Indoneesia (0)

Indoneesia UT

LR-geograafia

ÜLDANDMED

Indoneesia on riik Kagu-Aasias. Nimi "Indoneesia" tuleneb ladinakeelsest sõnast Indos ('India') ja kreekakeelsest sõnast nesos ('saar'). Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India.
Pindala 1 904 569 km² ( 2016 ). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km2 ja siseveekogusid 93 000 km2.
Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest.
Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest.
Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt.
Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat.

GEOGRAAFILINE ASEND

Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest , neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jagatakse Singapuri , Malaisia , Filipiinide ja Austraaliaga.
Indoneesia asub ekvaatori lähistel, India ja Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani. See koosneb 17 508 saarest, neist elatakse 6000-l püsivalt. Riik ulatub idast läände ligi 5120 kilomeetrit ja põhjast lõunasse ligi 1760 kilomeetrit. Saared paiknevad mõlemal pool ekvaatorit.
LOODUSLIKUD TINGIMUSED

PINNAMOOD

Indoneesia saarestiku põhilisemad reljeefivormid on vulkaanid , sest see asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas. Riigi territooriumil on vähemalt 150 aktiivset vulkaani.
Vulkaanilise aktiivsuse ajal mahalangeva tuha tõttu mõnedel saartel (nt Jaava ja Bali ) väga viljakad mullad , mis on aidanud ära toita tihedalt asustatud saartel elavaid inimesi.
Saartel vahelduvad lavamaad ja jõesetetest moodustunud tasandikud keskmise kõrgusega mäeahelikega.

KLIIMA

Ekvaatori läheduse tõttu valitseb Indoneesias troopiline ja ekvatoriaalne kliima. Aasta keskmine õhutemperatuur on rannikupiirkondades 28 °C, sisemaal 23–26 °C ning mägedes kõrgemal kui 1500 m 15–17 °C. Indoneesias on 2 aastaaega : kuiv(märts kuni august), märg(september kuni märts)Suhteline õhuniiskus on küllalt kõrge, olles enamasti vahemikus 70–90%. Piirkonniti suuresti varieeruvat sademete hulka mõjutavad eelkõige mussoonid . Kõige rohkem esineb sademeid riigi lääne- ja põhjaosas. Kõige niiskemad Indoneesia piirkonnad asuvad Sumatra lääneosas, Jaaval, Balil, Kalimantanil, Sulawesil ja Uus- Guinea saarel. Sademeid esineb aastaringselt rohkesti, madalikel on aasta keskmine sademete hulk 2000–3000 mm, tuulepealsetel mäenõlvadel aga üle 4000 mm. Väikestel Sunda saartel ja Jaava idaosas on Austraaliast tulevate mussoonide tõttu talvel (juunist septembrini) kuivaperiood, keskmine sademete hulk aastas on seal vahemikus 800–1500 mm. Tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga taifuune ja torme esineb saartel septembrist detsembrini.

LOODUSVARAD

Maavarade hulka kuuluvad tina, nafta , maagaas, nikkel, boksiit , vask, kivisüsi, hõbe ja kuld.
Kaevandamise tööstusharu moodustab riigi SPK-st 12%. Kõige olulisem tööstusharu.

TAIMESTIK

Tänu Indoneesia suurusele, mitmekesisele saarestikule ja ekvatoriaalsele kliimale on sealne looduslik mitmekesisus maailmas teisel kohal Brasiilia järel. Indoneesias on väga palju erinevaid taimkatte vorme: troopilised vihmametsad , põhja ja lõuna madalikud , mägise piirkonna taimestik ja põõsa alad, sood ja rannikud . Seal on umbes 28000 liiki õistaimed Indoneesias, mis koosneb 2500 erinevad orhideed, 6000 traditsioonilisi ravimtaimi kasutatakse Jamu. 122 liigi bambusest, üle 350 liigi rotangist ja 400 liiki Dipterocarpus, Sealhulgas eebenipuu, sandlipuu ja tiikpuu. Indoneesia on koduks ka mõned ebatavaline liigid mt. nagu lihasööjad taimed.
Sealne taimestik on lopsakas ja rikas troopiliste liikide poolest. Riigi taimestiku ja loomastiku hulgas on esindatud nii Aasia kui ka Austraalia päritolu liigid, sest see asub kahe mandri vahel.
Vulkaanide tõttu on Indoneesias viljakad mullad. Indoneesia metsad võtavad enda alla umbes 58% (2000) riigi maismaa pindalast.
Lisaks metsadele on Indoneesia rannikuvete elustiku mitmekesisus on arvatavasti kõige suurem maailmas, seda aitavad rikastada 54 716 kilomeetri pikkune rannajoon ja 5,5 miljoni hektari suurune rannikuala , kus on väga laialdaselt levinud mangroovid ja korallrahud
Rannikualade ökosüsteemide hulka kuuluvad veel rannad , liivaluited, estuaarid ehk jõe suudmeosad, mis on mere poolt üle ujutatud, mererohu ja vetikate kasvupiirkonnad, mudast moodustunud märgalad ja väikesaarte ökosüsteemid.
VETEVÕRK
Kuna Inodoneesia on saareriik , siis mõistagi on seal palju vett. See on India ja Vaikse ookeani vahel ja saari ühendab selge ja soolane ookeani vesi.
Sisemaal, vihmametsades on vetevõrk väga tihe. Pikimad jõed voolavad suurimatel saartel ja on põhiliselt lühikesed. Sademeid langeb aastaringselt palju, mille tõttu on jõed, järved aasta läbi veerohked ja jõed kannavad kaasa palju setteid. Riigi pikimad jõed asuvad Kalimantani saarel ning nende hulka kuuluvad Barito, Kapuas, Mahakam. Suurematel jõgedel on levinud jõetransport. Sumatra saarel paiknev Indoneesia suurim järv Toba (pindala 1103 km2) on ühtlasi maailma suurim vulkaanikraatrisse tekkinud järv.

ARENGUTASE

Indoneesia oli kaua aega väga mahajäänud ja majanduslikult tühine riik, kuid nüüdseks on Indoneesiast saanud kiiresti arenev, kuigi veel väga vaene uusindustriaalmaa.
ÜRO inimarengu indeksis paikneb Inoneesia kõigest 112. kohal tulemusega 0.682. Eesti on 2015 aasta seisuga 30.kohal.
Elanike keskmine eluiga onmeestel 68,2 ja naistel 74 eluaastat .
Indoneesia arvestuslik sisemajanduse kogutoodang ostujõu pariteedi alusel oli 2015. aastal 2,842 triljonit USA dollarit, millega riik platseerus maailmas 8. kohale. Samas on Indoneesia hinnanguline sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 11 100 USA dollarit, millega jääb riik maailmas 43. kohale. Arvestuslik majanduskasv on olnud aastatel 2008 6%, 2009 4,5% ja 2010 6%.
Viimase 10 aasta jooksul on Indoneesia valitsus oluliselt suurendanud tähelepanu hariduse edendamisele. Kulutused haridussektoris on kasvanud märkimisväärselt alates 1990. aastate lõpu majanduskriisist, kahekordistudes aastatel 2000–2006. Aastal 2007 möödusid haridussektori kulud kõigist teistest sektoritest, moodustades 3,4% sisemajanduse kogutoodangust.Indoneesia haridussüsteem on väga suur ja mitmekülgne. Kooliõpilasi on riigis üle 50 miljoni ja õpetajaid üle 2,6 miljoni. Alates 1994. aastast on Indoneesias koolikohustuslikud lapsed vanuses 7–15 aastat.
Hariduse eest vastutavad kaks ministeeriumi – haridusministeerium, mille alla kuuluvad 84% koolidest ja religiooniministeerium (16%). Haridussüsteemis on lisaks riigile oluline roll ka erakoolidel. Eraomandis on algkoolidest 7%, põhiastme koolidest 56% ja keskastme koolidest 67%. Koolis käivate laste osakaal on piirkonniti erinev. Vaesemates regioonides moodustab algkoolis käivate laste osakaal koolikohuslastest sageli alla 60%, rikkamates piirkondades aga peaaegu 100%.

MAJANDUSORGANISATSIOONID

Indoneesia kuulub järgmistesse majanduorganisatsioonidesse:
ASEAN (üks asutajariik)(Kagu-Aasia maade Assotsiatsioon), United Nations (ÜRO), NAM (Non- Aligned Movement )(üks asutajariik) , OIC ( Organisation of the Islamic Conference), OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon ), WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon), Cairns Group (Kivikuhja Grupp)
Kõige tuntum firma riigis on Astra International, mis tegeleb autode ja selle komponentidega. Selle tütarfirma on nt Toyota Astra, mis on Eestis väga tuntud.

RAHVASTIK

Indoneesia on rahvaarvult 4.riik. Rahvastikust 44% (2010) elab linnades. Elanike mediaanvanus on 28,2 aastat.
Indoneesia 262’082’237 ( 2017 , jaanuar) elaniku moodustavad ligi 300 erinevat etnilist gruppi/rühmitust mis on välja kujunenud sajanditega ja mõjutatud India, Araabia , Hiina ja Euroopa kultuuridest. Riigi rahvaarv on aastatega väga palju tõusnud. Aastal 1960 oli riigis 88.6 millionit inimest, kuid 2015 aasta seisuga juba 255.5 millionit. Indoneesia rahvas moodustab 3.81% maailma rahvaarvust, mis tähendab, et iga 29 inimene on Indoneesiast.
Indoneesia rahvastikutihedus on 146 inimest ühe ruutkilomeetri kohta. Võrreldes naaberriikidega on rahvastikutihedus üsna tihe. Nt Malaisilas on see 92 inimest ruutkilomeertile ja Paapua Uus Gunieal vaid 18 inimest.
Elanikkond jaguneb väga ebaühtlaselt. Üle poole indoneeslastest elab Jaaval ja Madural, mis kuuluvad maailma kõige tihedama rahvastikuga alade hulka.
44% Indoneesia rahvastikust elab linnas. Ahelas kulgevatest pikkadest saartest on lõunapoolsed (eelkõige Jaava) kõige tihedamini asustatud, ligi 500 inimest ühel kilomeetril. Sealsel rannikualal leiub palju ülesharitud tasandike. Indoneesia põhjaosas asuvad sellised suured saared nagu Kalimantan , Sulawesi ja Maluku saared. Põhjapoolsed saared on väga mägised, eriti just sisemaal.

SOOLISVANUSELINE KOOSSEIS

Indoneesia rahvastikust moodustavad alla 15 aastased lapsed 27.7%, tööealised 66.2 ja vanemaealiseid on 6.1%. Selle riigi rahvastik ei vanane. Meeste keskmine eluiga on 68,2 ja naistel 74 eluaastat. See on üsna kõrge.

SÜNDIMUS JA SUREMUS

Imikusuremus on Indoneesias väga suur(33%). Üldiselt on ka suremus suur.

Viimastel aastatel on sündimus suurenenud ja koguaeg suureneb. Ühe naise kohta sünnib 2.1 last. Sündide ja surmade arv on riigis 1000 elaniku kohta vastavalt 18,1 ja 6,26 (hinnanguline 2011). Kuni üheaastaste laste suremus 1000 elaniku kohta on 28 (riikide arvestuses 72. kohal).
Poisse ja tüdrukuid sünnib Indoneesias üsna ühe palju, kuid poisse siiski mõne võrra rohkem.
Indoneesia on demograafilise plahvatuse ülemineku etapis.

LINNASTUMINE

Indoneesia koosneb 34 provintsist, millest viiel on eristaatus. Igal provintsil on oma seadusandlik võim ja kuberner. Provintsid jagunevad regentkondadeks ja linnadeks, mis jagunevad omakorda ringkondadeks ning edasi küladeks.
Rahvastikust 44% (2010) elab linnades. Suurimad linnad, rahvaarvu järgi on Jakarta, Surabaya, Medan, Bandung, Bekasi, Palembang, Tangerang, Makassar, Semarang, Depok.
Kõige rohkem asuvad inimesed riigi lõuna poolsetel saartel, sest seal pole nii mägine kui riigi põhjaosas ja seal asuvad suuremad saared. Ülerahvastatus on probleemiks eriti Jaava ja Bali saarel. Hollandi koloniaalperioodi ajal hakati probleemi lahendama (20. sajandi alguses) inimeste ümberasustamisega madala inimasustusega saartele. Sama poliitikat jätkati ka pärast riigi iseseisvumist. 1980. ja 1990. aastatel. Jaavalt, Balilt ja Maduralt asustati inimesi ümber peamiselt Kalimantanile, Sumatrale, Sulawesile, Malukule ja Uus-Guineale. Kokku viidi perioodil 1949–2000 oma kodusaarelt minema üle 6 miljoni inimese. Nii ulatuslik ümberasustamine on tekitanud aeg-ajalt pingeid ja vägivalda migrantide ja kohalike vahel, mille tagajärjel on sadu inimesi tapetud. 2001. aastal hukkus kokkupõrgetes dajakkidega Kalimantani saarel vähemalt 500 madurat ja ligi 100 000 olid sunnitud saarelt põgenema.

ENERGIAMAJANDUS

Indoneesia on maailmas 3.kohal geotermilise energia tootmisel kui ka maasoojus elektri tootmisel. Temast eespool asuvad vaid USA ja naaberriik Filipiinid. Kuna riik asub mõningatel Kagu-Aasia laamadel, siis on sellel väga suured geotermilised eelised. Indoneesia energeetika ja maavarade ministeeriumi hinnangul omab riik 29 gigawatti reservgeotermilisi võimsuseid, kuid hetkel nendest ainult 5% on kasutusel.
Indoneeisas on 68% inimestest/2010 seisuga), kes kasutavad elektrit, mittekasutajad asuvad rohkem riigi idaosas. Siiski 2014 on see protsent tõusnud 84% peale ja 2020 aastaks soovib riik tagada kõigile elektrivõimalused.
Indoneesias kasutatakse kõige enam fossiilseid kütuseid(88%). Ülejäänu moodustavad hüdroenergia ja geotermilise varud. Indoneesia valitsus tahab kasutada vaid kodumaiseid kütuseid ja et seda mitmekesistada soovivad nad ühe rohkem kasutada taastuvat energiat.

ENERGIA EKSPORT JA IMPORT

Indoneesia on suuruselt 5.riik, mis impordib veeldatud maagaasi(2014). Tema ees on Katar , Malaisia, Austraalia ja Nigeeria. Odava maagaasi nõudlus on viinud valitsuse töötama välja poliitikat, mis tagaks jätkusuutliku kohaliku maagaasi tarnimise nii kohalikule kui ka välisturule.
Indoneesia ekspordib ligi 80% oma kivisöe varudest ja see teeb ta maailmas üheks suuremaks riigiks sellel alal.
Indoneesial pole nafta maajuhtmeid või mõne muu kodumaise gaasi maaühendust, mis muudab väga oluliseks meretranspordi .
Enamik nafta kaubandusest riigis on import, mis hõlmab põhiliselt mootorkütust ja diislit.
Riik ekspordib vähesel määral kütteõli. Eksporditakse ja imporditakse toornaftat.
2006. aastal toodeti Indoneesias 125.9 miljardit kWH elektrit kasutades erinevaid kütuseid, hüdroenergiat ja teisi taaskasutatavaid energiaallikaid. Sellest piisab , et ei peaks elektrit sisse ostma aga ei jätku niipalju, et müüa.
ELEKTRIJAAMAD
Hetkel on Indoneesias 922 elektrijaama. Nendes toodetakse või töödeldakse hüdroelektrit(kõige enam), geotermilist, kivisütt, gaase, kütteõli ja vähesel määral päikese ja tuuleenergiat.
Nagu Eestigi, on ka Indoneesia näidanud üles huvi tuumaenergia vastu. Uurimustöö eesmärgina on mõningad eksperimentaal tuumajaamad ka juba Indoneesiasse ehitatud(Yogyakarta; Serpong; Bandung). Lõplike tuumaenergiajaamu, mis hakkavad ka elanikele elektrit tootma tahetakse ehitada Muriasse ja Gorontallole. Indoneesia tuumaenergiajaamad on kognud suurt pahameelt erinevatelt Greepeace’lt ja ka kohalikelt.
Elektrienergia toodang ühe inimese kohta riigis on 5-8 MWh(5000-8000kWh). Maailma keskmine on 3MWh. Väga madal tarbimine, nagu Indoneesias, näitab seda, et enamik elanikest pole ühendatud elektrivõrku. Indoneeisas on 68% inimestest/2010 seisuga), kes kasutavad elektrit, mittekasutajad asuvad rohkem riigi idaosas. Siiski 2014 on see protsent tõusnud 84% peale ja 2020 aastaks soovib riik tagada kõigile elektrivõimalused.

PÕLLUMAJANDUS

Aastatel 1960-1980 seisis Indoneesia maakasutuse ala põllumajanduse osas paigal, umbes 21% kogu pindalast. Aastal 1998 loodi suuremahulised istandused ja siis tõusis see protsent 30 peale. Siiani prognoositakse põllumajandussektoris jätkuvat kasvu. Aastatel 2010 on põllumajandust kasvanud iga aastaga keskmiselt 3.2%.
Indoneesia 2009 aasta seisuga moodustab
Indoneesia maaalast 52% metsad , 25% põllumajanduse pinnad, niidud ja karjamaad 6% ja ülejäänud 18%.
Indoneesia on suhteliselt mägine ning head tingimused põllumajandusega tegelemiseks on vaid suurte jõgede aladel ning vulkaanilistes piirkondades. Mujul on liigniiskuse ja soostumise tõttu enamasti istandused.
Paiknemine ekvatoriaalses kliimavöötmes võimaldab saada 2-3 saaki aastas. Seal on väga soodne kliima põllumajanduseks-palju päikest ja vihma. Vegetatsiooni periood kestab aastaringi.
Pidevast kiirest aineringlusest tingituna (või sellest hoolimata) on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad. Soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas kujunevad vihmametsades välja punakaspruunid ehk ferraliitmullad . Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire.
Siinsetes lähtekivimites leidub palju raua- ja alumiiniumiühendeid, millest on tingitud ka siinsete muldade värvus ja nimetuski (ferrum tähendab ladina keeles rauda).
Ekvatoriaalsete vihmametsade punasevärvilised puna- ehk ferralliitmullad on kujunenud peamiselt keemiliselt murenenud lähtekivimil. Punase värvi annab neile raua- ja allumiiniumoksiidide rohkus .
Igapäevased tugevad hoovihmad uhuvad mulla ülemistest kihtidest tiotaineid välja. Pinnasesse valguv vesi kannab need sügavamale ja mulla ülaossa tekib valkjas leedehorisont.
Kuna mikroorganismid lagundavad taimejäänused väga kiiresti ning puud võtavad neist vabanenud toitained taas kasutusele, sisaldavad ferraalliitmullad vähe huumust. Maaharimiseks sobivad paremini vulkaanilistele kivimitele tekkinud suhteliselt noored mullad.
Vihmametsade lopsaka taimestiku ja viljatute muldade vahel peitub omapärane vastuolu. Kui vihmametsad maha raiuda ning nende asemele rajada põllumaa, annab see maa rahuldavat saaki vaid mõne aasta jooksul ning edasi on need alad üsna kasutud.
Viljakamad on need mullad, mille lähtekivimimiks mineraalaineterikkamad vulkaanilise päritoluga kivimid. Vulkaaniliste alade piirkonnas on seal levivatest viljakamatest muldadest tingituna ka inimasustus hoopis tihedam kui tavaliselt metsikutes vihmametsades.
Kuna Indoneesias on linnastumine väga populaarne , siis mõjub see negatiivselt põllumajandusele. Indoneesia valitsus korraldab projekte ja rahastab teatud põllumajandustoodete tootmist. Kõige enam on selleks riis . Indoneesia on maailmas 1. Kohal riisi söömises, 139kg aastas inimese kohta. Kuna kogus on väga suur, on riik ikka veel sõltuv imporditavast riisist Vietnamist ja Taist . Lisaks rahastab riik ja maisi, sojaubade ja suhkru tootmist. Alates 2007 aastast on valitsus alustanud ka programmi taaselustada väiketalunike, et tootmine oleks veelgi suurem.
Põllumajandus sektoris töötab umbes 49 tuhat elanikku, mis moodustab 41% kogu tööjõulisest rahvast. Põllumajandustehnika on väga tihti veel algeline ja enamus tööd tehakse käsitsi.
Indoneesia põllumajandussektor koosneb suurtest istandustest, nii riigi-kui ka erasektorites, samuti ka väiketalunike oma. Suured istandused keskenduvad pigem eksproditatavatele kaupadele(palmiõli) ja väiketalunikud pigem oma tarbeks(riis, soja , mais, köögi-ja puuviljad ). Valitsuse sätted ja tugi: algatatud projektid toetamaks tootmist, vabastamine tööstuskaupade ja masitate tariifist või toetus selleks, head tarbijakaitse määrused, järelvalvestus.
Indoneesia peamised põllukultuurid on riis(lõuna osas), mais, looduslik kumm, palmi õli(loodes ja põhjas), kohvi, kakao , tee, vürtsid.
Hetke seisuga on Indoneesia maailmas 1.kohal palmiõli, nelgi ja kaneeli tootmisel. 2.kohal kautsukk, maniokk ja vanilje. 3. Koht riis ja kakao. 4. Kohvi ja 5. Tubakas . 6. tee.
Investorid leiavad, et Indoneesia on loomakasvatuse poolest väga edukas maa, seal on tasakaal kasvatamise ja nõudluse vahel. Seal on hea, väga suure nõudlusega turg : kõrgesti elav keskklass, kes nõuab veiseliha , millest ainult kolmandik tarbitakse kodumaal, kodumaise piimatoodete nõudlusest suudeti täita vaid 35%. Olemasolevad ja tulevad võimed: kasvav kvalifikatseeritud tööjõud, madalaimad joogi-jatoiduettevõtte tegevuskulud . Valitsuse sätted ja tugi: algatatud projektid toetamaks tootmist, vabastamine tööstuskaupade ja masitate tariifist või toetus selleks, head tarbijakaitse määrused, järelvalvestus.
Põhilised kasvatatavad loomad on veised, kitsed , sead, lambad , kanad, part .
Loomi kastatavakse eelkõige riigi lõuna osas, sest seal on tasane pinnas. Esirinnas on eelkõige veiseliha tootmises.
Indoneesia ekspordib eelkõige vürtse, kautsukit, palmiõli ja looduslikku kummi.
Impordib vähe, põhiliselt riisi.
Palmiõli tootmisega on maailmas esirinnas.
Peamiselt eksporditakse oma saadusi Jaapanisse(22,3%), Ameerika Ühendriikidesse(13,8%) ja Hiinasse(9,1%).
Indoneesias põhjustab keskkonna probleeme suurte metsade maha võtmine ja eriti alepõllundus, kus metsad põletatakse maha. See saastab õhku ja tektab palju sudu ja selle tõttu on Indoneesia maailmas 3.kohal kasvuhoonegaaside tekitaja .
Kasvava populatsiooni tihedus ja sellest tulenev nõudlus põllumaa tekitavad tõsist pinnase erosiooni, metsade hävitamine tingitud ka küttepuude vajalikkusest .
Lisaks metsade hävinemisele ja pinnase erosioonile on probleemiks veel intensiivse tööstusliku raie tõttu tekkivad kõrbealad. Need kõik võivad viia välja looduskatastroofini.
Suuremad probleemid asuvad mägistes piirkondades-Kalimantan, Sulawesi ja Sumatra.

METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUs

Viimase aastakümne jooksul on metsade pindala vähenenud kiirusega 2 miljonit hektarit aasta jooksul ning 20. sajandi alguses oli metsade osakaal maismaa pindalast ligikaudu 84%. Indoneesia metsad võtavad enda alla umbes 58% (2000) riigi maismaa pindalast. Troopilisi vihmametsi on palju madalatel põhjapoolsetel maadel , kuid samal ajal kasvab ka lõuna poolel rohkesti manglipuid ja palme. Peaaegu kogu mitteharitav maa on kaetud troopikametsadega. Indoneesias kasvab 10% kogu maailma vihmametsadest ja umbes 40% Aasia troopikametsadest. Nendes on esindatud 200 00 taimeliiki, millest 10 000 kuulub puude hulka, ning 1500 endeemi. Lisaks vihmametsadele kasvavad seal 1500–3000 m kõrgusel igihaljad lähistroopilised metsad ja okaspuumetsad ning veelgi kõrgemal mäestikumetsad. Riigi kaguosas esineb ka savanne ja savannimetsi.
Metsatüüp on troopiline vihmamets . Metsades on väga palju erinevaid liike, mille vahel on palju liaane. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. Taimed on võimalikult heledad ja suurte õitega et meelitada ligi tolmlejaid- putukaid ja väikseid linde.Paljud taimed kasvavad aga kõrgel puu otsas, et rohkem valgust saada. Varjus kasvavad väikesed palmid, valguse käes aga orhideed. Liaanid ei kasvata endale tüve, vaid väänlevad mööda puude tüvesid, pürgides järjest kõrgemale, valguse poole ja võivad kasvada isegi kuni 200 meetri pikkuseks. Orhideed aga ammutavad eluks vajaliku ja mineraalse toidu veest ja õhust. Veel kasvavad vihmametsas balsapuud, roosipuud, tekad, mahagonid, eebenid, kautšukipuud, epifüütliaanid, orhideed ja teised taimed.

1970ndate alguses Indoneesia arenes väga riigi puidutöötlemistööstus. Alates 1980. aastate lõpust kuni 2000. tootmisvõimsus on tselluloosi ja paberitööstus kasvanud ligi 700%, muutes Indoneesia on maailma 9. suurimaks paberimassi tootjaks ja suuruselt 11.paberitootjaks.
Riik ei ekspordi eriti metsa ega sellest tulenevaid tooteid. Neil endalgi jääb metsa aina vähemaks.
Indoneesia madalikul troopilised metsad, rikkamad puidu ressursid ning bioloogiline mitmekesisus, on väga suures ohus. Aastaks 2000 onpeaaegu täielikult maa tasa Sulawesi ja ennustatakse, et kaovad mõne aasta pärast ka Sumatra ja Kalimantani.
Sumatra kümneid tuhandeid ruutkilomeetreid metsa on lahendatud sageli alluvad keskvalitsusele, kes vastavad rahvusvahelised ettevõtted eemaldada metsa.Kalimantan alates 1991-2014, suurte alade metsa põletati, sest kontrollimatu tulekahju põhjustab õhusaaste üle Kagu-Aasias.

TÖÖSTUSE ARENG

Tööstuse ja majanduse areng.
Kõige tähtsamad toorained on: kivisüsi, õli, kuld, tekstiil ja tehnika ja autod.
Tööstussektor annab peaaegu kogu Indoneesia aastasest SKP kasvust. Kõige tähtsam on kaevandamis ja tootmisharu , mis on mõlemad sambaks Indoneesia majanduses, aastast 1970.
Peamiselt asub kogutööstus rajoon Jakartal.

TRANSPORT

Looduslikud tegurid soodustavad väga laevatransporti, samuti lennundus . Takistavad rongi transporti.
Riigisiseselt on oluline laevatransport ja viimastel aastatel ka lennukid , sest tegemist on saatrega. Rahvusvaheliselt kasutatakse samuti laevatransporti, kuid ka torutranspordi, sest see on hea moodus nafta transpordimiseks.
Asfalteeritud sõiduteid 213 649 km ja kruusateid 154 711 km(2002. aasta seisuga)Tihe elanikkond tagab selle, et bussid sõidavad pea kõikjale ja väga sageli. Seevastu kaugematel saartel sõidavad bussid suurte linnade vahel viid paar korda päevas ja ainult siis kui buss rahvast täis on. Väga tavaline on ka see, et buss sõidab esmalt paar tundi linnas ja korjab inimesi peale. Kohaliku bussiga sõites võib arvestada, et tund sõitu maksab umbes 6000 ruupiat. Mõnelpool sõidavad veel ka becak’id ehk jalgrattariksad. Indoneesias on ka taksod , kuid nendega peab olema väga ettevaatlik, kuna taksomeetreid pole ja hind võetakse tihti näo järgi või laest .
Raudteid on 6548 kilomeetri ulatuses. Rongid sõidavad vaid Jaaval ja neid kasutatakse nii kauba kui inimeste vedamiseks. Käivad ka ehitused Jakartasse ja Palembergi. Esimene raudteeliin avati Indoneesias 1867. Aastal, peale seda hävis see 1950 aastal Jaapani okupatsioonis ja Indoneesia vabadussõjas. Seal nii riiklikud kui ka eraomandis olevad raudteed . Uusi raudteid ehitatakse vähe, kui siis laiendatakse olemas olevaid. Enamik endiseid trammiteid on suletud, vähendades eelnevat kilometraaži 7000 kilomeetrilt 3000 peale. Alates 2010 on Indoneesias olemas ainult naistele mõeldud rongid, sest sealne seksuaalseahistamise prontsent on väga kõrge.
Juba aastaid tagasi kasutasid Indoneesias reisimiseks kanaleid ja ja jõgesid. Seda leidub siiani, kuid vähem.
Veetransport on väga oluline viis liikuda saarte vahel. Leidub nii konteiner -, kruiisi-, parv -, purje-ja väiksema mootoriga laevu. Saarte vahel on tihe praamiliiklus. See ongi peaaegu ainuke viis kuidas saatre vahel liikuda. Indoneesias on 21,579 km laevatatavaid veeteid (2005. aasta seisuga), umbes pool asuvad Kalimantans ja veerand iga Sumatrassja Paapuas. Indoneesia on maailmas 7.kohal pikima veeteedega riikide hulgas. Rahvusvaheliselt on Indoneesial mereühendus Austraaliaga(kruiisilaevad), Timor-Lestlega, Malaisiaga(kiirlaevad) ja Singapuriga-8kiirlaevad).
Indoneesias on asfalteeritud maandumisrajaga 158 lennujaama , millele lisandub veel 494 muru- või kruusakattega lennujaama. Helikopterite jaoks on 17 maandumisplatsi.Lennukid on vanad ja ohutus jätab soovida , aga piletihinnad on odavad. Viimastel aastatel on õitsele puhkenud odav siselennundus. See on tõusnud 43%. Jakartas asub rahvusvaheline lennujaam Soekarno-Hatta on sealne peamine sõlmpunkt, kuid isegi seal on väga nõrk ohutus. Mitmete õnnetuste pärast peetaksegi Indoneesia õhutranspordi süsteemi üheks ohtlikumaks maailmas.
Kõige lihtsam on lennata Finnairiga Helsingist Singapuri (öine lend, mis kestab 12-13h). Tihti on soodsa hinna sees ka lühikese ümberistumise ajaga lend Tallinnast Helsingisse ja tagasi. Singapurist edasi lennates saab juba lennufirmade vahel valida. Soodsad lennufirmad on näiteks AirAsia, KLM või Jetstar. Lendude valik on väga suur. Lend Singapurist Balile maksab ca 60-100€ suund. Lennuk ongi ainuke mõtekas viis sinna minemiseks.

TURISM

Indoneesia on turistidele vägagi atraktiivne sihtkoht oma kauni looduse, toredate inimeste ja huvitavate kommetega. Kahjuks ei ole sinna aga väga kerge pääseda. Nimelt suurt probleemi valmistavad viisad , mille hankimise kord muutub väga tihti. Eestlastel on vast kõige kergem viisat hankida läbi Helsingi saatkonna. Turistid tulevad Indoneesiasse enamasti Euroopast ja Ameerikast . Balil võib leida ka noorukeid, kes on vanematega kaasa tulnud aga enamasti külastavad Indoneesiat ikkagi vanemad inimesed või seiklusjanulised. Indoneesia turismilause „Ultimate in Diversity ” (lõplikus mitmekesisuses) on kõlalt kohmakas aga sisult õige. Vähe on maid, mis pakuvad rändurile nii palju võimalusi. Eelkõige peaks Indoneesia olema huvitav loodusesõpradele. Sukeldumisest-snorgeldamisest kuni vulkaanide ja vihmametsa, orangutangide ja komodo draakoniteni – nägemist ja tegemist jätkub. Peamine probleem on aga see, et lühike turistiviisa ei võimalda enamust sellest nautida.
Indoneesia on olnud tuntud reisisihtkohti juba sajandeid . Esimesed reaalsed turismi mõtted tulenevad 14. Sajandist. Suures tähtsuses olid sellel ajal templid ja pühapaigad. Tehti palverännakuid Balile ja Jaavale. Indoneesia turism hakkas tõsiselt arenema, kui loodi esimene turismiarenduskeskus(1927) ja avaldati raamat sealsest turismist. Reisiti enamasti kruiisilaevadega ja turistide arv tõusis üle 100%.
Kõige külastatumad kohad on Jakarta, Yogyagarta Jaavas, Bromo mägi Bromo-Tengger-Semeru rahvuspargis, maailma suurim vulkaanijärv Toba, Bali, surfiparadiis Lambok, kultuuriline saar Sulawesi, sukeldumisparadiis Raja Ampat, UNESCO-s Komodo rahvuspark .
Eesti reisifirmad pakuvad reise eelkõige Jaavale ja Balile.
Indoneesia SKP 2014. aastal oli US $ 26162000, põhiseaduse järgi 3,2% kogu SKP-st. 2020. Aastaks tahab riik tõsta selle 8% peale, külastajate arv aastas peab see tõttu minema 20 mln inimese peale. Riigi turismisektor on 4.kohal kaupade, teenuste ja ekspordi valdkonnas.
Top 10 vaatamisväärsused
10. Toba Järv, maailma suurim vulkaanikraatrisse tekkinud järv.Seal on vulkaaniliselt soojad veed .
9. Tanjung Puting rahvuspark. Bornero saarel, Seal toimuvad paadisõidud metsikuslooduses. Seal võib kohata leoparde, karusid , püütoneid, krokodille , makaake ja gibbonseid ja kõige tuntum on see orangutangide poolest. Kahjuks park on tugevalt ohustatud ebaseadusliku metsaraie ja metsa mahavõtmisel põllumajanduse otstarbeks.
8. Balliem Valley , see on saar, mis oli hiljuti veel kiviaegne maa, sinna minnakse imetlema mägesid, jõgesid, omapäraseid tribal külasid ja kohalikku inimest.
7. Bromo mägi, on aktiivsest vulkaani mägi Ida Jaaval, eriline udu tekkitud vulkaani ja meie koos mõjust.
6. Bunaken rannik - sukeldumise ja snorgeldamise koht, 70% vaikse ookeani kaladest elab seal,
5. Torajaland, toraja inimeste kodu, lõuna Sulawesil, Nad on tuntud oma omapäraste suurte majade poolest kuid ka hirmsate matmisrituaalide poolest. Kui inimene suri siis teda hoiti mitu aastat seal majas ning alles siis peati matused mis kestsid mitu päeva ja surnukeha põletati kas koopas või puuõõnes.
4. Gili saared, need on rahulikud saared paljude rannaäärsete kohvikutega kus mängib reggage muusika ja seal pole autosid ega transpordi müra, parim paik lõõgastumiseks. Gili ise tähedabki väikest saart .
3. Komodo rahvuspark, nimi on roomaja Komodo järgi, maailma suurim elav roomaja, mis võib ulatuda 3 m pikad ja kaaluvad üle 70 kg. Kuigi Komodo draakonid süüa enamasti rümba surnud loomade, nad on suurepärane kiskjate ja ka jahti saagiks sealhulgas linnud ja imetajad. Õnneks rünnakud inimestele on väga haruldased.
2. Borobudor, kuulsaim budaistlik tempel maailmas, ehitatud 2millionist kiviblokist.
1.Ubud, peale riisipõldude on see koht, kus avastada Bali kultuuri ja traditsioone. Seal on tantsulised ja laululised etteasted igapäevaselt. Samuti kunstigaleriisid ning käsitöö poode .