KILPKONNAJAMSS JAMSS BATAAT (Ipomoea batatas) Päritolumaaks Mehhiko Sisaldab suhkrut Vajab keskmiselt temperatuuri 24 kraadi ja sademetehulka 7501000mm aastas Kasvab lähisekvatoriaalses ja troopilises kliimavöötmes Kasvatatakse keskmise struktuuriga muldades SUURIMAD TOOTJAD AASTAL 2009 Hiina Nig e e ria Ug a nd a Ind o ne e s ia Vie tna m KAS TEADSID? Ba ta a t to o d i Euro o p a s s e 7 0 a a s ta t e nne ka rtulit BATAAT MANIOKK (Manihota esculenta) Päritolumaaks LõunaAmeerika Eristatakse mõru maniokki ja magusat maniokki Sisaldab sinihapet Kasvab ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes Kasutatakse ka loomasöödaks Kasvavad 34 kuud SUURIMAD TOOTJAD Nig e e ria Vie tna m Ind o ne e s ia Tai KAS TEADSID? O n s üs ive s ikute s is a ld us e lt ko lm a s to id ua ine m a a ilm a s MANIOKK KÖÖGIVILJAD
LOOMAD • loomad ja linnud on väga lärmakad • elavad puudel • kaitsevad oma territooriumi • on öise eluviisiga loomi • erksavärvilised Nt: anakonda; alligaator; laiskloom; puuma; sipelõgija; aara Ekvatoriaalsed vihmametsad KLIIMA TAIMED levivad ekvaatoripiirkonnad • kasvavad aasta läbi kuuma ja troopilise kliimaga aladel • puud kasvavad korrustena aastane sademete hulk üle 2000mm • plankjuured; tugijuured tõusvad õhuvoolud • võrad läbi põimunud rohkesti jõgesid, järvi (Amazonase ja • igihaljad puud Kongi jõgikond) • koor on õhuke, korbata ferraliitmullad (vähe huumust; happe- • epifüüdid puudel lised) • liaanid; kägitaimed • le...
lüües tulevad välja maiustused Uuel aastal süüakse kell 1.00 öösel, traditsioonilised road on kalkun ja mole kaste, mida saab mitut moodi valmistada gelatina de colores piñata Mole kaste kalkuniga Eesti ja Mehhiko köök Sarnasused Juuakse pühade ajal õlut Hinnatud on kartul(Mehhikos ka maguskartul) ja tomat Erinevused Mehhiko köök vürtsikas, Eesti köök mahe Maniokk Mehhikos on tähtsamad toiduained mais, oad ja avokaado Suvikõrvits on mehhiklastele sama tähtis kui meile kurk Puu- ja köögiviljadest veel au sees füüsal, maniokk, viigimari ja tamarind, mis on eestlastele vähetuntud toiduained Kas teadsite, et... Mehhiko toidus kasutatakse kuni 150 erinevat tsillipipart Mehhiklased ei joo kunagi vürtsikat toitu süües vett tsillis leiduv aine kapsaitsiin kuivatab suulage seda enam, mida rohkem vett juuakse
• Põllumaa: 71930000 ha (8,4%) • Põllumajanduslikku maad inimese kohta: 1,4 ha (0,8%) Põllumajandusmaa kasutamine Tabel 1: Maa kulu püsikultuuridele, heina-ja karjamaadele ja niisutavale maale Püsikultuuride Heina- ja Niisutatav maa all karjamaad 7100000 ha 196000000 ha - 0,8% 23% 0% Taimsed põllumajandussaadused • Suhkruroo g • Sojauba Joonis 6. Maniokk (allikas: CKI) • Mais • Maniokk • Apelsinid Joonis 7. Sojataimed (allikas: College of Agriculture and Natural • Riis Joonis 8. Suhkruroog Resources (allikas: Vikipeedia) Loomsed põllumajandussaadused • Lehmapiim • Kanaliha
lambaid, savannides lihakarja, brasiilias sigu, põhja-ameerikas: suure järvistu piirk.piimakari(mahlakas söök,tarbija,tööjõud), suurel tasandikul lihakari(rantsod, kuiv kliima,hõredalt asustatud suured karjamaad), lambakasvatus on levinud mäestikualadel ja kõrbetes. Seakasv-seal kus on teraviljakasv; linnukasv, piima ja lihakari-tarbija lähedus, hobusekasv-kuivadel, mägistel aladel, põhjapõdrad-polaaralad. Kiukultuur puuvill,lina,kanep.Mugulviljad kartul,bataat,maniokk,jamss.Õlikultuur sojauba,päevalill,raps, maapähkel. Mõnukultuur kohv,tee,koka,kakao. Arengumaade toidumaj.nõrkuse põhj - traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, suur rahvaarv,asustustihedusest tingitud maapuudus, kohati halvad loodusolud. Maailmamere kalarikkamad piirkonnad atlandi ookeani loodeosa(puutuvad kokku soe golfi ja külm labradori hoovus); vaikse
13.Iseloomusta savanni loomastikku ja nende kohastumusi. V: Rohusööijad liiguvad suurte karjadena ringija ja seega on toiduks arvukatele kiskjatele. Rohusööijad toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ja toituvad eri aegade. 14.Millega tegelevad inimesed savannis? V: tegelevad karjakasvatusega põhiliselt kasvatavad veiseid, lambaid ja kitsi.põlluharimisega tegeldakse vähem ja põllukultuuride saagikust kahandavad sagedased põuad. Põhiliseks toiduks on mais, maniokk, maapähkel. 15.Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid raskendavad põllumajandusega tegelemist savannides. V: põllumajandusega on savannis halvad lood, sest seal on väga pikad põuaperioodid ja vihma sajab aastas vähe. Töö teeb raskemaks ka tehnika puudumine. Riigis madal arengutase. 16.Milliseid kultuure kasvatatakse ekspordiks? V:Ananassi, tubakat, puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähklit. 17.Milliseid kultuure kasvatatakse savannis oma tarbeks?
Tallinna Tööstushariduskeskus Toidukaup 105 MRA, Maili Pärlin Kartul Maguspirn e. Topinambur Maguskartul Jamss Maniokk Taro Ubajuur Porgand Söögipeet Kaalikas Naeris Redis Jaapani redis Rõigas Pastinaak e. Aed-Moorputk Aed-piimjuur Mustjuur Mädarõigas Petersell Seller Rutabaga kaalikas Malanga kollavõhk Suurtakjas Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas Kähar peakapsas
töötajaist (Suurbritannia 1%, Rootsi 2%). Arengumaades leiab põllumajanduses rakendust valdav osa tööealistest elanikest, tööd tehakse endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega (Angola 85%, Etioopia 80%) 2. Põllumajandus ja selle jagumine taime- ja loomakasvatuseks Taimekasvatus: teraviljad (nisu, riis, maid, oder, hirss, rukis jt) mugulviljad (krtul, bataat, maniokk, jamss jt) õlikultuurid (sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt) suhkrukultuurid (suhkruroog, suhkrupeet) mõnukultuurid (kohv, tee, koka, kakao jt) söödakultuurid (juurviljad, põldhein) kiukultuurid (puuvill, lina, kanep jt) köögiviljad (tomat, kurk, kapsas, salat jt) puuviljad, marjad (apelsin, õun, viinamari jt) Loomakasvatus:
Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sademeid piisavalt (500-1000mm) Mullad- viljakad * Majanduslikud tegurid: Kapital- piisavalt raha masinaid, seadmeid ja tõuloomi soetada Tööjõud- heade oskuste ja haridustasemega tööjõud Turg toodangule- Euroopa turg lähedal Põllumajanduse allharud Taimekasvatus: Teraviljad- nisu, riis, mais, oder, hirss, rukis jt Mugulviljad- kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid- sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt Suhkrukultuurid- suhkruroog, suhkrupeet jt Mõnukultuurid- kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid- juurviljad, põldhein Kiukultuurid- puuvill, lina, kanep jt. Köögiviljad- tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad, marjad- apelsin, õun, viinamari jt Loomakasvatus: Veised- piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad- villa- ja lihalambad Linnud- kanad, kalkunid, pardid, haned jt
teised majandusharud. Siiski on Tais linnastumisprotsent kõigest 34,1% (Thailand Urbanization 2015), suurem osa elanikkonnast elab maal ning on otseses sõltuvuses põllumajanduse tootlikkusest. Nii omavad väga suurt mõju ka looduskatastroofid, ikaldused ja põuad, mis võivad tavapäraselt pikka vegetatsiooniperioodi lühendada. (The World Factbook 2015, Economy of Thailand. 2015) Tähtsaimad kasvatatavad põllukultuurid on riis, maniokk, kumm, mais, suhkruroog, kookospalm, sojaoad, ananass ja õlipalm. Kõige enam (98,4 miljonit tonni, maailmas 4. tootja) toodetakse suhkruroogu, sellele järgneb 37,5 miljoni tonniga aastas riis. Hoolimata suuremast tootmismahust, on riisi tootmine suhkruroo kasvatamisest ligi kolm korda tulusam (tulu umbes 9 miljardit dollarit aastas). Järgnevad maniokk (29,8 miljonit tonni), mais (4,9 miljonit tonni) ja kumm (3,6 miljonit tonni), puuviljadest mango, ananass ja banaan
Liha Antiloop Sebra Pühvel Kits Lammas Kana Siga Süüakse nende liha, siseelundeid, verd ja piima Õlitaimed Seesam Palm Arahhiis Kakaopuud Teraviljad Paljud hirsiliigid Riis Nisu Mais Maitsestamine ja maitseained Maitsestatakse tugevasti Must-, valge-, punanepipar Koriander Loorber Safran Ingver Karri Küüslauk Tärkliserikkad köögiviljad Oad Läätsed Kõrvitsalised Mieli( sarnaneb maisijahuga) Juurviljad Bataat Maniokk Rohelised köögiviljad Jook Vein Õlu Kanaraguu mandlitega 1 kana Tehnoloogia: Soola Puhastatud kanale puistatakse veidi safranit soola ja hõõrutakse küüslauguga. Safran hautatakse õlis, lisades veidi 1 tükike küüslauku vett. Kuuma õli sisse pannakse 1/2-3/4 klaasi taimeõli ettevalmistatud kana, hakitud
Põllumajandus Töö tegid: Stepanova Anna, Barinova Victoria 1)Pm annab toit toorainetööstusele energiakandjad 2) Pm struktuur TAIMEKASVATUS : Teraviljad:nisu, riis, mais, oderhirss,rukisjt Mugulviljad:kartul, bataat, maniokk, jamssjt Õlikultuurid:sojauba, päevalill, puuvill raps, õlipalm, maapähkeljt Suhkrukultuurid:suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid:kohv, tee, koka, kakaojt Söödakultuurid:juurviljad, põldhein Kiukultuurid:puuvill, lina, kanep, jtKöögiviljad:tomat, kurk, kapsas, salatjt Puuviljad:marjadapelsin, õun, viinamarijt Seenekasvatus LOOMAKASVATUS Veisedpiimakari, lihakari, tööloomad Sead
*segatalud varaindustriaalne, talude liitumine, arengumaad *erinevad spetsialiseerunud talud põhiliselt hilisindustriaalses *ekstensiivne teraviljatalu peamiselt nisu, steppides enamasti, Põhja-Ameerika, Venemaa *rantso loomad, USA, Austraalia *loomavabrik masinad toidavad 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede kasvutingimusi ja suuremaid kasvatajaid maailmas: *nisu parasvööde, lähistroopiline; Hiina, USA, Venemaa, Prantsusmaa, India *riis lähistroopiline, troopiline, lähisekvatoriaalne, ekvatoriaalne; Hiina, Indoneesia, India, Vietnam *mais lähistroopiline; USA, Hiina, Prantsusmaa *kartul parasvööde; Hiina, India, Venemaa, Ukraina *sojauba lähistroopiline; USA, Brasiilia, Argentiina
Lähisekvatori Aastaringi soe Väga niiske, sademed jaotuvad Väheviljakad ja õrnad Igihaljad vihmametsad, hirss, aalne vööde ebaühtlaselt, sademete hulk on väga mullad banaan, kohvipuu. suur ja sagedased hoovihmad. Veisekasvatu Ekvatoriaalne Alati soe, aasta läbi Väga niiske kliima, rohkelt Peaaegu viljatud Maniokk, banaan, kakaopuu, vööde valitsev kuumus on sademeid mullad õlipalm. Varjutaluvad tingitud selle ala organismid-putukad, ussid. asendist Päikese suhtes
PÕLLUMAJANDUS ja TOIDUAINETETÖÖSTUS 1. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus? Tooge näitena kaks allharu 2+ 4p. PÕLLUMAJANDUS TAIMEKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt • Söödakultuurid: juurviljad, põldhein • Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt • Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt LOOMAKASVATUS Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad
2-3 aladel-puuvill, riis saaki Veisekasvatus Niiske savann- maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, puuvill, kohvipuu, teepõõsas, riis Ekvatoriaalne Veg. Periood 12 kuud 1500-5000mm/aastas Mullad viljatud Õlipalm, kautšukipuu, kohvipuu,
Polaarkliima: - Jahe parasvööde: rukis, kartul Mõõdukas parasvööde: nisu, oder, kaer, viinamari, puuviljad Soe parasvööde: oliivipuu, tsitruselised, puuvill, riis, soja, viinamari. Lähistroopiline: talinisu, mais, viinamari, oliivipuu, tsitruselised, riis Troopiline: datlipalm, puuvill, suhkruroog, riis, nisu Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne: hirs, maapähkel, puuvill, riis, suhkruroog. Pika vihmaperioodiga -"""- : hirs, maapähkrl, puuvill, maniokk, jamss, mais, riis, banaan, Ekvatoriaalne: maniokk, mais, riis, banaan, suhkruroog, kakaopuu, kohvipuu. 7. Selgita teatud riigi või piirkonna põllumajanduse spetsialiseerumist. Austraalia ja Uus merema suurimad lambakasvatajad. USA, Argentinas, Lõuna- Aafrikas levinud rantsod. 8. Iseloomusta põllumajandusliku tootmise vorme. Agraarajastu põllumajandus- maastja põllumajandusest kujunes mõisasüsteem. Mõisnik andis maa talupojale kasutada ja nõudis selle eest renti.
tiraa - trikarv, eksemplaride arv tiraad - snavaling sutenr - kupeldaja, prostituudi teenuste vahendaja patsifist - patsifismi (rahuaade, maailmavaade, mis eitab igasugust sda) pooldaja paaria - kige madalamast kastist isik Indiast, platu slepp - kleidisaba obelisk - lespoole ahenev neljatahuline kivisammas odalisk - haaremi orjatar v tantsijatar monograafia - ksikprobleemi terviklikult ksitlev teaduslik uurimus skepsis - kahtlemine, kalduvus kahelda maniokk - lunamaine kultuurtaim logopaat - knehlvetega inimene letaalne - surmav koloratuur - kiiretempoline ehishelide rida laulus hel silbil kautuk - kummiaine slaalom - looklev sit lbi vravate (eelkige mesuusatamises) draee - hernesjas kompvek v ravimpill stritsel - piklik palmiksai nitsel - lihatoit zooloogia - loomateadus rii - kohtunikekogu, auhinnakomisjon, hindamiskomisjon eelon - pikk sjaverong kongress - suur nupidamine, he ametiala mastaapne kokkusaamine, vimuorgan
Savannides elavad ka termiidid. Termiidid on prussakate sugulased, kes toituvad puidust ja orgaanilistest jäänustest. Nad ehitavad pesakuhilaid seeditud toidu ja pinnase segust. INIMESED SAVANNIS. Aafrika savannid on ühed maailma vanemad asustatud alad. Rannikualadele on kerkinud suured linnad. Ühed suuremaks hõimuks Ida- Aafrikas on masad. Nad kasvatavad veiseid, lambaid, kitsi. Põlluharimisega tegeldakse seal vähem, kuna on põuad. Põhitoiduviljad on mais, bataat, maniokk. Kuival aastaajal tegelevad naised vee hankimisega. Mehed otsivad tööd linnades. Küll aga areneb Kenyas ja Tansaanias turism, mis pakub tööd ka savannide põliselanikele. Paljud neist töötavadki rahvusparkides ja looduskaitsealadel jahiturismi arendamisel.
Lähisekvatoriaalne savann s-kuum, t-soe s-rohkem, t-vähe vähe viljakad maapähkel, suhkruroog, Lusaka niisutust) maniokk, jamss, banaan, kohv riis, õlipalm, kautsuk, kohv, Ekvatoriaalne vihmametsad aasta läbi kuum palju sademeid 12 kuud vähe vijlakad kakao ja eelmised
temperatuur peab olema üle 15°C, säilib temperatuuril 12-15°C. Suuremad kasvatajad: Hiina, Indoneesia, Vietnam, Jaapan. Muud huvitavat Mugulad võivad kasvada kuni 5 kg raskuseks. Mida erksamavärvilisem mugul on, seda rohkem sisaldab ta A-vitamiini. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maniokk Päritolu: Ameerika. Kasvutingimused: troopiline kliima, kasvad temperatuuril 20°C, vegetatiivsusperiood 9- 12 kuud. Suuremad kasvatajad: Brasiilia, Nigeeria. Muud huvitavat Paljundatakse pistikutega. Mugulate pikkus 15-50 cm. Võib kasvada kuni 15 kg raskuseks. Taim kasvab üle 3 m kõrguseks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Teraviljatalu: levinud Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides; kasvatatakse peamiselt nisu Rantso: suur loomakasvatusmajand; USA kuiv lääneosa, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas; peetakse tuhandepealisi lihaveise-või lambakarju Loomavabrik: toodetakse masinatega 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede kasvutingimusi ja suuremaid kasvatajaid maailmas: nisu, riis, mais, kartul, sojauba, maapähkel, oliivipuu, raps, päevalill, puuvill, lina, suhkruroog, kohv, kakao, tee, tubakas. Teraviljakasvatus: riis, nisu, mais Õlikultuurid: sojauba, kookospalm, õlipuu, õlipalm, raps, päevalill Kiudkultuurid: puuvill, lina, kanep, dzuut Mugulkultuurid: kartul, bataat, maniokk, jamss
niisutatavatel maadel 3 saaki aastas mullad vähe viljakad saagikus väike kuiv lähisekvatoriaalne kliima hirss, maapähkel, puuvill, riis, suhkruroog niiske lähisekvatoriaalne kliima kohvipuu, teepõõsas, mais, riis, suhkruroog ekvatoriaalne kliima ekvatoriaalne kliima väga niiske peaaegu viljatud mullad ekvatoriaalne kliima maniokk, banaan, kakaopuu, hevea, õlipalm põllumajandus mägedes kõrgusvööndilisus põllud terrassidel mõisteid põllumajanduslik maa haritav maa looduslik rohumaa omatarbeline põllumajandus kaubaline põllumajandus
- Paljud toidud on teravad - Mõned neist on vägagi õrnad ja mahedad, et mitte kaotada kõrgekvaliteediliste koostisainete ainulaadset aroomi. - Kui maitseaineid lisataksegi, siis väga mõõdukalt, et säiliks toidu pehmus ja harmoonia. Teraviljad Teraviljadest on esikohal Mais ja Nisu, tärklise allikana kasutatakse ka Maniokki. Rohkesti süüakse Uba ning Riisi. Ka puuvilju ja nende saadusi kasutatakse rikkalikult ja mitmekesiselt. Teraviljad Maniokk Mais Liha Liha valik on laialdane: toite valmistatakse nii sea-, veise-, lamba-, kodulindude kui ka hobuselihast. Mere ja jõgede ääres kasutatakse palju kala-ja teisete mereloomade liha ning teisi saadusi. Maitsestamine Toite vürtsitatakse kohalike vürtsidega väga teravalt. Eriti hinnatud on mitmesuguste vürtside segud niihästi pulbrina kui ka püdelate segudena. Viimaste põhiaineks on sageli Paprika, Tsilli, Tomatipüree
- Nisu aseaine jahedamatel Põhja-Euroopa aladel - Soojanõudlik - Suurimad kasvatajad: Venemaa, Poola, Baltimaad - Kasvupinnalt esikohal India Mugulviljakasvatus - väga palju - peamiseks toiduviljaks ainult ekvatoriaalse kliimaga aladel agraarühiskondades - kolm tähtsamat mugulvilja on: kartul, bataat, maniokk kartul - parasvöötme mugulvili, 2/3 maailma toodangust annab - pärit Lõuna-Ameerikast Andidest Euroopa - kõige rohkem kartulit ühe elaniku kohta kasvatab Poola bataat e. maguskartul - mitmeaastane taim, kuid kultiveeritakse üheaastasena - pärit Kesk-Ameerikast ja Uus-Meremaalt
ja niiskust · Jahedamas kliimas haljassöödaks · Suurima saagikusega teravili · 2005 toodeti 692 miljonit tonni, suurimad tootjad: USA, Hiina, Brasiilia, Mehhiko, Argentiina, Indoneesia, Prantsusmaa, India, Lõuna-Aafrika Vabariik, Itaalia. Suurima eksportija USA 1.10. Mugulviljakasvatus · väga palju · peamiseks toiduviljaks ainult ekvatoriaalse kliimaga aladel agraarühiskondades · kolm tähtsamat mugulvilja on: kartul, bataat, maniokk · kartul · pärit Lõuna-Ameerikast Andidest · parasvöötme mugulvili, 2/3 maailma toodangust annab Euroopa · kõige rohkem kartulit ühe elaniku kohta kasvatab Poola · bataat e. maguskartul · mitmeaastane taim, kuid kultiveeritakse üheaastasena · pärit Kesk-Ameerikast ja Uus-Meremaalt · Ida- ja Kagu-Aasia elanike jaoks tähtis toiduaine · bataadi noori lehti kasutatakse nagu spinatit
Valitsevad 1-3 m kõrrelised. Neil Loomastik on liigirikas. Põlluharimisega tegeletakse Savann lähisekvatoriaalset kaheks: niiske ja Niiskel ajal katab seda on tugev tihedasti põimunud Enamasti rohusööjad seal vähe. Põhiline toiduviljad e ning kõrbete kuiv. peamiselt vesi ja kuival juurestik. Puud kasvavad imetajad. Kõik loomad söövad on mais, maniokk ja bataat. vahele. ajal kuivab muld läbi hõredalt. Sealsed taimed taluvad eri taimi ja nende osasid ja eri Suuremates istandustes moodustades lateriitkihi. hästi põlenguid või kiiresti aegadel. Seal on termiitide puuvilla, teed, kohv, Vaid vähesed puud taastuda
Fidži mullad on viljakamad ja kliima on soodsam, kui Eestis. Sademeid on rohkem, ja aastane temperatuurikõikumine on väga väike. Lisaks Fidži vegetatsiooniperiood on pikem kui Eestis. Fidži saarte maast on põllumajanduseks kõlblik 16% ja see asub peamiselt rannikutasandikel, jõgede suudmeis ja orgudes. Põllukultuurid ja loomad Riik Fidži Eesti Põllukultuurid Banaan, kapsas, maniokk, Õunad, oder, oad, marjad, kakao, pipar, oaed, tatar, porgan kookospähklid, kohv Loomad Kariloomad, kanad, haned, Mesitarud, kariloomad, hobused, sead, lambad kanad, pardid, haned,kitsed Seal kasvavad peaaegu kõik troopilised aed- ja puuviljad. Oma tarbeks kasvatatakse riisi, maisi, puu- ja köögivilju
juba 14 000 aastat kasvatatud, 1995 esimene juurvili, mida kasvatati kosmoses, hispaanlastest meremehed tõid taime kaasa Euroopasse, 18 saj, jõudis Eestisse. Kasvab parasvöötmes. Suuremad kasvatajad Hiina, India, Venemaa, Ukraina, USA Jamss: Üle 250 liigi troopilistel aladel, lähisekvatoriaalne, kultuurtaimena Indohiina poolsaarel, Lääne Aafrikas valget ja kollast, Kariibi mere piirkonnas, Lõuna Hiinas, toiduna oluline ainult Lääne Aafrikas, väänduv või roniv 2-3m vars, 25-30ºC Maniokk: Tähtsuselt kolmas mugulvili, Lõuna-Ameerikast, kasvab lähisekvatoriaalses, ca 20ºC, vihmased alad. Lääne-Aafrika, Kagu-Aasia, Ladina-Ameerika Bataat: Kesk –või Lõuna-Ameerikast, lähisekvatoriaalses, toodang inimese kohta suurim Paapua Uus-Guineas, Saalomoni saartel, söödav juureosa, pikergune, valge või kollase sisuga on vähem magusad ja niisked Tomat: Lõuna-Ameerika, 16 sajand Euroopas, Eestis 20 sajandi alguses polnud väga tuntud,
viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise, mõningate ainete eemaldumise ning tallamisetagajärjel[1].Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. TOIDUAINETÖÖSTUS tööstusharu, mis tegeleb põllumajandus-, jahindus ja kalandussaaduste töötlemisega inimtoiduks Põllumajandus jaguneb: Taimekasvatus Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, rukis jt Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvillraps, õlipalm, maapähkel jtSuhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeetMõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt Söödakultuurid: juurviljad, põldhein Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt Köögiviljad: tomat, kurk, kapsas, salat jt Puuviljad: marjad apelsin, õun, viinamari jt ja loomakasvatus Veised piimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja
Jaapanisse, Põhja-Euroopast Lääne-Euroopasse PÕLLUMAJANDUS *põllumajandust mõjutavad tegurid looduslikud: a)kliima- temperatuur, sademed, vegetatsiooniperiood (aeg, mil taimed kasvavad) b) muld- viljakus, huumuskihi paksus, mulla õhu ja niiskusreziim c)pinnamood- ''terrassid''. Kõrgematele aladele põlde ei rajata. Nõlva kalle d) veestik- kanalid niisutamiseks majanduslikud: a)kapital b)tööjõud c) turg d) valitsuse poliitika * ekvatoriaalne: kautsukipuu, bataat, jamss, maniokk lähisekvatoriaalne: kohvipuu, hirss, kakao, banaan, maapähkel, suhkruroog, dzuut, teepõõsas, õlipalm troopiline: datlipalm, oaasides banaan, riis lähistroopiline: viinamarjad, oliivid, apelsin, greip, sidrun, nisu, mais, riis, tubakas, teepõõsas, puuvill parasvööde: rukis, nisu, oder, kaer, suhkrupeet, päevalill, kaalikas, sojauba, *ekstensiivne põllumajandus toodangu saagikuse suurendamiseks laiendatakse põllumaid või ostetakse rohkem loomi
oaasides suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. · Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE · Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal....niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE · Viljatud mullad, väga niiske kliima, temperatuur kõigub vaid 2-4 ° C · Vähe põllumaid · Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautsukipuu. · Karjapidamist ohustab tsetsekärbes MÄGEDE VÖÖND · Kasvatavate kultuuride valik/ loomatõud olenevad mäeahelike asendist ja mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist · Nt. kasvatakse Peruu
levitanud ja põlvest põlve edasi kandunud palju rahvajutte, legende, valme, luulet ja laule. Olulist osa Burundi kultuuripärandist omab trummimäng, olles osa maailmakuulsast rahvatantsust. Igal piirkonnal riigis on oma eripärane tants, mis just neid iseloomustab. Ühtedeks põhitoiduaineteks Burundi köögis on punased oad. Need kuuluvad tavapärase burundulase igapäeva menüüsse vähemalt kord päevas. Teiseks põhiliseks toiduaineks on riis, samuti banaanid, bataat, maniokk, herned ja mais. Vaesuse tõttu saavad keskmise jõukusega perekonnad liha süüa vaid paar korda kuus. Loomakasvatajad peavad veiseid, lambaid ja kitsi staatusesümbolitena ning ei soovi neid tappa. Magustoiduks süüakse üldjuhul maapähkleid, suhkruroogu ja puuvilja. On teatud pidustusi, kus pakutakse banaanidest valmistatud koduveini. Sorgost valmistatakse tehaseõlut ja koduõlut. Traditsioonina joovad sõbrad ja
Kõik saareelanikud räägivad ühte ja sama keelt, mida nimetatakse malagassi keeleks. Üle 50 aasta kuulus Madagaskar Prantsusmaale ning paljud inimesed, eriti linnades, räägivad ikka veel prantsuse keelt. Saar sai iseseisvaks 1960. a. Madagaskari elanikud Maaharimine Suurem osa rahvast elatub maaharimisest. Paljud kasvatavad toiduaineid vaid omatarbeks. Peamised põllukultuurid on riis, maniokk, suhkruroog, kohv ja vanill. Talunikud kasutavad põldude kündmisel kariloomi. Riis istutatakse märga maapinda. Suvel toovad mussoonid (püsivad ja suure ulatusega tuuled) saarele palju sademeid. Talunikud peavad ka kariloomi ja püüavad kala. Riis on malagasside põhitoit, kohv ja vanill aga müüakse teistesse maadesse. Neid nimetatakse müügikultuurideks. Riigikord Madagaskari Vabariik on poolpresidentaalne vabariik. Riigis kehtib 1992. aasta põhiseadus, mis võeti vastu 12
MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; loomaliikidele;
anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, India, Venezuela, Keenia. Mullad: ferralliitmullad Taimed: 1-2m kõrrelised, Tüüpilised taimed: sõrmrohi, akaatsia, ahvileivapuu, palm, pudelpuu, purpur-hiidhirss Kultuurtaimed: mais, maniokk, bataat, tee, kohv, puuvill. Tüüpilised loomad: ninasarvik, aafrika elevant, sebra, emu, hüaan, termiit, lõvi, koaala. Inimeste tegevusalad: karjakasvatus, vee hankimine, turism, (põlluharimine) KÕRB: Kliimavööde: troopiline Asukoht: pöörijoonte piirkond, külmade hooviste naabruses, kuivades siseosades. Kliima: kuum, kuiv, sajab väga harva, suur temp. Kõikumine, aurumine on suurem kui sademete hulk, kuivad ja kuumad tuuled, liivatormid.
Ekvatoriaalne vihmamets. Temperatuur aastaringselt kõrge, sademeid palju. Jõgede äravool aastaringselt ühtlaselt suur. Vihmametsa keskkond · Ühtlaselt soe, niiskust palju M · Muldkate paks, palju rauaoksiide, A punane. Väga erosiooniohtlik ning suhteliselt toitainete vaene. A · Laialehine igihaljas vihmamets T · Tohutu liigirikkus E · Toodanguks väärispuit, kakao, kautsuk, maniokk, taro, banaan, kookospalm A D U S Fotod: A.Kull M A A T E A D U 10°N kuni 10°S Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai S saarestik, Filipiinid, Malaka ps. Mussoon- ja passaatkliima (2) M · Kliimat kujundavad mT, mE õhumass,
Andidest läände jääva kliima ala on väga kuiv. Atlandi ookeanilt läände suunduvate niiskete õhumasside jõudmist Vaikse ookeani rannikule tõkestavad Andid ja need sajavad vihmana alla enne, kui jõuavad ületada mäestiku. Antud nähtus tekitab kuivi kõrbesid nagu Atacama. Maakasutus ja põllumajandus: Põllumajandus on siiani Ladina-Ameerika kõige levinum eluala. Paljud tänaseks üle maailma levinud taimed pärinevad Ladina-Ameerikast, nagu näiteks tomat, kartul ja maniokk. Tänapäeval kasutatakse laialdaselt kohvi, kakaod, kautsukit, sojauba, maisi ja suhkruroogu. Suur osa vihmametsadega kaetud Amazonase madalikust on põllumajanduseks kõlbmatu, ehkki mõned farmerid üritavad metsade raiumise ja põletamise teel saada maad põldudeks ja loomade karjatamiseks. Selline tegevus mõjub aga ürgsetele metsadele hävitavalt. Ladina-Ameerika, eriti aga Brasiilia on suur kohvi tootja. Kohvitaimed kasvavad hästi Lõuna-Brasiilia viljakatel muldadel ning
suhkruroog, puuvill, datlipalm, kohvipuud. Kõrbekarjamaadel kaameli- ja lambakasvatus. LÄHISEKVATORIAALNE VÖÖDE Aastaringselt soe, sademed langevad aga ebaühtlaselt Eristatakse : 1) Lühikese vihmaperioodiga savannialad sagedased ikaldused. Hirss, maapähkel, sisal....niisutavatel aladel puuvill, riis. Veisekasvatus 2) Pika vihmaperioodiga savannialad- niisutavatelt aladelt saab 3 saaki/a. Saagikus väike. Maniokk, jamss, mais, banaan, maapähkel, kohvipuu, teepõõsas, Aasias riis EKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE Viljatud mullad, väga niiske kliima, temperatuur kõigub vaid 2-4 ° C Vähe põllumaid Kakao-, kohvi, õlipalmi-, kautsukipuu. Karjapidamist ohustab tsetsekärbes MÄGEDE VÖÖND Kasvatavate kultuuride valik/ loomatõud olenevad mäeahelike asendist ja mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist Nt
Lühikese vihmaperioodiga (alla 6 kuu) lähisekvatoriaalne põua tõttu sageli ikaldused. St kasvatatakse põuakindlamaid sorte nagu hirss, maapähkel, puuvili, riis, suhkruroog. Pika vihmaperioodiga (üle 6 kuu) lähisekvatoriaalne taimekasvatus aastaringselt, niisutatavatelt maadelt saab aastas isegi 3 saaki. Kasvatatakse kohvipuu, teepõõsas, mais, riis, suhkruroog. Ekvatoriaalne väga niiske kliima, peaaegu viljatud mullad. Haritavat maad ja rohumaid vähe, enimelvinud maniokk, banaan, kakaopuu, kautsukipuu, õlipalm. 3. Tegurid (looduslikud ja majanduslikud), mis mõjutavad põllumajanduslikku tootmist (4+4). Looduslikud: kliima (õhutemperatuur, niiskusolud, vegetatsiooniperioodi pikkus), pinnamood, mullastik (viljakus, põuakindlus, paksus). Majanduslikud: Põllumajanduspoliitika (toetused, tollid), turg, tasuvus, kapital (hooned, masinad, väetised), tööjõud (kvaliteet, traditsioonid). 4. Miks peab kaitsma maailma metsi (3)?
vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni; Hispaania, Portugal, Itaalia. Troopiline datlipalm, puuvill, suhkruroog, riis, nisu; kõrbed, oaasid; Egiptus, Alzeeria, Liibüa. Lähisekvatoriaalne hirss, maapähkel, puuvill, riis, suhkruroog, kohvipuu, teepõõsas, mais, riis, suhkruroog; väheviljakas mullad alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti; Guatemala, India, Tai. Ekvatoriaalne maniokk, banaan, kakaopuu, kautsukipuu, õlipalm; peaaegu viljatud mullad; Guyana, Suriname, Kamerun. 3.Loetle tegureid ( looduslikud 4 ja majanduslikud 4 ), mis mõjutavad põllumajanduslikku tootmist. 1. Looduslikud tegurid: temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. nõlva kalle ja avatus. Mullad 2. Majanduslikud tegurid: Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 4. Miks peab kaitsma maailma metsi ? (kolm põhjust)
Suvel +30 0C Punakaspruunidmull puuvill, Troopiline 12 kuud Talvel +12 0C ad suhkruroog, riis, 50mm/a nisu Maniokk, mais, riis, banaan, Suvel +250C suhkruroog, Talvel + 270C Ekvatioraalne 12 kuud Ferraliitmullad kakaopuu, 1000-
termiitide pesakuhilaid. Põhilised loomad: lõvi, sebra, elevant, hüään, emu, ninasarvik, koaala. 7. Inimesed Aafrika savannides kasvab rahvastik väga kiiresti. Rannikualadele on tekkinud palju linnu. Vähemaks jääb savanni põliselanikke. Kasvatatakse lambaid, veiseid ja kitsi. Kariloomad on savannirahvaste peamiseks kaubaartikliks. Põlluharimisega tegeletakse vähe. Põhilised toiduviljad: mais, maniokk, bataat; istandustes kasvatatakse puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähkleid, banaane.Kenyas ja Tansaanias on väga levinud turism. Palju rahvusparke, tegeletakse loomade püüdmise ja pildistamisega. KÕRB 1. Kliimavööde troopiline, lähistroopiline kliimavööde 2. Kliima õhk väga kuiv. Taevas pilvitu ja sajab vähe. Temperatuur aastaringselt kuum. Ööpäevane temperatuuride amplituud suur (u. 50°C). Lõunapoolkeral sajab
väikesed imetajad. Jaanalinnu muna on vandlikarva, mõõtmetega 15x20cm. See võib kaaluda kuni 1.5 kilogrammi ning vastab seega umbes 25 kanamunale. 4. INIMESED SAVANNIS Ammustest aegadest on savannid olnud kasutatavad karjamaadena. Aafrika savannid on ühed maailma vanimad asustatud alad. Savannides asuvatel karjamaadel karjatatakse peamiselt veiseid, aga ka kitsi ja lambaid. Põlluharimisega tegeletakse vähe, sest seal on põuad. Põhitoiduviljad on mais, bataat, maniokk. Soodsamate tingimustega piirkondadesse on rajatud suuri istandusi, kus kasvatatakse ananassi, banaani, kohvi- ja kakaouba, õlipalmi, maapähklit, tubakat ja puuvilla. Kuival aastaajal tegelevad naised vee hankimisega, mehed otsivad tööd linnadest. Kenyas ja Tansaanias areneb turism, mis pakub tööd savannide põliselanikele. Paljud neist töötavadki rahvusparkides ja looduskaitsealadel jahiturismi arendamisel. Savannis leidub ka mõningaid maavarasid
20. Kirjelda KATMIKALADEGA AIANDEID EHK KASVUHOONEID (maa-, tööjõu-, kapitali-, kogutoodangu- ja saagikuse hulk)! (maad VÄHE; tööjõudu PALJU; kapitali PALJU; kogutoodang SUUR; saagikus KÕRGE) 21. Millised on taimekasvatuse harud? (teravviljakasvatus; mugul- ja köögiviljakasvatus; söödaviljakasvatus; tööstuslikult kasutatavad kultuurtaimed; istanduskultuurid) 22. Mis on kõige tähtsamad mugulviljad? (kartul, BATAAT, MANIOKK) 23. KARTUL - iseloomustus (pärit Lõ-Ameerikast, 2/3 maailma toodangust annab Euroopa; Poola kasvatab kõige rohkem kartulit inimese kohta) 24. BATAAT e maguskartul - iseloomustus (maguskartul; mitmeaastane taim; pärit Kesk-Ameerikast ja Uus-Meremaalt; Ida- ja Kagu-Aasia elanike jaoks tähtis; suurim kasvataja Hiina, aga ka Indoneesia, Uus-Meremaa ja Aafrika) 25. MANIOKK e kassaava - iseloomustus
kokku USA-st toodud detailidest. Tööstuses on hõivatud 7% tööjõust. Turism Alates 1980 on turism raskustes. 14 TRANSPORT Maanteed Maanteid on 3200 kilomeetrit, millest ainult 20% on asfalteeritud. Enamik asfalteerimata teid on vihmaperioodil läbimatud ning kaupa veetakse eeslite ja inimeste seljas. TERVISHOID Haitilaste põhitoidus on mais, maniokk, hirss, riis ja puuviljad. Vaesuse tõttu söövad maaelanikud liha, kala ja mune harva. Maaelanikud on väga alatoitunud. Levinud on malaaria, tuberkuloos, hepatiit ja AIDS. Enamik arste elab Port-au-Prince'is. Maal tuleb üks arst 30 000 elaniku kohta HARIDUS Kirjaoskuse tase on 39%. Maal on üks õpetaja 550 kooliealise lapse kohta. Ainult 5% kooliminejatest saab täieliku alghariduse.
http://www.infographicslibrary.com/wp-content/uploads/funny/2011/11/diet-of-homer- simpson-funny-infographic-575x431.png Mis harudeks jaguneb põllumajandus? TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS · Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, · Veised piimakari, lihakari, rukis jt tööloomad · Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, jamss jt · Sead · Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill · Lambad villa- ja · raps, õlipalm, maapähkel jt lihalambad · Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet · Linnud kanad, kalkunid, · Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt pardid, haned jt · Söödakultuurid: juurviljad, põldhein · Karusloomad · Kiukultuurid: puuvill, lina, kanep, jt polaarrebased, naaritsad
Kas tulevikus suudetakse toota rohkem toiduaineid kui praegu? http://www.infographicslibrary.com/wp-content/uploads/funny/2011/11/diet-of-homer- simpson-funny-infographic-575x431.png Mis harudeks jaguneb põllumajandus? TAIMEKASVATUS LOOMAKASVATUS • Teraviljad: nisu, riis, mais, oder hirss, • Veised piimakari, lihakari, rukis jt tööloomad • Mugulviljad: kartul, bataat, maniokk, • Sead jamss jt • Lambad villa- ja lihalambad • Õlikultuurid: sojauba, päevalill, puuvill • raps, õlipalm, maapähkel jt • Linnud kanad, kalkunid, pardid, haned jt • Suhkrukultuurid: suhkruroog, suhkrupeet • Karusloomad • Mõnukultuurid: kohv, tee, koka, kakao jt
majanduses SKT (miljardit $) 209 3 11,63 10 SKT elaniku kohta ($) 35 400 3 77110 2 Põllumajandustoodete eksport Piimatooted, puit, teravili 5 Põlduba, maniokk, vürtsid ja sibul 7 Põllumajandustoodete import nisu, soja ja puuviljad 4 Riis 6 1.2 Kalandus Riik Soome Niger Territoriaalveed (km) 22 11 0 Siseveekogude pindala
Rukis · Nisu aseaine jahedamatel Põhja-Euroopa aladel · Suurimad kasvatajad: Venemaa, Poola, Baltimaad Hirss · Põuakindel · Elatusmajanduse kultuurtaim · Kõige suurem kasvataja India Sorgo · Soojanõudlik · Kasvupinnalt esikohal India Mugulviljakasvatus · väga palju · peamiseks toiduviljaks ainult ekvatoriaalse kliimaga aladel agraarühiskondades · kolm tähtsamat mugulvilja on: kartul, bataat, maniokk Kartul · pärit Lõuna-Ameerikast Andidest · parasvöötme mugulvili, 2/3 maailma toodangust annab Euroopa · kõige rohkem kartulit ühe elaniku kohta kasvatab Poola Bataat e. maguskartul · mitmeaastane taim, kuid kultiveeritakse üheaastasena · pärit Kesk-Ameerikast ja Uus-Meremaalt · Ida- ja Kagu-Aasia elanike jaoks tähtis toiduaine · bataadi noori lehti kasutatakse nagu spinatit
annaabi.ee 
