Kalimantani vihmametsade hävitamine (0)

1 Hindamata

Kailimantani vihmametsade hävitamine
Referaat
Tartu 2010

Sisukord

1.Sisukord 2
2.Sissejuhatus 3
3.Ülevaade 4
3.1.Asukoht 4
3.2.Taimkate 4
3.3. Loomastik 5
3.4. Inimasustus 5
4.Probleem 6
4.1.Probleemi olemus 6
4.2.Probleemi põhjused 7
4.3. Metsade raie mõju loodusele 8
4.4. Metsade raie mõju inimestele 10
5.Lahendused 12
6.Kokkuvõte 14
7.Kasutatud allikad 15

Sissejuhatus

Kalimantan on üks ilusamaid paiku maailmas. See on üks liigirikkamaid elukohti, kust võib leida selliseid imelisi loomi nagu orangutang, Sumatra ninasarvik ja lendorav. See on paik, kust ühe puu pealt võib leida üle 1000 erineva liigi. See on paik, kust siiamaani avastatakse uusi liike ja see on samas ka Aasia viimane suur vihmamets .
Ma soovisin kohe alguses uurida teemat, mis on seotud metsandusega, sest ma olin eelmisel suvel töötanud mööblit müüvas poes, kus ma hakkasin huvi tundma toodetel olnud erinevate märgistuste vastu. Kalimantani peale sattusin ma, kui ma uurisin erinevaid vihmametsasid. See äratas minu huvi oma liigirikkusega, sellega et ta on jagatud kolme riigi vahel ja tõsiasjaga, et see on veel üks väheseid paiku Kagu-Aasias, mida on veel võimalik päästa.
Oma uurimuses ma keskendungi sellele, mis ja kuidas muutis selle saare loodustiku hävimisohtlikuks ja sellele, kuidas meil veel on võimalik seda eedenit päästa.

Ülevaade

Asukoht

Kailimantan on saar Kagu-Aasias, mis on jagunenud kolme riigi vahel: Malaisia , Indoneesia ja Brunei . Saare pindala on 743 330 km2, mis teeb sellest suuruselt maailma kolmanda saare. Kõige suurem osa saarest (72,6%) kuulub Indoneesiale; 26,7% kuulub Malasiale, jagunedes omakorda Sabah`i ja Sarawaki osariigi vahel; 0,6% Kalimantanist kuulub väiksele Brunei sultaniriigile. Seda saart piirab põhjast Lõuna-Hiina meri, Sulu meri kirdest, Makassari väin ja Sulawesi meri idast ning Java meri ja Karimata väin lõunast. Kailimantanst läände jääb Malaka poolsaar ja Sumatra saar, lõunasse Java saar ja idasse Sulawesi saar. Saare enamus jõgesid saab alguse saare keskelt mägedest ja suurimad neist on Kapuas jõgi (1143 km), Rajang`i jõgi (562.5 km), Barito jõgi (880 km) ja Mahakami jõgi (980 km). Kailimantan kõrgeim tipp on Mont Kinabalu kõrgusega 4095 km.

Taimkate

Kailimantan saar asub troopilises kliimavöötmes. Saare madalamates osades on temperatuur keskmiselt 25 - 35°C, mägedes võib temperatuur märgatavalt madalam olla. Saar on mõjutatud mussoonide poolt, mistõttu jaguneb aasta niinimetatud kuivaks ( maist oktoobrini) ja vihmaseks perioodiks (novembrist aprillini). Samas võib terevt saart lugeda piirkonnaks , mis on aasta läbi niiske, sest ühes kuus on vähemalt 60mm sademeid. Aastas keskmine sademete hulk on 2000 – 4000mm ja õhuniiskus 80 - 90%[1].
Tänu troopilisele kliimale on taimkate saarel on väga rikkalik – kokku on avastatud ligi 15000 erinevat taimeliiki, millest 6000 ei esine kuskil mujal maailmas. Kailimantanl on kokku ligi 3000 erinevat puuliiki, üle 2000 erineva liigi orhideesid ja üle 50 erineva liigi lihasööjaid taimi[2].
Kalimantani taimestik jaguneb rannikuäärseteks mangroovmetsadeks, madalamatel aladel asuvateks süsinikurikkal turbapinnasel kasvavateks metsadeks, väheviljakal happelisel pinnasel kasvavateks kerangas (pärismaalaste keeles „pinnas millel riis ei kasva“) metsadeks, mägimetsadeks ja madalatel aladel kasvavateks väga liigirikasteks kaksiktiibviljak metsadeks.[1]

Loomastik

Kailimantanil on ka väga mitmekesine loomastik. Seal on avastatud 222 liiki imetajaid, millest 44 ei leidu mujal maailmas ehk on endeemilised, 420 linnuliiki, millest 37 on endeemilised, 394 liiki kalu, millest 19 on endeemilised ja 100 kahepaikseteliiki[3].
Imetajatest elab saarel 13 liiki primaate, sealhulgas Kailimantan orangutang, ninaahv, gibon ja pikasabaline makaak. Lisaks nendele on saar koduks ka Ida-Sumatra ninasarvikule, bantengile, Aasia elevandile, Sambari kitsele, laigulisele pantrile (Neofelis nebulosa) ja malaikarule (Helarctos malayanus). Väiksematest imetajatest elab saarel üle 90 liigi nahkhiiri ja erinevates suurustes oravaid , sealhulgas 12 liiki lendoravaid. Lindudest on ilmselt kõige tuntumad maasarvikud, mida leidub saarel kaheksat liiki. Ligi kolmkümmet liiki linde leidub vaid saare mägistel osadel. Kaladest on üks tähelpanuväärsemaid säga, mille üks liik labürint säga on suutnud kohandada oma lõpused nii, et ta suudab hingata atmosfääri õhku. Samuti on leitud kala liike, kes suudavad läbida lühikesi vahemaid maapeal . Roomajatest on saarel ligi 160 liiki madusid, mitmeid liike kilpkonni ja sisalikke. Saarel elab ka ligi 150 liiki konnasid, kelle suurus algab mõne sentimeetrisest väiksest võssakonnast ja lõppeb jalgpallisuuruse hiigel -jõekonnaga[1].
Kailimantan saarel avastatakese pidevalt uusi liike. Aastatel 1994 – 2004 kirjeldati sellelt saarelt vähemalt 361 uut liiki[3].

Inimasustus

2009 aasta seisuga elab Kailimantan saarel 18 590 000 inimest. Enamus neist elab rannikuäärsetes linnades, millest suurimad on Kuching, Malaisias (632 505), Banjarmasin, Indoneesias (598 518) ja Kota Kinabalu, Malaisias (543 765)[4][5]. Sisemaal elavaid põlis-farmereid ja kütte-korilasi nimetatakse dayakkideks. Arvatakse, et Kailimantanl elab ligi 4 miljonit dayakki, kuid nad jagunevad väga mitmekesisteks gruppideks . Vaid Kalimantanil on praeguseni kasutuses 142 erinevat keelt. Enamus sisemaa elanikest on riisikasvatajad, kuid on ka rändavaid kütte-korilasi[1].
19. sajandi alguses alustas Hollandi koloniaalvalitsus inimeste ümberasustamist tihendamini asustatud saartelt vähem asustatud saartele. See programm jätkus ja suurenes kui Indoneesia iseseisvus. Plaaniks oli viia vaesed maata elanikud teistesse kohtadess, et vähendada vaesust ja suurt elanike tihedust . Kalimantani saarele toodi iga aasta juurde ligi 60 000 inimest[6].

Probleem

Probleemi olemus

Paarsada aastat tagasi oli Kalimantan täielikult metsaga kaetud. Mangroovmetsadega kaetud soised rannikualad ja saare mägised sisealad oli peaaegu läbimatud ja uurimata. Enne eelmise sajandi keskpaika oli Kalimantanil vähe metsaraiet, kuna võrreldes ümberkaudsete saartega on selle pinnas suhteliselt väheviljakas[7]. Ulatuslikum metsaraie algas 1970ndatel, kui Malaisia oli oma mandril asuvad metsavarud ära kasutanud. Aastatel 1985 kuni 1997 võeti keskmiselt maha 850 000 hektarit aastas; aastatel 1997 kuni 2002 ligi 1,21 miljonit hektarit aastas. See on võrdne umbes neljandikuga Eesti pindalast. 1985. aastal oli 73,5% Kalimantanist kaetud metsaga. 2005. aastaks oli see langenud 50,4%. Kui selline tempo jätkub, siis on 2020. aastaks vaid kolmandik saarest metsaga kaetud[1]. 1980 – 1990 oli metsaraie Kalimantanil ka üks intensiivsemaid. Võrreldes Amazoni metsadega, kust võeti maha 23 kuupmeetrit puitu hektari kohta, langetati Kalimantanil hektari kohta 60 – 240 kuupmeetrit puid[8].
Rannikuäärsetest mangroovmetsadest on järele jäänud vaid ligi 20% ehk umbes 1.2 miljonit hektarit. Väheviljakal happelisel pinnasel kasvavad kerangas metsad , mis kunagi katsid 6,6 miljonit hektarit, on praeguseks peaaegu täielikult hävitatud. Madalatel aladel kasvavatest kõige liigirikkamatest kaksiktiibviljak metsadest on Indoneesiale kuuluval alal järel vaid 68% ja Malaisiale kuuluval alal 56%. Neid loetakse kõige ohustatumateks metsadeks Kalimantanil ja 2002. aastaks oli järel vaid 30 miljonit hektarit. Mägimetsadest, mis asuvad kõrgustel 900 – 3300m, on alles ligi 70% ehk umbes 1,6 miljonit hektarit[1].
Kuigi 9% Indoneesiale kuuluvast maalast on seaduse järgi mingisuguse kaitse all, on praegu vaid 82% kaitse all olevatest metadest puudega kaetud[7]. Satelliitpildid näitavad, et Indoneeesiale kuuluvalt saare osalt on aastatel 1985 - 2001 56% ehk üle 29 000km2 kaitse all olevatest madalatel aladel asuvatest metsadest maha võetud. Näiteks Gunung Pulungi rahvuspargis võeti aastatel 1998 – 2002 70% madalalade metsast koosnevast puhvertsoonist maha ja praegu vähem kui 9% puhvertsoonist on madalalade mets. Pargisiseselt on 38% metast raidurite poolt maha võetud[8].

Probleemi põhjused

Kõige suuremad põhjused Kalimantani metsade nii ulatuslikul raidel on metsade vale majandamine , röövraie, metsamaade muutmine istandusteks ja metsatulekahjud.
Maailmaturu suure nõudluse tõttu hakati 1970ndatel ulatuslikult metsa raiduma . Indoneesia ja Malaisia valitsused nägid selles lihtsat moodust raha teenida. Piirangud sellisele tegevusele praktiliselt puudusid. Praeguseks on küll loodud piirangud ja kaitsealad, kuid seaduste elluviimine nendes riikides on nõrk ja seetõttu esineb väga palju röövraiet. Arvatakse, et ligi 73% Indoneesiast Euroopasse eksporditavast puidu toodetest (va toorpuit, mida eksportida ei tohi) on ebaseaduslikult raiutud. Seda põhjustavad ametnike vähene treening , madal palk ja Indoneesias ka asjaolu, et metsad kuuluvad väikestele omavalitsustele, keda on lihtsam rahaliste vahenditega mõjutada. Samuti enamus, kes tabatakse , saavad vabaks korrupeerunud kohtute tõttu. Hetkel on Indoneesia 8 maailma kõige korrupeerunuma riigi hulgas[1]. Peale selle teeb röövraie lõpetamise raskeks asjaolu, et seadusandluses on raske määratleda, mida täpsemalt röövraieks peetakse ja seega on ka rahvusvahelisel tasandil raske sellekohalisi kokkuleppeid teha[9]. Metsamaade vähenemist suurendab ka tõsiasi, et tihti metsi raiudes ei istutata selle asemel uusi puid. Näitkes Indoneesiale kuuluval Kalimantani osal riiklikule puiduistandusele antud 3,3 miljonist hektarist oldi tagasi istutatud 2000. aastaks vähem kui 25%[10].
1990ndate keskel hakkas maailmaturul nõudlus biodiislite ja biolagunevate plastmasside järele kasvama. Seega hakati Kalimantanil järjest rohkem maid õli palmi standuste alla panema. Õli palm vajab palju õhuniiskust (80 – 90%), temperatuuri vahemiskus 29 – 30°C ja 2000–2500mm sademeid aastas[11]. Need nõudmised teevad Kalimantani sobivaks kohaks, kus õli palmi kasvatada. Oma kõrge toiteväärtuse tõttu kasutatakse palmi õli Aasias toitude valmistamiseks, aga ka biodiisli tegemiseks. Viimastel kümnenditel on palmi õli tootmine Kalimantanil väga palju tõusnud. Malaisiale kuuluval saare osal suurenes istanduste all olev maa-ala 186 744 hektarilt 1984. aastal peaaegu 1,7 miljonile hektarile 2003. aastal. Indoneesiale kuuluvatel aladel on see isegi kiiremini toimunud - vaid 13 140 hektarist 1984. aastal oli 2003. aastaks saanud peaaegu 1 miljon hektarit. 2010. aastaks plaanib Indoneesia istanduste alla panna juba 8-10 miljonit hektarit[1]. Selleks, et istandustele ruumi teha raiutakse saarel metsi maha, eriti kohtades kus mullad on viljakamad ja sademed jagunevad aasta läbi ühtlasemalt. Need on aga ka kohad, kus vihmametsad on kõige liigirikkamad , mis tähendab ka paljudele juba hävimisohus liikidele kodukaotust.
Istadusi luuakse enamasti kohtadele, kust on mets maha võetud. Kuid kohe pärast tühjendusraiet pole veel võimalik põllumaad harida, sest pinnses on veel puujuurikad. Selleks et pinnas põllumaaks muuta, põletatakse metsast allesjäänud ala, saades nii ebameeldivatest juurikatest kiiresti lahti. Kui juhtub olema kuiv, siis võivad need tuled kontrolli alt väljuda ja levida teistesse lähedalasuvatesse metsadesse. See juhtus Kalimantanil aastatel 1997-1998, kui El Nino hoovus tõi tavalisest tunduvalt kuivemat õhku. Seetõttu väljusid tulekahjud sedavõrd kontrolli alt, et kokkuvõttes põles maha 9.7 miljonit hektarit maad. See on võrdne peaaegu kahe Eesti pindalaga. Indoneesia pooleses osas põles maha 6.5 miljonit hektarit maad, millest üle poole oli kaetud metsaga. Kuigi Indoneesia valitsus väidab, et metsamaade põletamisega tegelevad vaid väikefarmerid, siis satelliitfotodest on näha et 1997. aasta suurtulekahju sai enamuses alguse suurtest õli palmi istandustest, kus üritati metsamaad põllumaaks muuta[12].
Ka Indoneesia transmigratisooni programm, mille käigus toodi Kalimantanile ligi 300 000 inimest, on aidanud kaasa metsade hävimisele. Selleks, et migrantidele eluaset pakkuda muudeti Kalimantanil 300 000 hektarit metsa põllumaaks. Keskkonnaspetsialistide nõuandeid ignoreerides hakati kuivendama ka turbarabapinnasel kasvavaid metsasid, et luua riisipõlde. Loodi ligi 4500km kuivenduskraave, mille tõttu hävis kokkuvõttes ligi 15 000ha metsa, kuhu ei olnud hiljem võimalik ka riisipõlde rajada[1].

Metsade raie mõju loodusele

Metsade ulatuslik raie tekitab Kalimantanil väga palju probleeme. See ohustab veelgi juba väljasuremisohus liike nende elupaikade hävitamisega, suurendab kliima soojenemist, CO2 emissioone ja üleujutuste ja erosiooni ohtu.
Kalimantan on praegu koduks paljudele liikidele, kes on tõsises hävimisohus ja keda mujal maailmas ei leidu. Näiteks ainsat suurt ahvlast, kes elab väljaspool Afrikat, orangutangi, leidub veel vaid Sumatra ja Kalimantani saarel. Praegu on Kalimantani orangutangi järel ligi 45 000 isendit, kuid sellise metsade hävitamise jätkumisel võib olukord nendega olla samasugune nagu Sumatra orangutangil, keda on praegu järel alla 7500 isendi[13]. Aastatel 1992 kuni 2002 kaotas Kalimantan 39% oma orangutangide populatsioonist[14]. Praegu elab 60% Kalimantano orangutangitest väljaspool kaitse all olevaid metsi olevatel aladel, millelt raiutakse metsa kaubanduslikel eesmärkidel[13].
Kuigi ligi 10% saare aladest on mingisuguse kaitse all, siis tihti on need alad üksteisest isoleeritud suurte istanduste poolt. See tähendab, et bioloogiline läbikäimine nende metsade vahel väheneb ja seega ka bioloogiline mitmekesisus väheneb. Samuti taksitab selline isoleeritus loomade looduslikku rännet. Näitkes Kalimantani elevandid , keda on hetkel järel vaid ligi 1000 isendit, kaotavad nii oma migratsiooni teed ja sattuvad seeläbi järjest rohkem konflikti inimestega, kes töötavad istandustes. Jõukamad istandused panevad oma toodangu kaitseks välja lõkse, kuhu loomad tihti kinni jäävad ja seeläbi ennast vigastavad. Vaesemad istandused, kes ei suuda lõkse osta, jahivad elevante , kes nende saaki ohustavad[15].
Puude raidumine mõjutab ka pinnase erosiooni, kuna puude juured on mägistel aladel need mis hoiavad pinnast kinni. See tähendab, et metsade maha võtmisel pealpool olev viljakam pinnas hakkab suuremate vihmade puhul gravitatsiooni tõttu voolama madalamatesse kohtadesse . See omakorda jätab need piirkonnad ilma viljakast mullast, mistõttu on seal hiljem raske metsi taastada.
Lisaks on metsade mahavõtmisel mõju ka kliimale. Kohalikul tasandil hoiavad metsad niiskust, nad ei lase sellel nii ruttu ära aurata. Seetõttu on mullad niiskemad ja seega ka viljakamad. Sügavates vihmametsades jõuab vähem kui 2% päikesevalgusest maapinnale; värskelt raiutud metsaaladel on võib see tõusta 90%.[2] Kui metsi maha võetakse, siis see suurendab pinnase paljastust päiksele ja vesi aurustub pinnasest kiiremini, jättes enne niiske pinnase nüüd kuivaks ja rabedaks. See samuti vähendab veeringlust, kuna vesi, mis enne maha sadades liikus näitkes mööda jõgesid teistesse kohtadesse, aurustub nüüd kohe ära, vähendades nii jõgede veetaset ja ohustades sealset elustikku . Kui Kalimantanil jõuaks metsade raie saare keskele mägistele aladele, kust saavad alguse 16 saare 20st suurest jõest, siis see tähendaks, et nende jõgede veetase langeb. See ohutaks omakorda peale veeloomade ka kogu elustikku jõe ümbruses. Veelgi enam kui arvesse võtta, et metsade maha võtmine muudab kliima kuivemaks, siis praegused tulekahjud, millega endiseid metsi põllumaadeks muudetakse, saavad järelejäänud loodusele veelgi suuremaks ohuks.
Globaalsel tasandil mängivad puud väga olulist rolli süsinikuringes. Fotosünteesi käigus muudavad puud vee ja õhus oleva anorgaanilise süsiniku (süsihappegaasi kujul) orgaaniliseks aineks – süsivesikuteks, mida nad kasutavad oma elutegevuseks. Selle protsessi käigus vabaneb ka hapnik. Viimastel aastasadadel on süsinikuringe tasakaalust välja viidud , kuna süsihappegaasi hulk õhus on tõusnud 0,028% kuni 0,385% tänu fossiilsete kütuste põletamisele ja ulatuslikule metsade raiumisele. Süsihappegaas tekitab kasvuhooneefekti, lastes küll päikesekiirgusena tulevat soojust atmosfäärist sisse, kuid mitte enam välja. See viib üleüldise kliimasoojenemiseni. Niisiis võttes Kalimantanilt ja mujalt maha vihmametsi, hävitame me neid, kes suudaksid vähendada õhus olevat süsihappegaasi hulka. Peale selle on probleemiks ka asjaolu, et metsaalasid põletatakse istanduteks muutmiseks. Nii eraldatakse atmosfääri veel rohkem süsihappegaasi. Eriti mõjuatab see süsinikurikkal pinnasel kasvavaid turbaraba metsi, sest lisaks hiiglaslikele süsiniku varudele mis seal on, on neid ka väga raske kustutada ja võivad turba sügavamates osades mitmeid kuid põleda. Näiteks 1997-98 aastal toimunud suurtulekajus eraldus atmosfääri 0.8 – 2.5 gigatonni süsihappegaasi, mis Maailmapanga andmetel oli 8% terve maakera CO2 emissioonidest sel aastal[1]. Indoneesia sai sel aastal tänu tulekahjudele maailma esimese kolme saastaja hulka. Üldiselt moodustab metsaderaie 83% Indoneesia ja 80% Malaisia aastasest süsihappegaasi emissioonist[16].

Metsade raie mõju inimestele

Metsade maha võtmisel on väga suur mõju inimetele nii kohalikul tasandil kui ka globaalsel. See mõjutab inimeste tervist, elukeskonda ja pikemas perspektiivis toob majanduslikku kahju.
Endiste metsaalade põletamisel eraldub väga palju süsihappegaasi, aga koos sellega ka muid keemilisi aineid, mis võivad oluliselt mõjutada inimeste hingamisteid. Näiteks 1997 – 98 aasta tulekahjust tulnud suits mõjutas oluliselt ligi 75 miljoni inimeste tervist ja arvatakse, et see võis põhjustada umbes 16 000 imiku surma[9].
Puude mahavõtmisel tekkinud mõju kliimale mõjutab inimesi samamood nagu teisi elusolendeid. Praeguse veeringluse takistamine mõjutab põllumajandust, kuna puude mahavõtmine tähendab väiksemat õhuniiskust, kõrgemat temperatuuri ja vähem sademeid. Jõgede kuivamine mõjutab külasid ja linnasid jõgede ääres, kuna see on seal põhiline töö ja toiduallikas. Samuti mõjutab inimesi erosioon , mis tekib kuna puude juured ei hoia enam pinnast kinni ja see tõttu võivad ummistuda jõesängid. See omakorda võib põhjustada üleujutusi mingites jõeosades. Näiteks on metsade raie Rajangi ja ka teiste jõgede ülemjooksul põhjustanud tõsiseid üleujutusi jõe alamjooksul asuvates linnades. Lisaks sellele on jõe sügavus vähenenud, mistõttu ei pääse osad laevad sealt läbi.
Läbimõtlemata ulatuslikul metsaraidel on metsamajandamise seisukohalt pigem negatiivne mõju kui positiivne. Esiteks kuna tihti kui metsi maha võetakse, siis võetakse palju ja korraga ja tagasi istutamisele ei mõelda. See tähendab, et investeering toob sisse ainult ühe korra, mitte pikaajaliselt. Peale selle kaotavad sellise tegevuse läbi kõige rohkem kohalikud elanikud, kellele mets on sajandeid olnud elatusallikaks. Nad võivad küll metsa mahavõtmisel saada lühiajaliselt tööd, kuid hiljem pole neil muud võimalust kui kolida .
Röövraie toob väga suurt kahju nii legaalselt tegutsevatele firmadele kui ka Indoneesia valitusele. On arvutatud, et ebaseaduslik metsaraie viib puidutoodete hinna alla 7% kuni 16%, mis toob juba vaid USA firmadele aastas 460 miljoni dollari väärtuses kahju. See omakorda võtab firmadel vähemaks initsiatiivi legaalselt tegutseda. Lisaks kaotab Indoneesia valitsus röövraie tõttu iga aasta 3 miljardit dollarit maksudena, mis arvestades et ta teenib kokku ligi 6.5 miljardit puidu ekspordilt, on suhteliselt suur summa[9].
Kalimantani metsad on väga paljulubavad uute ravimite leidmise seisukohalt mitmetele haigustele. Juba praegu on Sarawaki osariigist avastatud taim, mis sisaldab vähirakke tapvat ainet (koodnimetusega CBL316). See on osutunud edukaks 57 inimvähiraku tüübipuhul 60st, sealhulgas nendega, mis põhjustavad rinna-, aju- ja nahavähki. Samuti on leitud puid, mille koor sisaldab mitmete HIV tüvede paljunemist takistavaid ühendeid (calonides A ja B). Erinevalt paljudest teistest AIDSi ravimitest ei ole calonides A ebameeldivaid kõrvalmõjusid[17]. Kuna Kalimantani metsad on veel paljuski uurimata, siis võib selliseid ravimtaimi veel leiduda, kuid praeguse kiirusega metsade hävitamist jätkates ei pruugi meil olla enam midagi avastada .

Lahendused

Lahendusi metsade hävitamise probleemile on mitmeid, kuid nende elluviimine on juba keerulisem. Selleks et seda probleemi efektiivselt lahendada on vaja koostööd kõikide sellega seotud tasandite vahel; probleemiga on vaja tegeleda nii kohalikul külaelaniku, puidufirmade, põllumeeste, riigijuhtide kui ka tarbijate tasandil.
Seadusandluse seisukohalt on Indoneesia praeguseks keelanud toorpuidu ekspordi ja loonud eraldi juristidest, uurijatest ja kohtunikest koosneva „meeskonna“. Malaisia keelas 2002 aastal ümarpalkide impordi Indoneesiast ja laiendas seda 2003. aastal ka tasapalkidele.[1] Üks olulisemaid juba tehtud samme looduskaitsealade loomine, eriti aladel, mis on suutnud pääseda kettassae ja tulekahjude eest. Hea näide sellest on kõigi kolme riigi poolt allakirjutatud kokkulepe „Heart of Borneo“ (nn „Kalimantani süda“), millega nõustutakse kaitsta saare keskel asuvaid liigirikkaid vihmametsi. Kuid vaid paberil looduskaitsealade piiride tõmbamisest ei piisa. Praegu on ebaseaduslik raie sellises ulatuses võimalik ainult suure korruptsiooni ja nõrkade karistuste tõttu. Hetkel karistatakse vaid töötajaid, aga firmad, kes operatsioone juhivad, jäävad suuremalt jaolt karistuseta. Kui aga suudetakse karistada, siis on see enamasti vaid rahaline trahv, mis ei ole piisav motivatsioon seaduse mitterikkumiseks. Selleks, et seda olukorda lahendada on vaja viia seadusi tugevamini ellu, karistada raskemalt neid, kes seda eiravad ja kontrollida rohkem ametnikke. Samuti tuleks tõsta kohalike inimeste teadlikust röövraide probleemist ja neile teadvustada, et sellega nad hävitavad oma enda elatusallikat.
Teine viis röövraidega tegelemiseks on juba osade firmade poolt Kalimantanis kasutuses olev puidu markeerimine ribakoodiga, et hiljem saaks selle järgi täpselt selgeks teha, kust puu oli maha võetud. On ka iseseisvaid agentuure, näiteks Forest Stewardship Council (FSC), mis tegelevad sellega, et vaadata, kas matsandusega tegelevad firmad vastavad keskkonna ja õigusalastele standarditele. Selle alusel jagavad nad välja sertifikaate. Aga vabatahtlikult sellise süstemi kasutamine eeldab, et turul on nõudlus seaduslikult raiutud puidu järele. Enamus läänefirmasid omadasid sellised sertifikaadid keskkonnakaitsjate surve ja avaliku ilme tõttu, aga Kalimantanil ja mujal arengumaades eksisteerivaid metsandusfirmasid see nii palju ei mõjuta. Lisaks sellele on arengumaade firmadele, kes ajavad enamasti taga kiiret kasumit, selle sertifikaadi taotlemine aeganõudev (keskmiselt 5 aastat) ja kulukas . Selle süsteemi toimimine eeldab, et tarbija on teadlik ja on nõus maksma 7% kuni 16% rohkem toote eest, sest kui tarbija on nõus rohkem maksma on ka tootjad huvitatud sertifikaadi taotlemisest. Praegu on juba mitmed suured lääne firmad, nagu IKEA, Home Depot ja B&Q lubanud, et nad ei müü tooteid, mis on tehtud mitte sertifitseeritud puidust. Niisiis tuleks veelgi tõsta ka lääneriikides elavate lõpptarbijate teadlikust röövraidest ja sellega seotud ohtudest Kalimantanile ja muudele vihmametsadega piirkondadele.
Samuti peaks suurendama riikide ja firmade teadlikust jätkusuutlikust metsamajandamisest. Tuleb anda neile teadmisi sellest, et korraga terve metsa maha võtmine pole pikas perspektiivis majanduslikult kasulik. Õpetada neile metsamajandamist, kus harvendatakse ja maha võetud puude asemele istutatakse uued.
Ka rahvusvaheliselt selle probleemiga tegelemine on väga oluline. Lääne riikidel lasub osaliselt ka süü, et olukord Kalimantanil on praegu selline, sest suur nõudlus lääne riikide poolt odava puidu järele ajas Indoneesia ja teiste uute riikide korrupeerunud valitsused sellise metsade rüüstamiseni. Enamusel Indoneesia rahvast ei olnud selliste tehingutega midagi pistmist ja seega ei saa ka ainult nende peale panna kohustust olukorda lahendada. Esiteks tuleks kindlalt ära määrata see, mida peetakse ebaseaduslikuks puiduks. Samuti peavad juba praegu 5 Euroopa Liidu riiki läbirääkimisi selle osas, et kõikidel riiklikel ehitusprojektidel kasutatav puit peaks olema sertifitseeritud. Kuna ligi 70% puidust kasutatakse ehitustel ja ligi 40% ehitustest on riiklikult finantseeritud, siis arvatavasti nõudlus sertifitseeritud puidu järele peaks kasvama. Selliseid kokkuleppeid peaks aga laiendama kõikidele Euroopa Liidu riikidele, et probleemiga efektiivselt võidelda.

Kokkuvõte

Kui ma Kalimantani vihmametsi uurmina hakkasin, siis mind hämmastas see kui kaunis, mitmekesine ja imeline paik see on. Kui ma teemat edasi uurisin, siis mind hämmastas, kuidas inimesed on suutnud selle reaalse Eedeni aiaga nii hooletult ümber käia, kuidas on suudetud hävitada miljoneid hektareid metsa ja viia mitmed liigid peaaegu väljasuremiseni. Kui ma teema uurimise lõpetasin, siis mind hämmastas, et väga palju sellest probleemist saaks lahendada teadvustamise ja tarbija harimisega ning see kui vähe seda tegelikult tehtud on.
Kalimantani saar on aare , mida on veel võimalik päästa. See on aare, mis väärib päästmist. Kuid selleks on vaja ära teha rohkem kui praegu on tehtud. Tuleks tugevamini võidelda ebaseadusliku raide vastu, seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Tuleks inimesi probleemi tõsidusest teadvustada ja ka seda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Tuleks jagada juba lääne riikides kautusel olevaid teadmisi ja lahendusi metsamajandamise kohta, et tagada jätkusuutlik loodus kui ka majanduskeskkond . Kalimantani saare päästmine ei nõua väga ulmelisi lahendusi, küll see nõuab tahtmist seda päästa.

Kasutatud allikad

Rautner, M., Hardiono, M., Alfred , R. J. (2005) Boreo: Treasure Island at Risk. Frankfurt am Main, Germany : WWF Germany

MacKinnon K., Hatta G., Halim H., Mangalik A. (1997) The Ecology of Kalimantan. United Kingdom: Oxford University Press

Pio D. (2005) Borneo's Lost World: Newly Discovered Species on Borneo. Jakarta, Indonesia : WWF-Indonesia

Helders, S. (2008) Makaysia: largest cities and towns and statistics of their population. World Gazetteer.

Helders, S. (2008) Indonesia: largest cities and towns and statistics of their population. World Gazetteer.

Hardjono, J. (1989) The Indonesian transmigration program in historical perspective. International migration

Holmes, D. A. (2002) Indonesia - Where have all the forests gone? Environment and Social Development East Asia and Pacific Region. Uurimus, World Bank

Curran, L. M., Trigg, S. N., Mcdonald, A. K., Astiani, D., Hardiono, Y. M., Siregar, P., Caniago, I., Kasischke, E. (2004) Lowland forest loss in protected areas of Indonesian Borneo. Science

The Economist Newspaper Limited (2006) Down in the woods . The Economist

Global Forest Watch, Global Forest Watch Indonesia, World Resources Institute (2002) The State of the Forest. Indonesia

Okamoto S. (dateerimata), The Growth of Oil Palm Plantations and Forest Destruction In Indonesia. Japan : Japan NGO Network on Indonesia (JANNI)

Applegate G.(2001 märts) The Underlaying Causes and Impacts of Fires in Southeast Asia, CIFOR

Singelton, I., Wich, S., Husson, S., Stephens, S., Utami Atmoko, S., Leighton, M., Rosen , N., Traylor-Holzer, K., Lacy, R., Byers, O. (2004) Orang-utan Population and Habitat Viability Assessment : Final Report . IUCN/SSC Conservation Breeding Specialist Grooup, Apple Valley, MN.

Husson, S.(2003) The Status Of The Orang-utan In Indonesia. Uuring, The Orang-utan Foundtation, UK

Borneo Conservation Trust (2007) Plantations: a Hazard to Borneo Elephants [WWW-materjal] http://www.borneoconservationtrust.org.my/human-conflict.html

Ardiansyah, F. (2007) Dire Consequences of Ignoring Climate Change. Asia Views.

Schilthuizen, M. (2006) Biodiscoveries: Borneo's Botanical Secret. Indonesia, Jakarta: WWF Indonesia

.DOC Laadi alla originaalfail 16 lk · .doc · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hunter06 Õppematerjali autor

Referaat

kalimantan vihmametsad röövraie mangroovmetsad malaisia brunei indoneesia biodiisel transmigratsioon erosioon

Sarnased õppematerjalid

doc

Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot

Seda on kuskil 12% kogu hotspoti pindlast. Sellest alast ainult 77 000 km2 (5,2% hotspoti pindalast) on määratletud IUCN kategooriatega I kuni IV. Lisaks on enamus kaitse alla võetud alad need, mis seda kõige vähem vajavad, mis on kõige vähem kasutatavad ning kus asuvad kõige vähem väärtuslikud elamiskeskkonnad. Kõige mitmekesisemad ning 4 tähtsamad madalmaa metsad on vähe esindatud kaitsealasüsteemis ning nad on haavatavad põllumajanduse ja metsatööstuse poolt. [1] Sundas on ka lai varieeruvus parkide ning reservide kaitse ja korralduse osas. Mõned, näiteks Kinabalu Sabahis, Gunung Gede Pangrango Jaavas ning Hala-Bala Tais on väga hästi kaitstud. Teised, näiteks Kutai rahvuspark on täielikult puudest lagedaks tehtud tänu metsaraiele, põuddele ning tulekahjudele. Et tagada pikaajalist

Loodus- ja keskkonnakaitse

docx

Indoneesia

LOODUSVARAD Maavarade hulka kuuluvad tina, nafta, maagaas, nikkel, boksiit, vask, kivisüsi, hõbe ja kuld. Kaevandamise tööstusharu moodustab riigi SPK-st 12%. Kõige olulisem tööstusharu. TAIMESTIK Tänu Indoneesia suurusele, mitmekesisele saarestikule ja ekvatoriaalsele kliimale on sealne looduslik mitmekesisus maailmas teisel kohal Brasiilia järel. Indoneesias on väga palju erinevaid taimkatte vorme: troopilised vihmametsad, põhja ja lõuna madalikud, mägise piirkonna taimestik ja põõsa alad, sood ja rannikud. Seal on umbes 28000 liiki õistaimed Indoneesias, mis koosneb 2500 erinevad orhideed, 6000 traditsioonilisi ravimtaimi kasutatakse Jamu. 122 liigi bambusest, üle 350 liigi rotangist ja 400 liiki Dipterocarpus, Sealhulgas eebenipuu, sandlipuu ja tiikpuu. Indoneesia on koduks ka mõned ebatavaline liigid mt. nagu lihasööjad taimed. Sealne taimestik on lopsakas ja rikas troopiliste liikide poolest

Geograafia

docx

Ülevaade Indoneesia puidukaubandusest ja seda mõjutavatest teguritest

930620; 51% Joonis 1.1.1. Indoneesia maismaa jagunemine protsentuaalselt, 2012 seisuga Ülevalasuvalt jooniselt 1.1 on näha, et metsaalasid on Indoseesias 51%, kuid erinevate allikate andmeil on see 50-58%. Siinkohal ja edaspidi on kasutatud ametlikke FAO andmeid nende olemasolul. Kõikidest metsaaladest on 34% kaitse all, 21% metsa puhul on ette nähtud, et see maa konveteeritakse ümber kasutamiseks muul otstarbel ning ülejäänud 45% on majandatavad metsad. (FAO) FRA 2010 aasta Indoneesia metsaressurside raporti kohaselt jagunevad indoneesia metsaalad nagu näidatud tabelis 1.2. (FRA 2010) Tabel 1.2. Indoneesia metsaalade jagunemine 2010 aastal (FRA 2010) Liik Pindala km2 Kaitse all olev mets 330 381 Ümber konverditav mets 204 059 Majandatav mets 437 269 S.h. istandused 36 680

Metsamajandus

odt

Indoneesia

Hüdroelektrijaam: • Jaam Agam hydro, asukoht Batang Agam, Sumatra • Jaam Singkarak hydro, asukoht Singkarak, Sumatra Hüdroelektriline pumbajaam: • Jaam Upper Cisokan pumped storage hydro , asukoht Cianjur Cisokan river and Cirumamis river, Java-Bali ' • Jaam Matenggeng pumped storage hydro, asukoht Majenang Cijolang river and Cimancing river, Java-Bali Meeleavaldus Indoneesias tuumaenergia vastu 9. metsandus Indoneesia metsad võtavad enda alla umbes 58% riigi maismaa pindalast. Viimase aastakümne jooksul on metsade pindala vähenenud kiirusega 2 miljonit hektarit aasta jooksul ning 20. sajandi alguses oli metsade osakaal maismaa pindalast ligikaudu 84%. Kõige rohkem on metsade pindala vähenenud tiheda inimasustusega saartel (nt Jaava). Sisemaal kasvavad umbes kuni kõrguseni 1500 m liigirohked ekvatoriaalsed vihmametsad, 1500–3000 m kõrgusel igihaljad lähistroopilised metsad ja

Geograafia

pptx

Keskkonna ökonoomika Metsandus

Second level Third level Fourth level Fifth level Metsade arv maailmas on vähenenud ligi 40% Metsade arv on vähenenud tänu inimtegevusele, puud on eemaldatud näiteks teede loomiseks või majade ehituseks. Kõige suurem oht bioloogilise mitmekesisuse jaoks on troopiliste metsade häving Trooplised metsad on ligi 150 miljonit aastat vanad ja aastas arvatakse hävivat ligi 130 000 km2 aastas Iga hektar troopilist metsa on unikaalne ja kordumatu bioloogiline mitmekesisus Irooniline on see, et metsade taastamine ja suurendamine toimub põllumajanduse arvelt Metsade taastamine aitab veidi stabiliseerida süsiniku suurenemist troopiliste metsade hävitamise tõttu, aga see ei taasta bioloogilist mitmekesisust või kliima stabiilsust

Metsandus

doc

Tiiger

Indo-hiina tiigri levila on väga laialdane, põhiosa Tais, aga ka Myanmaris, Lõuna-Hiinas, Kambodzas, Vietnamis, Laoses ja Malaisias Malaka poolsaarel. Arvatakse, et umbes 1227-1785 indo- hiina tiigrit elab metsikult looduses ja umbes 60 Aasia ja USA loomaaedades. Tiigri elupaigaks on mägismaal asuvad ligipääsmatud kõrvalised metsad, mis jäävad enamjaolt riikidevahelistele piirialadele. Kuna juurdepääs neile aladele on olnud enamasti keelatud ja ainult viimasel ajal on see saanud mingil määral võimalikuks, siis ei teata just eriti palju selle liigi elust looduses. Indo-hiina tiiger on natuke väiksem ja tumedam kui bengali tiiger, lühikeste kitsaste triipudega. Isane tiiger on umbes 2,7 m pikk ja kaalub 180 kg , emane tiiger on väiksem - pikkus u. 2,4 m ja kaal ligikaudselt 115 kg.

Bioloogia

pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises. Majanduse kontekstis seostatakse seda mõistet eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng ning energia odavnemine, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas globaalne küla. Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nend

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

doc

Vihmametsad

Vihmametsad Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kõrge produktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja troopilise piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias nimetatakse neid ka selvadeks), Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanada läänerannikul, Argentinas, Hiinas, jm), nende liigirikkus

Metsandus

Rohkem sarnaseid