docstxt/12077333194245.txt
KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE Jelizaveta Kalinina Õ14-2 SISSEJUHATUS Püreksia palavik Hüperpüreksia väga kõrge palavik Hüpotermia kõrgenenud kehatemperatuur. Normaalne KT on 36-37 kraadi Celsiuse järgi. LAPSED Vastsündinud - 32,5-34C° Soojukadu vältimine Põhjustavad ärritajad (pikkaajaline nutmine) Tundlik soojusregulatsiooni süsteem TÄISKASVANUIGA KT tõstmine: Viljastumiseas(pärast ovulatsiooni või enne menstruatsiooni) Raseduse algusperioodil Klimakteeriumi ajal VANADUS Organism ei reageeri nii tundlikult t°- muutusele Oluline lisasoojuse andmine Tugev külmus või kuumus tugevalt mõjub eakatele KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE Kaenlaalgust Pärasoolt Kõrvast Suust BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised harjutused Hormoonid Viljastusvõimelisel naisel esineb suguhormoonist põhju...
KEHATEMPERATUURI KONTROLLIMINE SVETLANA KOBENJAK Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16 2 2012.a. Kehatemperatuuri kontrollimine Mõiste Eesmärk KT tõusmise mehhanism KT mõõtmise instrumendid KÄITUMUSLIK KONTROLL PSÜHHOLOOGILINE KONTROLL Soojusregulatsioonikeskus Soojuseteke Soojuskadu ELUKAAR: seos KTK Väikelapseiga Lapseiga Täiskasvanuiga Vanadus
1. Kontrollimine on tegevuste jälgimise protsess veendumaks, et kõik planeeritud asjad eesmärgi saavutamiseks on teostanud ja korrigeeritakse seda, kui on vajalik. Selleks, et kontrolli teostada, võrreldatakse saadud tulemusi ettevõtte standarditega ning selleseatud eesmärkidega. Pärast antakse võrdlustele tuginedes hinnang toodete/protsesside/tegevuste kvaliteedile. 2. Kontrollimisfunktsiooniga peaksid tegelema kõik juhid, isegi kui nende üksused tegutsevad plaanipäraselt. Juhid ei saa reaalselt teada, kas nende üksused tegutsevad õigesti, kuni nad ei ole hinnanud tehtud töid ja võrrelnud tegelikku teostust soovitud standarditega. Kontrollisüsteemi peetakse efektiivseks, kui see kindlustab, et tegevused on teostatud viisil, mis viib organisatsiooni eesmärkide saavutamiseni. Kriteerium, mis määrab kindlaks k...
Kehatemperatuuri kontrollimine. Palavik ei ole haigus, vaid keha kaitsereaktsioon, mis aitab kehal haigustekitajatest jagu saada. Kõige tavalisemad palaviku põhjused lastel on mitmesugused ägedad haigused ( viirus või bakteriaalne infektsioon). Kui kehatemperatuur ületab üle 38,0 siis tuleb alandada palavikku, sest lastel võivad tekkida krambid. Krambid tekivad sageli 6 kuu ja 4 eluaasta vahel, mil aju on palaviku tõusule tundlikum, kui hilisemas eas. Palaviku sümptomid: Palavikus imik on rahutu, ärritunud, nutab palju, kiirenenud on hingamine, või vastupidi: on tavapärasest vaiksem, uimase olekuga , magab pikalt, puudub söögiisu., uriinieritus väheneb. Vanemad lapsed kurdavad peavalu , külma ja kuumatunnet, unisust, magamisraskust, samuti puudub söögiisu. On olemas mitmesuguseid termomeetreid :Elektroonilised termomeetrid, painduva otsaga termomeetrid, kõrva, otsmiku, infrapuna termomeetrid Kehatemperatu...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava Sirje Kopp Kehatemperatuuri kontrollimine Referaat Juhendaja: Maire Aruots õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2014 1. Kehatemperatuuri kontrollimise elamistoiming. Erinevalt kõigusoojastest loomadest on inimene võimeline säilitama oma temperatuuri püsivana, olenemata ümbritsevast keskkonnas valitsevast kuumusest või külmusest. Enamuse ajast pole inimene teadlik oma
VENE KEELE TESTID VI KLASSILE Tegusõna. I pöördkond II pöördkond Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus - ( - ) - ( - ) - ( - ) - - ( - ) - ( - ) - - - ( - ) - ( - ) - - ( - ) Täida tabel: Kirjuta tegusõna ette õige asesõna: ......... , ......... , ......... , .........- , ......... , ......... ......... , ......... , ......... , ......... , ......... , ......... .......... , ......... , ......... , ......... , ........., ......... Ühenda asesõna õige pöörde...
Bensiinimootoritel 1,2 MPa ? Diiselmootoritel 2,1 MPa ? Eri silindrite andmed ei tohi erineda Bensiinimootoritel üle 0,1 MPa Diiselmootoritel üle 0,2 MPa Madala kompressiooni põhjused Ebatihedad klapid Vigane plokikaanetihend Katkised või kinnijäänud kolvirõngad Silindri vigastused NB! Kui madala kompressiooni põhjuseks on kolvigrupp, siis pärast õli silindrisse valamist rõhk tõuseb Klappide tiheduse kontrollimine Pöörata väntvõlli, kuni kolb jõuab survetakti ülemisse surnud seisu Väntvõlli pöördumise vältimiseks lülitatakse käik sisse ja tõmmatakse käsipidur peale Suruõhu rõhk peab olema 0,2...0,3 MPa Õhk juhtida silindrisse küünlaava kaudu Diagnoosimine Õhu väljumine sisselasketorustikust või summutist viitab sellele, et sisse-ja väljalaskeklapid pole tihedad Mullid jahutusvedelikus või õhu väljumine naabersilindrist on
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Martti Toim Teostatud: Õpperühm: AAAB21 Kaitstud: Töö nr. 14 (optika) OT MALUSI SEADUS Töö eesmärk: Töövahendid: Malusi seaduse katseline Optiline pink,2 polaroidi, fotoelement , kontrollimine. mikroampermeeter , valgusallikas diafragmaga Skeem O P A F Töö käik 1. Asetage valgusallikas , polaroidid ja fotoelement optilisele pingile 2. lülitage lap sisse ja kontrollige ,kas valgus langeb polaroidide ja fotoelemendi keskkohta. Kui ei ,siis saavutage see detailide kõrguse ja valguskiirte suuna muutmisega. 3
[TYPE THE COMPANY NAME] Juhtimise alused Tallinn 2015 Planeerimine, strateegiline juhtmine Planeerimine on organisatsiooni eesmärkide püstitamine, strateegia väljatöötamine ja tegevuskavade väljatöötamine. Sellega tegeletaks igas ettevõttes. Tihti on see juhtide või omanike pärusmaaks. Planeerimisega tegeletakse nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Mitteametliku planeerimise puhul otsustab juht ise planeerimisküsimused ja ta ei pruugi seda kirja panna. Ametliku planeerimise puhul sõnastatakse organisatsiooni eesmärgid mitmeks aastaks, pannakse need kirja ja tehakse organisatsiooni liikmetele teatavaks. Lõpuks koostatakse täpsed tegevuskavad. Milleks on planeerimine tähtis? Üheks suurimaks põhjuseks on kindasti see, et ettevõtte töötajatel oleks selge ettekujutlus organisatsiooni eesmärkidest ja saaks teada, mis on nende roll eesmärgi saavutamiseks. Teiseks põhjuseks võib lugeda ebaselguse vähenemist...
Katse nr Mass, kg Langemise aeg, s Keskmine , s2 1 0,15620 10,688 10,368 10,726 10,137 10,72 10,5268 0,5956 0,055512 2 0,18932 9,213 9,525 9,178 9,49 9,132 9,3076 0,7618 0,0565961 3 0,24082 8,311 8,08 8,265 8,427 8,253 8,2672 0,9657 0,0550338 4 0,28462 7,433 7,606 7,421 7,456 7,55 7,4932 1,1755 0,0485698 5 0,37972 6,416 6,474 6,416 6,485 6,405 6,4392 1,5918 0,0381237 2,0 6 0,41294 6,22 6,162 6,197 6,162 6,208 6,1898 1,7226 0,0331099 1,8 Täisosa Määramatus ...
!"# $ %%& ' "(()* ++$,+-. %% /"%% %%$ 0 Katseandmete tabel Pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontroll. D = ......... ± ......... cm, no = ......... ± ......... cm, n1 = ......... ± ......... cm. Katse Mass Langemise aeg t, s nr. m, kg t1 t2 t3 t4 t5 t 1. 2. 3. 4. Katse Mass Skaala näit n2, cm nr. m, kg n21 n22 n23 n24 n25 n2 1. 2. 3. 4. h = no n1 = ......... ......... = ......... cm. h11 = no n 21 = ......... ......... = ......... cm. h12 = no n 22 = ......... ......... = ......... cm. h13 = no n 23 = ......... ......... = ......... cm. h14 = no n 24 = ......... ......... = ......... cm. ...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond Eesnimi Perekonnanimi VIHA KONTROLLIMINE EMOTSIONAAL- JA KÄITUMISRASKUSTEGA LASTEL Referaat Juhendaja Kristi Kõiv Tartu 2012 SISUKORD Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Viha ja vihastamise eeskuju ...............................................................................................................................
Nr m m n t1 t2 t3 t4 t5 1 1,535 0,005 10 33,788 33,821 33,547 33,846 33,656 2 5,466 0,0086603 10 21,073 20,985 21,191 20,866 20,879 3 5,466 0,0086603 10 36,715 36,932 36,917 37,006 37,166 R 0,14 0,001 r 0,04 0,001 L 1,625 0,01 g 9,81 0,005 a 0,11 Ühe keha inertsimonemt kasutades valemit (4) 3,501 9,81 0,14 0,04 I1 = 3,6952 = 0,04098 (kg m 2 ) 4 3,14 2 1,625 Kasutades valemit (5) 1 Ic = m R2 12 1 Ic = 3,501 0,14 2 = 0,0057 ( kg m 2 ) 12 I = 0,0057 + 3,005 0,110 2 = 0,0421 (kg m 2 ) t T ...
Praktikum nr. 5. Tutvumine digitaalnivelliiriga Trimble DiNi. Nivelliiri ja lattide kontrollimine Vastavalt I, II ja III klassi nivelleerimise eeskirjale tuleb II klassi nivelleerimise puhul järgida nõudeid, mis on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1). Tabel 1. Instumenti sisestatavad II klassi nivelleerimise nõuded Ülesanne 2. Kontrolli nivelliiri ümarvesiloodi ja nivelliiri peanõuet nivelliiri kasutusjuhendi ptk 8 lk 128-139 kohaselt. a) Nivelliiri ümarvesiloodi kontrollimiseks loodisime instrumendi ühes asendis ning seejärel pöörasime seda 180 °
................................................................................................... 16 3.1.2 Anamneesi kogumine...............................................................................................17 3.2 Vastsündinu profülaktiline läbivaatus ............................................................................17 3.3 Imiku (1-kuune kuni 1-aastane laps) profülaktiline läbivaatus.......................................18 3.4 Väikelapse arengu kontrollimine N.Bayley testi järgi.................................................... 20 3.5 Suhtumine lapse edasijõudmisse.....................................................................................25 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................27 Vastsündinul on arenenud: aistingud, haistmis-, maitsmis ja kompimismeel, värviline
Laboratoorne töö nr 9-10 Elektrontahhümeetri kontrollimine ja prisma konstandi määramine. 1. Silindrilise vesiloodi kontrollimine. Silindrilise vesiloodi telg peab olema risti tahhümeetri põhiteljega. Vabasta horisontaalringi kinnituse kruvi. Panna silindrilise vesiloodi telg paralleelseks kaht aluse tõstekruvi ühendava joonega ja nendest kahest kruvist võrdselt ja vastassuundades pöörata viia vesiloodi mull keskele. Seejärel pöörame alidaadi 90° ja aluse kolmandat tõstekruvi pöörates viia mull jälle keskele
Praktikum nr 1. Normaaljaotuse kontrollimine. Erindite leidmine. Süstemaatiliste vigade leidmine ja eemaldamine. Ülesanne 1: hinda süstemaatiliste vigade olemasolu Tabelis 1 toodud edasi-tagasi nivelleeritud keskmiste kõrguskasvude erinevuste d põhjal mõlemat eeltoodud kriteeriumit kasutades. Esmalt kasutame süstemaatiliste vigade olemasolu hindamiseks märgikriteeriumi. See tähendab seda, et süstemaatiliste vigade puudumisel mõõtmisseerias peaks erimärgilisi vigu olema ligikaudu võrdselt. Märgikriteeriumi testi tegemiseks peab esmalt loendama valimis olevad nullist suuremad ja väiksemad vead. Exceli's on selleks käsklus (COUNTIF). Praktikumis loendasime kui palju on valimis nullist suuremaid vigu. Tulemuseks saime suuruse k, mis ühes valimi mahuga n, annab meile võimaluse arvutada statistik R (R= |2 k-n| ). Teststatistikut R võrreldakse kriteeriumiga 2 n . Süstemaatiliste vigade mitteesinemisel kehtib võrdus R<2...
Hammasrihma ja keti pingsuse kontroll, reguleering ja vahetus Kett: Iga teenenduse korral on ettenähtud keti pingsuse kontrollimine. Samuti kontrollitakse keti väljavenivust visuaalselt.Kui ketti pingutab hüdrosilindrist kolb siis võib kett lõtv olla st. Keti kontrollimiseks tuleb eemaldada klapikambrikaan.Kui ketipingutus toimub vedru jõul siis tuleb eelnevalt keerata väntvõlli, et keti vastaspool oleks pingul, seejärel vabastada pinguti hoide mutter pool ringi.Ning keerates veel väntvõlli sulgeda uuesti hoidekapsel. Hammasrihm: Hammasrihma õige pingsuse määrab tavaliselt pingutusrulli hoidevedru
viimine algseisundist soovitud seisundisse. Lihtsustatult on juhtimine subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine. 2. Juhtimisfunktsioonid (management functions)- on üldised juhtimiskohustused, mis peavad olema täidetud kõigis tõeliselt tootlikes organisatsioonides. Juhtimisfunktsioonid jagunevad neljaks: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine,(valitsemine). Ent tänapäeval tuntakse 10-t juhtimisfunktsiooni. 3. Planeerimine (planning)- on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikuks. Planeerimine on protsess, mis hõlmab organisatsiooni eesmärkide püstitamist, strateegia väljatöötamist ja tegevuskavade väljatöötamist. 4. Organiseerimine (organizing)- see mõiste tähistab organisatsiooni kujundamist.
..0 °C B +12 °C ...-10 °C C +12 °C ...-20 °C D 0 °C E -10 °C F -20 °C Pilt 2. Külmutusveok [9]. 4. Köetav veok (C) - kütteseadega termosveok, mis võimaldab tõsta ja hoida ilma täiendava soojendamiseta kaubaruumi sisetemperatuuri +12 °C juures 12 tunni vältel, kui keskmine välistemperatuur on -10 °C A-klassi ja -20 °C B-klassi veokite puhul [6]. 5. Eriveokitele kehtestatud nõuded ja nende kontrollimine Kokkuleppe esimeses lisas on ära toodud üldnõuded, mis on kehtestatud eriveokite standarditele vastavuse kontrollimiseks ning kirjeldatakse meetodeid ja menetlusi, mida selleks kasutatakse. Üldjuhul kontrollitakse kehtestatud standarditele vastavust: · enne seadmete kasutusele võtmist; · regulaarselt, vähemalt üks kord kuue aasta jooksul; · kui seda nõuab selleks pädev asutus. Sertifikaadi standarditele (vormi näidis on lisas 3) vastavuse kohta väljastab selle riigi
· Organiseerimine (organisatsiooni kujundamine. Selle käigus toimub kohustuste, õiguste ja vastuste kindlaksmääramine. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur) · Eestvedamine (inimeste motiveerimine organisatsioonile vajalike ülesannete täitmiseks. Eestvedamisel kasutavad juhid erinevaid juhtimisstiile) · Mehitamine (valitsemine) et oleks õiged inimesed õigetel ametikohtadel, kes oskavad teha koostööd jne.. · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste hindamine kehtestatud standarditele vastavalt ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastavate tegevuste korrigeerimine. 2. Nimetage juhtimistasandid! 1. Esmatasandi juhid kõige esimene juhtimistase, piirdub töö juhtimisega. Juhtimistegevus seotud eeskätt tehniliste näitajate suunamise ja kontrollimisega 2. Kesktaseme juhid juhivad valdkonda, osakonda või struktuuri üksust. Eeskätt
erinevused se seisundiga ostmiseks seotud standardid *Teadmised Kehatemperatuuri kontrollimine *Füüsilised harjutused *Eluruumide *Riietuse valik *Kõrge / madal niiskus *Ohugrupid *Hormoonid sobiva *Tuulisus *Tervisekasvatus
.............................................................. 12 4.2 Vahendid..................................................................................................................... 12 4.3 Tegevused................................................................................................................... 12 4.4 Vedurid ja pidurid......................................................................................................... 16 5. Strateegia elluviimise kontrollimine ja hindamine.............................................................. 17 5.1 Strateegia elluviimise jälgimine.................................................................................... 17 5.2 Strateegia auditeerimine, strateegia dünaamiline muutmine........................................ 17 Kokkuvõte............................................................................................................................ 18 Kasutatud allikad..........................
vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste, ülesannete või protsesside mõjutamine ning suunamine kavandatud eesmärkide saavutamiseks. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Millised on peamised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Juhtimise ülesannetena on kõige sagedamini välja toodud neli tegemist: planeerimine ehk kavandamine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Veel on otsustamine, delegeerimine, koordineerimine, mehitamine ja suhtlemine. Kõik need tegevused on suunatud isemoodi eesmärkide saavutamiseks. • Asjade juhtimine – on seotud tehnoloogilise süsteemiga, vastab küsimusele mida? • Inimeste juhtimine – on seotud struktuuri ja sotsiaalse süsteemi juhtimisega (kellega?) • Enesejuhtimine ehk ajajuhtimine – endale korralduste andmine, oma aja plaanimine ning toimetulek. 5. Selgitage kolme juhtimistasandi olemust.
Praktikum nr 5. Staatiliste GPS-mõõtmiste kvaliteedi kontrollimine programmiga TEQC ja vektorarvutus ning võrgu tasandamine programmiga Trimble Business Center (TBC) Ülesanne 1. GPS vaatlusandmete kvaliteedi kontrollimine programmiga TEQC. Koosta analüüs GPS-andmete kvaliteedist TEQC aruandefaili põhjal. Programmiga TEQC staatilise GPS mõõtmise andmete kvaliteedi kontrollimiseks tuleb kõik vajalikud andmed panna ühte kausta (mõõteandmete fail ja navigatsioonifail, samuti programm ise). Programmi jooksutamiseks tuleb anda järgmine käsklus: Tulemuseks annab tekitab programm 9 faili. Mõõtmisandmete kvaliteedi hindamiseks on meil vaja *.15S laiendiga faili (Lisa 1)
Tõeste tulemuste saamiseks peab uuritavate objektide arv olema piisavalt suur ning sama katset tuleb teha mitu korda. UURIMUSKÜSIMUSE ESITAMINE - Uurimusküsimusest selgub, mida me uurime ja tegur, mille mõju me uurime. Korraga saame vaid uurida üht tegurit. INFORMATSIOONI KOGUMINE - On vaja koguda võimalikult palju informatsiooni uuritava valdkonna kohta. HÜPOTEESI PÜSTITAMINE - Üks oletatav vastus uurimisküsimusele. Hüpoteesi õigsust peab olema võimalik kontrollida. HÜPOTEESI KONTROLLIMINE - Oletust kontrollitakse kas vaatlusi või katset tehes. Et tulemus oleks usaldusväärne, tuleks katset või vaatlust teha korduvalt. Kui saame korduvalt sama tulemuse, on tegemist (teadusliku) faktiga. KATSEANDMETE KOGUMINE JA ANALÜÜSIMINE - Katses kogutud andmed märgitakse üles. JÄRELDUSTE TEGEMINE - Kokkuvõte sellest, mida katse näitas. Hüpotees võis olla õige või vale.
b. Kolm tähtsat asjaolu, mis on vajalikud juhtimise olemuse mõistmiseks Kahe osapoole mõju teisele Ühe osapoole mõju teisele Tulemuste eesmärgivastavuse kontroll c. Juhtide ülesanded Tööde planeerimine ja teostamine, töö efektiivsuse tõstmise kavade väljatöötamine Alluvate allüksuste jooksva töö täitmise kontrollimine ja hindamine Kontaktide pidamine, info vahetamine Tööde organiseerimine, alluvate tegevuse kooskõlastamine, nõupidamiste läbiviimine Arvestus või selle kontrollimine, vajalike materjalide, toorme ja info tellimine Otsuste tegemine Alluvatega tootmis- ja muude probleemide arutamine ja analüüsimine Alluvatele ülesannete andmine ja vormistamine
Volituste delegeerimise printsiibid: 1. Juhtimistöö üldmahu, selle liikide kindlaksmääramine 2. Juhtimistöötajate teadmistele ja oskustele ja tööviljakusele esitavate nõuete kindlaksmääramine. 3. Juh. töötajate arvu kindlaksmääramine 4. Vajalike töötajate väljavalimine 5. Juhtimisvolituste üleandmine alluvatele 6. Volituste delegeerimise tulemuste kontrollimine ja hindamine Juht peab paralleelselt: 1. Uurima volituste üleandmisega kaasnevaid riske ja kasu 2. Koguma infot alluvate võimete ja iseloomu kohta 3. Koguma infot selle kohta, kuidas teised töötajad võivad sellele reageerida 4. Kehtestama kindla kontrollimise ja arvestamise süsteemi juhtimisvolitused saanud alluvate töö kohta Reeglid, mis tagavad volituste delegeerimise efektiivsuse: 1. Juhitavusnormi piiritlemine 2. Volituste ja vastutuse fikseerimine 3
Parlament ja valitsus 9.Riigipoliitika keskmes presidentaalse valimiskorralduse puhul on: President oma meeskonnaga 10.milliseid riike nim. föderaalriikideks? Kogu oma elu üle on suurem vabadus. Föderaalriigid on näiteks USA, Brasiilia, Kanada, India, Mehhiko. 11.milliseid riike nim. unitaarriikideks ? Kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, ntks. Prantsusmaa ,Suurbritannia,Skandinaavia riigid ning ka Eesti . 12.millesks on vajalik võimu kontrollimine ? Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek Vältida riigivõimu kuritarvitamist Et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides 13.Põhiseaduse ja seaduste järgmist kontrollib : Ametinimetus ja nimi. Õiguskantsler Indrek Teder 14.mida kontrollib riigikontroll? Riigikontrolöri nimi ? Riigi majandus olukorda Mihkel Oviir 15.Mida jälgib kaitsepolitsei? Lisa kaitsepolitsei lühend, juhi nimi. Kuritegusi mis ohustab eesti põhiseaduslikku korda ja julgeolekut. KAPO . Raivo Aeg.
ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib. 4. Kavandamine - organisatsiooni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramine. Organiseerimine - töömahu väljaselgitamine, selle jaotamine üksikisikute vahel, ametikohtade moodustamine ja allüksusteks koondamine, alluvusvahekordade määratlemine. Eestvedamine - püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevust eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel. Kontrollimine - standardite kehtestamine, tulemuste hindamine vastavalt standarditele ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine. Otsustamine - kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine Delegeerimine - otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Koordineerimine - allüksuste tegevuse kooskõlastamine. Mehitamine/personalijuhtimine - isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja
Kuidas staarid sünnivad Kõigil on väiksena soov saada oma lemmiku spordiala staariks ning olla kuulus. Unistatakse kuidas mängitakse suurtel areenidel, fännide karjumisest või siis adrenaliini rohketest momentidest. Selle kõige taga on palju rohkem kui ainult praktiseerimine. Seal taga peitub emotsionaalsete olukordade kontrollimine ja enda arendamine psüühiliselt. Sisemuselt me kõik võime olla staarid, aga maailmapildis on palju erinevaid kangelasi kes raske tööga tippu jõudsid. Inimene ei tohiks kahetseda oma otsuseid mida langetas minevikus ja kõik halvad olukorrad tagaplaanile jätta. Me peaks endil küsima: Mida ma pean tegema? Mis on selle kõige tulemus? On see kõik väärt seda? Nagu Martin Luther Kingi ütles ütleb: „Usk tähendab astuda esimene samm, isegi kui sa ei näe kogu treppi.“ Kõik oma emotsioonid peab endale jätma nii ebaõnnestumisel kui ka õnnestumisel. Tavaliselt edukad inimesed ei oota enda tunnust...
Juhtimisstiil juhi hoiakud, tema poolt rõhutatud osategevused ja toimingud, nende sooritamisel eelistatavad menetlused, viisid ja võtted Juhtimiskultuur võib kujuneda mõjuka juhi poolt pikemat aega viljeldud ja teiste juhtide poolt ulatuslikult järgitud juhtimisstiilist Juhi ülesanded: 1) tööde planeerimine ja jaotamine, töö efektiivsuse tõstmise kavade väljatöötamine 2) alluvate allüksuste jooksva töö täitmise kontrollimine ja hindamine 3) kontaktide pidamine, info vahetamine 4) tööde organiseerimine, alluvate tegevuse kooskõlastamine, nõupidamiste läbiviimine 5) arvestus või selle kontrollimine, vajalike materjalide, toorme ja info tellimine 6) otsuste tegemine 7) alluvatega tootmis-ja muude probleemide arutamine ja analüüsimine 8) alluvatele ülesannete andmine ja vormistamine 9) alluvate stimuleerimise vormide kindlaksmääramine, tulu jaotamine jne Juhtimisfunktsioonid: 1
Tippastmejuhid STRATEEGILINE strateegia, eesmärgid, üldised küsimused Keskastmejuhid TAKTIKALINE kooskõlastamine, evitamine Esmaastmejuhid OPERATIIVNE täideviimine, ülevaatamine 3. Juhi peamised oskused ja omadused. Oskused suhtlusoskus, konteptuaalsed oskused (visoon, strateegiline mõtlemine, laia pildi haaramise võime), spetsiifilised oskused (delegeerimine, kontrollimine, õpiku tarkus), erialased oskused (koosolekud, esinemine, läbirääkimised, arvuti kasutamine, am. Kirja kirj.), tingimislikud (org. olenevad), kuuuulamis oskus 4. Juhi funktsioonid. Planeerimine on seotud eesmärkide püstitamise, poliitika formuleerimise ja protseduuride kehtestamisega. Organiseerimine seisneb ülesannete grupeerimises, töökohtade kavandamises ja otsustamisõiguse andmises. Tulemuseks on organisatsiooni struktuur.
McKinsey kirjeldab organisatsiooni olemust 7S kaudu: Tugevad S-id (iseloomulikud juhile) - STRATEGY, SYSTEMS, STRUCTURE Nõrgad S-id (iseloomulikud liidrile) - STYLE, SKILLS, STAFF, VALUES 4. Millised on juhtimise horisontaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. · Kavandamine/planeerimine eesmärkide püstitamine ja sammude kehtestamine · Organiseerimine kohustuste, vastutuse ja õiguste määramine · Eestvedamine töötajate motiveerimine · Kontrollimine standardite kehtestamine, tulemuste kontrollimine, tegevuse korrigeerimine 5. Millised on juhtimise vertikaalsed osategevused? Kirjeldage lühidalt nende olemust. · Otsustamine juht püüab probleemidele leida uusi lahendusi, teeb strateegilisi otsuseid ressursside jagamisel, lahendab arusaamatusi, teeb läbirääkimisi lepingute sõlmimisel paremate tingimuste saamiseks · Koordineerimine juht võtab info vastu ja kooskõlastab, korraldab sobiva teabeedastussüsteemi ja
1. Milline on personalijuhtimise suhe 4 põhilise juhtimise funktsiooniga? Juhtimise põhifunktsioonid: Planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine. Personalijuhtimise põhitegevused: töö analüüs, personali planeerimine, personali värbamine, personali valik, personali hindamine, personali hüvitamine, personali arendamine, tööandjate ja töövõtjate vaheline suhe. Personalijuht aitab juhil planeerida personali, organiseerida seda, aitab motiveerida töötajaid, mis on eestvedamise üks osa, töötab koos personaliga välja ametijuhendid, mille alusel saab kontrollida personali tööd jne
Muna ujuvus soolvees Lars Markus Linnupõld Sander Veskioja Tallinna Reaalkool 7.A 28.09.2014 Uurimisküsimus • Mis juhtub munaga, kui see asetada küllastunud soolvette? Mida katseks vaja läheb? • Suur klaasist anum • Toores muna • 1000g soola • Vesi • Möödunõu • Kaal • Lusikas • Hüpoteesi kontrollimine: Võtan klaasist anuma ja lisan sinna 1,5 l vett, see järel lisan 50g soola. • Mis juhtus? • Muna vajus üsna kiiresti põhja. • Pilt: Informatsiooni kogumine • Lugesin internetist soola lahustuvusest veest. Hüpotees • Kui vee soolasisaldus on 150g/l , siis toores muna ei vaju põhja ning jääb ujuma. Hüpoteesi kontrollimine 1 • Lahustasin 25g soola 1l vees. • Sool lahustus vees väga hästi. • Asetasin muna soolveelahusesse. • Muna vajus kiirelt põhja.
tulekustuti (sealhulgas ka müügiloleva) valdaja hiljemalt kaks aastat pärast tulekustutil märgitud valmistamise kuupäeva tulekustuti esimese kontrollimise. Kui tulekustutile mõjub niiskus, vibratsioon või muu kahjustav mõju, kontrollitakse seda ühe aasta pärast. Järgnev kontroll viiakse läbi sama sagedusega. Rõhu all tulekustuti kontroll sisaldab järgmisi toiminguid: 1) pealdise loetavuse kontrollimine ja vajadusel pealdise uuendamine; 2) reguleerimisklapi ja plommi visuaalne kontrollimine; 3) rõhunäituri kontrollimine või rõhu mõõtmine; 4) tulekustuti kontrollkaalumine (süsihappegaas- ja haloonkustuti puhul); 5) tulekustutuspulbri voolavuse kontrollimine; 6) vooliku kontrollimine; 7) kere väline vaatlus; 8) tulekustuti varustamine kontrollilipikuga. . Survepadruniga tulekustuti kontrollimine sisaldab järgmisi toiminguid:
· kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 2 1. Müüritise ladumise meetodid Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · loodi järgi ladumine · nööri järgi ladumine · müürimajakate püstitamine · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Võrdle: märgkrohv ja kipsplaat · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi · nõuded kasutamisel Pilet 3 1. Väikeplokkidest müüritise armeerimine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · paigaldustihedus ja jätkamine
· kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi Pilet 2 1. Müüritise ladumise meetodid Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · tehnoloogiliste operatsioonide järjestus · loodi järgi ladumine · nööri järgi ladumine · müürimajakate püstitamine · tulemuse kvaliteedi kontrollimine · tööohutus ja individuaalsed kaitsevahendid 2. Võrdle: märgkrohv ja kipsplaat · kirjeldada materjale · võrrelda kasutusotstarvet, eeliseid ja puudusi · nõuded kasutamisel Pilet 3 1. Väikeplokkidest müüritise armeerimine Kirjeldada tööd (selle tegemist) Vastus peab sisaldama: · töökoha korraldamise põhimõtted ja eeldused töö alustamiseks · vajalikud töövahendid · paigaldustihedus ja jätkamine
................................................................8 7.2 Välisvaluutatehingud............................................................................................8 7.3 Kassatehingud...................................................................................................... 8 7.4 Lühiajaliste väärtpaberite arvestus....................................................................... 8 8. Rahaliste vahendite, varude ja varade allesoleku kindlustamine ja kontrollimine.....9 LISA 1......................................................................................................................13 LISA 2......................................................................................................................14 LISA 3......................................................................................................................14 LISA 4...............................................................................................
Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud. Audiitori kutsetegevus on auditeerimine, ta võib ka tegeleda ärinõustamisega ja neile õigusaktidega pandud muude ülesannetega. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ning neile hinnangu andmine vastavalt auditeerimise eeskirjale. Auditeerimise õigus on ainult audiitoril. Auditeerimise eeskiri sisaldab audiitori kutse-eetika põhimõtteid mis vastavad rahvusvahelistele standarditele. Eestis koondab audiitorite tegevust audiitorkogu mis on audiitorite kutse ühendus, avalik-õiguslik institutsioon mis peab kaitsma ka audiitorite õigusi. Audiitorkogusse kuuluvad audiitorite nimekirja kantud füüsilisest isikust isikud audiitorid.
4. Tulemuste kokkuvõtmine 5. Vigade kõrvaldamine Juht kontrollijana Juhi kohustus on võrrelda tehtut või tehtavat kavandatuga, hinnata sündmusi ja olukordi ning vajaduse korral võtta kasutusele korrastavad meetmed. Juht vastutab selle eest, et need toimingud oleksid hästi tehtud. Organisatsiooni suurusest ja tegevuslaadist olenemata tõusevad kontrollimisel esile kaks valdkonda juhi tegutsemisviis kontrollijana ja rahaasjade kontrollimine. Juhi kontrollimisviisid Vahetu kontrollimine Kaudne kontrollimine Kontrollimine erandite kaudu Väline, sise ja enesekontroll Juhtimist võivad ülevaadata: v Väljastpoolt palgatud v Ettevõtte oma asjatundjad sisekontroll. Enesekontroll Tänan!
väärtused/hoiakud suhtlemine suhtlemine EMOTIONAALNE informatsioon KONTROLLIMINE INTELLIGENTSUS SOTSIAALNE VASTUTUS KONTROLLIMINE informatsioon ÕPPIV RAHVUSVAHELINE KONTEKST ORGANISATSIOONI EETIKA MAJANDUSES TEADMUSJUHTIMINE ORGANISATSIOONIKULTUUR
2. Usaldusvahemike praktiline leidmine üldkogumi keskmisele kahel juhul: a) kui valim suur (n30, standardse normaaljaotuse tabeli kasutamine), b) kui valim väike (n<30, t-jaotuse tabeli kasutamine). n30 n<30 3. Hüpoteeside kontroll. Ühe- ja kahepoolsed hüpoteesid üldkogumi keskmise kohta: hüpoteeside püstitamine, teststatistiku leidmine, nullhüpoteesi tagasilükkamise kriteerium iga hüpoteeside paari puhul. Hüpoteeside praktiline kontrollimine antud andmete korral. 4.Hüpoteeside kontroll.Ühe- ja kahepoolsed hüpoteesid osakaalu (tõenäosuse) kohta, suur valim: hüpoteeside püstitamine, teststatistiku leidmine, nullhüpoteesi tagasilükkamise kriteerium. Hüpoteeside praktiline kontrollimine antud andmete korral. Tõenäosusteooria Page 2 Teststatistik: 5.Hüpoteeside kontroll.Kahe üldkogumi keskmiste ja osakaalude võrdlemine, suured valimid. hüpoteeside püstitamine,
Curriculum Vitae Nimi: Sünniaeg: Aadress: Telefon: E-post: Perekonnaseis: Vabaabielu HARIDUSKÄIK 2013-... 2006-2010 Kokk 2000-2006 Põhiharidus TÖÖKOGEMUS 01.2014-02.2014 Põltsamaa Säästumarket OÜ Ettevõtte tegevusala: kaubandus, müüja Peamised tööülesanded: Kaupade vastuvõtmine, kaupade kontrollimine saatelehelt, kaupade väljapanek, säilivusaegade kontrollimine, kaupade mahakandmine, kaupade tellimine, taaraautomaadi kogumiskasti tühjendamine, etikettide tegemine. 11.2013 12.2013 Põltsamaa E- Ehituskeskus Peamised tööülesanded: Kassamüük, arvemüük, kaupade kontrollimine saatelehelt, kaupade väljapanek. 01.2009-02.2009 Kirivere Põhikool Kokk
järelvalve. Neid kolme järelvalvet tellivad isikud on erinevad, sisuline põhimõte on kõigil sarnane- Tagada kvaliteetne ja nõuetekohane ehitis. Ehitusjärelvalve Ehitusjärelvalvet teostab kohalik omavalitsus oma haldusterritooriumil. Kohalik omavalitsus jälgib seaduse täitmist ning teeb vajadusel ettekirjutusi. Ehitusjärelvalve pädevusse kuulub ehitusprojektide ja mõõdistusprojektide nõuetele vastavuse kontrollimine, ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine, töövõtja nõuetele vastavuse kontrollimine, ehitisega toimunud avariide põhjuste uurimiste korraldamine ja ettekirjutuste tegemine. Omanikujärelvalve Omanikujärelvalve teostamise peab teatud juhtudel tagama omanik. Sisuliselt on omanikujärelvalve omaniku ehitusalal pädev konsuldant, kes jälgib, et ehitaja täidaks oma kohustusi. Omanikujärelvalve teostaja ülesanded on näiteks kontrollida ehitamise vastavust
juhtidel. Juhtimine on tegevuste kordineerimine ja integreerimise protsess, mis viiakse läbi efektiivselt ja säästlikult , koos ja läbi teiste inimeste. Juhtimisfunktsioonid Planeerimine Organiseerimine Eestvedamine Kontrollimine 1) Planeerimine Eesmärgid Strateegiad Plaanid 2) Organiseerimine Struktuur Personali-juhtimine 3) Eestvedamine Movitavtsioon Liidriks olek Kommunikatsioon Individuaalne ja rühmakäitumine 4) Kontrollimine Standardid Mõõtmised Võrdlemised Tegevused Juhtimisprotsess Juhtimisprotsess on jätkuvate otsuste vastuvõtmine ja tegevused, milles juhid planeerivad, organiseerivad, on eestvedajad ja kontrollivad Juhtimine on vajalik kõigis organisatsioonides. Planeerimine 1)Planeerimine aitab kordineerida tegevust 2)Planeerimine vähendab ebaselgust 3)Planeerimisel vähenevad kattuvad ja asjatud tegevused 4)Planeerimine annab standardid kontrollimiseks Organiseerimine