Millise käitumise inimene valib organisatsioonis tegutsemiseks? Töömotivatsiooni elemendid 2. Jõupingutuste määr Mil määral on inimene nõus pingutama valitud käitumisega tulemuste saavutamiseks? Töömotivatsiooni elemendid 3.Püsivus Kui kaua ja palju on inimene nõus pingutama ilmnenud takistuste ületamiseks? Motivatsiooni tasakaalustatus Sisend: jõupingutus aeg haridus kogemus oskus teadmised töökäitumine + Motivatsiooni tasakaalustatus Tegevus: kvantiteet kvaliteet orienteeritus standard Motivatsiooni tasakaalustatus Tulemus: tasu turvalisus hüved puhkus rahulolu lõbu Motivatsioon ja tulemuslikkus Teostus, tulemuslikkus on inimese töise käitumise hinnang Motivatsioon on ainult üks faktor paljude seast, mis mõjutab inimese tööalast tegevust. Teostus = motivatsioon + jõupingutus + võimalused Organisatsiooni tulemuslikkuse valem
süsteemide vastu (nt finantssüsteem, tehnoloogilised jms) Riskiühiskond („teine“, refleksiivne modernsus): – Toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine – „(Tehnoloogilise) innovatsiooni poolt tekitatud sotsiaalsete, poliitiliste, ökoloogiliste ja individuaalsete riskide kasvav mõju ühiskonna kontrolli- ja kaitse-institutsioonidele“ Riskid on seotud muutustega sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes: muutuv töökäitumine, • töö garanteerimatus • enesemääratluse ebatraditsioonilisus • isiklike suhete demokratiseerumine (traditsioonilise perekondliku käitumise kadumise tulemusel) Globaalne riskiühiskond: Globaliseerumine; rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse; ebakindluse ja riski poliitmajandus • riski ruumiline, ajaline, sotsiaalne piiramatus 2. Globaliseerumine: muutused ühiskonna tasandil ja igapäevaelus
"rahvusvaheline" ja "riiklik". Ühiskonnad, institutsioonid ja inimesed peavad kohanema uute elamiskontekstidega. *G on dünaamiline ja avatud protsess, kus toimib vastasmõju ja toimub muutus. G on kahesuunaline protsess, kus vahendatakse kujutlusi, informatsiooni ja mõjusid. G on detsentraliseeriv ja reflektiivne protsess Globaliseerumise mõju igapäevaelule 1. Individualismi kasv, so uus individualism, mis kujuneb laienevate võimaluste kontekstis. 2. Muutub töökäitumine: "amet kogu eluks"- ei kehti enam. Muutub karjääri suund Töö tuleb tagasi koju. Tööaja mõiste on muutunud (täis- ja osaaeg) Naiste ja meeste haridus- ja töövõimalused on võrdsustumas 3. Massikultuuri levik Kultuuride samastumine, eristumine ja killustatus - "hübriidkultuurid". Globaliseerumise riskid "Välistest riskiteguritest" "toodetud riskile" (riskidele, mis on loodud meie endi teadmiste baasil). Keskkondlikud riskid
selge suund on detsentraliseeritud otsustamise poole. Formaliseerimine Formaliseerimine on määr, milleni töö organisatsioonis on standardiseeritud ja töötajate käitumine juhitud kirjalike reeglite ja protseduuridega. Kõrge formaliseeritusega organisatsioonides on üksikasjalikud töökirjeldused, palju organisatsioonireegleid ja selgelt sõnastatud protseduurid tööprotsessi jaoks. Kui formaliseerimine on madal, on töökäitumine suhteliselt korraldamata ja töötajatel on rohkem vabadust oma töö teostamisel. Organisatsiooni kujundamist mõjutavad tegurid Sobivaim struktuur sõltub neljast põhilisest muutujast: organisatsiooni strateegia, suurus, tehnoloogia ja keskkonna ebakindluse määr. Mehhanistlikud ja orgaanilised organisatsioonid Mehhanistlik organisatsioon on jäik ja tiheda kontrolliga struktuur. Seda iseloomustab kõrge spetsialiseeritus, jäik liigendamine, väike kontrolliulatus, kõrge
Formaliseerimine- on määr, milleni töö organisatsioonis on standardiseeritud ja töötajate käitumine juhitud kirjalike reeglite ja protseduuridega. · Kõrge formaliseeritusega organisatsioonides on üksikasjalikud töökirjeldused, palju organisatsioonireegleid ja selgelt sõnastatud protseduurid tööprotsessi jaoks. · Madala formaliseeritusega organisatsioonides on töökäitumine suhteliselt korraldamata ja töötajatel on rohkem vabadust oma töö teostamisel. 36. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks? Organisatsiooni struktuur on orgi ametikohtade vaheliste suhete mudel. Organisatsiooni alajaotustega struktuur: Struktuur põhitegevuste järgi (Funktsionaalne struktuur) Struktuur asukoha järgi Struktuur toodete järgi Struktuur tootmisprotsesside järgi
Vähenev usaldus, usalduse leidmine nt. Finantssüsteemid jne Riskiühiskond ("teine", refleksiivne modernsus) Risk ilmneb olukorras, kus teatava sündmuse toimumine on ebakindel ja neil ei ole riigipiire Eelindustriaalne- looduslikud ohud ehk tormid, maavärinad Industriaalne ühiskond looduslikud ohud, toodetud, inimtekkelised riskid, kontrollitud Riskid on seotud muutustega sotsiaalsetes suhetes ja tegevustes, nt muutuv töökäitumine, töö garanteerimatus, enesemäärtluse ebatraditsioonilisus, isiklike suhete demokratiseerumine Riskide globaalsus Rahvusriikide suutmatus kontrollida kõiki protsesse Ebakindluse ja riski poliitmajandus ( terrorism, terviseriskid, jms) Uue ühiskonna keskmes riskide vältimine Risk on sotsiaalselt konstureeritav, sest media saab midagi kajastada rohkem või vähem, suurendada antud teema kajastamist (kõik
meetodeid. Samas võib töötajatele anda võimaluse ka ise oma tulemusi hinnata, võttes aluseks treeneri ja kolleegide tagasisidet koolitusjärgsele olukorrale. Oma koolitustulemustele tuleb anda konstruktiivne kriitika. Teine võimalus koolitustulemuste hindamiseks on töökäitumusliku taseme muutuse hindamine. Sellisel juhul on koolituse efektiivsuse hindajaks otsene juht või ettevõtte personalispetsialist. Tema ülesandeks on vaadata, kas inimese töökäitumine on peale koolitust muutunud. Operatsiooni lihtsustamiseks võib kasutada päevikut, hindamaks millises ulatuses koolitusel omandatud teadmiseid kasutatakse, millist suhtumise muutust on näha ning milliseid uusi oskuseid kasutatakse. Teise abivahendina võib analüüsida inimese võtmeülesandeid jälgides millised muutused on toimunud soorituses. Otsese ülemuse töö lihtsustamiseks võib kasutada ka eneseanalüüsi, kus inimene hindab ise oma muutuseid tööülesannetes
tegevusele" ja neil on detailsemad teadmised probleemidest ja sellest, kuidas neid kõige paremini lahendada. Formaliseerimine Formaliseerimine on määr, milleni töö organisatsioonis on standardiseeritud ja töötajate käitumine juhitud kirjalike reeglite ja protseduuridega. Kõrge formaliseeritusega organisatsioonides on üksikasjalikud töökirjeldused, palju organisatsioonireegleid ja selgelt sõnastatud protseduurid tööprotsessi jaoks. Kui formaliseerimine on madal, on töökäitumine suhteliselt korraldamata ja töötajatel on rohkem vabadust oma töö teostamisel. Organisatsiooni kujundamist mõjutavad tegurid Sobivaim struktuur sõltub neljast põhilisest muutujast: organisatsiooni strateegia, suurus, tehnoloogia ja keskkonna ebakindluse määr. Otsustamine Otsustamismudelid 1. bürokraatlik 2. professionaalne-kollegiaalne 3. poliitiline Bürokraatlik lähenemine otsustamisele on iseloomulik organisatsioonile, millel on
olla kunagi täielikult tsentraliseeritud ega ka detsentraliseeritud • formaliseerimine. Formaliseerimine on määr, milleni töö organisatsioonis on standardiseeritud ja töötajate käitumine juhitud kirjalike reeglite ja protseduuridega. Kõrge formaliseeritusega organisatsioonides on üksikasjalikud töökirjeldused, palju organisatsioonireegleid ja selgelt sõnastatud protseduurid tööprotsessi jaoks. Madala formaliseeritusega organisatsioonides on töökäitumine suhteliselt korraldamata ja töötajatel on rohkem vabadust oma töö teostamisel. 51. Organisatsiooni struktuuri tüübid, nende eelised ja puudused • Struktuur põhitegevuste järgi (Funktsionaalne struktuur) Funktsionaalne struktuur tuleneb sarnaseid tegevusi sisaldavate tööde grupeerimisest. EELISED: • Juht peab kursis olema suhteliselt kitsa tegevuste ringiga; • Koordineerimine on lihtsam.
ha saab, või et nõustaja helistab kahe kuu pärast ja küsib, kuidas on läinud). Nõustaja oskused: • üldistamise ja kokkuvõtte tegemise oskus; • tagasiside vastuvõtmise oskus; • oma tegevuste planeerimise oskus (et ei unustaks näiteks kahe kuu pärast helistada, kui on lubanud seda teha). Valdkonnad, mille kohta saab koguda nõustamise käigus infot 1. Töökäitumine • mida oskab; • milline on tööstiil; • mis meeldib töö juures; • tööoperatsiooni kirjeldus – kuidas seda teeb; • millised on vaba aja tegevused (nt kui teeb käsitööd, kas harutab palju, mis tehnikat kasutab). 2. Sotsiaalne käitumine • suhted kolleegide, alluvate, ülemustega, koolikaaslastega, õpetajatega; • suhted kodustega; • millised need suhted võiksid olla;
annaabi.ee 
