Juhtimise alused, I KT (1)

Q: Kuidas me saame siis kindlaks teha kas me selle saavutasime?

Vastus leiad õppematerjalist: Juhtimise alused, I KT

Kutsekool - Majandus - Juhtimis alused ja organisatsiooni käitumine

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas me saame siis kindlaks teha kas me selle saavutasime?

JUHTIMISE ALUSED
Arvestustöö nr 1
MÕISTED

Juhtimine ( management )- inimeste spetsiaalne intellektuaalne tegevusobjektsüsteemi viimine algseisundist soovitud seisundisse. Lihtsustatult on juhtimine subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine.

Juhtimisfunktsioonid (management functions )- on üldised juhtimiskohustused, mis peavad olema täidetud kõigis tõeliselt tootlikes organisatsioonides. Juhtimisfunktsioonid jagunevad neljaks : planeerimine , organiseerimine , eestvedamine , kontrollimine,(valitsemine). Ent tänapäeval tuntakse 10-t juhtimisfunktsiooni .

Planeerimine ( planning )- on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikuks. Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist, strateegia väljatöötamist ja tegevuskavade väljatöötamist.

Organiseerimine (organizing)- see mõiste tähistab organisatsiooni kujundamist. Organiseerimise käigus toimub kohustuste, vastutuse ja õiguste kindlaks määramine. Tulemuseks on ogranisatsiooni struktuur. Ehk organiseerimine on juhtimistegevus , mille käigus selgitatakse välja täitmisele kuuluv kogu töömaht, moodustatakse ametikohad, koondatakse nad allüksustesse ning määratakse kindlaks alluvusvahekorrad.

Eestvedamine ( leading )- see on midagi enamat kui korralduste jagamine. See on protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Sisuliselt on tegemist mõjutamisega. Juht peab tagama selle, et inimesed hakkaksid tegema seda, mida neile tegelikult võib-olla ei meeldigi teha, ja et see tegevus hakkaks neile meeldima.

Kontrollimine (controlling)- on tegevus, mille abil selgitatakse tehtava vastavus varem kavandatule või kindlaksmääratule. See on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. See võib olla kulutuste võrdlemine eelarvega, valmis ehituse võrdlemine projektiga jmt. See on protsess, mille käigus tagatakse organisatsiooni eesmärkide saavutamine.

Juhtimisprotsess (management process )- on kogu tegevuse planeerimine, täitmine ja kontrollimise protsess.

Teaduslik juhtimine (scientific management)- juhtimisteooria, mis analüüsib tööprotsesse. Selle peamine eesmärk on parandada majanduslikku tõhusust, eriti tööjõu tootlikust .

Administratiivne juhtimine (administrative management)- juhtimine, mis keskendub terve organisatsiooni funktsioneerimisele.

Juhtimisprintsiibid (principles of management)- kujutab endast organisatsiooni, juhtimise seaduspärasuste ja põhitõdede kogumit.

Bürokraatia (bureacrasy)- nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks. Laiemalt mõistetakse bürokraatia all teatud kontseptsiooni kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu.

Otsus ( decision )- otsused põhinevad tavaliselt tõsiasjade ja arvamuste kogumil. Seetõttu on need sisuliselt valikud ka tegelikult esinenud asjaolude vahel. Otsused tehakse toimingute sooritamiseks või sammude astumiseks, mis leiavad aset pärast otsustamist. Otsus võib taanduda isegi lihtsale „jah“ või „ei“ kujule .

Otsustamisprotsess (decision-making process)- on omavahel seotud ning kindlalt järjestatud sammud, mis tuleb otsustamisel teha.

Probleem (problem)- Tsiteerides võõrsõnade leksikoni, on see uurimisülesanne. Probleem on lahendust nõudev küsimus või ka raskesti lahendatav ülesanne. Probleemiks nimetatakse situatsiooni, kus probleemi lahendaja tahab saavutada mingit tulemust, kuid ei tea koheselt, kuidas selleni jõuda.

Otsustuskriteerium (decision criteria )- nõuded, mille järgi otsus tehakse, mida oodatakse kellegi või millegi poolt.

Programmeeritud otsus (programmed decision)- Programmeeritud otsused tehakse olukorras kus otsustamise reeglid on juba olemas, jääb üle ainult nende järgi toimida. Näiteks organisatsioonis korduvalt esile kerkivatele küsimuste jaoks on lahenduskäik juba välja kujunenud. Samuti on sellisteks otsusteks tootmises tehtavad otsused, kus on määratletud, milliseid oskusi on vaja mingi töö jaoks. Juht sõnastab otsustamise reeglid ning alluvad saavad teha otsuseid, vabastades sellega juhi teisteks ülesanneteks.

Määratus (certainty)- mis tähendab, et kogu otsuse tegemiseks vajalik informatsioon on juhile kättesaadav.

Risk (risk)- mis tähendab, et eesmärgid on selgesti eristatavad ja informatsioon on kättesaadav, kuid kõigi alternatiivsete lahendusvariantidega seotud tulevikuväljavaated on muutuva keskkonna tõttu määramatud. Risk on ohu või ebaedu ilmnemine.

Määramatus (uncertainty)- mis tähendab, et juht teab, millist eesmärki ta tahab saavutada, kuid ei ole vajalikku informatsiooni alternatiivide ja tuleviku sündmuste kohta.

Mitteprogrammeeritud otsus (nonprogrammed decision)- Mitteprogrammeeritud otsuseid tehakse erakorralistes, halvasti määratletavates olukordades ja neil on organisatsiooni käekäigule suur mõju. Need on tihti strateegilised otsused. Näiteks otsustatakse ehitada uus vabrik või minna toodangut turustama uude geograafilisse piirkonda.

Protseduur (procedure)- tegevus, mis viiakse läbi kindlas järjekorras, kindlatel eesmärkidel, mille lõpptulemus on enamjaolt koguaeg sama.

Reegel ( rule )- Kindlad nõudmised, mille täitmist tahetakse/soovitakse. Mida tuleb järgida.

Poliitika (policy)- on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või eri gruppide vahelistes suhetes kehtivad reeglid.

Eesmärk ( objective )- on tulevikuseisund, mille poole püüeldakse. Ehk eesmärk kujutab endast mingit kindlat lõpptulemust, mida tahetakse saavutada. Eesmärk on seisund, mitte tegevus.

Väliskeskkonna jälgimine (environmental scanning)- Turu olukorra jälgimine, mida oodatakse ja tahetakse. Et olla kursis turul toimuvaga.

Stsenaarium ( scenario )- plaan, ettekirjutis, mille järgi tuleb käituda/tegutseda.

Prognoos( forecast )- (kreeka sõnast prognōsis 'etteteadmine') nimetatakse ennustust, mis on saadud enam-vähem usaldatavaks peetaval meetodil. Prognoosid on tuluprognoos tulevaste perioodide tulu hindamiseks ja tehnoloogiline prognoos, milles püütakse ennustada tegevusala tehnoloogilisi muutusi.

Etalontestimine ( benchmarking )- on protsess, kus võrreldakse enda äriprotsesse ja tulemuslikkust sama tööstuse või teiste tööstusharude parimate tavadega/tulemuslikkusega.

Eelarve ( budget )- on numbriliselt väljendatud rahaline plaan tulude ning kulude suhte väljendamiseks. Eelarve on midagi enamat kui lihtsalt arvud, väljendades tegelikku olukorda, võimalusi või valikuid .
TEEMAD

Juhtimise mõiste
Juhtimine on protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu.
Juhtimine on vastuolude tuvastamine, loomise ja ületamise protsess sihtseisundite saavutamiseks.
Juhtimine on teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas.
Juhtimise ülesannetena on välja toodu kõige enam 4 ülesannet:

Planeerimine
Organiseerimine
Eestvedamine
Kontrollimine

Need tegevused peavad tagama organisatsiooni käsutuses olevate ressursside sellise juhtimise, mile korral eesmärgid saavutatakse kõige efektiivsemal moel.

Juhtimise funktsioonid

Planeerimine- on seotud eesmärkide püstitamise poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega.
Organiseerimine- see mõiste tähistab organisatsiooni kujundamist. Organiseerimise käigus toimub kohustuste, vastutuse ja õiguste kindlaks määramine. Tulemuseks on ogranisatsiooni struktuur.
Eestvedamine- kujutab endast töötajate motiveerimist koostöös pingutama organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. See on midagi enamat kui korralduste jagamine. Juhid kasutavad eestvedamisel erinevaid juhtimisstiile.
Kontrollimine- on standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine.

Prantsuse tööstur ja kirjanik Henri Fayol määratles 1916 aastal viis põhilist juhtimisfunktsiooni, millised on üldiselt nimetajad ükskõik, millise organisatsiooni puhul. Fayoli viis juhtimisfunktsiooni on: plaanimine , organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ja kontrollimine. Aastate jooksul on juhtimisõpetlased laiendanud Fayoli juhtimisfunktsioonide loetelu ning tänapäeval tuntakse kümmet juhtimisfunktsiooni.
1) Plaanimine. Eesmärkide püstitamise poliitika ja tuleviku tegevuste formuleerimine ning protseduuride kehtestamine. Juht peab oskama prognoosida ettevõtte tulevikku ja koostada konkreetseid lühi- ja pikaajalisi tulevikuplaane.
2) Organiseerimine. Ülesannete rühmitamine, töökohtade kavandamine, otsustamisõiguse delegeerimine, organisatsiooni struktuuri koostamine. Organiseerimise tulemusena kujuneb ülesande struktuur.
3) Valitsemine. Alluvate juhtimine ja juhendamine.
4) Koordineerimine. Tegevus, millega ühendatakse erinevate alluvate pingutused ühise eesmärgi saavutamiseks.
5) Kontrollimine. Kontrollitakse kehtestatud juhendite , reeglite, standardite täitmist ja toimet, et õigeaegselt rakendada meetmeid püstitatud eesmärkide saavutamiseks kõrvalekallete ellimineerimiseks, uute plaanide koostamisel olemasolevate täitmisega seotud puuduste kõrvaldamine. Kontrollimine ühendab tegevusi, mille abil tagatakse plaanitud eesmärkide ja tegeliku tegevuse kooskõla, selle vastavus plaanile .
6) Otsustamine. Tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse mitmete alternatiivsete tegevusvariantide vahel.
7) Mehitamine. Õigete inimeste õigele ametikohale paigutamine , töötajate arendamine, koolitamine, edutamine .
8) Suhtlemine. Alluvatele tehniliste teadmiste, juhendite, reeglite, vajaliku informatsiooni edastamine, välisinfo edastamine organisatsiooni ja vajaliku siseinfo edastamine välja.
9) Motiveerimine . Töötajate motiveerimine koostöös organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks, üksikindiviidi ootuste ja vajaduste rahuldamine, väärtustatud tunnustamine.
10) Eestvedamine. Juhi rolli täitmine adapteerides rolli mudeleid ja juhtimisstiili situatsiooni nõudlustega.

Juhtide klassifikatsioon juhtimistasandite järgi
Juhtimistasandite järgi jagunevad juhid kolme kategooriasse:

Tippjuhid ( juhatus, juhatuse esimees, tegevdirektorid, asetäitjad)
Keskastme juhid
Esmatasandi juhid

Tippjuhi ülesandeks on firma tegevuse üldine ja põhimõtteline suunamine ja kooskõlastamine, see on eeskätt juhtide tegevuse suunamine.
Keskastme juhtide ülesandeks on tegeleda strateegiast lähtuvate kindlate tegevuskavade väljatöötamise ja allpool saavutatud tulemuste kokkuvõtmisega. See on eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine.
Esmatasandi juhtide ülesandeks on juhendada üksiktoimingute elluviimist ja neid kontrollida, seega seisneb tegevus põhiliselt tehniliste täitjate suunamises ja kontrollimises.
Tsiteerides Dafti, väheneb planeerimisele, kontrollimisele ja organiseerimisele kuluv aeg juhtimistasanditelt ülalt allapoole. See tähendab tippjuhid planeerivad , organiseerivad ja kontrollivad kauem kui keskastme ja esmatasandi juhid. Seega aga esmatasandi ja keskastme juhtidele kulub rohkem aega eestvedamisele kui tippjuhtidele .

Juhtide klassifikatsioon juhtimisvaldkondade järgi
Juhtimisvaldkondade järgi jagunevad juhid järgmiselt:

Finantsjuhid
Turundusjuhid
Personalijuhid
Operatsioonijuhid
Haldusjuhid
Muud juhid.

Finantsjuht tegeleb otseselt organisatsiooni finantsressurssidega. Ta on vastutav finantsarvestuse ja investeeringute eest.
Operatsioonijuht vastutab nende süsteemide loomise ja juhtimise eest, mis annavad organisatsiooni toodangu ja teenused: toodangu kontrolli, sisseseade kontrolli, kvaliteedi kontrolli jm eest.
Haldusjuht ei ole otseselt seotud ühegi omaette , eri juhtimise valdkonnaga, seetõttu on ta pigem generalist kui spetsialist. Tal on algteadmised kõikides juhtimise valdkondades, kuid ta ei oma eriväljaõpet üheski neist.
Personalijuhi töövaldkonnad on organisatsiooni personalipoliitika ja strateegia formuleerimine, organisatsiooni juhtide nõustamine ja suunamine personalipoliitikale ja –strateegia juurutamisel ning organisatsiooni personalitalituse töö korraldamine selliselt , et oleks tagatud töötajate värbamine, motiveerimine ja areng organisatsiooni kõigil tasandeil. Samuti nõustab ta organisatsiooni juhte personaliprobleemidega seostuvate muudatuste läbiviimisel.
Turunduse juhtimine hõlmab tegevusi, mis on seotud toote, hinna, turustuskoha, müügitoetuse, turustajate ja turundusprotsessidega.

Juhi rollid
Juhitöö algab tema tegevuse eri tahkude mõistmisest ja töö korraldamisest.
Oma kohustuste täitmisel sooritavad juhid sarnaseid tegevusi. Neid tegevusi võib nimetada juhi rollideks.
Rolliks nimetatakse käitumist, mida oodatakse isikult, kes on organisatsioonis teatud positsioonil.
Juhi rollid Mintzbergi järgi on:

Suhtlusrollid
Informatsiooniga seotud rollid
Otsustamisega seotud rollid

Suhtlusrollide alla kuuluvad:

Esindaja roll on seotud organisatsiooni esindamisega väljaspool ja ametlike tähelepanuavaldustega töötajate suhtes.

Eestvedaja roll seisneb alluvate motiveerimises ning organisatsiooni ja alluvate vajaduste ühitamises.

Sidepidaja roll hõlmab ühistegevust organisatsiooni muude juhtidega ja firmale vajalike organisatsiooniväliste isikutega.
Informatsiooniga seostuvad rollid:

Info vastuvõtja rolli täidab juht alluvatega suheldes, aruandeid ja ettekandeid uurides ning mitmesuguseid isiklikke kontakte kasutades.

Infojagaja rollis korraldab juht sobiva teabeedastussüsteemi.

Kõneleja rollis annab juht infot ka neile, kes organisatsiooni ei kuulu.
Otsustamisega seotud rollid:

Uuendajana püüab juht organisatsiooni ette kerkinud probleemidele leida uusi ja paremaid lahendusi.

Ressursside jagajana teeb ta strateegilisi otsuseid.

Arusaamatuste lahendajana sõlmib ta lahti probleemid, mis ei allu tavapärastele lahendusviisidele.

Läbirääkijana püüab juht lepingute sõlmimisel saada organisatsioonile paremaid tingimusi.
Suurettevõtetes tuleb juhil kõige sagedamini täita kõneleja rolli, seejärel uuendaja rolli ja tseremoniaalset ning juhtija - eestvedaja rolli. Kõige harvem tuleb suurettevõtte juhil olla infojagaja rollis.
Väikeettevõtetes tuleb juhil kõige sagedamini täita ressursside jagamise rolli, seejärel sidepidaja, info vastuvõtja, arusaamatuste lahendaja ja läbirääkija rolli. Kõige harvem tuleb täita uuendaja rolli.

Juhi oskused
Juhile vajalikeks oskusteks on traditsiooniliselt peetud järgmisi oskusi:

Tehnilised oskused- ärikirjade koostamine, arvuti kasutamine, koosolekute korraldamine, organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jm.
Suhtlusoskus- oskus motiveerida inimesi, lahendada konflikte, koostada meeskonnatööd, jms.
Kontseptuaalsed oskused- võime luua üldkäsitlus organisatsioonist ja tema kohas t ümbritsevast keskkonnas.

Tehnilised oskused on tähtsamad väikese ettevõtte tippjuhile ning kontseptuaalsed oskused suurte ettevõtete tippjuhile.
Tsiteerides Schermerhorni, sõltub juhi aruannete sisu otseselt tema alluvate töö, mitte tema enda vahetu tegevuse tulemustest.

Planeerimine
Planeerimine on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgi tulevikus. Planeerimine võimaldab ette näha protsessi eesmärkide seadmisest nende saavutamiseni välja.
Planeerimisega tegelevad kõik juhid, nii ametlikult kui ka mitteametlikult.
Mitteametliku planeerimise puhul otsustab juht ise planeerimisküsimused ja ta ei pruugi seda kirja panna. Selliselt planeerivad paljude väikeste firmade omanikud-juhid. Muidugi eksisteerib mitteametlikku planeerimist ka suurtes firmades või vastupidi, väikestes firmades esineb väga keerulisi ametlikke plaane .
Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad.
Planeerimine on tähtis, sest
1. Planeerimine aitab koordineerida tegevust: töötajad saavad teada organisatsiooni eesmärgid ja tegevussuunad ning oma osa selle saavutamisel. Kui töötajad teavad, kuhu organisatsioon liigub ja kuidas nad peavad kaasa aitama eesmärkideni jõudmisel, saavad nad koordineerida ja kooskõlastada oma tegevusi ja töötada meeskonnana.
2. Planeerimine vähendab ebaselgust, sest juhid näevad eesolevaid muutusi, võtavad neid arvesse ja töötavad välja vastavad abinõud.
3. Planeerimisel vähenevad kattuvad ja asjatud tegevused. Kui tegevuskava ja lõpptulemus on selge, saab ebaefektiivsus ilmnähtavaks ning saab parandatud või kõrvaldatud.
4. Planeerimine annab standardid kontrollimiseks. Kui me pole kindlad, mida me püüame saavutada, kuidas me saame siis kindlaks teha, kas me selle saavutasime? Kontrollimisel me võrdleme tegelikku saavutust eesmärkidega, saame määrata kindlaks kõrvalekalded ja võtta kasutusele vajalikud korrigeerivad abinõud.

Plaanide liigid

Pikaajalised ehk strateegilised plaanid
Vahepealse kestusega ehk taktikalised plaanid
Lühiajalised ehk operatiivsed plaanid

Strateegiline planeerimine
Strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna.
Strateegilisel planeerimisel peavad eesmärkidel olema järgmised omadused:
Mõõdetavus, arusaadavus, motiveerivus, reaalsus , saavutatavus, paindlikkus , sobivus .
Strateegiliselt planeeritakse keskkonna kontekstis. Kui keskkond jätta tähelepanuta, pole võimalik koostada toimivat plaani. Planeerimise vältimatu koostisosa ongi keskkonna analüüs. Strateegia keskendub ressurssidele, keskkonnale ja missioonile.
Taktikalised plaanid
Taktikalisi plaane tehakse strateegiliste plaanide eri osade täitmiseks. Taktika keskendub inimestele ja tegevustele. Taktikalise planeerimise tõhusus suuresti sõltub konkreetsest olukorrast. Taktikalisel planeerimisel tuleb määratleda konkreetsed ressursid ja tegevuse ajalised piirid. Taktikaline planeerimine nõuab juhilt mahukat tööd inimestega. Kui taktikaliseed plaanid on koostatud, sõltub kõik sellest, kuidas neid täidetakse. Plaani edukas elluviimine omakorda oleneb oskusest nutikalt kasutada ressursse ja otsustamise tõhususest.
Operatiivsed plaanid
Operatiivplaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud lähimate eesmärkide saavutamisele . Need plaanid on kitsa suunitlusega ning on ette nähtud täita lühikese aja jooksul esmatasandi juhtide poolt. Operatiivplaane tehakse ühekordseks ja korduvkasutamiseks. Esimeste hulka kuuluvad programmid ja projektid . Teiste hulka mitmesugused standart protseduurid ja –reeglid.

Planeerimismeetodid
Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist, strateegia väljatöötamist ja tegevuskavade väljatöötamist.

Strateegiline planeerimine- strateegia määrab organisatsiooni põhieesmärgid ja peamised teed nende saavutamiseks, andes organisatsioonile kindla tegevussuuna. Eesmärkidel peavad olema järgmised omadused: mõõdetavus, arusaadavus, motiveerivus, reaalsus, saavutatavus, paindlikkus, sobivus. Organisatsiooni eesmärgid on hierarhilised. Nende tipus on missioon , mis on organisatsiooni eksisteerimise põhjus. Missioon kirjeldab organisatsiooni väärtusi, püüdlusi ja olemasolu põhjusi. Strateegia keskendub ressurssidele, keskkonnale ja missioonile.
Taktikaline planeerimine- taktikalisi plaane tehakse strateegiliste plaanide eri osade täitmiseks. Taktika keskendub inimestele ja tegevustele. Esimene ja olulisim asi on juhtidel jõuda äratundmisele, et taktikalised eesmärgid ei ole midagi eraldiseisvat, vaid tulenevad strateegilistest eesmärkidest. Järgmine samm on konkretiseerida, sest strateegiad on sageli üldsõnalised: taktikalisel planeerimisel tuleb määratleda konkreetsed ressursid ja tegevuse ajalised piirid. Taktikaline planeerimine nõuab juhilt mahukat tööd inimestega.
Operatiivne planeerimine- operatiivlaanid koostatakse lähtudes taktikalistest plaanidest ja on suunatud lähimate eesmärkide saavutamisele. Need plaanid on kitsa suunitlusega ning on ette nähtud täita lühikese aja jooksul esmatasandi juhtide poolt. Operatiivplaane tehakse ühekordseks ja korduvkasutamiseks. Esimeste hulka kuuluvad programmid ja projektid, teiste hulka mitmesugused standardprotseduurid ja –reeglid.

Klassikalised juhtimiskoolkonnad
Jaguneb 3-ks:

Teadusliku juhtimise koolkond

Koolkonna on rajanud põhiliselt tööstusorganisatsioonide juhid, seega iga päev juhtimisega tegelenud inimesed. Nende huvide keskmes oli organisatsioon ja selle ülesehitus. Organisatsioon lahutati algosadeks ning püüti nende sisu,asetuse ja omavaheliste seoste põhjal teha üldistusi ning välja tuua üldkehtivaid seaduspärasusi.Praktiliste kogemuste põhjal tuletati meelde nn rusikareeglit, mida tuleks täita, et edukalt juhtida. Selle koolkonna tekkeaastat seostas Frederic Taylor oma põhimõtetega, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks. Need on:

Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks.

Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida

Töötajaid tuleb hästi treenida, teha nendega koostööd, eesmärk on luua eeldused teaduslike juhtimispõhimõtete rakendamiseks

Töötajaid tuleb innustada töö planeerimisel, et nad tunnetaksid osalust ja vastutust.

Bürokraatia koolkond

Selle koolkonna rajajaks oli sakslane Max Weber . Bürokraatia koolkonna seisukoht on, et organisatsioon peaks töötama nagu õlitatud masinavärk. Selleks on aga vaja, et organisatsioonis oleksid: selge tööjaotus, selge hierarhia ; formaalsed reeglid ja protseduurid; reeglite sõltumatus isikust, kes sellel ametikohal töötab; tulemuste hindamise alusel toimiv edutamissüsteem.

Administratiivne juhtimise koolkond

Prantsuse tööstur Henry Fayol, kes koostas 14 punktist koosnevad juhtimispõhimõtted:

Tööjaotuspõhimõte 10) kord

Vaimupõhimõte 11) õiglus

Distsipliin 12) stabiilsus

Käskude ühtsus 13) initsiatiiv

Suundade ühtsus 14) kooskõlastatus

Isiklike huvide allutatus firma huvidele

Õiglane hüvitamine

Tsentraliseerimine

Ahela põhimõte
Samuti sõnastas Fayol esimesena juhi peamised kohustused. Tema järgi on juhi ülesanded: planeerimine, organiseermine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine.

Kaasaegsed juhtimisekoolkonnad

Inimsuhete koolkond

Inimsuhete koolkonnale panid aluse Hawthorne ´i eksperimendid 20-ndate aastate lõpus. Koolkonna tekkeks andis tõuke 1935.a USA-s vastu võetud Wagneri seadus, mille kohaselt ametiühingud said õiguse pidada läbirääkimisi tööandjatega palkade ja töötingimuste üle. Selle koolkonna üks tähtsamaid esindajaid on Elton Mayo( 1880-1949), kes viis lõpuni Hawthorne´i eksperimendid. Eksperimentide esialgseks eesmärgiks oli välja selgitada töötingimuste mõju töö tulemustele. Eksperimendis osales ligi 20 000 inimest. Eksperimendid valgustusega, konveieritöölistega, intervjuudega. Mary Parker Folett (1868-1933) arvas , et juhtimine peab tuginema inimeste omadustele ja motivatsioonile. Ta arvas, et kui juht motiveerib töölist ja tagab töötaja rahulolu, on ka tootlikkus optimaalne. Määravaks pidas ta ühtset vaimu ja meeskonda, enesekontrolli võimalust. Douglas McGregor eristas juhtimiskontseptsioone X teooria ja Y teooria.Inimsuhete teoreetikute plussiks loetakse, et nad on aidanud arendada ja esile tuua tootmise sotsiaalset külge. Miinuseks on kaldumine äärmusse- tähtsaks peeti ainult inimsuhteid.

Süsteemi koolkond

Küberneetikute loodud koolkond püüab tasandada teiste koolkondade puudusi
Süsteemne mõtlemine võimaldab arvesse võtta teiste koolkondade kogemusi ja seisukohti.
Organisatsiooni võib vaadelda kui süsteemi, mis saab oma sisendid keskkonnast ning muudab need sisendid väljundiks keskkonda. Süsteem on koos toimivatest osadest tervik, milles iga osa annab tervikule oma iseloomuliku joone. Süsteemi heaks näiteks on inimorganism, mille paljude koostisosade kooskõlastatud talitlus loob kordumatu indiviidi.Süsteemi iseloomustavad entroopia-info määramatuse hulk, sünergia-tervik on tegelikult suurem kui tema üksikute osade summa ja allsüsteemide olemasolu-süsteemi osised on üksteisest sõltuvad. Süsteemid jagunevad avatud ja suletud süsteemideks. Suletud süsteemi talitlus ei sõltu väliskeskkonnast, avatud süsteemi osa sõltub.

Olukorraline koolkond

Selle koolkonna mõtteviisi kohaselt on esmane ühendada olemasolev, mitte luua midagi uut. See koolond on eelnimetatuist kõige paindlikum . Selle koolkonna esindajate arvates on olemas väga palju viise tööd hästi teha. Rõhutatakse et juht ei tohiks järgida kindlaid reegleid vaid peaks igas konkreetses olukorras põhjalikult analüüsima välis- ja sisemõjutusi.

Õppiv organisatsioon

Peter Senge.Õppivas organisatsioonis on töötajad toimuvaga kursis, otsivad probleemidele loovaid lahendusi ning võimalusi uute oskuste ja teadmiste omandamiseks. Avatus uutele ideedele, uute teadmiste genereerimine.
Organisatsiooniliste muudatuste läbiviimine eeldab organisatsiooni liikmetelt uute oskuste omandamist, hoiakute ja käitumisviiside muutumist. Kõik see toimub õppimise käigus. Et organisatsioonid suudaksid muutuda nii kiiresti, nagu keskkond seda neilt nõuab, peavad organisatsioonid nagu inimesedki pidevalt õppima. Õppivat organisatsiooni on autorid käsitlenud mitmeti: Normatiivse lähenemise järgi saab organisatsiooniline õppimine toimuda ainult siis, kui on loodud selleks vajalikud tingimused. Arenguteooriate järgi muutub organisatsioon õppivaks organisatsiooniks oma loomuliku arengu käigus hilisemates arengustaadiumides. Võimekusteooriate seisukohalt on õppimine algselt organisatsiooni olemusse sisse programmeeritud ja ühte ning parimat õppimismoodust, mis sobiks kõigile organisatsioonidele, ei ole olemas. Iga organisatsioon õpib omamoodi.

Piirangute teooria

See teooria väidab, et igas süsteemis on piirang, mis ei suuda täita kõiki temale pandud ülesandeid. See võib olla nii inimene kui masin ja ära tunneb piirangu tema ette kuhjunud täitmata ülesannete järgi. Piirangute teooria autor Eliyahu M. Goldratt on olukorra paremaks kujutamisesk nimetanud selle pudelikaelaks. Kuna ahela tugevuse määrab selle kõige nõrgem lüli, määrab ka pudelikael kogu organisatsiooni võimsuse: eelnevad lülid võivad toota ükskõik kui palju, pudelikaelast läheb läbi ainult teatud hulk ja ülejäänud lõpetamata toodang kuhjub pudelikaela ette või ladudesse.

Otsustamine
Otsustamine on raske ja keeruline psüühiline töö. Kokku langevad teadmised, mõtted, tunded, fantaasiad . Otsustamine on sünteetiline tegevus. Tuleb sünteesida majanduslikku, tehnilist, õiguslikku ja inimest käsitlevat infot.
Otsustamine eristab juhti alluvast. Sõltuvalt organisatsiooni iseloomust võib eristada kolme otsustamismudelit:

Bürokraatlik
Professionaalne- kollegiaalne
Poliitiline

Bürokraatlik lähenemine otsustamisele on iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamine põhineb ratsionaalsetel kriteeriumitel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele.
Professionaal- kollegiaalselt toimub otsustamine kui organisatsioon on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumite ja mitteformaalsete reeglite abil isikute vahelise suhtlemise käigus.
Otsustamine võib olla ka poliitiline, lähtudes jõudude vahekorrast organisatsioonis.

Otsuste liigid Saab liigitada sisu, tähtsuse, ulatuse ja keerukuse järgi.

Haarde ulatus

Strateegilised
Taktilised
Operatiivsed

Eristatakse programmeeritud ja mitteprogrammeeritud otsuseid.
Programmeeritud otsused tehakse olukorras, kus otsustamise reeglid on juba olemas, jääb üle ainult nende järgi toimida. Näiteks organisatsioonis korduvalt esile kerkivatele probleemide jaoks on lahenduskäik juba välja kujunenud. Samuti on sellisteks otsusteks tootmises tehtavad otsused, kus on määratletud, milliseid oskusi mingi töö jaoks vaja on. Juht formuleerib otsustamise reeglid ning alluvad saavad teha otsuseid, vabastades sellega juhi teiste ülesannete jaoks. Mitteprogrammeeritud otsuseid tehakse erakorralistes, halvasti määratletavates olukordades ja neil otsustel on organisatsiooni käekäigule suur mõju. Need on tihti strateegilised otsused. Näiteks otsustatakse ehitada uus vabrik või minna oma toodangut turustama uude geograafilisse piirkonda. Ideaalvariandis peaks juhtidel olema otsustamiseks kogu vajaminev informatsioon. Kuna tegelikkuses sellist olukorda vaevalt esineb, kukuvad otsused mõnikord läbi. Et vältida valede otsuste vastvõtmist, püüavad juhid hankida informatsiooni alternatiivsete lahendusvariantide kohta. Iga otsustamissituatsiooni võib paigutada skaalale , kus läbikukkumisvõimalused on sõltuvuses juhile kättesaadavast informatsioonist.

Otsustamiskäik
On otsustamises üks olulisemaid momente. Otsustuskäigu lätteks, millest tekib ka otsustamisvajadus, on keerukas olukord. See võib tekkida mitmelt poolt, kuid enamasti otsustajast väljaspool ja tihti ootamatult. Ükskõik, missuguse küsimuse või probleemiga on tegemist või missugusel org. tasandil otsustamine aset leiab, koosneb otsustamiskäik järgmistest järkudest:

Probleemi tunnetamine
Põhjuste diagnoosimine ja analüüsimine
Alternatiivsete lahendusvõimaluste väljatöötamine
Sobiva variandi valik
Otsuste ellurakendamine
Tulemuste hindamine ja tagasiside

Vähem oluliste otsuste puhul on otsustamise etappe tunduvalt vähem:

Lahendusvõimaluste uurimine

Valik

Otsuste ellu rakendamine

Otsustamisalused
Põhimõtteline tugipunkt, millele toetudes otsus tehakse.

Faktid ehk tõsiasjad
Tegelikkusele vastavad ja hästi iseloomustavad sündmused, olukorrad, andmed, näitajad.

Kogemused
Minevikus toimuvad sündmuste, toimingute, tagajärgede põhjal talletatud teadmiste ja oskuste pagast. Kvalitatiivne, sisult väärtuslik teave.

Ametiseisund

Ametikohast tulenevatest õigustest.
Saavutatud autoriteedist.

Intuitsioon ehk sisekaemus
Tõetabamine loogilist arutelu ennetaval viisil.

Grupiotsuste meetodid
Gruppi võib defineerida kui inimühendust, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikkuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil.
Sõltuvalt grupi iseloomust võib eristada kolme otsustamismudelit:
1 Bürokraatlik
2 Professionaalne-kolleginaalne
3 Poliitiline
Bürokraatlik lähenemine otsustamisele on iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur. Otsustamine põhineb ratsionaalsetel kritteeriumitel ja formaliseeritud protseduuridel ning on suunatud selgesti defineeritud eesmärkide võima
defineeritud eesmärkide võimalikult säästlikule saavutamisele.
Otsustamine toimub prafessionaal-kollegiaalselt, kui grupp on mittehierarhiline professionaalide ja kolleegide ühendus. Otsused sünnivad universaalsete kriteeriumide ja mitteformaalsete reeglite abil isikutevahelise suhtlemise käigus.
Otsustamine võib olla ka poliitiline, lähtudes jõudude vahekorrast grupis.

Otsustamisstiilid
3 põhistiili:

Probleemi vältimine (problem avoider)- Probleemi eitamine. Ei tunnistata probleemi.
Probleemi lahendamine (problem solver)- vastuse leidmine tekkivale probleemile.
Probleemi otsimine (problem seeker)- probleemi kindlakstegemine seisneb seisukohavõttu nõudva küsimuse või olukorra tuuma väljaselgitamises. Mida täpsemalt on probleem kindlaks määratus, seda kindlam võib olla, et lahendamisel minnakse õiget teed või ollakse õige asja kallal. Esmaseks taotluseks probleemi olemuse kindlakstegemisel peab olema õige haigusmäärang ehk diagnoos küsimuse või olukorra põhitunnuste alusel. Teiseks taotluseks peab olema probleemi olemuse täpne ja võimalikult lühike sõnastamine, selleks et kõik asjaosalised seda korralikult mõistaksid.

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 98 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

98 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maivee Õppematerjali autor

Materjal sisaldab juhtimise mõisteid ja teemasid.
Mõistetel on ka ingliskeelsed tähendused juures.

juhtimine juhtimisfunktsioonid planeerimine organiseerimine kontrollimine juhi rollid

Sarnased õppematerjalid

doc

Juhtimise alused

tehnoloogia ja strateegia. 3. Mitteformaalne organisatsioon ehk mitteametlik organisatsioon. *Struktuur puudub 4. Primaarne organisatsioon Inimestele meeldib koos teatud tööd teha 5. Sekundaarne organisatsioon tähtis on tulemus 6. Juht - Juht on amet, millega kaasneb õigus, kohustus ja vastutus tagada organisatsiooni ettenähtud toimimine. 7. Juhtimine Juhtimine on teadus. Juhtimise eesmärk on kindlustada inimeste koostegevuse koordineeritus. Juhtimine on ka kunst. Optimaalne otsustamine. 8. Planeerimine Planeerimine on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikus. 9. Organiseerimine Organiseerimise käigus määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegia pannakse paika, mida teha,

Juhtimis alused ja organisatsiooni käitumine

pdf

Juhtimise alused konspekt

inimestega saavutamine Tasakaal Piiratud efektiivsuse ja ressursside säästlikkuse maksimaalne vahel kasutamine Joonis 1 – Juhtimise, kui protsessi komponendid Juhtimise ülesannete on kõige sagedamini välja toodud neli tegevust: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Antud tegevused peavad tagama organisatsiooni käsutused olevate ressursside sellise juhtimise, mille korral eesmärgid saavutatakse kõige efektiivsemal moel. Planeerimine ja Organiseerimine otsustamine (kohustuste,

Juhtimise alused

docx

Juhtimise alused - slaidid piltidega ja kahed eksamiküsimused

Ratsionaalsus -Saavutada kindel tulemus minimaalsete vahenditega -Saavutada antud vahenditega maksimaalne tulemus Sissejuhatus juhtimisse • MIKS TEEVAD INIMESED KOOSTÖÖD? • KUIDAS TEHAKSE KOOSTÖÖD? • Organisatsioon- ühise eesmärgiga inimrühm • ὄργανον (organon)- instrument, töövahend • ἔργον (ergon)- töö • Tootmine iseendale / teistele • Tööjaotus • Töö inimestega (admin, delegeerimine) / töö ülesandega Organisatsiooni juhtimise mudel: Organisatsiooni kavandamine • Top down mudel • Bottom up mudel • Kliendid, teenindajad, juhid, tippjuhid Juhtimise definitsioonid • Ressursside planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks • Organisatsiooni ja tema tasakaalu säilitamine • Vastuolude tuvastamine, loomine ja ületamine sihtseisundite saavutamiseks • Tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks tervikuks sulandamine

Juhtimispsühholoogia

doc

Juhtimine

tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks hästi talitletavaks tervikuks sulatamine selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi; 5)teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. On eesmärkide saavutamine, teiste inimeste abil. On funktsioon või tegevuse liik; protsess; juhtimise organ või aparaat; inimeste kategooria; teadus ja kunst. Kindlustab inimeste koostegemise koordineerimise. 2. Organisatsiooni mõiste on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Pidev toimumine regulaarne koostegevus. Iga organisatsioon asub kindlas keskkonnas. Keskkond organisatsiooni iseärasusi määrav tegur.

Juhtimisteooria

doc

Kokkuvõtvad küsimused - Juhtimise alused 2012

(raiskab, saavutab eesmärgi) (saavutab eesmärgi, ressursse kasutab mõistlikult) Ei ole efektiivne ega tootlik Tootlikkus on kõrge (Raiskab, eesmärke ei saavuta) (ei raiska, eesmärke ei saavuta) Efektiivsus madal/ Säästlikkus halb Säästlikkus hea 3. Juhtimise mudel a. Mudel tervikuna, millest koosneb ja kuidas toimub? Vaja on inimesi, finantse, füüsilisi vahendeid ja infot. Ringlevad: Planeerimine ja otsustamine >> organiseerimine >> Eestvedamine >> Kontrollimine. Eesmärgid on säästlikkus ja efektiivsus. b. Juhtimine kui protsess. Muutuvas keskkonnas: piiratud ressursside max kasutamine, koostöö teiste inimestega ja tasakaal säästlikkuse ja efektiivsuse vahel peaksid põhjustama organisatsiooni eesmärkide saavutamise. 4

Juhtimine

doc

Juhtimise alused eksamiks õppimise konspekt

Juhtimise alused EKSAMIKÜSIMUSTE TEEMAD Sissejuhatus juhtimise kursusesse Organisatsioon: o Org on ühiste eesmärkide nimel tegutsev inimeste grupp. Inimrühm, kellel on kindlad strateegiad, struktuur ja tehnoloogia ühise eesmärgi nimel. o Organisatsiooni koostisosad: Inimesed Varad Materiaalsed = Ettevõtte rahaline ja füüsiline kapital Immateriaalsed = Intellektuaalne kapital

Organisatsioon ja juhtimine

doc

Juhtimine

Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp Sissejuhatus juhtimisse Tehnoloogia ja eriti infotehnoloogia arengu tõttu on töö muutunud väga keeruliseks ja spetsiifiliseks. Juhtidel on üha raskem kõigi alluvate tööd detailselt tundma õppida. Lahendus on leitud selles, et juhtidele õpetatakse, kuidas inimestega ümber käia. Seega on suhtlemisel juhtimises väga suur osa.

Juhtimine

docx

Juhtimise alused

lahendada konflikte, korraldada meeskonnatööd jms.) 3.Kontseptuaalsed oskused - võime luua tervikpilt organisatsioonist ja tema kohast ümbritsevast keskkonnast. Tehniliste oskustega tegelevad kõige rohkem esmatasandi juhid. Suhtlemis oskustega aga kesktaseme juhid. Kõige rohkem tegelevad tippjuhid kontseptuaalsete oskustega. 4. Kes olid teaduliku juhtimiskoolkonna rajajateks? Teadusliku juhtimise koolkonna on põhiliselt rajanud tööstusorganisatsioonide juhid. Samuti on üheks selle koolkonna esindajaks F.Taylor (1911). 5. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed? 1. Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. 2. Töötajaid tuleb hoolega valida (et oleks tema oskused ja võimed talle antud tööga vastavad). 3. Töötajaid tuleb hästi treenida ja teha nendega koostööd

Juhtimise alused

Rohkem sarnaseid