuletis. Kui leiame, et antud tegu pole lõpule viidud, katkeb lõpuleviidud süüteokoosseisu kontroll ning minnakse üle katsele (§ 25 ja 26). Tahtlus põhidelikt, selle tuletis on ettevaatamatus. Esialgu tahtlikuna näiv süütegu võib osutuda hoopis ettevaatamatusest toimepanduks. Tuleb üle minna ettevaatamatuse kontrollimisele. IV. SÜÜTEOKOOSSEIS ISIKUVASTASTES SÜÜTEGUDES 1. Tegu kui inimkäitumine 1.1. Mõiste ja koht deliktistruktuuris Tahtest kantud inimkäitumine, millele järgneb tagajärg. 1.2. Teo piiritlemine mitteteost Mõte, arvamus, hoiak, tunne. Vis absoluta, kus inimene küll tegutses, tema tahe saatis tegu ja hõlmas ka
(1) Karistusseadustiku § 83 kohaselt konfiskeeritud arvutisüsteem antakse üle Haridus- ja Teadusministeeriumile. (2) Haridus- ja Teadusministeerium kõrvaldab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud arvutisüsteemi osaks olevast arvutist sinna ilma autori või tema õiguste omaja loata installeeritud arvutiprogrammi ja annab selle arvutisüsteemi tasuta riigi-, munitsipaal- või avalik-õiguslikule õppeasutusele alaliseks kasutamiseks «tiigrihüppe» sihtprogrammi raames. 8.Süütegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. 9.Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 9.2Väärtegu on karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 10
kes arutavad kõiki tsiviil ja kriminaalasju, asudes ühes v mitmes kohtumajas. - halduskohtud Tartu halduskohus ja Tallinna halduskohus arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. - ringkonnakohtud Tallinna ringkonnakohus, Tartu ringkonnakohus ja Virumaa ringkonna kohus arutavad tsiviil, kriminaal- ja haldusasju apellatsioonikohtuna. - riigikohus kõrgeim kohus, põhiseaduse järelevalve kohus ning kassatsioonikaebusi ja teisi avaldusi läbivaatav kohus. 10. Mis on süütegu, väärtegu ja kuritegu Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Väärteod e. Haldusõigusrikkumised on süütegu, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv v arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, erineb karistuse raskuse astmest. Kuritegu on selline süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille
võimeline vastavalt sellele juhtima seoses: 1. vaimuhaigusega; 2. ajutise raske psüühikahäirega; 3. nõrgamõistuslikkusega; 4. nõdrameelsusega või 5. muu raske psüühikahäirega (nt kurttummus, võõrutushäired sõltuvushaigetel jne). Isik on süüdimatu, kui esinevad nii juriidilised kui ka meditsiinilised tunnused. Isiku vaimse seisundi teeb kindlaks kohtupsühhiaatriaekspertiis. 15. Süüteo mõiste. Süütegu on KarS-is või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule.Süüteod on kuriteod ja väärteod. 16. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest Kuritegu kahjustab ohvri õigushüve. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule
Karistus jäägu kurjategijale! Seksuaalkuritegu on süütegu, milles süüdistatakse tihti naist ennast. Oletatakse, et mehe pani vastavalt käituma naise liiga paljastav riietus või vale arusaam. Kuid enamus juhtudest on tegemist siiski ahistaja survestamise ja manipulatsiooniga. Pärast traumaatilise sündmuse läbielamist tunneb inimene peale ahastuse tihtipeale ka hirmu, häbi ja ebamugavust delikaatsest teemast rääkida. Kohtuprotsessi käigus otsustatakse aga tugevama ja veenvama argumendi kasuks
Hädakaitses toimepandud tegu, sh ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu. See tegu on õiguspärane, kui ei ületatud hädakaitse piire. Hädakaitse tingimused on kõikidele võrdsed, kuid õigus hädakaitsele tekib hädakaitseseisundis. Hädakaitseseisund püsib seni, kuni ründeoht on reaalne. Näiline hädakaitseseisund tekib siis, kui tegelikult rünnet polnud. Eristatakse: ennak- kaitset ja hilinenud kaitset. 12. Süüteo mõiste. Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. 13. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest. Eestis on kuritegu karistusseadustikus (KarS) sätestatud süütegu, milles süüdi olevale isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine
Nõukogude Liidu Seadusandlusest. Kriminaalkoodeks oli ebatäiuslik kuna see ei käsitlenud väärtegu ja polnud rakendatav juriidiliste isikute suhtes. Kuna nõukogude ajal oli eraettevõtlus keelatud polnud probleemi, kuid demokraatliku, ettevõtlusega tegelevasse ühiskonda see enam ei sobinud. 2002. aastal hakkas kehtima uus karistusseadustik, mis hõlmas enda alla kuritegu, ja väärtegu ning mõlemad olid defineeritud kui süütegu. See andis parema ülevaate erinevatest süütegudest ja kohaldatavatest karistustest. Samuti piiritles see kuritegu ja väärtegu ning võeti kasutusele karistused juriidiliste isikute suhtes. Karistuse võib jagada kolme liiki kriminaalkaristus, väärteomenetlus ja distsiplinaarkaristus. Distsiplinaarkaristus on tegelikult iga ettevõtte sisemine asi ning karistusseadustik sellega ei tegele, kuid kuna selline karistusliik on olemas, peame tähtsaks selle ära mainida. Kriminaalkaristus
määratav rahaliselt, hinnatakse kahju või süüteo ulatust rahaliselt järgmiselt 12 prim: 1) oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot; 2) suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot; 3) eriti suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot. Hävitamine- ei ole endiselt sihtotstarbeliselt kasutatav enam Rikkumine- kui tarbimisomadused on halvenenud. N: püksitagumik puruks, kumb on? Subjektiivne koosseis Koosseis sisaldab tahtlust. Süütegu on siis täidetud, kui tegu pandi toime kaudse tahtlusega. Ettevaatamatus pole karistatav. Tahtlik ähvardus eeldab, et inimene mõistab selle sisu, kui aga mitte, siis kvalifitseerub see KarSi § 17 ( Süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmise alla). See on koosseisu eksimus ning see välistab tahtluse. Kuritegu on lõpule viidud mitte ähvarduse endaga, vaid selle teatavaks saamisega kannatanule.
Ainuüksi termoloogia muutub oluliselt ja muudatused algavad tegelikult juba seadustiku ja siit tulenevalt ka kogu õigusharu nimest – senine kriminaalõigus asendab nüüd karistusõigusega. Kuigi tegemist on sisuliselt sünonüümidega, tuleb silmas pidada, et karistusõigus hõlmab KarS mõttes ka väärtegusid, millele kehtinud KrK ei ulatunud. 1 Samuti võetakse senise üldmõiste „kuritegu“ asemel kasutusele üldmõiste „süütegu“, milline hõlmab nii kuritegusid, kui ka väärtegusid. 2 1.2. Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted PS § 23 lg 1 ütleb, et kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnista kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Selle normi järgimine – mida tuntakse ka nullum crimen, nulla poena sine lege (lad. Ei ühtegi kuritegu ega karistust ilma seaduseta) põhimõttena
kõrvaldavaks vahendiks. Hädaseisundi õiguspärasuseks on nõutav, et tekitatud kahju oleks väiksem ärahoitud kahjust. 34. Mida tähendab süüdimatus Isik on süüdimatu, kui ta ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama ega oma käitumist vastavalt sellele juhtima seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega, muu raske psüühikahäirega, mille tuvastab kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 35. Süüteo mõiste. Süütegu on Karistusseadustiku kohaselt karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi (KarS §2 lg2). § 3. Süütegude liigid (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või
Transpositsioon: Mõni mitteõigustatud kuritegu pole mittekuritegu. Loogiline ruut: Kõik kuriteod on õigustatud. (A) Ükski kuritegu pole õigustatud. (E) Mõni kuritegu on õigustatud. (I) Mõni kuritegu ei ole õigustatud. (O) Karistusseadustiku § 3 alapunkt 3 defineerib kuritegu järgnevalt: "Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine." Niisiis, kuna õiguslikus kontekstis järgneb kuriteole karistus, siis kuritegu pole kunagi õigustatud. Tõeväärtused: E=1 (eelduse põhjal) A=0 (vasturääkivuse põhjal) I=0 (vasturääkivuse põhjal) 0=1 (alluvuse põhjal)
§118 Raske tervisekahjustuse tekitamine Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Tea Talupoeg 2017 Mõisted • Karistus • Süütegu=kuritegu/väärtegu • Kriminaalkoodeks=karistusseadustik • Süüteokooseis • Objektiivsed ja subjektiivsed tunnused Karistusseadustik • Süütegude temaatikat käsitlev Eesti seadus • Seadustik vastuvõetud 6.juunil 2001 ning jõustunud 1.septembril 2002 • Enne karistuseadustikku kehtis Eestis kriminaalkoodeks • § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala • (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse
(N: Tööõiguses kaitsevad distsipli- naarvastutust kehtestavad normid töösuhteid, töölepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi; Tsiviilõigusrikkumise obj on subjektide varalised õigused). 48. Õigusrikkumiste liigid.- 1. Kuriteod (karistusseadustikus sätestaud tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine) 2. Väärtegu (süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või 30.p aresti. 3.Tsiviilõigusrik- kumine (Lepingu kohustuste mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes) 4.Distsiplinaarüleastumine (tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööandja usalduse kaotamises või vääritu teo toimepanemises[ karistused: noomitus, rahatrahv,
järeldusele, et ametnikule samas asjas süüteo tõttu määratud karistus ei ole teenistusalaste huvide tagamise aspektist piisav ning kohaldada tuleb täiendavalt ka distsiplinaarkaristust. Seega võib siinkohal formuleerida reegli, et ametniku suhtes määratakse lisaks juba määratud kriminaalkaristusele ka täiendavalt distsiplinaarkaristus, kui see on vajalik, et tagada ametniku kohustuste järgimine või rehabiliteerida ametnikkonna maine. 2. Süütegu avastatakse ministeeriumi sisekontrolliteenistuse poolt 1,5 aastat pärast selle toimepanemist. Kas ametnikku saab distsiplinaarkorras karistada? Jah, ATS § 77 lg 1 ütleb, et distsiplinaarkaristuse võib määrata kahe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub. 3
- valitsev/teeniv maatükk kaob või lakkab eksisteerimast - kui servituudiõigus ja omandiõigus langevad kokku superficies (õigust omandada asju vööra maa peal) empacies - tagavad omandi sellele, kelle toode või asi võõra maa peal on Õpetus obligatsioonidest (võlaõigus, kohustis) creditor (võlausaldaja, õigus raha saada) debitor (võlgnik, peab raha maksma) ex contractu (suhe tekib lepingust) quasi ex contractu (suhe tekib justkui lepingust) ex delicto (süütegu) quasi ex delicto (justkui süütegu) osavastutus Lepingud - contractus (ühe või mitme isiku kokkulepe selleks, et tekiks obligatsioon) normaalne kehtiv arusaam lepingu sisust + vaba tahe Obligatsiooni täitmine - solutio täitmisel peab olema leitud kohane subjekt. Kohustise täidab deebitor võib sisse nõuda diligentia () Lõppemise viisid - uuendus - tasaarveldus - loobumine Aegumine - surm - leping - justkui leping - pahategu - justkui pahategu
Lugu näitab tarkuse ja kavaluse ülistamist. Mõistmatus võib õnnelikust olukorrast viletsusse viia. Kavala mõtlemisega on võimalik pääseda kitsikusest ja probleemidest. Lugu oli näide sellest, kuidas on kavala mõtlemisega võimalik pääseda probleemidest ja need lahendada. Kolmas novell räägib sellest kuidas munk vallatles neiuga. Seda nägi pealt abt, kes tahtis munka süüdistada, kuid allus kirele ning vallatles samuti tüdrukuga. Munk sai sellest aru ja heitis sedasama süütegu abtile ette. Mõlemad otsustasid oma süüteost vaikida. Lugu näitab, et munk võib olla võimekas ja tubli mees, kuid ei maksa teeselda askeeti. Ka tema võib ühel hetkel anduda maistele ihadele nagu loos juhtus, arvestades veel seda kui kütkestav ja kaunis olend on naine. Kuid taaskord päästis munga kavalus, millega ta abti lõksu püüdis. Sest tegelikult ei suutnud ka abt tunnetele vastu panna ning allus kirele.
Karistusõigus 1. Süütuse presumtsioon kujutab endast seda, et kedagi ei või süüdiolevaks pidada enne, kui kohus on indiviidi ametlikult süüdi mõistnud. 2. Süüteod jagunevad väärteoks ja kuriteoks. Väärteo eest on võimalik inimesele määrata rahatrahv, mõjutustrahv või arest. Kuriteo eest on võimalik inimesele määrata rahaline karistus või vangistus. Süütegu on lühidalt öeldes seaduse rikkumine. 3. Kuritegude raskusastmed jagunevad kaheks – 1.astme kuriteod(isikule määratakse üle viie aasta või eluaegne karistus) ja 2.astme kuriteod(isikule määratakse vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus). Väärtegudel ei ole astmeid! Kuriteo raskusaste määratakse süüteo eest määratava maksimaalse karistuse järgi, mitte selle järgi, mis oli reaalselt määratav karistus. 4
teistest ruumidest kirikuvara vargus), valevande andmise, kiriklike korralduste mittetäitmise ja usu lõhes- tamise koosseisud. Mõned nimetatud koosseisudest olid sätestatud teistes UNS peatükkides ja mitu neist oli kõrvaldatud, sest UNS-s ei pidanud neid tegusid enam süütegudeks.*38 Nagu kirjutas N. S. Tagantsev, siis pühaduse teotamise puhul ei saa rääkida vaid usuvastasest süüteost. See, kellele vara kuulub, on tsiviil- õiguslik küsimus. Pühaduse teotamine on süütegu raskendav asjaolu, mitte süüteoks olemise tingimus.*39 UNS väljatöötamisel oli redaktsioonikomisjon jätnud usuvastaste süütegude peatükist välja koosseisud kirikuvara varguse ja rikkumise kohta.*40 Selline komisjoni seisukoht viitab sellele, et seaduse väljatöötaja arvates piisas varavastaste süütegude üldkoosseisudest ja kirikuvara kohta eraldi koosseisude järele polnud tarvidust. 14. märtsi 1906
5. täistööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist osalise tööajaga või osalise tööajaga töötaja ei soovi jätkata töötamist täistööajaga; 6. töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. ERISUSED: 1. rasedaga või väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus (va pankroti korral, peab tööandjat teavitama rasedusest õigeaegselt) 2. töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus 95. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu Karistamise alus: Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Süütegu on karistusseadustiku kohaselt karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod.
seadusevastased. Karistusõigus peab kaistma isiku kui õigussubjekti hüvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi. Karistusseadus kaitseb samamoodi ka riiki ning see peab aitama kaasa riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti sellest, et regulatsioon peaks olema riigi seisukohalt võimalikult mõjus ning kasutoov. Karistusõigus määrab, mis on süütegu ning millised on nende eest kohaldatavad karistused. Karistusõigusega on paika pandud millised on õiguslikud alused kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuses ning määrab nende põhiprintsiibid. See on vajalik, et kaitsa isikut rünnete eest, mis ei ole õiguse ning kehtiva seadusega kooskõlas. Karistusõigust rakendades ei tohi sekkuda liigselt isiku eraellu. Kui mingi süüteoga on tekitatud kahju, aitab karistusõigus kaasa selle heastamisse. Karistusõigus
(N: Tööõiguses kaitsevad distsipli- naarvastutust kehtestavad normid töösuhteid, töölepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi; Tsiviilõigusrikkumise obj on subjektide varalised õigused). 48. Õigusrikkumiste liigid.- 1. Kuriteod (karistusseadustikus sätestaud tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine) 2. Väärtegu (süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud rahatrahv või 30.p aresti. 3.Tsiviilõigusrik- kumine (Lepingu kohustuste mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes) 4.Distsiplinaarüleastumine (tööõigusrikkumine, mis seisneb töölepingu seadusega kehtestatud kohustuste süülises täitmatajätmises, tööl joobnuna viibimises, tööandja usalduse kaotamises või vääritu teo toimepanemises[ karistused: noomitus, rahatrahv,
,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamatus" on südametunnistuse kohta kirjutatud nii: ,,Omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes ning emotsionaalses kõlbelises enesekontrollis väljenduv isiksuse omadus, süüme". Mina arvan ,et südametunnistus võib funktsioneerida hoiatajana, kui soovitakse teha midagi kõlblusvastast. Kui inimene siiski paneb toime väärteo, hakkab südametunnistus teda n-ö piinama ega anna rahu enne, kui süütegu on heastatud või vähemalt püütud heastada. O. Wilde`i romaani ,,Dorian Gray portree" võib nimetada peategelase südametunnistuse portree kujunemislooks. Kui Dorian väljendas oma soovi igavesti nooreks jääda, vahetas ta portreega kohad. Õigemini kujutas portree nüüd tema esialgu veel rikkumata südametunnistust. Sellest võiks järeldada, et kuna Doriani südametunnistus oli kujutatud portreel, jäi nooruk ise südametunnistuseta
Kuna neil ei olnud teada selle lehekülje administraatori kasutajatunnust ega parooli. Nad poleks tohtinud sisse logida, vaid oleks pidanud kohe teatama administraatorile telefoni teel. Ja see, et nad muutsid salasõna raskendab asjaolusid, kuna võib-olla ei jõudnud e-mail administraatorini. Teiseks raskendab asjaolusid, see et nad lisasid leheküljele teavituse. Mis ei ole nende teha ja nad ei oleks tohtinud üldse mitte midagi seal leheküljel muutma, kuna see pole nende oma. Süütegu kergendab, aga see et nad ei kuritarvitanud informatsiooni mida nad nägid seal leheküljel. Ja nad teavitasid ühe korra administraatorit. Ja see oli neil esmane kord, kus nad niimoodi käitusid. Prokuratuuri arvates tuleks Lauri P. ja Sergeid B. karistada 200-500 trahviga. Teise poole argumendid Mina kui Lauri P. ja Sergei B. kaitsev advokaat ei näeks neile kahele poisile nii suurt rahalist trahvi ette. Nad rikkusid küll seadust ja läksid võõra kasutajaga sisse, kuid nad ei teinud
maailmakuritegu, mille eest vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele võib toimepanija vastutusele võtta riik, kes süüdlase kinni peab. Karistusseadustiku järgi on karistused sõltuvad sellest, kas karistatava teo on toime pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pannud füüsiline või juriidiline isik ja kas toime on pandud kuritegu või väärtegu. Süüteod on kuritegu ja väärtegu. Väärtegu on karistuseadustikus või muus seaduses sättestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest või mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Süüdi saab olla vaid süüvõimeline isik. Isik on süüvõimeline, kui ta: 1)on vähemalt 14a vanune; 2)on võimeline aru saama oma teo keelatusest(psüühikahäired); 3)on võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima. (l.101) Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte,
7. õigusrikkumise liigid Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik. See on juriidilise vastutuse aluseks. Kuriteod karistusseadistikus sättestatud karistatav tegu tegevus v tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus v vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus v sundlõpetamine. Väärteod e. Haldusõigusrikkumised on süütegu, mille eest on põhikaristusena ettenähtud rahatrahv v arest. Väärtegu on kuriteole lähedane süütegu, erineb karistuse raskuse astmest. Tsiviilõigusrikkumised seisneb lepingulise kohustuse mittetäitmises v kahju tekitamises lepinguvälises suhtes. Järgneb lepingus kirjapandud vastutus v kahju tekitamisest tulenev vastutus. Tööõigusrikkumised e. Distsiplinaarsüüteod seisneb töölepingu seadusega kehtestatud
Seega see üks tegu sisaldab 3 erinevat süüteokoosseisu, mis on ka ühtlasi ühest tahtlusest kantud. Reaalkogumiga on tegu siis, kui loomuliku elukäsitlemise järgi on tegu mitme teoga, aga õiguslikult nähakse asja ühe teona. Mitu tegu vastab ühele koosseisule. Tuleb vaadelda 3 võimalust: Korduvus – eriosas (jätkuv, massilisus, järjepidavus, vältavus) nt piinamise koosseis KarS §122 (järjepidev süütegu), nt narkootiliste ainete käitlemine väikestes kogustes, vargus samast allikast, kassapidaja omastab ettevõtte arvelt kas ülekandeid tehes või võttes sularaha (jätkuv süütegu). Kõik osateod peavad olema deliktistruktuuride kõikide osade puhul tuvastatav. Nt isiku kinnihoidmine ühes kohas ja teises kohas kuulub vältava süüteo alla. Seadusainsus – juhul kui kahes iseenesest kohaldamisele kuuluvast ning ideaal- või reaalkogumi moodustavast ..... ebaõigusest. Kolm liiki: 1
järgnevalt:,,Omaenese tegudele ja eesmärkidele antavates kõlbelistes hinnangutes ning emotsionaalses kõlbelises enesekontrollis väljenduv isiksuse omadus, süüme". Mina arvan ,et südametunnistus võib funktsioneerida hoiatajana, kui soovitakse teha midagi kõlblusvastast. Kuid tihti tunnetavad inimesed oma südametunnistust alles peale vale teo sooritamist. Kui inimene siiski paneb toime väärteo, hakkab südametunnistus teda n-ö piinama ega anna rahu enne, kui süütegu on heastatud või vähemalt püütud heastada. O. Wilde`i romaani ,,Dorian Gray portree" võib nimetada peategelase südametunnistuse portree kujunemislooks. Kui Dorian väljendas oma soovi igavesti nooreks jääda, vahetas ta portreega kohad ja seeläbi vahetasid nad kohad. Portree kujutas nüüd tema esialgu veel rikkumata südametunnistust. Sellest võiks järeldada, et kuna Doriani südametunnistus oli kujutatud portreel, jäi nooruk ise südametunnistuseta
õigushüvesid. 34. Mida tähendab süüdimatus Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal - ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või - ei olnud võimeline vastavalt sellele juhtima seoses: 1.vaimuhaigusega; 2.ajutise raske psüühikahäirega; 3.nõrgamõistuslikkusega; 4.nõdrameelsusega või 5.muu raske psüühikahäirega (nt kurttummus, võõrutushäired sõltuvushaigetel jne) 35. Süüteo mõiste Süütegu on süüliselt toime pandud õigusvastane tegu, mis vastab süüteokoosseisule. Süüteod: kuritegudeks ja väärtegudeks. 36. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest. Kuritegu on KarS-is sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus Rahaline karistus Vangistus 37. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest.
majanduslikel põhjustel. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. Tegevuse ümberkorraldamine Tegevuse lõpetamine 16.Milliseid karistusi saab määrata füüsilisele isikule kuriteo eest ja milliseid juriidilisele isikule? Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine 17.Mis on kuritegu? 18.Mis on väärtegu`? Väärtegu on KarSis või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 19.Mis on asjaõigus ASJAÕIGUS on omand ja piiratud asjaõigused: servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus
18. Mida tähendab süüdimatus Psüühiline seisund, mille puhul isik ei ole vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse vm seisundi tõttu võimeline aru saama oma teo ebaõigsusest ega oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. 19. Süüteo mõiste. Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuri- ja väärteguseks. 20. Kuriteo mõiste. Nimeta põhikaristused kuriteo eest Karistusseadustikus sätestatud süütegu, milles süüdi olevale isikule on seaduses ette nähtud rahaline karistus või vangistus või juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Kuritegusid võib kahjustava õigushüve alusel liigitada: isikuvastane, varavastane, omandivastane, keskkonnavastane, riigivastane, poliitiline, ametialane, majanduslik jne. 21. Väärteo mõiste. Nimeta põhikaristused väärteo eest.
Annemai Harak, 12. klass Mis on südametunnistus? Südametunnistus on meelekujutluste, hirmude ja kiusatuste kaos, unistuste põletusahi, urgas nende mõtete jaoks mida häbenetakse. Mina arvan ,et südametunnistus võib funktsioneerida hoiatajana, kui soovitakse teha midagi kõlblusvastast. Kui inimene siiski paneb toime väärteo, hakkab südametunnistus teda n-ö piinama ega anna rahu enne, kui süütegu on heastatud või vähemalt püütud heastada. Südametunnistuse absoluutsuse väitmine muutub võimatuks siis, kui inimeste südametunnistused lähevad üksteisega vastuollu – eriti siis, kui inimene teeb n- ö hea südametunnistusega midagi moraalselt vastuvõetamatut. Näiteks pole mingit kahtlust, et Hitler ja tema kaaskondsed, kes uskusid sügavalt oma ettevõtmisse, ei saanukski teisiti toimida, kuna nad järgisid oma (olgugi
annaabi.ee 
