Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab mõlemaid süüteo liike ja enne väärtegusid nimetati haldusõigusrikkumisteks.Enam pole eraldi väärteo seadustikku,sest väärteod on sätestatud nii KarS-is kui ka teistes seadustes. Kriminaalkoodeks oli vastu võetud 1961 aastal(ENSV kriminaalkoodeks), alates aastast 1992 jäi ainult kriminaalkoodeks. Teoreetilised lähtekohad kriminaalõiguses on säilinud veel Venemaal, Ukrainas,Valgevenes,Leedus,Lätis.meie karistusõigus võttis malli põhiliselt
· muu seaduses ettenähtud õigusvastasust välistav asjaolu. Esimese astme kuritegu tegu, mille eest on seadusandja ette näinud karistuseks rahalise karistuse ja tähtaegse vangistuse viieks aastaks või enam või eluaegse vangistuse ja juriidilisele sundlõpetamise. Teise astme kuritegu tegu, mille eest on ette nähtud kas rahalise karistuse, rahalise karistuse või vangistuse, või vaid vangistuse alla viie aasta. Karistus: Karistus süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib ennetava vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toimepanemist tulevikus või vähemalt selle toimepanemist piirama. Põhikaristus füüsilisele isikule kuriteo eest: · rahaline karistus, · vangistus. Lisakaristus füüsilisele isikule kuriteo eest: · tegutsemiskeeld, · ettevõtluskeeld, · sõiduki juhtimise äravõtmine,
vangstus kuni viis aastat, rahaline karistus või arest. Väärtegudel astmed puuduvad. Karistusseadustiku kehtivus Ajaline kehtivus Seadusel, mis kergendab karistust või dekriminaliseerib kuriteo on tagasiulatuv jõud ning vastupidiselt ei ole. Eesti karistusõigus kehtib Eesti Vabariigi territooriumil ning õhu- või meresõiduki suhtes, ükskõik kus see ka ei asu. Süüteo koosseis on teo kirjeldus. Süüteo koosseisu on kahte liiki. I Süüteo objektiivsed tunnused- kus, kuidas, mida kasutades, kelle suhtes jne II Süüteo subjektiivsed tunnused- vaimne häire, traumad, tahtlik on tegu siis, kui isik soovib teo tagajärje saabumist ja teab selle õigusvastasusest. Teo toimepanemine Teo paneb toime isik, kes teeb isiklikult või teist isikut ära kasutades. Lisaks toimepanijatele võib kuriteo puhul olla ka osavõtja või kihutaja. Üks osavõtjatest võib olla kaasaaitaja (see,
• Kohustuste kollisioon – nt valvur lahkub valvepostilt, et abistada hukkumisohus inimest • Eksimus – oma käitumise asjaolude ebaõige hindamine • Seaduslikkus – nt kuriteo matkimine Mõisted • Tahtlus – kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus • Kavatsetus – isik seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava teo toimepanemise • Otsene tahtlus – isik teab, et paneb toime süüteokoosseisule vastava teo • Kaudne tahtlus – isik paneb toime süüteo ning teab, et saabub süüteokoosseisule vastav asjaolu • Ettevaatamatus – hoolsuskohustuse mittejärgimisest tulenev kergemeelsus või hooletus Millal on/ei ole tegu karistatav? • Kui isik vabatahtlikult katkestab süüteo toimepanemise, siis vabaneb ta süüst vabatahtliku loobumise pärast • Nt süüteo ettevalmistamine on karistatav vaid siis, kui see on seaduses nii öeldud § 189. Narkootilise ja psühhotroopse aine levitamise
Kehtib ka näiteks Eestis registreeritud lennukile või laevale, sõltumata tema asukohast. TAGASIULATUVA JÕU OLEMUS Näiteks kui uus seadus leevendab, välistab või kergendab mõnda eelneva seaduse sätet, siis kohaldatakse seda ka tagasiulatuvalt. Samuti võib tegemist olla juhuga, kui uus seadus muudab varem kuriteona karistatud teo väärteoks. 4. Dispositsiooni mõiste ja liigid §12 lg 1 Dispositsioon on süüteo asjaolude kirjeldus Dispositsiooni liigid: 1) lihtne seaduse tekstis on toodud teo elemendid 2) viiteline tehakse viide mõnele teisele KarSi paragrahville, lõikele või punktile 3) blanketne peame pöörduma mõne muu seaduse poole väljaspool KarSi. 5. Korduvus ja jätkuvus Korduv süütegu ehk retsidiiv. Raskendav asjaolu. Eeldatakse samaliigilise teo toimepanemist. Vahepeal on süüdi mõistetud.
Väärtegusid võib erinevalt kuritegudest sätestada karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes (näiteks liiklusseaduses). Kuritegu jaguneb esimese astme (karistatakse rohkem kui viis aastat) ning teise astme (vangla või rahatrahv) kuritööks. Hädakaitse on soov kaitsta ennast, firmat või riiki, eeldab õigusvastast rünnet. Esineb ka näiline hädakaitse (hädakaitse seisund tuleneb valedest faktidest; näiteks mängupüstoliga ähvardamine). Karistust kergendavad asjaolud on süüteo sooritamine õigusvastase käitumisega esile kutsutud hingelise erutuse mõjul, süüteo sooritamine rasedana või kõrges eas, süüteo sooritamine hädakaitse piiride ületamisel, kahjulike tagajärgede ära hoidmine, kannatanule abi andmine, kahju vabatahtlik hüvitamine, süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus, süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul, süüteo toimepanemine ähvarduse või sunni mõjul
lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda. Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad sõltumata teo toime panemise ajast, so.nimetatud süüteod on aegumatud. Karistusseaduse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: 1) Eesti territooriumil; 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil (või selle vastu), sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest (KarS § 6). Eesti Karistusseadus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, ja seda teo toime panemise koha õigusest sõltumata, kui see tuleneb välislepingust (§ 8) või kui on toime pandud esimese astme kuritegu, millega kahjustati Eesti elanikkonna elu ja tervist või Eesti riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või keskkonda (§ 9).
printsiip, vastutuse valtimatuse printsiip, õiglus ja humaansuse printsiip, isikuvabaduse kaitse printsiip ning kuriteo seadusega maaratlemise printsiip. 2 2. KARISTUSEADUSTIKU KEHTIVUS Käesolevas peatükis käsitlen milline on karistuseadustiku ajaline kehtivus ning milline on ruumiline kehtivus ning nimetan maailmakuriteod. Karistuseadustik kehtib kõigi süüteo toime pannud teo- ning süüvõimeliste füüsiliste isikute kohta olenemata kodakondsusest. Süütegude eest võetakse vastutusele ka välisriikide kodanikud juhul kui isikul ei ole välislepingutest tulenevat puutumatust. Samamoodi võetakse vastutusele ka eraõiguslikud juriidilised isikud. 2.1 Karistuseadustiku ajaline kehtivus Karistusseadustik kehtib ajaliste piiridega paika pandult, kindlal territooriumil ning teatud isikute suhtes
vabasta vastutusest. Karistusõiguse ühed olulisemad põhimõtted on: · iga süütegu toob kaasa karistuse; · seadusega saab mingi teo tunnistada kuriteoks. Väljavõte karistusseadusest § 2. Karistamise alus (1) Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. (2) Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. (3) Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. (4) Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal. 5 Väljavõte karistusseadusest § 5. Karistusseaduse ajaline kehtivus (1) Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. (2) Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab
isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. (4) Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast. Seadus välistab teo karistatavuse kui vastav karistusnorm on uues seaduses tühistatud.Kas terve koosseis või osa sellest;kui tegemist blanketse normiga, siis osa tegusid on muutunud mittekaristatavaks seoses mingi eriseaduse muudatuse tõttu. Blanketne on koosseis, kus osutatakse mõne teise õigusharu normatiivaktile, mille rikkumine moodustab süüteo. I. Karistusseaduse tagasiulatuva kohaldamise keeld Täpsem selgitus § 5 ja antud põhimõte keelab peale toimepanemist loodud või raskendatud karistusõigust tagantjärgi nendele tegudele kohaldada e.kurjategia õigusliku positsiooni tagantjärgi raskendamine on keelatud. § 6. Karistusseaduse ruumiline kehtivus (1) Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil.
kuritegudest karistusseadustiku kõrval ka teistes seadustes, näiteks liiklusseaduses. 96. Kuriteo eest kohaldatavad karistused. Rahaline karistus, vangistus, juriidilise isiku sundlõpetamine; füüsilisele isikule lisakaristused- tegutsemiskeeld, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, varaline karistus, väljasaatmine 97. Karistamise alus. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. KERGENDAVAD: 1)süüteo kahjulike tagajärgede ärahoidmine, samuti abi andmine kannatanule vahetult pärast süüteo toimepanemist; 2)kahju vabatahtlik hüvitamine; 3)süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine; 4)süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul;
Kas kohus nagu institutsioon või inimesena? Mida selle kohtu all mõeldakse. KÕ määrab ka võimalikud karistatavate tegude hindamise reeglite (üldosa) => kolmeastmeline süsteem. KÕ määrab ette võimalikud karistused süütegude eest, kuid ka muud mõjuvahendid. Nii pea, kui jutu karistustest või karistatavusest, siis neid ükski mu akt ei määratle, peake seadust. KarS üldosa laieneb kõigile süütegudele (nii kuritegudele, kui ka väärtegudele). Järelikult on 2 eriosa. Sest süüteo mõte ja mõiste oli see, et ühtlustada KÕ ja viia seda kooskõla Euroopa riikide; ühtlustada termineid; vältida dubleerimist => KarS vastuvõtmine. Miks KÕ vaja on? mis on teoreetilin alus? KÕ aluseks on üldreeglina õigushüveteooria. Õigushüved on need, mida tuleb kaitsta. Kui meil varem KÕ on ühiskonna ohtlikus (kuriteod on ühiskonna ohtlikuks, siis tuleb seda karistada). Meil on loobutud sellest. Meil on individuaalne vastutus.
SISSEJUHATUS Riigikogu poolt 06 juunil 2001.a vastu võetud ja 01. septembril 2002.a jõustunud karistusseadustikuga loobutakse senisest nõukogude kriminaalõiguse neljaelemendilisest deliktistruktuurist. Kasutusele võetud finalistlik delikti struktuuri, mis on välja arendatud klassikalisest deliktistruktuurist. Finalistlik süüteo mõiste erineb põhimõtteliselt senisest, tuues Eesti karistusõigusesse uusi mõisteid ja andes neile ka uue sisu. Finalistliku deliktistruktuuri järgi on süütegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu. Teo karistatavuse tuvastamiseks on olemas kindel kontrollskeem. Materjalis antakse ülevaate deliktistruktuurist ja selle sisu elementidest lähtuvalt õigusteoreetilistest käsitlustest ja seotakse selle praktilise kaasusnäitega. Materjal koosneb neljast osast. Esimeses osas
.....................8 1.4.1. Karistusseaduse ajalise kehtivuse üldpõhimõtted................................8 1.4.2. Karistusõiguse ruumilise kehtivuse üldpõhimõtted.............................8 1.4.3. Karistusseaduse isikulise kehtivuse üldpõhimõtted.............................9 2. Süüteomõiste ja delikatistruktuur.......................................................................................10 2.1. Süüteo materiaalne ja formaalne määratlus.........................................................10 2.2. Õigusdogmaatiline süstemaatiline süüteomõiste ehk deliktistruktuur................10 2.2.1. Deliktistruktuur KrK järgi....................................................................11 2.2.2. Deliktistruktuur KarS järgi...................................................................11 2.2.3
6. töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. ERISUSED: 1. rasedaga või väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus (va pankroti korral, peab tööandjat teavitama rasedusest õigeaegselt) 2. töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus 95. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu Karistamise alus: Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Süütegu on karistusseadustiku kohaselt karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu on niisugune süütegu, mille kirjeldus on esitatud karistusseadustikus ja mille eest
arvutiprogrammi 50 000 kuni 250 000 arvutiprogrammi kuni kolme aastase reprodutseerimise 000 krooni (KarS § reprodutseerimise vangistusega (KarS § eest levitamise 222 lg 2, KarS § 44 eest levitamise 222 lg 1). Seejuures eesmärk. lg 8). Seejuures eesmärk konfiskeerib kohus konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise süüteo vahetuks objektiks toimepanemise olnud eseme. vahetuks objektiks olnud eseme. Arvutiprogrammi rahalise karistusega Autoriõiguste karistatakse füüsilist ebaseadusliku 50 000 kuni 250 000 rikkumist takistava isikut rahalise karistuse
Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Tahtlus (§ 16) tahtlik tegevus, kui seda soovitakse. Ennem on mõte ees, seejärel tegu järgi. Tahtluse viisid: 1) kavatsetus süüdlane seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Näited. 1) kindlustushüvitis (sõidan auto katki meelega) 2) otsene tahtlus isik teab, et paneb toime süüteo tahab ja paneb selle toime 3) kaudne tahtlus kui isik peab võimalikuks suuteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda (kui näiteks ründan noaga, siis on tõenäoline, et inimene sureb see ongi kaudse tahtlusega) Ettevaatamatus (§ 18). Kuidas teha vahet kas on kaudne tahtlus või ettevaatamatus? Selleks tuleb analüüsida intellektuaalset elementi (mõlemal on see, et isik on teadlik süüteo koosseisu objektiivsetest oludest
Skeemikogumik lk 16! (mitu koosseisu § 206 asemel § 209 õige) 3.4.2. Ideaalkogum Üks tegu, mis vastab kahele koosseisule. Vastutab § 63 lg 1 alusel. 3.4.3. Reaalkogum Vähemalt 2 tegu ja 2 paragrahvi 3.4.4. Mitteehtne kogum 3.4.5. Ne bis in idem 3.6. Aegumine – II kursuse kaasustes ette ei tule 3.6.1. Mõiste, materiaal- ja menetlusõigulik käsitlus 3.6.2. Süüteo ja otsuse täitmise aegumine (§-d 81-82) 4. Karistusseaduse kehtivuspiirid – kaasustes sellega tegemist pole 4.1. Ajaline kehtivus (§ 5) 4.2. Ruumiline kehtivus (§-d 6, 8-9) 4.3. Isikuline kehtivus (§ 7) 4.4. Asenduspõhimõte 4.5. Kehtivuspõhimõtete konkurents 5. Süüteo toimepanemise aeg ja koht (§-d 10-11) – kogumi küsimuse lahendamisel arvestada. III. SÜÜTEOMÕISTE JA DELIKTISTRUKTUUR 1
karistusega 50 000 Politseiprefektuur või kuni 250 000 000 kohus konfiskeerib kroonini (KarS § 224 väärteo toimepanemise lg 2). Kohus vahetuks objektiks konfiskeerib süüteo olnud eseme (AutÕS § toimepanemise 811 lg 5). vahetuks objektiks Piraatkoopiaga olnud eseme (KarS § kauplemisega seotud 224 lg 3) väärtegude kohtuvälised
kriminaalvastutus (kuriteod), haldusvastutus (väärteod), tsiviilvastutus (eraõiguserikkumised), distsiplinaarvastutus (siseõigus jm) vastutusest vabastavaid fakte: Juriidilisest vastutusest vabastavad asjaolud: süüdimatus, teo- või otsusevõimetus rikkujast mittesõltuvad asjaolud (vääramatu jõud, hädaseisund jm) armuandmine ja amnestia aegumine teatud juhtudel poolte kokkulepe, kahju hüvitamine vm teod (peamiselt eraõiguses) 74 tutvusta süüteo mõistet ja süütegude liike sh kuritegude raskusastmeid. Miks võiks sinu meelest olla mõistlik süütegusid liigitada, Süütegu on .... seaduses sätestatud karistatav tegu. Süüteod on kuriteod ja väärteod Kuritegu on karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine Väärtegu on ...
kohaldatavad. Eriosa ülesanne ongi koosseisude määratlemine ja nende sidumine karistustega. Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse seadustiku erisosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. Üldine põhimõte, et kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusevastane ja isik on toimepanemises süüdi. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Karistuseadustik annab süütegude liigid. Süüteod on kuriteod ja väärteod - Eeskirjad, mille rikkumise eest on seadustikuga ette nähtud vastutus väärteo eest, kehtestatakse seadusega, Vabariigi Valitsuse määrusega vôi Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Valla- ning
Kirjeldavad - Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida mitmetimõistmised. 25. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest. -Nt Finantsõigus: regul.riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Karistusõigus: on suunatud võitlusele süütegude vastu, rak.karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Normid määravad ära kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida kohaldada tegusid toimepannud isikute suhtes. 26. Õigusperekonnad.- Õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeva tuntumad perkonnad on romaani-germaani ja anglo-ameerika. Nendesse perkondadesse kuuluvad
6) töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Erisused: 1)rasedaga või väikelast kasvatava isikuga töölepingu ülesütlemise erisus (va pankroti korral, peab tööandjat teavitama rasedusest õigeaegselt) 2)töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise erisus 103. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu.. Karistamise alus: Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis ei ole süütegu. Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Süütegu on karistusseadustiku kohaselt karsistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod. Kuritegu on süütegu, mille eest füüsilisele isikule põhikaristusena on ette nähtud rahaline karistus või vangistus. Kuriteod on esimese ja teise astme kuriteod.
Kirjeldavad - Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida mitmetimõistmised. 25. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest. -Nt Finantsõigus: regul.riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Karistusõigus: on suunatud võitlusele süütegude vastu, rak.karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Normid määravad ära kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida kohaldada tegusid toimepannud isikute suhtes. 26. Õigusperekonnad.- Õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Tänapäeva tuntumad perkonnad on romaani-germaani ja anglo-ameerika. Nendesse perkondadesse kuuluvad
Töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamiseks võivad pooled pöörduda töövaidlusorganisse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil nad said teada või oleksid pidanud saama teada oma õiguste rikkumisest. 8 Töötaja süütegude hindamine töövaidlusorganis Vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle § 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel on töövaidlusorganil õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust ning töötaja tööle ennistada. Töötaja tööle ennistamisel käesoleva paragrahvi 1. lõikes mainitud asjaoludel (süüteo vähene tähtsus jms.) ei ole töötajal õigust hüvitusele. 12. Avalikud teenistujad Teenistujad jagunevad: 1) ametnikeks 2) abiteenistujateks 3) koosseisuvälisteks teenistujateks 13. Ametniku teenistusse võtmine Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. 14. Ametniku atesteerimine
Väärteo eest on võimalik inimesele määrata rahatrahv, mõjutustrahv või arest. Kuriteo eest on võimalik inimesele määrata rahaline karistus või vangistus. Süütegu on lühidalt öeldes seaduse rikkumine. 3. Kuritegude raskusastmed jagunevad kaheks – 1.astme kuriteod(isikule määratakse üle viie aasta või eluaegne karistus) ja 2.astme kuriteod(isikule määratakse vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus). Väärtegudel ei ole astmeid! Kuriteo raskusaste määratakse süüteo eest määratava maksimaalse karistuse järgi, mitte selle järgi, mis oli reaalselt määratav karistus. 4. Karistusõiguse ajaline kehtivus – isikut karistatakse teo toime panemise ajal kehtinud seadust. Isiku jaoks kohaldadakse temale kõige soodsamat seadust! 5. Karistusõiguse ruumiline kehtivus – territoriaalne 6. Karistusõiguse isikuline kehtivus – kehtib kõigile Eestis viibivatele isikutele, nende isikute
viibimine 2) süüline tegu, mille tõttu töötaja kaotas tööandja usalduse 3) vääritu tegu, milles on süüdi töötaja, kelle tööülesandeks on noori õpetada või kasvatada, või 68 riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse abiteenistuja. Distsiplinaarkaristuse määramise õigus on tööandjal, samuti tema selleks volitatud esindajal. Distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Distsiplinaarkaristuse võib määrata seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega. Distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega. Iga süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse
See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Finantsõiguse normid reguleerivad ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. Finantsõigus on avalikku õigusesse kuuluv õigusharu, mis kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 4) Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõiguse normid ja instituudid määravad kindlaks kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud inimeste suhtes. Seega näitab karistusõigus ära keelatud teod ja ka selle, kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Karistusõiguse kõige üldisemad põihmõtted sisalduvad põhiseaduses. Karistusõiguse normid on sätestatud
lisakaristusena ühest kuni kolme aastani. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud lisakaristuse mõistmisel kõrvuti vabadusekaotuse või arestiga laieneb lisakaristus süüdimõistetu poolt põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega kindlaksmääratud tähtajale. (RT 1992, 20, 287 ja 288) Väärtegu on kuriteost väiksem süütegu, seega selle kohta kehtivad ka nõrgemad karistused. Süütegu võib samuti olla tahtlik ja mittetahtlik. Erinevalt kuriteost(mis süüteo tõestamisel on alati karistatav) võib kohtuväline menetleja väärteo puhul piirduda hoiatusega, kui ta arvab, et sellest piisab isiku mõjutamiseks. Väärteo eest kohaldatavad põhikaristused § 47. Rahatrahv (1) Kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni.
Aresti ehk lühiajalise vabadusekaotuse võib mõista vaid kohus. Kohtuvälisel menetlejal seda õigust pole, küll on tal aga valikuõigus, kas määrata ise väärteo eest rahatrahv või taotleda kohtult süüdlasele aresti kohaldamist. Väärteomenetluse põhimõtted 1. kriminaalmenetluse analoogia põhimõte – aluseks on väärteomenetluse sarnasus kriminaalmenetlusega Neid õhendavaks tunnuseks on see, et mõlemad on suunatud küsimusele, kas teatud isik on antud süüteo toime pannud või ei. 2. Süütuse presumptsioon - on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi ei saa rääkida kriminaalvastutusest enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. 3. Seaduslikkuse ehk legaliteedi põhimõte 4. Väärteo isikuline, ruumiline ja ajaline kehtivus 5. Väärteomenetluse ajaline ja ruumiline kehtivs Väärteomenetlust välistavad asjaolud Väärteo tunnuste puudumine Teistkordse karistamise keeld
rikkumine või mittenõuetekohane käit.(joove nt), Usalduse kaotamine: põhjustatakse vara puudujääk, rikkumine, töötaja on põhjustanud klientide usaldamatuse tööandja vastu, Vääritu tegu: pedagoogilisel tööl olevad isikud v ametnikud. Järgnevad karistused: noomitus, rahatrahv max 10 päevapalka, töölt kõrvaldamine palgamaksmise peatamisega 10ks päevaks, töölepingu lõpetamine. Karistuse valib tööandja. Distsip. karistuse tähtaeg: 6 kuu jooksul alates süüteo toimepanemisest (1 kuu aega süütegu uurida). 1 a jooksul kui on tehtud kontrollinventuur. Karistuse täideviimine: noomitus- ühekordne akt(peab olema kirjal. fiks.) rahatrahv max 10 päevapalka(1a jooksul ei tohi teha rohkem kui 20 pp), mille tulu läeb riigile. Inimene peab kätte saaba min 80% minpalgast. Trahvi kinnipidamist tuleb määrata vähemalt teisest palgast 3 kuuse arvestusega. Töölt kõrvaldamine palka maksmata max 10 päeva mitte üle 3 korra aastas. Ei
Jah 13. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Objektiivsed: · Tegevus või tegevusetus · Seaduses ettenähtud tagajärg · Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel · Isiku erilised isikutunnused · Teo modaliteedid Subjektiivsed: · Tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel · Teo motiiv · Ajend · Eesmärk või muu 14. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Peab arvestama karistusseadustiku üldosa sätteid ja süüteo tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele. 15. Millised on õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja tulemit hinnata? · Hädakaitseseisund · Hädaseisund · Kohustuste kollisioon · Eksimus teo toimepanemisel · Muu seaduses õigusvastasust välistav asjaolu 16. Nimetage kuritegude raskusastmed. 1. Esimese astme kuritegu rahaline karistus, vangistus 5 aastat või enam, eluaegne vangistus 2
Andestus aitab vabaneda süüst ,,... ja anna meile andeks meie võlad nagu meiegi andeks anname oma võlglastele." Piibelgi õpetab andestama. Andestamine on elu osa, nagu vigade tegeminegi. Olgu siis see viimane meelega või kogematta. Hinge ja südame puhtana hoidmiseks võid paluda andestust sellelt, kellesse usud. Tihti ei ole inimestes julgust minna kannatajalt endalt andestust otsima. Olenevalt süüteo suurusest on ka süütunne erinev. Mõrv jääb kripeldama elupäevade lõpuni, valetamine ununeb paari päeva või nädalaga. Kumb on raskem, kas tunnistamine ja andeks palumine või andestamine? Kõigepealt peaks juhtunut tunnistama iseendale ja siis võtma julguse kokku ja paluma andeks. Kui teed, siis julge ka tunnistada. Kannatanule on raske otsa vaadata, sest sa tunnetad tema valu, seda mida sina talle põhjustasid. Valetamise
Võib ähvardada ka kolmanda isiku kahjustamisega (nt ämma). Teoobjektid on piiratud, nendeks saavad olla inimesed, kes sellest aru saavad, seega imikud, vaimuhaiged ja teadvusetud inimesed jäävad välja. Objektiivne koosseis Spetsiifiline tegu - ähvardamine tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega, või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega. Kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse kahju või süüteo ulatust rahaliselt järgmiselt 12 prim: 1) oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot; 2) suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot; 3) eriti suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot. Hävitamine- ei ole endiselt sihtotstarbeliselt kasutatav enam Rikkumine- kui tarbimisomadused on halvenenud. N: püksitagumik puruks, kumb on? Subjektiivne koosseis Koosseis sisaldab tahtlust
" Fakt (juriidiline fakt, st vastab dispositsioonile e õigusvastase teo koosseisule) Negatiivne tagajärg (karistus) Süüteo korral sanktsiooni kohaldatakse, kui õigusvastane tegu on õigustamatu ja süüline Põhimõtted KarS § 2 Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu. Nullum crimen, nulla poena sine lege praevia Sama süüteo eest ei või kedagi karistada mitu korda, sõltumata sellest, kas karistus on mõistetud Eestis või mõnes teises riigis. Non bis in idem Tegu ei või tunnistada süüteoks seaduse analoogia põhjal. Kitsendava tõlgendamise põhimõte; täpsus ja selgus Karistusõiguse struktuur Materiaalõigus: Üldosa Süütegu (süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed elemendid), õigusvastasus ja süü Karistus (liigid, määrad), selle kohaldamine, sellest vabastamine
Tuleb vaadelda 3 võimalust: Korduvus – eriosas (jätkuv, massilisus, järjepidavus, vältavus) nt piinamise koosseis KarS §122 (järjepidev süütegu), nt narkootiliste ainete käitlemine väikestes kogustes, vargus samast allikast, kassapidaja omastab ettevõtte arvelt kas ülekandeid tehes või võttes sularaha (jätkuv süütegu). Kõik osateod peavad olema deliktistruktuuride kõikide osade puhul tuvastatav. Nt isiku kinnihoidmine ühes kohas ja teises kohas kuulub vältava süüteo alla. Seadusainsus – juhul kui kahes iseenesest kohaldamisele kuuluvast ning ideaal- või reaalkogumi moodustavast ..... ebaõigusest. Kolm liiki: 1. Spetsiaalsus – 3 koosseisu, kuid nende kõrval võib olla veel üks koosseis, mis hõlmab veel need kõik teised. A+B+C ja D hõlmab nad kõik. Nt. Mõrv neelab endasse tapmise koosseisu. 2. Subsidiaarsuse põhimõte – tuleb kohaldamisele siis, kui primaarnorm ei kohaldu. See hõlmamine toimub õigushüvede kaudu
Veiko ja Margus on vaadeldavad narkootilise salakaubaveo kaastäideviijatena (KarS § 21 lg 2), kellel oli rollide jaotus: Veiko korraldasid narkoveo ja juhendas selle täideviimist jooksvalt ja Margus pidi selle realiseerima. Margus kohtus Veiko poolt määratud ajal ja kohas Veiko kontaktiga Amsterdamis selleks, et neelata narkootiline aine alla ja lennata sellega tagasi Eestisse. Vähemalt kohtumisest alates saab rääkida, et Margus asus realiseerima Veikoga saavutatud kokkulepet ehk alustas süüteo katse toimepanemist. Margus ei suutnud aga tervislikel põhjustel narkoainet alla neelata. Järelikult ei olnud tegemist vabatahtliku loobumisega, vaid nö tehnilisel põhjusel süüteo lõpuleviimisest loobumisega. Seega jäi tegu katsestaadiumisse ning isikud vastutavad narkootilise aine salakaubaveo katse eest (KarS § 184 lg 2 p 2; KarS § 392 lg 2 p 2; KarS § 25 lg 4). 2) Veiko võis panna toime ähvardamise - 1 p Veiko sõnu ,,Löön Su, raisa, maa sisse
Metamorfoosid Ovidius Autorist Publius Ovidius Naso 43 eKr18 pKr menukas kirjanik nii kõrgemas seltskonnas kui ka kirjandusringides metamoroffsid Ovidiuse peateos 250 muundusmüüti kreeka ja rooma jumalate ning kangelaste kohta Aeg: maailma sünnist kaasajani (Caesari tapmine ja ülistus) +pilguheit tulevikku (Augustus ja Ovidius ise) Jumalad >inimesteks Inimesed >loomadeks, taimedeks, kivideks süüteo või nende kallal tarvitatud vägivalla tagajärjel Armastus Traagilist lugu lõpetav muundumine toob ühtlasi pääsemise Muinasjutukogu ja mütoloogia entsüklopeedia Lugusid ei peetud tõesti sündinuiks Ovidius muutis müüdid lõplikult kirjanduseks 1506. Aasta väljaanne Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Mõiste karistusõigus on Eesti õigussüsteemis kasutusel 2000. aastast, mil toimus Eesti karistusõiguse reform ja 1. septembril 2002 jõustus Karistusseadustik (KarS) ja kaotas kehtivusse seni kehtinud Kriminaalkoodeks. Reformiga ühendati need õigusharud (kriminaalõigus ja halduskaristusõigus) ja loodi uus õigusharu karistusõigus. Karistusõigus näeb karistuse ette nii kuritegude kui ka varasemate haldusõigusrikkumiste ehk praegu väärtegude eest. Karistusõiguse maht ilmneb süüteo mõiste kaudu. Karistusseadustiku kohaselt on karistatav tegu, mis vastab süüteo koosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toime panemises süüdi (KarS § 2 lg 3) ja selline tegu on süütegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks (KarS §3 lg 2). Kuriteo mõiste võib anda läbi kahe tunnuse (KarS § 3 lg 3): 1. Kuritegu on tegu, mis on karistusseadustikus sätestatud 2. Teine tunnus eristab kuritegu väärteost ja teeb seda karistuse järgi.
Baumgarten on kurjategija. Austatud kohtunik, oponendid ja publik! Olen Sigrid ning olen jaatajate esimene kõneleja. Meie teemaks on siis Baumgarten on kurjategija. Sooviksin lühidalt defineerida sõna kurjategija: Kurjategija- kuriteo ehk süüteo, pahanduse, pahateo toime pannud isik. Tavaliselt järgneb krimaalkaristus. Niisiis, meie esimene argument on: Baumgarten on mõrvar. Näide: Baumgarten tahtis kaitsta enda kui ka naise au, ning lõi linnusefoogti surnuks. Näite seletus: Linnusefoogt tuli Baumgarteni majja ning tahtis, et talle sauna kõetaks. Foogt aga hakkas ilmaasjata tüli norima ning Baumgarten lõi foogti lihtsalt kirvega maha järelikult on ta mõrvar ehk kurjategija.
Juriidilise isiku poolt arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil on ettenähtud rahaline karistus 50 000 kuni 250 000 000 krooni (KarS § 2221 lg 2). Arvutiprogrammi reprodutseerimise (kopeerimise) eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 250 000 000 kroonini (KarS § 222 lg 2). Seejuures konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (Kars § 222 lg 3). Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 250 000 000 kroonini (KarS § 224 lg 2). Seejuures konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (KarS § 224 lg 3). Piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine, müügile pakkumine või rendile pakkumine, samuti piraatkoopia ladustamine, hoidmine või
Juriidilise isiku poolt arvutiprogrammi ebaseadusliku füüsilise kasutamise või valdamise eest ärilisel eesmärgil on ettenähtud rahaline karistus 50 000 kuni 250 000 000 krooni (KarS § 2221 lg 2). Arvutiprogrammi reprodutseerimise (kopeerimise) eest levitamise eesmärgil ilma teose autori või tema õiguste valdaja loata karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 250 000 000 kroonini (KarS § 222 lg 2). Seejuures konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (Kars § 222 lg 3). Piraatkoopiaga kauplemise eest karistatakse juriidilist isikut rahalise karistusega 50 000 kuni 250 000 000 kroonini (KarS § 224 lg 2). Seejuures konfiskeerib kohus süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme (KarS § 224 lg 3). Piraatkoopiaga kauplemiseks loetakse piraatkoopia müük, rentimine, müügile pakkumine või rendile pakkumine, samuti piraatkoopia ladustamine, hoidmine või
tagajärgedest ning võimet oma tegevust juhtida. Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi õigusvastane tegu- tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. süüvõimelisus- Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. karistus- süüteo toimepanemisele vältimatult järgnev tagajärg, mis aitab tekitatud ebaõiglust heastada ja samaaegselt toimib preventiivse (tõkestav, ärahoidev, vältiv) vahendina, mis peab ära hoidma süüteo toimepanemist tulevikus või vähemalt selle toimepanemist piirama. aegumine- kohtumenetlus- Kohtumenetlus on riiklik menetlus, mis peab toimuma ettenähtud korras ning selleks ettenähtud instantsis. Seetõttu tuleb ka riigivastutuse nõuete lahendamise
õiguskaitsvates normides sisalduv õiguslik tagajärg arvestab ülipositiivse õiguse põhimõtteid või mitte. Autor, uurinud KarS'i, tõdeb, et loomuõigust on karistuste määramisel seadusandja poolt järgitud ning see väljendub mitmeti: 1. seadusandja on eraldanud süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks, millest tulenevalt on arvestatud karistuse liigi ja määraga. 2. seadusandja on välja toonud erienvad süüteod, mis tähendab, et tõsisema süüteo, näiteks inimesuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastaste süütegude eest on ettenähtud tõsisemad karistused, kui näiteks intellektuaalse omandi vastaste süütegude eest. 3. KarS arvestab tugevalt süütuse presumptsiooni põhimõtet, mille kohaselt ei tohi kedagi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, ütleb expressis verbis ka põhiseaduse § 22 esimene lause.24 4
Õigus ja kohustus võimekohasele arengule On olemas mitmeid seadusi, mida tuleb järgida. Minu jaoks kõige tähtsamad on lasteseadus ja haridusseadus. Lasteseadus sätestab laste õigused ja kohustused. Haridusseadus tagab õiguslikult haridussüsteemi kujunemise, kohustab käima koolis 9 aastat ning omandama põhiharidust. Ühiskonnas on erinevaid lapsi: on probleemideta perekondade lapsed, majanduslike raskustega perekondade lapsed, käitumishäirega lapsed, vaimse hälbega lapsed, käitumis- ja vaimse hälbega lapsed, rehabilitatsiooni vajavad lapsed, puudega lapsed ja andekad lapsed. Inimene saab oma elukvaliteeti parendada ise, see oleneb tema isiklikust seisundist, tema haridusest ja tööst, tema perekonnast ja sõpradest ning sellest, millega ta sisustab oma vaba aega ning mis on tema hobid. Inimene, kellel ei ole motivatsiooni parendada oma elukvaliteeti, sooritab kergekäeliselt süüteo. Süütegude rühma kuuluvad kuriteod ja...
• Seadustik vastuvõetud 6.juunil 2001 ning jõustunud 1.septembril 2002 • Enne karistuseadustikku kehtis Eestis kriminaalkoodeks • § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala • (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. • (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. KarS§118 • Raske tervisekahjustuse tekitamine kuulub KarS§118 9.nda peatüki alla,mis käsitleb isikuvastaseid süütegusid. Mis omakorda jaguneb 2.jagu “Tervisevastased süüteod”,mis veel omakorda jaguneb alapunktiks 1. Jaotis “Tervist kahjustavad süüteod” • KarS §119 Raske tervisekahjustuse KarS § 118 koosseisu tunnused • Objektiivne koosseis koosneb teost, tagajärjest ning põhjuslikust seosest
kandjaks (TsÜS § 7 lõige 2). Reeglina õigused ja kohustused surmaga ei lõpe, vaid lähevad üle uuele õigussubjektile pärijale. Inimene on õigusvõimeline sünnist surmani. 15. KARISTUS SÜÜTEGUDE LIGIITUS, HÄDAKAITSE, HÄDASEISUND, OBJEKTIIVNE- JA SUBJEKTIIVNE SÜÜTEOKOOSEIS (ÕIGUSÕPETUS, PTK. 14) [JAAN SOOTAK (ET AL), KARISTUSÕIGUS (TALLINN: JUURA, 2012)] Karistusõigus suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Näitab ära keelatud teod ja kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Autoritaarne, karistusseadustik KARISTUSÕIGUS Karistusõigus kaitseb isikut ja õiguskorda õigusevastaste rünnete eest karistusõigusele omaste vahenditega. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuse
· Peab olema ühiselt selge, milline konkreetne tekst kehtib. · Õigus peab olema eesmärgipärane. Õiguse ülesanded · Õigus peab täitma erinevaid ülesandeid · Õiguse korrafunktsioon: Õigus suunab inimeste käitumist. Õigus reguleerib inimeste käitumist nii, nagu seda teevad tava ja kõlblus. Kes ei taha karistatud saada, peab jälgima, et ta oma tegevusega ei täidaks ühtegi süüteo koosseisu. Õigus suunab riigi tegevust peale tavakodanike käitumise juhib õigus ka riigi ametiasutuste ja kohtute tegevust. Õigus tagab normide täitmise sunni kohaldamise võimalusega kui õigust vabatahtlikult ei järgita, on vaja sunnimeetmeid selle täitmiseks. Õiguse rahufunktsioon · Kui õiguse järgimine on tehtud riigi organite ülesandeks, tähendab see omakohtu ja rusikaõiguse taunimist.
tekiks vastuolu topeltkaristamise (ne bis in idem) keeluga (vrd ATS § 75 lg 9). Samas tuleb ametnikule määratud kriminaalõiguslikku karistust arvestada distsiplinaarkaristuse määramisel, s.t ametniku kriminaal- või väärteokaristust tuleb asjaoluna arvesse võtta diskretsiooniõiguse kasutamisel. Nii võib ametiasutus distsiplinaarkaristuse määramisel jõuda järeldusele, et ametnikule samas asjas süüteo tõttu määratud karistus ei ole teenistusalaste huvide tagamise aspektist piisav ning kohaldada tuleb täiendavalt ka distsiplinaarkaristust. Seega võib siinkohal formuleerida reegli, et ametniku suhtes määratakse lisaks juba määratud kriminaalkaristusele ka täiendavalt distsiplinaarkaristus, kui see on vajalik, et tagada ametniku kohustuste järgimine või rehabiliteerida ametnikkonna maine. 2. Süütegu avastatakse ministeeriumi sisekontrolliteenistuse poolt 1,5 aastat
Objektiivsed tunnused - Teo ja tagajärje vahel valitseb põhjuslik seos mateeria liikumise või teabe ülekandmine ühelt nähtuselt teisele, tagajärg on teost tingitud ning sellest ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud mõju välismaailmale. Tegu eemaldatakse mõtteliselt. (nt vildika viskamine vastu kedagi on tegu, kampsuni määrimine on tagajärg, järelikult tegu on seoses tagajärjega) Conditio sine...Kui tagajärg ei saabu teo tulemusena siis süüteo kooseis ei ole täidetud. Subjektiivsed tunnused - Tahtlus või ettevaatamatus, teatud juhul ka motiiv ja eesmärk. Kuriteona karistatav on TAHTLIK tegu. Tahtluse vorme on 3: 1. Kavatsetus 2. Otsene tahtlus (teab täpselt et tegu mida teeb on keelatud) 3. Kaudne tahtlus (ei tea täpselt kas tema tegu on keelatud või mitte, aga arvab et see on võimalik, vaatamata sellele viib oma teo ellu) Ettevaatamatus jaguneb kaheks: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
