Indoneesia - uurimustöö (2)

Carl Robert Jakobsoni Nimeline Gümnaasium
Indoneesia
Uurimustöö
Siim Teder
10c
Juhendaja : Hilje Nurmsalu
Viljandi 2008
Sisukord
Lk2 ..................................................Sisukord
Lk3 ..................................................Sissejuhatus/Üldandmed
Lk4 ..................................................Geograafiline asend
Lk5 ..................................................Looduslikud tingimused
Lk6 ..................................................Riigi arengutase
Lk7 .................................................. Rahvastik
Lk8 .................................................. Energiamajandus
Lk9 ..................................................Põllumajandus
Lk10 ................................................Transport
Lk11 ................................................ Turism
Lk12 ................................................Kokkuvõte/Kasutatud kirjandus
Lk13-16 ..........................................Lisad
Sissejuhatus
Selle uurimustöö eesmärk on tutvustada Indoneesiat kui riiki ja süveneda põhjalikumalt riigi majandusse ning rahvastikku. Uurimustöö käigus soovin omandada kõrgemaid teadmisi selle kagu- Aasia riigi kohta, kuna praegused teadmised on leebelt öeldes kehvad. Materjali uurimustöö jaoks saan peamiselt kasutades internetti aga samuti ka Viljandi Linnaraamatukogus olevate asjalike raamatute kaudu.
Üldandmed

• Pealinn: Jakarta(8 389 443 elanikku)
  

• Pindala: 1 919 440 km²
  

• Rahvaarv: 234 693 997
  

• Rahvastiku tihedus: 143 inimest/km²
  

• Riigikeel: Malay keel
  

• Rahaühik: Ruupia (1 EEK = ~ 930 IDR)
  

• Usk: Valdavalt „kergekujuline“ islam
  

• Ajatsoon: GMT+8
  

Geograafiline asend
Ekvaatoril , India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest , neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Malaisiaga, Paapua Uus Guineaga ning Ida Timoriga. Merepiiri jagatakse Singapuri , Malaisia , Filipiinide ja Austraaliaga.
Indoneesia asub Vaikse Ookeani, Euraasia ja Austraalia laamade ristumiskohas, mille tõttu on riigi territooriumil vähemalt 150 aktiivset vulkaani, kaasaarvatud Krakatoa ja Tambora , mis on mõlemad kuulsad oma laastamistöö pärast 19. sajandil. Riigil on 54 716 km rannajoont .
Indoneesia kaart
Looduslikud tingimused
60% Indoneesiast on kaetud metsaga, kus esineb nii Aasiale kui ka Austraaliale omaseid liike. Maavarade hulka kuulub tina, nafta , maagaas, nikkel , boksiit , vask, kivisüsi, hõbe ja kuld . Haritava maana kasutatakse 9,9%, alalise saagi jaoks 7,2% ja muudel eesmärkidel 82,9% kogu maast. Kuna tegu on saareriigiga, siis tegeletakse ka kalandusega. Sealsetes vetes leidub makrelli, tuuna, krevette ja heeringalisi. Ligi 5% Indoneesiast moodustavad siseveed. Tänu vulkaanidele on Indoneesias ka väga viljakad mullad . Indoneesia asetseb troopilises kliimavöötmes ning päeva keskmine temperatuur ei muutu aasta vältel eriti, jäädes 26º-30ºC vahele. Õhuniiskus on enamasti kõrge(80%). Sademetehulk madalamates kohtades jääb 1780 ja 3175 mm vahele. Mägedes võib aastane sademetehulk küündida aga ka 6100 mm-ni.
4884 meetri kõrgune Puncak Jaya on Indoneesia kõrgeim mägi ja suurim järv, pindalaga 1145 km², on Toba järv.
Mount Semeru ja Mount Bromo ida- Javas
Riigi arengutase
Indoneesia oli kaua aega väga mahajäänud ja majanduslikult tühine riik, kuid nüüdseks on Indoneesiast saanud kiiresti arenev, kuigi veel väga vaene uusindustriaalmaa. ÜRO inimarengu indeksis paikneb Inoneesia kõigest 112. kohal tulemusega 0.682. Imikusuremus on Indoneesias väga suur(33%) ja oodatav keskmine eluiga on kõigest 66 aastat. Kuna Indoneesias on suur osakaal paljudel erinevatel uskudel, siis on väga sagedased ka usulised konfliktid, mida riik ei suuda tihti mahasuruda. Indoneesia on ilma ajalooliste eelkäijateta ning seetõttu pärinud koloniaalaegsed piirid. Seega on seal piirivaidlusi, riikide tükeldumisi ja uute tekkimist. Hiljuti eraldus Indoneesiast Ida-Timor.
Indoneesia kuulub järgmistesse majanduorganisatsioonidesse:

• ASEAN (üks asutajariik)(Kagu-Aasia maade Assotsiatsioon )
  

• United Nations (ÜRO)
  

• NAM (Non- Aligned Movement)(üks asutajariik)
  

• OIC ( Organisation of the Islamic Conference)
  

• OPEC (Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon )
  

• WTO (Maailma Kaubandusorganisatsioon)
  

• Cairns Group (Kivikuhja Grupp)
  

Rahvastik
Indoneesia 234 693 997(juuli 2007 järgi) elaniku moodustavad ligi 300 erinevat etnilist gruppi/rühmitust mis on välja kujunenud sajanditega ja mõjutatud India, Araabia , Hiina ja Euroopa kultuuridest. Ühel ruutkilomeetril elab 134 väga sõbraliku ja uudishimuliku indoneeslast. Töötud on 9.7% indoneeslastest. Indoneesias on keskmine eluiga 66,2 aastat ja rahvaarvu juurdekasv on kõigest 1.6 %. Ühel naisel on tavaliselt 2 või enam last(lapsi naise kohta – 2,4), kuid imikusuremus on väga kõrge – ligi 33%.Ükski küsimus pole indoneeslase jaoks liiga personaalne, nii et alati peab olema valmis rääkima oma vanusest , religioonist, abieluseisusest, sissetulekust jne.
2003 aasta seisuga on Indoneesias HI-viirusesse nakatunud 0,1% kogu elanikkonnast ehk siis 110 000 inimest. AIDSi oli 2003 aastaks surnud 2400 inimest. Üle viieteist aastastest Indoneesia kodanikest oskab lugeda ja kirjutada 90,4 %. Selle aasta seisuga on suremus 6,24 surma 1000 inimese kohta aastas ja sündimus 19,24 sündi 1000 inimese koht aaastas. Indoneesia elanike keskmine vanus praegu, 2008. aastal on 27,2 eluaastat .
Indoneesia soolis-vanuseline koosseis:
Mehed Naised
65 +
15-64
0-14
0-14 aastased: 28,4 % (meessoost 34 343 198/ naissoost 33 175 135)
15-64 aastased: 65,7% (meessoost 78 330 830/naissoost 77 812 339)
65 ja vanemad: 5,8% (meessoost 6 151 305/naissoost 7 699 548)
(2008. aasta seisuga.)
Energiamajandus
2006. aastal toodeti Indoneesias 125.9 miljardit kWH elektrit kasutades erinevaid kütuseid, hüdroenergiat ja teisi taaskasutatavaid energiaallikaid. Sellest piisab, et ei peaks elektrit sisse ostma aga ei jätku niipalju, et müüa. Riigile kuuluv elektritööstus oli 2003. aastal hinnanguliselt väärt 21 247 200 ruupiat. Nagu Eestigi, on ka Indoneesia näidanud üles huvi tuumaenergia vastu. Uurimustöö eesmärgina on mõningad eksperimentaal tuumajaamad ka juba Indoneesiasse ehitatud(Yogyakarta; Serpong; Bandung). Lõplike tuumaenergiajaamu, mis hakkavad ka elanikele elektrit tootma tahetakse ehitada Muriasse ja Gorontallole. Indoneesia tuumaenergiajaamad on kognud suurt pahameelt erinevatelt Greepeace’lt ja ka kohalikelt.
Meeleavaldus Indoneesias tuumaenergia vastu
Põllumajandus
Paiknemine ekvatoriaalses kliimavöötmes võimaldab saada 2-3 saaki aastas. Ent Indoneesia on suhteliselt mägine ning head tingimused põllumajandusega tegelemiseks on vaid suurte jõgede aladel ning vulkaanilistes piirkondades. Mujul on liigniiskuse ja soostumise tõttu enamasti istandused . Kasvatatakse palmi õli, riisi, teed, kohvi, pähkleid, tapiocat, kakaod ja erinevaid vürtse. Peamiselt eksporditakse oma saadusi Jaapanisse(22,3%), Ameerika Ühendriikidesse(13,8%) ja Hiinasse(9,1%). Põllumajandusega tegeleb Indoneesias umbkaudu 45% elanikkonnast. Põllumajandustehnika on väga tihti veel algeline ja enamus tööd tehakse käsitsi. Suuremad istandused ja firmad ostavad ka välismaalt erinevaid masinaid.
Piisonid kündmas riisipõldu
Transport
Indoneesias on asfalteeritud maandumisrajaga 158 lennujaama , millele lisandub veel 494 muru- või kruusakattega lennujaama. Helikopterite jaoks on 17 maandumisplatsi. Raudteid on 6548 kilomeetri ulatuses. Asfalteeritud sõiduteid 213 649 km ja kruusateid 154 711 km(2002. aasta seisuga). Tihe elanikkond tagab selle, et bussid sõidavad pea kõikjale ja väga sageli. Seevastu kaugematel saartel sõidavad bussid suurte linnade vahel viad paar korda päevas ja ainult siis kui buss rahvast täis on. Väga tavaline on ka see, et buss sõidab esmalt paar tundi linnas ja orjab inimesi peale. Kohaliku bussiga sõites võib arvestada, et tund sõitu maksab umbes 6000 ruupiat. Mõnelpool sõidavad veel ka becak’id ehk jalgrattariksad. Indoneesias on ka taksod , kuid nendega peab olema väga ettevaatlik, kuna taksomeetreid pole ja hind võetakse tihti näo järgi või laest . Rongid sõidavad vaid Jaaval. Saarte vahel on tihe praamiliiklus. Viimastel aastatel on õitsele puhkenud odav siselennundus. Lennukid on vanad ja ohutus jätab soovida , aga piletihinnad on odavad.
Becak ja turistid
Turism
Indoneesia on turistidele vägagi atraktiivne sihtkoht oma kauni looduse, toredate inimeste ja huvitavate kommetega. Kahjuks ei ole sinna aga väga kerge pääseda. Nimelt suurt probleemi valmistavad viisad , mille hankimise kord muutub väga tihti. Eestlastel on vast kõige kergem viisat hankida läbi Helsingi saatkonna. Turistid tulevad Indoneesiasse enamasti Euroopast ja Ameerikast . Balil võib leida ka noorukeid, kes on vanematega kaasa tulnud aga enamasti külastavad Indoneesiat ikkagi vanemad inimesed või seiklusjanulised. Indoneesia turismilause „Ultimate in Diversity ” (lõplikus mitmekesisuses) on kõlalt kohmakas aga sisult õige. Vähe on maid, mis pakuvad rändurile nii palju võimalusi. Eelkõige peaks Indoneesia olema huvitav loodusesõpradele. Sukeldumisest-snorgeldamisest kuni vulkaanide ja vihmametsa, orangutangide ja komodo draakoniteni – nägemist ja tegemist jätkub. Peamine probleem on aga see, et lühike turistiviisa ei võimalda enamust sellest nautida.
Mõningad vaatamisväärsused:

• Vulkaanid (Bromo, Krakatau, Kerinci, Batur)
  

• Komodo draakon
  

• Orangutanid
  

• Rahvuspargid ( Bali Barat, Kelimutu, Gunung Rinjani)
  

• Pühapäevane kukevõitlus
  

• Brobodur
  

• Prambanan
  

Kokkuvõte
Tänu sellele uurimustööle sain palju uut ja huvitavat teada riigi kohta, millest ma varem suurt midagi ei teadnud . Nüüd tean millised on sealsed loodustingimused , millega inimesed seal tegelevad, millised inimesed seal üldse elavad, mida vaadata kui sinna satun jms. Samuti tekkis suur huvi Indoneesiat külastada ning kohalikega lähemalt tutvuda.
Kasutatud kirjandus

• http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/indoneesia.php
  

• http://en.wikipedia.org/wiki/Indonesia
  

• http://en.wikipedia.org/wiki/Geography_of_Indonesia
  

• http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_Indonesia
  

• http://en.wikipedia.org/wiki/Culture_of_Indonesia
  

Lisad
Indoneesia lipp
Bali rand
Orangutan
Jakarta – Indoneesia pealinn
Valik Indoneesia köögist
Koolijütsid
Mõningaid sõnu/ lauseid Malay keeles:
Mau ke mana ? Kuhu sa lähed?
Dari mana? Kust sa tuled?
Jalan -jalan Jalutan ringi
Boleh foto? Kas pildistada tohib?
Nasi goreng Praetud riis
Ayam Kana
Kambing Kits
Sapi Lehm
Babi Siga
Ikan Kala
Sayur Juurviljad
Buah Puuviljad
Maitsev! Enak!
Ada kamar ? Kas mõni tuba on vaba?
Boleh lihat? Kas võiksin vaadata?
Kohalikud