2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3
JUHTIMISTEGEVUSED Juhtimise alused Nagu erinevatel organisatsioonidel on palju ühiseid jooni, nii on neid ka juhtidel. Kuigi juhtide tiitlid ja vastutusalad on väga erinevad, on nende tööl mitmeid ühiseid jooni. Juhtimine on tegevuste koordineerimise ja integreerimise protsess, mis viiakse läbi efektiivselt ja säästlikult, koos ja läbi teiste inimeste. Juhtimisfunktsioonid on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Juhtimistegevus on suunatud sellele, et organisatsioon saavutaks oma eesmärke - oleks efektiivne (effectiveness). Kui juhid saavutavad organisatsiooni eesmärke, öeldakse, et nad on efektiivsed. Samal ajal on ressursid, mida kasutatakse – inimesed, raha, seadmed – piiratud ja seetõttu tuleb neid kasutada säästlikult. Säästlikkus (efficiency) on teine oluline osa juhtimisest. See osutab sisendi - väljundi suhtele. Seega juhtkond püüab vähendada ressursside maksumust ning mitte kulutada asjatult ressursse.
juhatusest, töötajatest ja (organisatsiooni)kultuurist (Alas 1997:31). Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende kahe eristamise peamine alus on see, et makrokeskkonna mõjud jõuavad organisatsioonini ehk mõjutavad seda läbi mikrokeskkonna (vt. ka joonis 1). Mikrokeskkonna huvigrupid on: kliendid, hankijad, konkurendid, koostööpartnerid (mittetulundusühingud või ükskõik milline teine huvitatud organisatsioon k.a. mõne teise huvigrupi esindaja), regulaatorid (näit. keskkonnakaitse- ja tervishoiu-organisatsioonid, roheliste ühendused jt.) ja kreeditorid (näit. pangad, riskikapitalistid jt.). Makrokeskkonnas on huvigruppe märksa enam kui sise- ja mikrokeskkonnas seetõttu ei nimetata neid üldjuhul enam konkreetselt, vaid suurema üldistusastmega, abstraktselt: sotsiaal-kultuuriline keskkond (mõjudena on 21.saj ilmselt aktuaalne näit. elanikkonna keskmise vanuse
a millal olid aktuaalsed) Klassikal Nüüdisaegsed teooriad ised teooriad 1900 1910 1920 1930 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Teaduslik Administratiivne Inimsuhete Organisatsiooni Süsteemi Olukorraline Piirangute teooria ja juhtimine ja bürokraatika koolkond -käitumine koolkond koolkond õppiv organisatsioon koolkond Juhtimisteooriad võib jagada viide rühma: 1) Klassikalised teooriad, sh teaduslik juhtimine, administratiivne koolkond ja bürokraatlik koolkond. 2) Neoklassikalised teooriad, sh inimsuhete koolkond ja motivatsiooniteooriad (inimressursside koolkond) 3) Kvantitatiivsed teooriad, sh kvantitatiivne juhtimisteadus, operatsioonide juhtimine ja infosüsteemidega juhtimine. 4) Kaasaegsed teooriad, sh süsteemiteooriad ja olukorrateooriad.
strateegilised otsuseda; arusaamatuste lahendaja erandlike probleemide lahendamine; läbirääkija lepingute sõlmimisel organisatsioonile parimate tehingute saamine. 11. Mida võib mõista organisatsiooni ja juhtimisteooria all? a. See kujutab endast organisatsiooni ja juhtimise seaduspärasuste ja põhimõtete kogumit.Teooria sisusks on seisukohad ja järeldused selle kohta, mis on määrav ja miillest tuleb lähtuda, et organisatsioon ja juhtiminne täidaks oma eesmärgi. 12. Kes olid teadusliku juhtimise koolkonna rajajateks? a. Rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid, iga päev juhtimisega tegelenud inimesed. Frederic Taylor- "ThePrinciples ofScientific Management"Kirjutas esimese juhtimisalase teose. Ta sünastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks. 13
motiveerida, rõhudes tunnustuse ja arenguvajadusele ja soovile teha tööd hästi. (Airi) 18) Mis oli Frederick Taylor´i peamine huvi, mis ajendas teda välja pakkuma teadusliku juhtimise teooriat? Uuris võimalusi kulude alandamiseks ja tulude suurendamiseks – sisuliselt tööviljakuse tõstmist 19) Millega iseloomustate Max Weber´i ideaalset bürokraatiat? Organisatsioon kui õlitatud masinavärk, selge tööjaotus ja hierarhia ning kinnitatud protseduurid –ametikoha põhisus, distsipliini järgimine Milles seisneb teie hinnangul selle mudeli „idealism“ ehk mis võivad olla raskused reaalses elus rakendamisel? Teooria oli loodud selleks, et konflikte ära hoida aga konfliktide ärahoidmine on peaaegu võimatu ja pole ka soovitatav. Võidakse jääda loorberidele puhkama ja ei toimu organisatsioonis arengut.
pakutakse, et nad õnnelikud oleksid? Väärtused eesti organisatsioonides- Tegutsemise põhimõtted: ausus, usaldusväärsus, kliendikesksus 5ndal loengukorral on võimalik teha kiirtesti kordamisküsimustega! Kaasa läpakas! Ruth Alas: ,,Juhtimine alused" Üldine sissejuhatus Kus me juhtimist kohtame? - Ettevõtted, organisatsioonid- Pere ja ettevõtte vahe: erinevad dokumendid, nende hulk. Mida rohkem dokumente, seda formaalsem on organisatsioon Homo oeconomicus - Inimene, kes tegutseb majanduse otstarbekuse printsiibist lähtudes Ratsionaalsus - Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega - Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse - Miks teevad inimesed koostööd? Parem tulemus kui üksi, väiksem kulu, seltskond, motivatsioon - Kuidas tehakse koostööd? Suhtlemine, keel - Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm - Organon- instrument, töövahend
TMO0010 JUHTIMINE - KORDAMISEKS kevad 2015 Mida peab teadma eksamil 1. Organisatsiooni mõiste Organisatsioon on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus. 2. Juhtimise kui protsessi mõiste Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. 3. Organisatsiooni edukuse eeldused Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa: inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad
Kõik kommentaarid