suhtlemise madal tase. Nõrdameelsus · Mälu- ja mõtlemishäired sellisel tasemel, et nad häirivad inimese igapäevast elu ja toimetulekut. · Intellekti ja mälu tuntav langus · Häire aluseks autonoomselt degenereerinud peaaju või süsteemne haigus või kahjustus Muu raske psüühikahäire · Raske isiksusehäire, rasked võõrutusnähud sõltuvushaigetel, kurttummus jms. Piiratud süüdivus · Kerge nõrgamõistlikkus · Algav või kergekujuline nõdrameelsus · Skisofreenikud, kellel pole teo toimepanemise hetkel ilmekaid psühhootilisi sümptomeid Problemaatilised olukorrad · Kirjaoskamatus normaalse intellekti foonil (nt tänavalapsed, mustlased) · Erinev elukeskkond, kultuurierinevused · Arengu tunduva hilistumise tõttu hooldusasutusse sattumine · Intellektuaalse defekti varjumine soodsate olude taha
ettenähtud õigustav asjaolu (§ 27 alt 2 ja 3) 3. Eksimus õigustavas asjaolus) (§ 31) (kui eksimus, siis tegu õigustatud, kontroll läbi, kui ei, siis ÕV). 1) Asjaolu olemasolu ekslik ettekujutamine (§ 31 I) 2) Asjaolu puudumise ekslik ettekujutamine (§ 31 II) III. Süü 1. Süüpõhimõte (§ 32): isik on süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu 2. Süüvõime (§ 33) 1) Süüdivus ja piiratud süüdivus (§-d 33 alt 1, 34 ja 35) 2) Vanus: vähemalt 14-aastane (§ 33 alt 2) 3) Joove (§ 36) ei välista süüd 4) Juriidilise isiku süüvõime (§ 37) 3. Süüd välistavad asjaolud 1) Süü puudumine ettevaatamatuse korral (§ 38) 2) Keelueksimus (§ 39) (Keelueksimus on see, kui inimene saab aru, mida teeb, aga usub, et see tegu pole keelatud)
• on vähemalt 14-aastane • on võimeline aru saama oma teo keelatusest • on võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamale juhtima Kes on süüdimatu? • Kui isik ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama ega oma käitumist vastavalt sellele juhtima seoses vaimuhaiguse, ajutise raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkuse, nõdrameelsuse või muu raske psüühhikahäirega • Selle peab tuvastama kohtupsühhiaatriline ekspertiis Piiratud süüdivus • Inimene võib olla vaid “vaimselt piiratud” • Kohus võib karistust kergendada • Joobeseisund ei välista süüd Karistus • Karistus peaks olema süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja peab toimima ennetava vahendina, mis peaks ära hoidma süütegude toimepanemise tulevikus Mille alusel määratakse karistus? • Teo iseloom ja laad • Tahtluse ja ettevaatamatuse liik teo
isiku õigushüvedele. Kollisioon- kohutuste kollisioon on olukord, kus isik peab üheaegselt täitma kahte omavahel vastuolus olevat õiguslikku kohustust ning ühe kohustuse rikkumisel täidab ta samas teist õiguslikku kohustust. Sellisel juhul isik vabaneb vastutusest. Süü Õigusvastase teo eest saab isikut karistada üksnes siis, kui ta on selles süüdi. Süüdi on isik siis, kui ta on süüdiv ning puuduvad süüd välistavad asjaolud. Süüvõime ja süüdivus Süüvõimeline on iga vähemalt neljateist aastane isik, kelle suhtes ei ole tuvastatud süüdivust välistavaid asjaolusid. Iga õigusvõimeline juriidiline isik on süüdiv. Süüdivust välistavad asjaolud on vaimuhaigus, ajutine raske psüühikahäire, nõrgamõistuslikkus, nõdrameelsus ja muu raske psüühikahäire. Joobeseisund ei ole süüdivust välistav asjaolu. Hädakaitse piiride mitteületamisel ei ole isik süüdi. Karistuse liigid ja määrad
esinenud ka eksimust teo õigusvastasust välistavas asjaolus ( A tegutses teadlikult, ega kujutanud ette ja ei saanud ette kujutada tegutsemisel asjaolu, mis välistaks teo õigusvastasuse . Samuti ei tulene muudest seadustest A tegevusele õigustavaid asjaolusid. Seega on A tegevus õigusvastane 38 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS, lk 117 3. SÜÜ 3.1 Süü mõiste ja süüdivus Süü moodustab deliktistruktuuri kolmanda ja ühtlasi ka viimase tasandi. Finalistliku deliktistruktuuri olulisemaid muudatusi varasema klassikalise ja neoklassikalise süüteomõistega võrreldes seisneb selles, et süüst räägitakse alles, siis kui isiku tegu on kontrollskeemis läbinud kakas esimest süüteokoosseisu tasandit. See tähendab, et süüvõimetu isiku puhul jääb alles tahtlikult toime pandud tegu, milles ei esine ühtegi õigusvastasust välistavat asjaolu
Järgnevana vaatles süüd välistavaid asjaolusid . Üldiselt võib süüd välistavad asjaolud jagada kahte rühma, süü puudumine süüvõimetuse tõttu ja süüvõimelise isiku süü puudumine teatud tingimustel. 3.2.1.Süü puudumise süüvõimetuse tõttu, . Nendeks kriteeriumiteks on: iga ( alla 14 aastasel isiku puudub süü), süüdimatus ( meditsiinilised tunnused, mille tõttu isik ei ole võimeline aru saama teo kelatusest ega ole ome tegusid võimeline juhtima), piiratud süüdivus ja joove. Kriteeriumitest kahte esimes ( iga ja süüdimatus) leidsid käsitlemist varasemalt. Järgnevana vaatlen piiratud süüdivust ja joovet. 3.2.2. Piiratud süüdivus- Kars prg 35 toob esmakordselt Eesti karistusõigusesse piiratud süüdivuse mõite: kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt 1 J. Sootak, P. Pikamäe, Karisusseadustik kommenteeritud väljaanne, Tallinn, Juura, Õigusteabe AS, lk112- 115 2 Sealsamas, lk 115- 116
erinev. Karistusõigus, mis on suunatud süütegude tõkestamisele, nende vastu võitlemisele, koosneb kaitsvatest õigusnormidest, selles õigusharus on olulise tähtsusega õigusnormi sanktsioon. Sellest tulenevalt on kõigis karistusõiguslike õigusaktide eriosa sätetes alati sõnastatud keelatud käitumine ja selle keelu eiramisega kaasnev sunnivahend ehk dispositsioon ja sanktsioon. Karistusõiguse normide hüpoteesitingimused (subjekti vanus, süüdivus, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud jms) aga on üldjuhul antud aktid üldosas, sest need on ühised kõikidele eriosas sätestatud süüteokoosseisudele. Õigusnormi viitav esitamine õigusnormi sõnastamisel kasutatakse sellist võtet, et õigusnormi loogilise struktuuri mõne elemendina kasutatakse kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi. Sedasi välditakse kord juba sõnastatud sätte kordamist. Võib esineda kahel kujul:
Skeemikogumik lg 20. Järjekord on seaduses rangelt ette antud. Õigusvastasus tähendab, et peab leidma kaasusest mõne õigusvastase asjaolu, mida tuvastada. Õigusvastasusega tuleb tegeleda ainult siis, kui mõni asjaolu tuleneb kaasuse tekstist. Kui on näha, et pole ühtegi õigusvastasuse probleemi, piisab mainimisest, et puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kui kaasuses pole mainitud vanust, siis võib eeldada, et on täisealine kodanik, st süüvõimeline. Süüdivus tuvastatakse ainult konkreetse episoodi puhuks, mitte kogu eluks. 3. Põhidelikt ja tuletised Tegu, mida kontrollime algab põhideliktist. Teatud juhtudel me nendime, et pole tegemist põhideliktiga. Isikud ei vastuta paarikaupa, isegi kui nad tegutsevad koos. Alati tuleb käituda igaühe käitumist eraldi. Põhidelikti tuletised on teod, mille karistatavus vajab lisaks põhideliktile täiendavat põhistuste erilist tuvastamist. Kaasaaitamine ehk osavõtt on üks tuletisi
........................................................................16 5.3. Süüvõime.........................................................................................................17 5.3.1. Süüvõime ea tõttu............................................................................17 5.3.2. Süüvõimetus süüdimatuse tõttu.......................................................17 5.3.3. Piiratud süüdivus..............................................................................18 5.3.4. Joobeseisund.....................................................................................18 5.4. Süüd välistavad asjaolud.................................................................................18 5.4.1. Eksimus teo keelatuses.....................................................................18 5.4.2
Nt. advokatuuriseaduse kohaselt ei pea advokaat politseile teada andma karistusest. Omaabi on lähedane hädakaitsele (AÕS-ist). Jälitustegevuse seadus välja trükkidata. Kui tegu oli ja välistavaid asjaolu ei esine, siis see on õigusvastane tegu. c) kas on süü olemas? Süü on etteheide õigusvastase käitumiseks. Peab olema 14aastane. Süü võib olla olemas, aga mõistust ei ole. Mõned aga on arengu peetusega. 14-18aastased on piiratud teovõimelisusega ja piiratud süüdivus. Süüdivus ja süüdimatus: kui isik on oma vaimse seisundi põhjal (idiootsus, dementsus, shisofreenia või teised meditsiinilised kriteeriumid, mida tuvastab kohtupsühhiaater ja ehk ekspertiis). Kui teo toimepanemise hetkel oli ta vaimse seisundi tõttu, ei saanud ära, et ta käitub keelatud viisil. Seega on ta süüdimatu. Meditsiiniline kriteerium (vaimne seisund) ja õiguslik kriteerium annavad alust rääkida süüdimatusest (ei saa ette heida haiguse tõtu, et ta o süüdi).
48. Süü ja selle välistamine. Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst. Süüvõime - Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Süüdivus - Isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses: 1) vaimuhaigusega; 2) ajutise raske psüühikahäirega; 3) nõrgamõistuslikkusega; 4) nõdrameelsusega või 5) muu raske psüühikahäirega. Piiratud süüdivus - kui isiku võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida
see vormel avab õigusnormi loogilise struktuuri mõiste. Põhimõtteliselt koosneb õigusnorm täismahus tema loogilise struktuuri kolmest elemendist : hüpotees, dispositsioon ning sanktsioon. 25. Õigusnormide esitamine õigusaktides. Õigusnorm on alati kolme elemendiline, kuid seaduse paragrahvis ei pea olema kolme õiguselementi. Karistusseadustikus on dispositsioon ja sanktsioon. (kaks elementi) Hüpotees on, aga ta asub karistusseadustiku üldosas. Subjekti vanus ja süüdivus ongi erinevate paragrahvide jaoks. Riigiõiguse puhul on hüpotees ja dispositsioon. Kõik sanktsioonid asuvad karistusseadustikus 10 peatükis. 26. Õiguse allikad. Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest, seda kahes tähenduses: 1) Materiaalses: sotsiaalsed faktorid, mis põhjustavad ning kujundavad riikliku tahte ja on seetõttu õigustloovaks allikaks (st reaalsed ühiskondlikud suhted);
1. RIIGI TUNNUSED (ÕIGUSÕPETUS, LK. 11-14) Riigile on omased kolm tunnust 1) avalik võim, 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ning 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikust seotud. Riik AVALIK VÕIM RAHVAS - TERRIOORIUM -kodanikud seadusandli -riigiga piiratud maismaa - -territoriaal- ja sisseveed k -õhuruum nende kohal kodakondsuseta -täidesaatev -maapõu nende all -atmosfääris asuvad riigi lennu- ja ...
Karistusõigus, mis on suunatud süütegude tõkestamisele, nende vastu võitlemisele, koosneb kaitsvatest õigusnormidest, selles õigusharus on olulise tähtsusega õigusnormi sanktsioon. Sellest tulenevalt on kõigis karistusõiguslike õigusaktide eriosa sätetes alati sõnastatud keelatud käitumine ja selle keelu eiramisega kaasnev sunnivahend ehk dispositsioon ja sanktsioon. Karistusõiguse normide hüpoteesitingimused (subjekti vanus, süüdivus, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud jms) aga on üldjuhul antud aktid üldosas, sest need on ühised kõikidele eriosas sätestatud süüteokoosseisudele. 8 Õigusnormi viitav esitamine õigusnormi sõnastamisel kasutatakse sellist võtet, et õigusnormi loogilise struktuuri mõne elemendina kasutatakse kas sama õigusakti mõnes teises sättes või mõnes teises õigusaktis sõnastatud elementi
1.Õigus ja kohtukorraldus. Põhiline oli kombeõigus. Et iga maa oli vastava õiguse loojaks, nimetati seda õigust maaõiguseks, mis eksisteeris osalt kombeõigusena, osalt rahvakogu otsustena. Ka Vana-Eesti kõige vanemaks õigusemõistmise viisiks oli omaabi. Tsiviilasjade kohta andmeid eriti ei ole, kuid kriminaalõiguslikes tüliküsimustes pidi kahjusaama enamikes asjades ise nõudma kahju heastamist. Süüteod ühiskonna vastu nagu reetmine, kindlustustöödest eemalehoidumine jne leidsid arutamist rahvakogudes- kärajäil, mis olid ühtlasi ka kohtuasutusteks. Käräjad tegid asja kohta üldise otsuse, kuna täpsema otsuse langetajaks ja otsusetäideviijaks oli vanematekogu. Vanematekogu valvas reeglitest kinnipidamist, täpse ja õiglase karistuse määramise ning otsuse kiire täidesaatmise järele. Otsese faktilise materjali puudumisel võidi arvestada ka kaudseid tõendeid nn jumala tunnistust. Selleks kasutati mõnda looma või eset ning tehti nendega mingi p...
1. Elu vastu suunatud kuriteod Tapmine, mõrv (kvalifitseerivate tunnuste sisu), tapmise vähemohtlikud koosseisud. Tapmine – teise isiku surma tahtlik põhjustamine suvalise teoga. Tapmine on põhikoosseis. Õigushüve on teise inimese elu. Seetõttu ongi dispositsioonis teise inimese tapmise eest Kvalifitseerimine eeldab, et see § ei ole seotud kergendavate või raskendavate asjaoludega. Erisus võrreldes teiste koosseisudega – surma põhjustamine ettevaatamatusest. Tagajärje delikt – tagajärjeks on teise inimese surm. Ehk tegu on lõpule viidud, kui teine isik sureb. Millal algab elu? Sündimise hetkest. Süüteokoosseis – Tapmine on võimalik, mis tahes suvalise teoga ( näiteks: püstolilask, mürgitamine, jne). Oluline on põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel. Erikoosseis – Tegevusetusega tapmine eeldab, et teo toimepanija oleks õiguslikult kohustatud kannatanu surma ära hoidma (näiteks: arstid). Vahendlik täideviija – isik, kes paneb süüteokoosse...
-vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid -võimalust valitud karistusega mõjutada süüdlast hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest -õiguskorra kaitsemise huve Karistuse aluseks on isiku süü teo toimepanemisel, mille karistusseadus on kirjeldanud süüteona. Karistuse kergendamine: süüteo toimepanemine ettevaatamatusest, kaasaaitamisel, süüteo katse korral, eksimuse korral õigusevastasust välistaval asjaolul, piiratud süüdivus, keelueksimuse jms korral. Koosseisuvälised karistust kergendavad asjaolud -süüdlase poolt süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine -kahju vabatahtlik hüvitamine -süüdlase süü ülestunnistamisele vabatahtlik ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus -süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul -ähvardusel või sunnil -hingelise erutuse tõttu -raseda või kõrges eas isiku poolt -hädakaitsepiiride ületamisel -leppimine kannatanuga
emal, kes tapab oma vastsündinu (sünnitus võis naisele põhjustada erilise emotsionaalse pingeseisundi, milles tema võime oma tegevusest aru saada ja seda juhtida on piiratud, ja seega tema süü väiksem) Jurist vajab hinnanguid, konkreetse isiku psüühikale sellest seisukohast, kas teatud ajavahemikul oli (või ei olnud) häireid selle isiku psüühiliste protsesside kulgemisel. c) süü ja süüvõime; piiratud süüdivus, süüdimatus süü- isikule heidetakse ette, et ta ei käitunud õiguspäraselt, et ta langetas otsuse ebaõiguse kasuks, kuigi ta oleks võinud käituda õiguspäraselt, langetada otsuse õiguse kasuks. Karistusseadustikus on loobutud psühholoogilisest süümõistest ja selle asemele on kasutusele võetud normatiivne süümõiste. Süü karistusseadustikus haarab endasse: 1) süüvõime: süüdivuse ja
Õigusvastasust välistavad asjaolud. Hädakaitse. Hädaseisund. Kohustuste kollisioon. Eksimus õigusvastasust välistavates asjaoludes. Tahtlus või ettevaatamatus süüteokoosseisu subjektiivsete tunnustena. Tahtluse vormid. Kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. Ettevaatamatuse vormid: kergemeelsus ja hooletus. Süüteo täideviija ja osavõtjad: kihutaja ja kaasaaitaja. Süüteokaitse. Süü. Süüpõhimõte, süüvõime, süüdivus. Loobumine süüteokatsest. Kuriteo eest kohaldatavad karistused. Rahaline karistus. Vangistus. Juriidilise isiku sundlõpetamine. Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused. Rahatrahv. Arest. Juhtimisõiguse äravõtmine. Füüsilisele isikule süüteo eest kohaldatavad lisakaristused. Tegutsemiskeeld. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine. Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine. Varaline karistus. Väljasaatmine.
isikute osa. Tsiviilõigust üldiselt reguleerib TsüS. Eraldi seadus, mitte õiguse haru. Kui eraldi ei oleks TsüS-st üldosa, siis peaks igas harus kõik mõisted üle kordama. Seetõttu on ühes seaduses pragmaatilisel kaalutlusel toodud välja kõik tsiviilõiguse harusid puudutavate valdkondade mõisted. (Nt isikud on reguleeritud TsüS-s. Tsiviilõiguses eristab isikuid teovõime, kuid karistusõiguses eristab neid süüdivus.) 1.3. Tsiviilõiguse allikad Allikad on kohad, kust me leiame õigust. Õigusallikateks nimetatakse õigusnormide objektiivse esinemise vorme. Tekkeviisist tulenevalt liigituvad tsiviilõiguse allikad kehtestatud õiguseks ja tavaõiguseks. Tsiviilseadustiku üldosa seadus sätestab tsiviilõiguse allikatena seadused ja tavad (TsÜS § 2 lg 1). Tänapäeval on nendeks nt seadused, üldaktid ja määrused.
ÄRIÕIGUS Lektor Harland Paas ÄRIÕIGUSE LOENGUKONSPEKT Üldmõisted Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
