Malai saarestik referaat (0)

Tallinna Tehnikaülikool Matemaaika-loodus õppetool Maria-Julia Järv Malai saarestiku kliima Referaat Tallinn 2014


Sisukord Sissejuhatus
1.Üldine iseloomustus
2.Kiima
3.Keskkond
Kasutatud allikad


Sissejuhatus Malai saarestik veetleb oma maaliliste kallastega ja  kaunise loodusega palju inimesi. 
Magnetiteks on imelise veealuse maailmaga sukeldumiskohad, troopilised vihmametsad, 
merepinnast enam kui 3,7 km kõrgusele küündiv Rinjani tegutsev kihtvulkaan ning hulk 
rahvusparke. Kultuurilises mõttes on Malai saarestik suurimateks magnetiteks suur hulk 
erinevaid rahvaid oma eriilmeliste kultuuritraditsioonidega, ajaloolised hindusitlikud, budistlikud
ja islamipühamud, mitmekülgsed festivalid. Aastas külastab Indoneesiat üle 7 miljoni turisti, 
kusjuures turistide arv on viimastel aastatel hakanud jälle kasvama. Selline looduse ja kultuuri 
vaheldusrikkus teeb Malai saarestiku reisimise ülimalt huvitavaks. Ühe reisi raames on võimalik 
vaadata nii haruldasi orangutane kui ka maailma suurimaid sisalikke. Kaasaegsest suurlinnast 
võib mõne tunniga jõuda kivikirveid kasutavate paapua hõimudeni.
Lisaks paljudele kultuuriväärtustele sobib Malai saarestik hästi ka rannapuhkuseks. Malai 
saarestikus  saab surfata ookeanilainetel, sukelduda värvikirevasse veealusesse maailma või 
istuda palmi all mõnel asustamata saarel.


Malai saarestik 1.Üldine iseloomustus
Malai saarestik on saarestik Aasia ja Austraalia ning Vaikse ja India ookeani vahel.
Malai saarestiku suurimad osad on Sunda ja Maluku saared ning Filipiinid. Sunda saared 
omakorda jagunevad Suurteks jaVäikesteks Sunda saarteks. Malai saared on pindalalt maailma 
suurim saarestik.
Vulkaaniliselt on Malai saarestik väga aktiivne. Tektooniline kerge on tekitanud saarestikku 
hulganiselt mitme kilomeetri kõrgusi mägesid. Kõige kõrgemad mäed on Uus-Ginea (5030 m 
kõrgune Puncak Jaya) ja Kalimantan (4101 m kõrgune Kinabalu).  2.Kliima
Maakera on jaotatud kliimavöötmeteks paralleelselt ekvaatoriga. Kliima erinevusete üheks 
põhjuseks on Maa asend Päikese suhtes ning on seotud koha geograafilise laiusega.
Päikesekiirgus langeb maapinnale erinevates kohtades eri nurga all, seetõttu soojeneb 
maapind erinevalt. See põhjustabki maa jaotumise erinevateks kliimavöötmeteks.
Kuid kliimavöötmed ei saa välja kujuneda ainult päikesekiirguse jaotuse alusel. Kliimavöötmete 
ulatus sõltub veel ookeanide ja mandrite jaotusest, hoovustest ning pinnamoest. Harva on 
kliimavöötmete piirid sirgjoonelised.
Nimed on saanud kliimavöötmed peamiste õhumasside tekkekohtadele ja paiknemisele. Näiteks 
valitsev ekvatoriaalne õhumass annab nime ekvatoriaalsele kliimavöötmele, troopiline õhumass 
troopilisele kliimavöötmele jne.
Kliimavöötmed jagunevad põhikliimavöötmeteks ja vahekliimavöötmeteks. Jaotatakse selle 
alusel, kas kliimatingimused muutuvad aasta jooksul või mitte. Malai saarestikus valitseb ekvatoriaalne kliima ning kohati võib ka eristada lähisekvatoriaalset 
kliimat. Ekvatoriaalne kliima  on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on 
iseloomulik  ekvatoriaalsele kliimavöötmele. Sellele on iseloomulik  palav ja niiske ilm kogu 
aasta jooksul. Põhikliimavöötmes valitsevad aasta jooksul samad õhumassid ning õhuringlise 
üldine skeem jääb kogu aasta vältel muutumatuks.


Ekvatoriaalne
õhumass:  kujuneb
ekvaatori
piirkonnas;  päike on palju
seniidis;  maapind  saab
palju soojust;  vesi aurustub
kiirelt
maapinnalt;  tõusvad
õhuvoolud   madalrõhuala;  on soe ja niiske. Ekvatoriaalne kliimavööde on katkendlik. Ekvaatori piirkonnas on palju sademeid, kuna 
aluspinna soojenemine põhjustab tugevat konvektsiooni, ja kuna globaalne tsirkulatsioon 
põhjustab õhumasside koondumist ja frontaalset tõusu. 
Tõusvate õhuvooludega kaasneb palju sademeid ning õhk on kogu aeg niiske. Aastaaegade 
vaheldumist ei esine. Kõikide kuude keskmine õhutemperatuur on vahemikus 26-29 soojakraadi. Üks selle kliima iseärasusi on pärastlõunased vihmasajud. Sajuga võib kaasneda äike. 
Hoovihmasid põhjustavad kiire auramine ja veeauru koondumine pilvedeks.
Ekvaatori piirkonnas on Päike seniidis või väga kõrgel horisondi kohal ja seetõttu 
on päikesekiirguse hulk väga suur. Maapind soojeneb kiiresti, sellest soojeneb ka õhk, 
ning vesi aurustub. Soe õhk tõuseb ja jahtub ning veeauru kondenseerumisel tekivad pilved. 
Pärastlõunati sajab paduvihma.    Õhutemperatuuri kõikumine aasta ja päeva jooksul on väga väike (meretasemel on 
õhutemperatuur +24..+28°С, amplituud 1..2 kraadi). Aasta keskmine sademete hulk on 1500 
kuni 5000 mm.


El Nino mõju kliimale Detsember-Veebruar                                                                Juuni-August La Nina mõju kliimale Detsember-Veebruar                                                       Juuni-August            


Indoneesia hõlmab  Malai saarestiku suurim osa. Ekvaatori läheduse tõttu valitseb 
Indoneesias ekvatoriaalne kliima. Indoneesias valitseb troopiline kliima, koos kuiva- ja mussoon 
vihmade hooajaga. Kuiv hooaeg on juunist septembrini, kui Ida musson toob vähe sademeid. 
Tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga taifuune esineb saartel septembrist aprillini. Siiski 
pole kõik taifuunid väga tugevad ning mõnel aastal esineb tormihooajal vaid üksikuid taifuune.    Aasta keskmine sademet hulk on 1780-3175 mm ja mägedes üle 6000mm. Mägised alad on 
Sumatra lääne rannikul, Lääne-Jaaval, Kalimantanil, Sulawesi'l ja Paapual. Temperatuur kõigub 
vähe, keskmine temperatuur Jakartas on 26–30 °C. Vihmasel hooajal on paljudes kohtades teed 
väga raskesti läbitavad. Indoneesia edelaosas Jaava saarel Jakarta piirkonnas on päevased keskmised temperatuurid 
septembrist veebruarini 31°C–32°C ja märtsist augustini 33°C–
34°C. Öised keskmised temperatuurid on aastaringselt 24°C–
26°C. Sademeid on aastas 1700 mm. Seejuures jagunevad
sademed kuude lõikes väga ebaühtlaselt. Juulist oktoobrini sajab
igas kuus 30–35 mm. Juunis on sademeid 80 mm, märtsis 100
mm ja detsembris 120 mm. Ülejäänud kuudel on sademeid 140–
390 mm. Kõige enam (üle 310 mm kuus) sajab jaanuaris ja
veebruaris. Aastas on peaaegu 170 vihmapäeva. Juulis ja augustis
on kummaski kuus 5 sajupäeva. Jaanuaris on aga sajupäevi
keskmiselt 26. 
Sada aasta jooksul on näha ,et keskmine õhutemperatuur Indoneesias kasvas ühe g
raadi võrra. 


3. Keskkond
Ekvatoriaalsetel aladel laiuvad vihmametsad, kus taimed kasvavad rinnetena. Eristatakse puu-, 
alusmetsa-, põõsa- ja rohurinnet. Kuna vihmametsad on väga tihedad, siis kulgeb kõige vilkam 
elu puurindes. Sinna langeb rohkem valgust, kui madalamal  asuvatesse rinnetesse. Ka metsa 
aluspinnal käib vilgas elu, siia  on koondunud kõik varjutaluvad organismid. Putukad, ussid ja 
seened lagundavad intensiivselt mahalangenud taimede osi. Sealsetes metsades kasvab  tihedalt 
koos väga palju erinevaid taimeliike. 
Sisemaal kasvavad umbes kuni kõrguseni 1500 m liigirohked ekvatoriaalsed vihmametsad, 
1500–3000 m kõrgusel igihaljadlähistroopilised metsad ja okaspuumetsad ning veelgi kõrgemal 
mäestikumetsad. Kaguosas esineb ka savanne ja savannimetsi. Ekvatoriaalse kliima tingimustes 
kujunevad vihmametsade all punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Rohke niiskuse ja soojuse tõttu
on aineringe vihmametsades väga kiire,toimub ulatuslik uhtumine  ja soostumine.Tüüpilised   on 
õhujuured,liaanid epifüüdid.
  Suured imetajad, nagu sumatra tiiger, jaava jasumatra ninasarvik, orangutanid, india 
elevant ja leopardid on  laialdaselt levinud kuni Bali saareni. Rannikualade ökosüsteemide hulka 
kuuluvad veel rannad, liivaluited, estuaarid, mererohu
ja vetikate kasvupiirkonnad, mudast moodustunud
märgalad ja väikesaarte ökosüsteemid 
Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel.
Tavalised on ahvid ja laisikud, kiskjad linnud maod.
Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad
massiivsed loomad paksu nahaga: metssead, pühvlid,
kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt.
Suurem osa vihmametsade loomadest on kohastunud
eluks puudel ning oma elu jooksul nad naljalt
maapinnale ei satugi. Puudel elavad loomad on väga
head ronijad ning neil on arenenud kuulmis- ja häälitsemisorganid. Hämaras ja tihedas 
vihmametsas on kärarikas, kuna siinsed elanikud suhtlevad omavahel peamiselt häälitsedes. 
Metsakõdus ja mullas elub mitmekesine mikrofauna. Siin elab ka arvukalt kõiksuguseid 
selgrootuid, roomajaid ja närilisi. Vihmametsade maod on samuti head ronijad ning kuna nad 


sarnanevad väga liaanidega, peavad nad jahti ka puudel ronides. Nende toiduks on puuõõntes 
pesitsevad linnud ning okstel tukkuvad väikeloomad.Arvukalt on ka sisalikke ning krokodille.  Suurematel saartel esineb palju lühikesi jõgesid. Pikimad neist on Kapuas, Mamberamo,  Musi. Esineb kaldeerajärvi. Kelimutu vulkaani kraatris on kolm värvilist järve.
Aasia suurimad vihmametsad kasvavad Indoneesias. Liigirikkus neis metsades on suur , paljud 
taime- ja loomaliigid on hävimisohus.
Tähtsaim majandusharu on veel põllumajandus, metsatööstus, kalandus, kasvab tööstuse 
osatähtsus. Rahvaarvult on Indoneesia maailma neljas riik.


Kasutatud allikad 1.http://www.reisiguru.ee/riikID/84
2.http://et.wikipedia.org/wiki/Malai_saarestik
3.http://et.wikipedia.org/wiki/Indoneesia
4. http://kliimavootmed.snappages.com/esileht.htm
5.http://www.hot.ee/kliimavoondid/
6.http://wiki.gomaailm.ee/wiki/indoneesia/
7. http://berkeleyearth.lbl.gov/regions/Indonesia
8. http://www.jakarta.climatemps.com/
9. https://www.nc-climate.ncsu.edu/edu/k12/.monsoons