Tiiger (1)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

doc

Tiigrid

Sürgavere Lasteaed-Põhikool Nimetu Tiigrid Uurimistöö Nimetu Sürgavere 2013  Sissejuhatus Meie räägime tiigritest. Kõik tiigrid on kiskjad ja söövad liha. Tiigreid on palju ja väga erinevaid liike ja me räägime täna mõndadest neist liikidest. Amuuri tiiger Nagu kõik teised kaslased, on ka amuuri tiiger kiskja. Peamiselt toitub ta suurtest sõralistest. Lisaks sööb ta enam-vähem kõiki loomi, kellest jõud üle käib: jäneselisi, närilisi, kalu (eriti lõhesid) jne. Ta jahib ka kaeluskaru, mis kaalub 100­200 kg. Nagu kõik suured kassid, sööb ka amuuri tiiger meeleldi koeri. Amuuri tiigrit on nähtud püüdmas leoparde, krokodille, hiidpandasid ja pruunkarusid. Korduvalt on juhtunud, et üks suur loom murrab maha terve hundikarja. On

Bioloogia

2

odt

Tiiger (Panthera tigris) - etoloogia referaat

Tiiger Tiiger (Panthera tigris) on kaslaste sugukonda pantri perekonda kuuluv imetaja. Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades, mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas. Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise. Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis, Venemaa Kaug-Idas, Kambodzas, Myanmaris (Birma), Nepalis, Malaisias, Tais. Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust. Tiigreid on kaheksat liiki. Kolm neist on välja surnud: Java tiiger, Bali tiiger ja Kaspia tiiger. Praegu eksisteerib viit liiki tiigreid, kes on väljasuremise äärel: Bengali tiiger, Indo-Hiina tiiger, Sumatra

Etoloogia

4

doc

Amuuri tiiger

AMUURI TIIGER Sisukord 1. Üldine kirjeldus 2. Eluviis 3. Toitumine 4. Paljunemine 5. Erikohastumus 6. Amuuri tiigri iseloomulikumad omadused 7. Suurus 8. Paljunemine 9. Eluviis 10. Lähisuguluses olevad liigid 11. Esinemine 12. Kaitse 13. Huvitavaid fakte 14. Kasutatud kirjandus 1.Üldine kirjeldus SELTS: Kiskjalised SUGUKOND: Kaslased PEREKOND, LIIK JA ALAMLIIK: Panthera tigris altaica Suurim kaasaegne kaslane ­ Amuuri tiiger ­ elab Siberis, kus enamuse aastast katab maad lumevaip. Tiigri territoorium on hiigelsuur, võib ulatuda kuni 1000 m². Kahjuks on ta vabas looduses nii haruldane, et loomaaedades elab palju rohkem tiigreid kui vabaduses. 2.ELUVIIS Amuuri tiiger asustab hiigelsuuri territooriume, mille pindala on isasloomal 800-1000 km², emasloomal tavaliselt 100-400 km². Isikliku territooriumi suurust mõjutab ka seal elavate saakloomade hulk, nende vähesuse korral on ka territoorium suurem

Loodus õpetus

10

rtf

Amuuri Tiiger

Haapsalu Wiedemanni Gumnaasium Amuuri Tiiger Referaat Rasmus-Richard Marjapuu, Haapsalu 2010 Sisukord: 1.Levila ja arvukus lk3 2.Suurus ja kirjeldus lk4 3.Jahipidamine ja söök lk5 4.Sigimine ja järglased lk6 5.Hävimisohu põhjused lk7-8 6.Kasutatud kirjandus lk9 Levila ja arvukus Elab põhiliselt kääbustamme-, kase- ja okaspuumetsades Venemaal Kaug-Idas. Mõned selle alamliigi esindajad asustavad ka Hiina kirde- ja Põhja-Korea põhjaosa.

Geograafia

14

doc

Vihmamets

Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil. Looduslikud takistused on tihti ühtlasi populatsioonide leviku piirideks. Populatsiooni arvukus on ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Tiiger Suurus Tiigrid, kes elavad põhjaregioonide külmas kliimas on suuremad kui soojas kliimavööndis elavad tiigrid. Näiteks täiskasvanud isane amuuri tiiger kaalub umbes 300 kg, aga bengali tiiger u. 100 kg. Suurem keha on võimeline tootma rohkem soojust, mis on vajalik külmas kliimas ellujäämiseks. Kuna ka teised imetajad (näiteks metssead, hirved) omavad külmemas kliimas suuremat keha, peavad põhjas elutsevad tiigrid olema suuremad, et püüda saakloomi. Jahipidamine Vaatamata oma hiigelmõõtmetele ilmutab tiiger suurt ettevaatlikkust, osavust, oskust metsatihnikus maskeeruda ning täiesti hääletult liikuda.

Keskkonnaökoloogia

7

docx

Kaslased (referaat)

10.a klass Kaslased Referaat Aine: Juhendaja: Tartu 2010  Üldiselt kaslastest Kaslased on loomade sugukond, mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Esimesed kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslaste esindaja on kodukass, kes esmakordselt kodustati umbes 10 000 aastat tagasi. Teised tuntud liigid on nn suurte kasside hulka kuuluvad lõvi, tiiger, leopard, jaaguar, gepard ja puuma. Kaslasi on muidu 37 liiki ja neid jaotatakse väikesteks ja suurteks kassideks. Öeldakse, et loomade kuningas on lõvi ja seega kuulub ta suurte kaslaste hulka. Veel on suured kaslased tiiger, lumeleopard, jaaguar jt. Need kaslased möirgavad. Väikesed kassid on näiteks kodukassid. Nemad nurruvad möirgamise asemel. Eestis elavad liigid on ilves ja kodukass. Kaslased on nõtke ning kiire lihaselise kehaga. Nad on kohastunud kestvaks jooksmiseks.

Bioloogia

10

docx

Arktika ja savanni loomastik ja taimestik

Savann Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Savannis elavad loomad Lõvi Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste tüvepikkus on 180­240 cm, saba pikkus 60­90 cm, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades ­ praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on praidis 7 kuni 1

Bioloogia

13

doc

Sunda piirkonna bioloogilise mitmekesisuse hotspot

Tartu Ülikool LOTE Sunda piirkonna bioloogilie mitmekesisuse hotspot Referaat Koostajad: X, Y, Z Õppejõud: ÕÕÕ Tartu 2008 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Sunda riigi loodus-ja keskkonnakaitse korraldus........................................................................3 Osalus rahvusvahelistes loodus- ja keskkonnakaitse organisatsioonides................................... 3 Kaitsealade süsteem, selle efektiivsus ja prioriteedid.......................................................

Loodus- ja keskkonnakaitse

Meedia

Kommentaarid (1)