Ülevaade Indoneesia puidukaubandusest ja seda mõjutavatest teguritest (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Metsandus - ja maaehitusinstituut
Metsakorralduse osakond
ÜLEVAADE INDONEESIA PUIDUKAUBANDUSEST JA SEDA MÕJUTAVATEST TEGURITEST
Referaat õppeaines Metsanduslik ettevõtlus ja metsatoodete turundus
Juhendaja : lektor Priit Kask
Tartu 2014

Sisukord

Sissejuhatus 3
1Ülevaade indoneesia metsadest 4
2Puidukaubandus 6
2.1Eksport ja import 7
3Illegaalne raie ja metsade vähenemine 10
Kasutatud kirjandus 11

Sissejuhatus

Indoneesia asub Kagu-Aasias, India ja Vaikse ookeani vahel. Indoneesia koosneb rohkem kui 17 000 saarest ning asub ekvatoriaalses kliimatsoonis. Bioloogilise mitmekesisuse ja troopiliste metsade suuruselt on Indoneesia maailmas teisel kohal.
Metsandus ja metsatööstus on Indoneesia majanduse jaoks olulisel kohal, kuid metsade liigne raie ning vähene kaitse paneb Indoneesia metsade ja seeläbi ka metsatööstuse jätkusuutlikuse küsimärgi alla. Suureks probleemiks on ka illegaalne metsandus, mille piiramiseks ei ole riiklikult suudetud või tahetud midagi olulist ette võtta. Rahvusvaheline huvi ja surve on metsade säästmise koha pealt suurem kui siseriiklik huvi.
Käesolevas referaadis räägingi Indoneesia metsadest üldisemalt, seejärel puidutoodete impordist, ekspordist ja illegaalsetest raietest.

Ülevaade indoneesia metsadest

Indoneesia on saarestik Kagu-Aasias, mille pindala on 1 910 930 km2, sellest 1 811 570 km2 on maismaa. Maismaa on FAO andmetel jagatud kolmeks, põllumaa, metsamaa ja muu maa, nagu võib näha tabelist 1.1. Joonis 1.1 näitab nende alade protsentuaalset jagunemist.
Tabel 1.1. Indoneesia maismaa ala jagunemine maa sihtotstarbe järgi 2012 seisuga
Liik
Pindala km2
Põllumaa
565 000
Metsaalad
930 620
Muu maa
315 950
Maismaa (kokku)
1 811 570
Joonis 1.1.1. Indoneesia maismaa jagunemine protsentuaalselt , 2012 seisuga
Ülevalasuvalt jooniselt 1.1 on näha, et metsaalasid on Indoseesias 51%, kuid erinevate allikate andmeil on see 50-58%. Siinkohal ja edaspidi on kasutatud ametlikke FAO andmeid nende olemasolul . Kõikidest metsaaladest on 34% kaitse all, 21% metsa puhul on ette nähtud, et see maa konveteeritakse ümber kasutamiseks muul otstarbel ning ülejäänud 45% on majandatavad metsad . (FAO)
FRA 2010 aasta Indoneesia metsaressurside raporti kohaselt jagunevad indoneesia metsaalad nagu näidatud tabelis 1.2. (FRA 2010)
Tabel 1.2. Indoneesia metsaalade jagunemine 2010 aastal (FRA 2010)
Liik
Pindala km2
Kaitse all olev mets
330 381
Ümber konverditav mets
204 059
Majandatav mets
S.h. istandused
437 269
36 680
Kokku
971 709
Tooraine puidutööstuste tarvis tuleb kolmest põhilisest allikast: valitsuse litsentsiga metsadest, era või kogukondade (väikemetsaomanikud) poolt omatud metsadest ning illegaalsetest raietest. (Rodrigue ja Soumonni 2014)
Väikemetsaomanikud kasvatavad ka metsa, oma majapidamise tarbeks ja, et saada lisasissetulekut. Tectona grandis, Swietenia macrophylla, Paraserianthes falcataria ja Gmelina arborea on neli põhilist puuliiki , mida väikemetsaomanikud kasvatavad. (Roshetko et al. 2004)
Puuliigid , mida istandustes põhiliselt kasvatatakse, on mangroovid, kummipuu ja bambus. FRA andmetel kasvatatakse põhiliselt mangroove 32 070 km2. Kummipuu ja bambuse istanduste pindalalise jagunemise kohta andmed puuduvad. (FRA 2010)

Puidukaubandus

Indoneesia metsatööstus hõlmab peaaegu 20% sisemajanduse kogutoodangust (SKT), ning 33% terve riigi ekspordist. Täpsed andmed puuduvad, aga pakutakse, et umbes 70% kogu Indoneesia puidutoodangust läheb ekspordiks. (Rodrigue ja Soumonni 2014)
Tavapäraselt hoolitseb langetatud puidu transpordi, kuivatamise ja sorteerimise eest saetööstus , mis seda puitu ka töötleb.
Suurem osa eksoporditud puidust ja puidutoodetest läheb USAsse, Euroopasse või Jaapanisse. (Rodrigue ja Soumonni 2014)
Indoneesia tselluloosi ja paberitööstus kasvas 1990ndatel aastatel väga jõudsalt, sinna investeeriti suuri summasid, hoolimata sellest, et oli näha, et pikemas perspektiivis tekib tooraine puudujääk. Tavalises turusituatsioonis peaks hind reguleerima seda, milliseid investeeringud tööstusesse tehakse, kuid Indoneesias seda ei toimunud. Seetõttu tekkis tootmisvõimsuse ülejääk , mida ei suudetud täita ka istanduste rajamisega. (Pirard ja Irland 2007)
Samasugune olukord tekkis Indoneesias ka kõvapuidust toodetava vineeri osas. Investeeriti tootmisse, kuid ei mõeldud ette kust saada tulevikus toorainet. (Pirard ja Irland 2007)
Kütteks mõeldud puidu turg on Indoneesias veel suhteliselt uus ja pole nii välja kujunenud nagu on ümarpuidu või saetud puidu turg. Põhiliselt ekspordib Indoneesia Jaapanisse, Koreasse, Saksamaale ja Norrasse puusütt. (Hillring 2006)
Joonis 2.2. Ümarpuidu tootmine 1992-2013 (FAO)

Eksport ja import

Puidu ja puidutoodete eksport on Indoneesiale oluline sissetuleku allikas, ning eksport ületab puidutoodete osas importi . Siinkohal toongi mõningad andmed impordi ja eksoprdi kohta.
Allpool olev tabel 2.1 näitab 2012 aasta Indoneesia suurimaid ekspordipartnereid puidutoodete alal. Välja on toodud eksporditud kaupade väärtus ja mitu protsenti see teeb kogu puidutoodete ekspordi väärtusest. Aastal 2012 oli kogu puidutoodete ekspordi väärtus 7,57 miljardit USD. (FAO)
Tabel 2.3. Indoneesia suurimad ekspordi partnerid 2012 aastal
Riik
Väärtus (1000 US$)
Protsent koguhulgast
China
1510000
19,95
Japan
1434000
18,94
Republic of Korea
425000
5,61
Malaysia
324000
4,28
United States of America
305000
4,03
Saudi arabia
270000
3,57
Viet Nam
224000
2,96
India
214000
2,83
United Arab Emirates
153193
2,02
Australia
137000
1,81
Hiina on Indoneesia kõige suurem ekspordipartner, peaaegu 20%, Jaapan on seal lähedal. 2012 aastal eksportis Indoneesia oma puitu või puidutooteid üldse kokku 153 riiki. (FAO)
Joonisel 2.2 on näha palju on Indoneesia koguseliselt eksportinud ümarpuitu aastatel 1992-2013. Joonis 2.3 näitab samal ajaperioodil eksporditud ümarpuidu väärtust. Joonised 2.4 ja 2.5 näitavad imporditud ümarpuidu kogust ja väärtust aastatel 1992-2013.
Joonis 2.3. Eksporditud ümarpuidu kogus 1992-2013 (FAO)
Joonis 2.4. Eksporditud ümarpuidu väärtus 1992-2013 (FAO)
Joonis 2.5. Imporditud ümarpuidu kogus aastatel 1992-2013 (FAO)
Joonis 2.6. Imporditud ümarpuidu väärtus aastatel 1992-2013 (FAO)
Joonis 2.7. Eksporditud vineeri kogus 1992-2013 (FAO)
Joonis 2.8. Eksporditud vineeri väärtus 1992-2013 (FAO)

Illegaalne raie ja metsade vähenemine

Puidutööstuste ja keskkonnakaitsjate suurimaks mureks on metsaalade vähenemine. Veel 1950ndatel aastatel oli Indoneesias metsaga kaetud alasid 1 620 000 km2, kuid präeguseks on see vähenenud 971 709 km2, ning iga aastaga väheneb metsasus keskmiselt 2 miljonit hektarit aastas (Achmaliadi et al. 2002). Hoolimata sellest pole Indoneesia metsatöösturitele pandud peale erilisi piiranguid, samuti pole vastu võetud regulatsioone ega seaduseid metsaalade kaitseks. (Rodrigue ja Soumonni 2014)
Alates 1980ndatest on hakanud kasvama surve, et müüdavad tooted oleksid toodetud puidust mis on sertifitseeritud, ehk legaalsete raiete käigus saadud. (Rodrigue ja Soumonni 2014)
Paberi ja vineeritööstuste nõudlus ületab legaalse puidutootmise 35-40 milionit kuupmeetrit aastas ning see tühimik täidetakse illegaalsete raietega. Paljud tööstused tunnistavad ka avalikult oma sõltuvust illegaalsetest raietest. Aastal 2000 oli illegaalsete raiete oskaal kõikidest raietest 65%. (Achmaliadi et al. 2002)
Kuigi illegaalsed raied on probleemiks võib loota , et nende osakaal väheneb kuna paljud riigid ja edasimüüjad ei osta enam puitu ega puidutooteid mis pole sertifitseeritud. Selline survestamine võib Indoneesia metsadele pikas perspektiivis kasulik olla.

Kasutatud kirjandus

Achmaliadi, R., Adi, I.G.M., Hardiono, Y.M., Kartodihardjo, H., Malley, F.CH.,
Mampioper, D.A., Manurung, E.G.T., Nababan, A,. Pangkali, L.B., Ruwindrijarto, L.L.M., Wardiyono. 2002. The State of the Forest . Global Forest Watch.
FAOSTAT. [ http://faostat3.fao.org/home/E ] (20.11.2014)
FRA. 2010. Global Forest Resources Assessment 2010. Country Report . Indonesia .
Hillring, B. 2006. World trade in forest products and wood fuel.- Biomass and Bioenergy, 30, 815-825.
Pirard, R., Irland, L.C. 2007. Missing links between timber scarcity and industrial
overcapacity: Lessons from the Indonesian Pulp and Paper expansion.- Forest Policy and Economics , 9, 1056- 1070 .
Rodrigue, J., Soumonni, O. 2014. Deforestation , foreign demand and export dynamics in Indonesia.- Journal of International Economics, 93,316-338.
Roshetko, J.M., Purnomosidhi, M., Purnomosidhi, P. 2004. Gmelina arborea – a viable
species for smallholder tree farming in Indonesia?- New Forest, 28, 207-215.