Mangroovimetsad TTG 10c Laura Tumala 16.11.2011 mangroovimetsade asukohad ABIOOTILISED TEGURID Õhuniiskus *Sisemaal on õhuniiskus üsna suur- üle 65% *Suur õhuniiskus vähendab taimedest ja pinnasest vee aurustumist *Liiga suur õhuniiskus ja kõrge temperatuur võivad muuta elukoha elamiskõlbmatuks Temperatuur *Infrapunase kiirguse intensiivsus on üsna suur , mistõttu seal on ka kõrge temperatuur Valgus *Valgust on seal palju, mis on hea taimede fotosünteesile Hapniku hulk vees *Vees lahustunud hapniku hulk on väiksem , kui avatud meres pH *Mangroovi pinnas on üldjuhul neutraalne või kergelt happeline, mis on normaalne ning see ei vaja erilisi kohastumisi Mangroovitaimed *taluvad soola *harunev õhujuurestik (mutta kinnitumiseks) Mangroovi loomastik Erinevad linnud *haigrud veeloomad *mudahüpik(taustal) *krabid *kalad Kasutatud materjal http://mak...
Myanmar (Birma) Mari Pall 12.A Põllumajandus Üle 59% SKT-st Annab tööd 2/3- Riisipõld le Irrawaddy Riis, moonid, opiaadid Eksport Kalandus Irrawaddy delta Kalavõrgud, Mangroovid väiksed paadid Kala, krevetid, kilpkonna munad Eksport Irrawaddy delta Metsandus ½ riigi territooriumist Vihmametsad Lehtpuumetsad Eksport Tänan kuulamast!
Juur Juur on taime elutähtis ning (enamasti) maasisene organ. Juurele ei teki küll lehti aga võivad tekkida pungad millest puhkevad maapealsed võsud. Reeglina asub juur mullas aga on ka erandeid nagu näiteks troopilistes vihmametsades kasvavate puude orhideed mis on õhujuured mis imavad ka sademevett ning õhku. Sellised juured on juuremuudendid ning neid veel nagu näiteks juurikad (porgand, peet, kaalikas) milles on peajuure sisse kogunenud varuained, mugulad (daaliad, orhideed) milles on lisajuure sisse kogunenud varuained ja seenjuured, mis tekivad seene ja taime kooselu tulemusena. Enamus juurtega taimedel on juured ka selleks et taime maa küljes kinni hoida ent osadel taimedel ongi juured ainult selleks eesmärgiks. Näiteks mangroovid mis elutsevad pehmes mullas nii et neil tekivad mööda külgi alla lisajuured et nad maas püsiksid. Juurestik e. juuresüsteem (sammas, narmas) ...
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselul...
vaid 2% riigi inimtööjõust. - 40% metsadest on kaetud mangroovipuudega, mis paiknevad rannaäärses alas, Sundbarnis. Mangroovid on aga tõsiselt ohustatud merevee taseme tõusuga. - 44% metsadest on kaetud troopiliste igihaljaste puudega mis paiknevad Teknafi poolsaarest, mööda Põhja- Birma piiri kuni Chittagongi mägedeni ja
vihmamets, lähisekvatoriaalse kliimaga põhjaosas palmisavann. Selva on vähe hõlvatud ekvatoriaalne ürgvihmamets, kus kasvavad kapokipuud, punapuud, kakao- ja melonipuud, hevead, liaanid, orhideed, sõnajalad ja eurooplastele hoopis tundmatud puuliigid. Jõgedel toretsevad hiigelsuured vesiroosid, kõrgematel mäenõlvadel kasvab tuntud väärispuit, nagu mahagonipuu ja kerget ehituspuitu andev balsapuu, samuti pähklipuu, seeder ja tamm. Kolumbia rannikul on levinud mangroovid ja kookospalmisalud, jõgede ääres galeriimetsad. Loomadest on vihmametsades esindatud jaaguar, puuma, taapir, sipelgaõgija, pekaari, paljud ahviliigid ja laiskloomad. Lindudest kohtab papagoisid, kondorit, raisakotkast, tukaani, haigrut, toonekurge ja imepisikest koolibrit. Kolumbias on kakskümmend üheksa rahvusparki ja seitse reservaati. Vapilindu kondorit pesitseb Sierra Nevada de Santa Marta (383 000 ha) ja Sierra Nevada del Cocuy rahvuspargis (306 000 ha)
Saagikuse vähenemine võib omakorda suurendada näljariski.Põudade ja üleujutuste suurenenud sagedus mõjutaks kohalikku toodangut negatiivselt, eriti ekvaatori lähedal. Rannikud:Kliimamuutuste ja merevee taseme tõusu tõttu seatakse rannikualad ohtu ning inimese põhjustatud kasvav surve rannikualadele halvendab olukorda veelgi. On tõenäoline, et korallide hulk väheneb suurenenud pleegitamise ja suremuse tõttu, mida põhjustab merevee temperatuuri tõus. Soolaksood ja mangroovid saavad samuti mõjutatud merepinna taseme tõusust. 2080. aastaks saavad mitmed miljonid inimesed tunda igal aastal merepinna taseme tõusust põhjustatud üleujutusi. Mõjutatute arv on suurim Aasia megadeltades. Väikesed saared seevastu seisavad silmitsi kõrgeima suhtelise riski kasvuga. Tööstus:Kliimamuutuste hüved ja kulud tööstuse, asustuse ja ühiskonna jaoks varieeruvad suuresti. Kõige haavatavamad tööstused, asustused ja kogukonnad asuvad rannikutel ja
· Põllundus asub oaasides VAHEMERELISED ALAD: · Soe, kuiv, päikseline suvi ,- pehme, niiske talv · Hõre jõgedevõrk · Pruunmullad · Kõvalehine igihaljas taimkate · Tihe asustus · Vaesunud loomastik · Istandused viinamarjad, oliivid, tsitrulised jne. · Puhkemajandus ja turism NIISKED LÄHISTROOPILISED METSAD: · Mandrite idaosas · Soe talv, kuum, niiske suvi · Mittetroopilised tsükklonid · Puna ja kollamullad · Rannikutel mangroovid · Igihaljad ja heitlehised liigid · Tihe asustus · Istanused, terrasspõllunuds · Mitmekesine loomastik SAVANNID: · Asuvad pöörijoonte vahel · Kuiv talv , vihmane suvi · Punakaspruunid, viljakad mullad · Rohusööjad, kiskjad, suured lennuvõimetud linnud jne. · Istandused, loomakasvatus · Ülekarjatamine, tulekahjud, salaküttimine EKVATORIAALSED VIHMAMETSAD: · Igavene kuum ja niiske suvi · Väheviljakad ferraliitmullad · Väga kiire aineringe
metsadest, era või kogukondade (väikemetsaomanikud) poolt omatud metsadest ning illegaalsetest raietest. (Rodrigue ja Soumonni 2014) Väikemetsaomanikud kasvatavad ka metsa, oma majapidamise tarbeks ja, et saada lisasissetulekut. Tectona grandis, Swietenia macrophylla, Paraserianthes falcataria ja Gmelina arborea on neli põhilist puuliiki, mida väikemetsaomanikud kasvatavad. (Roshetko et al. 2004) Puuliigid, mida istandustes põhiliselt kasvatatakse, on mangroovid, kummipuu ja bambus. FRA andmetel kasvatatakse põhiliselt mangroove 32 070 km2. Kummipuu ja bambuse istanduste pindalalise jagunemise kohta andmed puuduvad. (FRA 2010) 2 Puidukaubandus Indoneesia metsatööstus hõlmab peaaegu 20% sisemajanduse kogutoodangust (SKT), ning 33% terve riigi ekspordist. Täpsed andmed puuduvad, aga pakutakse, et umbes 70% kogu Indoneesia puidutoodangust läheb ekspordiks. (Rodrigue ja Soumonni 2014)
palmisavann. Selva on vähe hõlvatud ekvatoriaalne ürgvihmamets, kus kasvavad kapokipuud, punapuud, kakao- ja melonipuud, hevead, liaanid, orhideed, sõnajalad ja eurooplastele hoopis tundmatud puuliigid. Jõgedel toretsevad hiigelsuured vesiroosid, kõrgematel mäenõlvadel kasvab tuntud väärispuit, nagu mahagonipuu ja kerget ehituspuitu andev balsapuu, samuti pähklipuu, seeder ja tamm. Kolumbia rannikul on levinud mangroovid ja kookospalmisalud, jõgede ääres galeriimetsad. Loomadest on vihmametsades esindatud jaaguar, puuma, taapir, sipelgaõgija, pekaari, paljud ahviliigid ja laiskloomad. Lindudest kohtab papagoisid, kondorit, raisakotkast, tukaani, haigrut, toonekurge ja imepisikest koolibrit. Kolumbias on kakskümmend üheksa rahvusparki ja seitse reservaati. Vapilindu kondorit pesitseb Sierra Nevada de Santa Marta (383 000 ha) ja Sierra Nevada del Cocuy rahvuspargis (306 000 ha)
aastateni, siis suurenes, kuna suubuvate jõgede vett kasutati niisutamiseks.Reale liikidele ei olnud soolsuse tõus talutav. Valitsevad vetikad perekondadest Ulothrix, Rhizoclonium, Vaucheria. 4. Troopika, palavvööde piirneb põhjas ja lõunas 20C-talve isotermiga (veebruari isoterm N- poolkeral ja augusti isoterm S-poolkeral). Vee temp tõuseb 30 C keskmistel aladel ja 25 C äärealadel. Piir langeb kokku hermatypic korallide levikualaga. 4 alamregiooni. Korallrifid, mererohud ja mangroovid iseloomustavad troopika-alasid. Troopikaelustiku ülemiseks temp taluvuse piiriks loetakse 35-40C. Troopika-alad on vanim mere-elupaik, kuigi aegade vältel on temp kõikunud, pole kõikumine ületanud 2-5C. Fauna kohta on teada, et liikide arv on suurim troopikas. Vetikate puhul ei ole see nii. Liigirikkaimad on subarktika ja subtroopika, eriti Lõuna- Austraalia ja Vahemeri.Troopikas loendatakse 600-800 liiki 200-300 perekonnast. Ilmselt korallid ei jäta küllalt kinnitumiskohta vetikaile.
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; ...
· Punase mere korallrifid on juba Vetikaliikide arv Vahemeres 1000. reostumise tõttu kahjustatud. · Mangroovisood asustavad ka · Troopika e palavvööde. Vee temp pehmesettelist India rannikut, korallrifid on tõuseb 30° C keskmistel aladel ja 25° C ainult India lõunarannikuvetes. äärealadel. Korallrifid, mererohud ja mangroovid iseloomustavad troopika- · Vaid 1% õistaimedest on alasid. Troopika-alad on vanim mere- kohastunud eluks vee sees või selle pinnal, elupaik, kuigi aegade vältel on temp tegu on nii struktuurilt kui morfoloogialt st. kõikunud, pole kõikumine ületanud 2-5°C. ehituselt ja väliskujult erakordselt Fauna kohta on teada, et liikide arv on plastiliste rühmadega. Elu on tekkinud suurim troopikas
saame puitu ja muid materjale hoonete ehitamiseks ning mööbli valmistamiseks. Mitmed ravimid, nagu aspiriin, pärinevad loodusest. Looduslikud süsteemid, nagu vihmametsad ja korallrifid peidavad endas veel avastamata elupäästvaid aineid, mille väärtus võib olla mõõtmatu. Poole meie poolt atmosfääri paisatavast süsinikdioksiidist neelavad maismaa- ja mereökosüsteemid. Nendel süsinikdioksiidi sidujatel on oluline osa kliimamuutuste aeglustamisel. Korallrifid ja mangroovid kaitsevad rannikualasid tormide ning tsunaamide eest. Märgalad on nagu tohutud käsnad, mis koguvad endasse liigse vee ja hoiavad ära üleujutusi. Looduskaunid kohad meelitavad ligi palju külastajaid, mis aitab tagada sissetuleku kohalikele elanikele. Paljud inimesed veedavad suurema osa oma vabast ajast lihtsalt loodust nautides. Mõnes kultuuris omistatakse teatavatele kohtadele ja liikidele isegi vaimne väärtus. Elurikkus on aga ohus kogu maailmas
loomastiku hulgas on esindatud nii Aasia kui ka Austraalia päritolu liigid, sest see asub kahe mandri vahel. Vulkaanide tõttu on Indoneesias viljakad mullad. Indoneesia metsad võtavad enda alla umbes 58% (2000) riigi maismaa pindalast. Lisaks metsadele on Indoneesia rannikuvete elustiku mitmekesisus on arvatavasti kõige suurem maailmas, seda aitavad rikastada 54 716 kilomeetri pikkune rannajoon ja 5,5 miljoni hektari suurune rannikuala, kus on väga laialdaselt levinud mangroovid ja korallrahud Rannikualade ökosüsteemide hulka kuuluvad veel rannad, liivaluited, estuaarid ehk jõe suudmeosad, mis on mere poolt üle ujutatud, mererohu ja vetikate kasvupiirkonnad, mudast moodustunud märgalad ja väikesaarte ökosüsteemid. VETEVÕRK Kuna Inodoneesia on saareriik, siis mõistagi on seal palju vett. See on India ja Vaikse ookeani vahel ja saari ühendab selge ja soolane ookeani vesi. Sisemaal, vihmametsades on vetevõrk väga tihe. Pikimad jõed voolavad suurimatel
(nii kala kui ka teiste liikide) püüki ja toimet assotsieeruvatele ja sõltuvatele liikidele. 6.7 Kalapüüdmine, -käitlemine, -töötlemine ning kala ja kalasaaduste laialijaotamine peaks tagama toodete toiteväärtuse, kvaliteedi ja ohutuse, vähendama raiskamist ja viima miinimumini negatiivse toime keskkonnale. 6.8 Kriitilises seisundis olevad kala elupaigad mere ja mageveelistes ökosüsteemides, nagu märgalad, mangroovid, korallrifid, laguunid, turgutus- ja kudemisalad, peaksid olema kaitstud ja taastatud niipea kui võimalik ja seal, kus vajalik. Eriti hoolikalt tuleb kaitsta kalade elupaiku hävitamise, degradeerumise, saastamise ja muude kahjustavate inimmõjude eest, mis seavad ohtu kalavarude tervisliku seisundi ning eluvõime. 6.9 Riigid peaksid tagama, et kalanduse huvid, kaasa arvatud ressursi kaitse vajadus, oleks võetud arvesse rannavööndi kasutamisel, rannavööndi integreeritud
Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides ka...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
