psüühiline seisund või käitumishäire. Psüühika- ja käitumishäired · Orgaanilised psüühikahäired · Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired · Skisofreenia, skisotüüpsed ja luululised häired · Meeleoluhäired' · Stressiga seotud häired · Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired · Vaimne alaareng · Tavaliselt lapseeas alanud käitumis- ja tundeeluhäired Süüdivus · Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: o Vaimuhaigusega o Ajutise raske psüühikahäirega o Nõrgamõistuslikkusega o Nõdrameelsusega o Muu raske psüühikahäirega. · Süüdimatuse olemasoluks peavad üheaegselt ilmnema nii juriidiliste kui meditsiiniliste tunnuste olemasolu.
ettenähtud õigustav asjaolu (§ 27 alt 2 ja 3) 3. Eksimus õigustavas asjaolus) (§ 31) (kui eksimus, siis tegu õigustatud, kontroll läbi, kui ei, siis ÕV). 1) Asjaolu olemasolu ekslik ettekujutamine (§ 31 I) 2) Asjaolu puudumise ekslik ettekujutamine (§ 31 II) III. Süü 1. Süüpõhimõte (§ 32): isik on süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu 2. Süüvõime (§ 33) 1) Süüdivus ja piiratud süüdivus (§-d 33 alt 1, 34 ja 35) 2) Vanus: vähemalt 14-aastane (§ 33 alt 2) 3) Joove (§ 36) ei välista süüd 4) Juriidilise isiku süüvõime (§ 37) 3. Süüd välistavad asjaolud 1) Süü puudumine ettevaatamatuse korral (§ 38) 2) Keelueksimus (§ 39) (Keelueksimus on see, kui inimene saab aru, mida teeb, aga usub, et see tegu pole keelatud)
• on vähemalt 14-aastane • on võimeline aru saama oma teo keelatusest • on võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima Kes on süüdimatu? • Kui isik ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama ega oma käitumist vastavalt sellele juhtima seoses vaimuhaiguse, ajutise raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkuse, nõdrameelsuse või muu raske psüühhikahäirega • Selle peab tuvastama kohtupsühhiaatriline ekspertiis Piiratud süüdivus • Inimene võib olla vaid “vaimselt piiratud” • Kohus võib karistust kergendada • Joobeseisund ei välista süüd Karistus • Karistus peaks olema süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja peab toimima ennetava vahendina, mis peaks ära hoidma süütegude toimepanemise tulevikus Mille alusel määratakse karistus? • Teo iseloom ja laad • Tahtluse ja ettevaatamatuse liik teo
isiku õigushüvedele. Kollisioon- kohutuste kollisioon on olukord, kus isik peab üheaegselt täitma kahte omavahel vastuolus olevat õiguslikku kohustust ning ühe kohustuse rikkumisel täidab ta samas teist õiguslikku kohustust. Sellisel juhul isik vabaneb vastutusest. Süü Õigusvastase teo eest saab isikut karistada üksnes siis, kui ta on selles süüdi. Süüdi on isik siis, kui ta on süüdiv ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Süüvõime ja süüdivus Süüvõimeline on iga vähemalt neljateist aastane isik, kelle suhtes ei ole tuvastatud süüdivust välistavaid asjaolusid. Iga õigusvõimeline juriidiline isik on süüdiv. Süüdivust välistavad asjaolud on vaimuhaigus, ajutine raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus ja muu raske psüühikahäire. Joobeseisund ei ole süüdivust välistav asjaolu. Hädakaitse piiride mitteületamisel ei ole isik süüdi. Karistuse liigid ja määrad
esinenud ka eksimust teo õigusvastasust välistavas asjaolus ( A tegutses teadlikult, ega kujutanud ette ja ei saanud ette kujutada tegutsemisel asjaolu, mis välistaks teo õigusvastasuse . Samuti ei tulene muudest seadustest A tegevusele õigustavaid asjaolusid. Seega on A tegevus õigusvastane 38 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS, lk 117 3. SÜÜ 3.1 Süü mõiste ja süüdivus Süü moodustab deliktistruktuuri kolmanda ja ühtlasi ka viimase tasandi. Finalistliku deliktistruktuuri olulisemaid muudatusi varasema klassikalise ja neoklassikalise süüteomõistega võrreldes seisneb selles, et süüst räägitakse alles, siis kui isiku tegu on kontrollskeemis läbinud kakas esimest süüteokoosseisu tasandit. See tähendab, et süüvõimetu isiku puhul jääb alles tahtlikult toime pandud tegu, milles ei esine ühtegi õigusvastasust välistavat asjaolu
Järgnevana vaatles süüd välistavaid asjaolusid . Üldiselt võib süüd välistavad asjaolud jagada kahte rühma, süü puudumine süüvõimetuse tõttu ja süüvõimelise isiku süü puudumine teatud tingimustel. 3.2.1.Süü puudumise süüvõimetuse tõttu, . Nendeks kriteeriumiteks on: iga ( alla 14 aastasel isiku puudub süü), süüdimatus ( meditsiinilised tunnused, mille tõttu isik ei ole võimeline aru saama teo kelatusest ega ole ome tegusid võimeline juhtima), piiratud süüdivus ja joove. Kriteeriumitest kahte esimes ( iga ja süüdimatus) leidsid käsitlemist varasemalt. Järgnevana vaatlen piiratud süüdivust ja joovet. 3.2.2. Piiratud süüdivus- Kars prg 35 toob esmakordselt Eesti karistusõigusesse piiratud süüdivuse mõite: kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt 1 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS, lk112- 115 2 Sealsamas, lk 115- 116
erinev. Karistusõigus, mis on suunatud süütegude tõkestamisele, nende vastu võitlemisele, koosneb kaitsvatest õigusnormidest, selles õigusharus on olulise tähtsusega õigusnormi sanktsioon. Sellest tulenevalt on kõigis karistusõiguslike õigusaktide eriosa sätetes alati sõnastatud keelatud käitumine ja selle keelu eiramisega kaasnev sunnivahend ehk dispositsioon ja sanktsioon. Karistusõiguse normide hüpoteesitingimused (subjekti vanus, süüdivus, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud jms) aga on üldjuhul antud aktid üldosas, sest need on ühised kõikidele eriosas sätestatud süüteokoosseisudele. Õigusnormi viitav esitamine õigusnormi sõnastamisel kasutatakse sellist võtet, et õigusnormi loogilise struktuuri mõne elemendina kasutatakse kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi. Sedasi välditakse kord juba sõnastatud sätte kordamist. Võib esineda kahel kujul:
Skeemikogumik lg 20. Järjekord on seaduses rangelt ette antud. Õigusvastasus tähendab, et peab leidma kaasusest mõne õigusvastase asjaolu, mida tuvastada. Õigusvastasusega tuleb tegeleda ainult siis, kui mõni asjaolu tuleneb kaasuse tekstist. Kui on näha, et pole ühtegi õigusvastasuse probleemi, piisab mainimisest, et puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kui kaasuses pole mainitud vanust, siis võib eeldada, et on täisealine kodanik, st süüvõimeline. Süüdivus tuvastatakse ainult konkreetse episoodi puhuks, mitte kogu eluks. 3. Põhidelikt ja tuletised Tegu, mida kontrollime algab põhideliktist. Teatud juhtudel me nendime, et pole tegemist põhideliktiga. Isikud ei vastuta paarikaupa, isegi kui nad tegutsevad koos. Alati tuleb käituda igaühe käitumist eraldi. Põhidelikti tuletised on teod, mille karistatavus vajab lisaks põhideliktile täiendavat põhistuste erilist tuvastamist. Kaasaaitamine ehk osavõtt on üks tuletisi
........................................................................16 5.3. Süüvõime.........................................................................................................17 5.3.1. Süüvõime ea tõttu............................................................................17 5.3.2. Süüvõimetus süüdimatuse tõttu.......................................................17 5.3.3. Piiratud süüdivus..............................................................................18 5.3.4. Joobeseisund.....................................................................................18 5.4. Süüd välistavad asjaolud.................................................................................18 5.4.1. Eksimus teo keelatuses.....................................................................18 5.4.2
Nt. advokatuuriseaduse kohaselt ei pea advokaat politseile teada andma karistusest. Omaabi on lähedane hädakaitsele (AÕS-ist). Jälitustegevuse seadus välja trükkidata. Kui tegu oli ja välistavaid asjaolu ei esine, siis see on õigusvastane tegu. c) kas on süü olemas? Süü on etteheide õigusvastase käitumiseks. Peab olema 14aastane. Süü võib olla olemas, aga mõistust ei ole. Mõned aga on arengu peetusega. 14-18aastased on piiratud teovõimelisusega ja piiratud süüdivus. Süüdivus ja süüdimatus: kui isik on oma vaimse seisundi põhjal (idiootsus, dementsus, shisofreenia või teised meditsiinilised kriteeriumid, mida tuvastab kohtupsühhiaater ja ehk ekspertiis). Kui teo toimepanemise hetkel oli ta vaimse seisundi tõttu, ei saanud ära, et ta käitub keelatud viisil. Seega on ta süüdimatu. Meditsiiniline kriteerium (vaimne seisund) ja õiguslik kriteerium annavad alust rääkida süüdimatusest (ei saa ette heida haiguse tõtu, et ta o süüdi).
48. Süü ja selle välistamine. Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst. Süüvõime - Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Süüdivus - Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: 1) vaimuhaigusega; 2) ajutise raske psüühikahäirega; 3) nõrgamõistuslikkusega; 4) nõdrameelsusega või 5) muu raske psüühikahäirega. Piiratud süüdivus - kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida
see vormel avab õigusnormi loogilise struktuuri mõiste. Põhimõtteliselt koosneb õigusnorm täismahus tema loogilise struktuuri kolmest elemendist : hüpotees, dispositsioon ning sanktsioon. 25. Õigusnormide esitamine õigusaktides. Õigusnorm on alati kolme elemendiline, kuid seaduse paragrahvis ei pea olema kolme õiguselementi. Karistusseadustikus on dispositsioon ja sanktsioon. (kaks elementi) Hüpotees on, aga ta asub karistusseadustiku üldosas. Subjekti vanus ja süüdivus ongi erinevate paragrahvide jaoks. Riigiõiguse puhul on hüpotees ja dispositsioon. Kõik sanktsioonid asuvad karistusseadustikus 10 peatükis. 26. Õiguse allikad. Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest, seda kahes tähenduses: 1) Materiaalses: sotsiaalsed faktorid, mis põhjustavad ning kujundavad riikliku tahte ja on seetõttu õigustloovaks allikaks (st reaalsed ühiskondlikud suhted);
-vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid -võimalust valitud karistusega mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest -õiguskorra kaitsemise huve Karistuse aluseks on isiku süü teo toimepanemisel, mille karistusseadus on kirjeldanud süüteona. Karistuse kergendamine: süüteo toimepanemine ettevaatamatusest, kaasaaitamisel, süüteo katse korral, eksimuse korral õigusevastasust välistaval asjaolul, piiratud süüdivus, keelueksimuse jms korral. Koosseisuvälised karistust kergendavad asjaolud -süüdlase poolt süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine -kahju vabatahtlik hüvitamine -süüdlase süü ülestunnistamisele vabatahtlik ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus -süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul -ähvardusel või sunnil -hingelise erutuse tõttu -raseda või kõrges eas isiku poolt
Karistusõigus, mis on suunatud süütegude tõkestamisele, nende vastu võitlemisele, koosneb kaitsvatest õigusnormidest, selles õigusharus on olulise tähtsusega õigusnormi sanktsioon. Sellest tulenevalt on kõigis karistusõiguslike õigusaktide eriosa sätetes alati sõnastatud keelatud käitumine ja selle keelu eiramisega kaasnev sunnivahend ehk dispositsioon ja sanktsioon. Karistusõiguse normide hüpoteesitingimused (subjekti vanus, süüdivus, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud jms) aga on üldjuhul antud aktid üldosas, sest need on ühised kõikidele eriosas sätestatud süüteokoosseisudele. 8 Õigusnormi viitav esitamine õigusnormi sõnastamisel kasutatakse sellist võtet, et õigusnormi loogilise struktuuri mõne elemendina kasutatakse kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi
ekvivalentsuse printsiipi- sarnaseid juhtumeid tuleb sarnaselt karistada, proportsionaalsuse printsiip- karistus peab olema kuriteoga proportsioonis, võlaprintsiip- kurjategija pidi oma tegude eest vastutama. Kurjategijatel on kindel profiil Sotsioloogiline koolkond- kurjategijaid kolme tüüpi- mõjutatav tüüp (ähvardada), juhuslik kurjategija, mõjutamatud (kohe kinni panna). Hakati kasutama tingimisi karistamist. Mõisted- kuriteo katse, kaasaaitamine, süüdivus. Sünteetilise tehnika leiutamine- nt. erinevate varguste liigitamine. Surmanuhtluse piiramine, hakati rakendama eluaegset sunnitööd. Reformiti karistuse kandmise süsteemi. Auburni süsteem- vaikuse nõue, eraldi kambrid. Londonis loodi oma nõuetele vastav politsei alles 1830ndatel aastatel, varem väga nõrk. Suurt tähelepanu hakati pöörama keskkonna ja kuritegevuse suhetele. Varem oli kuriteos nähtud vaid kurjategijat, keda sai piirata hirmutamisega. 19.saj hakati
Vägivallakuriteo KarS § 266 lg 2 p 2. 21. Ametiisiku mõistes toodud tunnuste selgitus “Ametiisik on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel.” Koosseis nõuab erisubjekti, kes on ametiisik. (teised subjekti tunnused - iga, süüdivus). Teo toimepanemise ajal peab isik olema ametiseisundis. Ametiisik on see, kellel on: 1. Ametiseisund - riigi või KOVi asutuses, organis või avalik-õiguslikus või eraõiguslikus juriidilises isikus. 2. kui temale on pandud haldamis-, järelvalve- või juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad või võimuesindaja ülesanded. Ametiisik teguteb alati teise õigussubjekti ülesannete täitmisel ja teiseks subjektiks on juriidiline isik
-vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid -võimalust valitud karistusega mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest -õiguskorra kaitsemise huve Karistuse aluseks on isiku süü teo toimepanemisel, mille karistusseadus on kirjeldanud süüteona. Karistuse kergendamine: süüteo toimepanemine ettevaatamatusest, kaasaaitamisel, süüteo katse korral, eksimuse korral õigusevastasust välistaval asjaolul, piiratud süüdivus, keelueksimuse jms korral. Koosseisuvälised karistust kergendavad asjaolud -süüdlase poolt süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine -kahju vabatahtlik hüvitamine -süüdlase süü ülestunnistamisele vabatahtlik ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus -süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul -ähvardusel või sunnil -hingelise erutuse tõttu -raseda või kõrges eas isiku poolt -hädakaitsepiiride ületamisel -leppimine kannatanuga
emal, kes tapab oma vastsündinu (sünnitus võis naisele põhjustada erilise emotsionaalse pingeseisundi, milles tema võime oma tegevusest aru saada ja seda juhtida on piiratud, ja seega tema süü väiksem) Jurist vajab hinnanguid, konkreetse isiku psüühikale sellest seisukohast, kas teatud ajavahemikul oli (või ei olnud) häireid selle isiku psüühiliste protsesside kulgemisel. c) süü ja süüvõime; piiratud süüdivus, süüdimatus süü- isikule heidetakse ette, et ta ei käitunud õiguspäraselt, et ta langetas otsuse ebaõiguse kasuks, kuigi ta oleks võinud käituda õiguspäraselt, langetada otsuse õiguse kasuks. Karistusseadustikus on loobutud psühholoogilisest süümõistest ja selle asemele on kasutusele võetud normatiivne süümõiste. Süü karistusseadustikus haarab endasse: 1) süüvõime: süüdivuse ja
Õigusvastasust välistavad asjaolud. Hädakaitse. Hädaseisund. Kohustuste kollisioon. Eksimus õigusvastasust välistavates asjaoludes. Tahtlus või ettevaatamatus süüteokoosseisu subjektiivsete tunnustena. Tahtluse vormid. Kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Ettevaatamatuse vormid: kergemeelsus ja hooletus. Süüteo täideviija ja osavõtjad: kihutaja ja kaasaaitaja. Süüteokaitse. Süü. Süüpõhimõte, süüvõime, süüdivus. Loobumine süüteokatsest. Kuriteo eest kohaldatavad karistused. Rahaline karistus. Vangistus. Juriidilise isiku sundlõpetamine. Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused. Rahatrahv. Arest. Juhtimisõiguse äravõtmine. Füüsilisele isikule süüteo eest kohaldatavad lisakaristused. Tegutsemiskeeld. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine. Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine. Varaline karistus. Väljasaatmine.
isikute osa. Tsiviilõigust üldiselt reguleerib TsüS. Eraldi seadus, mitte õiguse haru. Kui eraldi ei oleks TsüS-st üldosa, siis peaks igas harus kõik mõisted üle kordama. Seetõttu on ühes seaduses pragmaatilisel kaalutlusel toodud välja kõik tsiviilõiguse harusid puudutavate valdkondade mõisted. (Nt isikud on reguleeritud TsüS-s. Tsiviilõiguses eristab isikuid teovõime, kuid karistusõiguses eristab neid süüdivus.) 1.3. Tsiviilõiguse allikad Allikad on kohad, kust me leiame õigust. Õigusallikateks nimetatakse õigusnormide objektiivse esinemise vorme. Tekkeviisist tulenevalt liigituvad tsiviilõiguse allikad kehtestatud õiguseks ja tavaõiguseks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab tsiviilõiguse allikatena seadused ja tavad (TsÜS § 2 lg 1). Tänapäeval on nendeks nt seadused, üldaktid ja määrused.
kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust. Süüpõhimõte Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdivus. Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: 1) vaimuhaigusega; 2) ajutise raske psüühikahäirega; 3) nõrgamõistuslikkusega; 4) nõdrameelsusega või 5) muu raske psüühikahäirega. Juriidilise isiku süüvõime. Süüvõimeline on õigusvõimeline juriidiline isik. KARISTUSTE LIIGID JA MÄÄRAD Kuriteo eest kohaldatavad põhikaristused Rahaline karistus
annaabi.ee 
