Tiiger (1)

TIIGER
Tiigrid on tõenäoliselt pilkupüüdvaimad suured kiskjalised . Samas on nad maailma üheks ohustatumaks liigiks. Eelmise sajandi algul liikus umbes 100 000 tiigrit Kesk- ja Lõuna- Aasia metsades, praeguseks on neid järele jäänud 5000 kuni 7000. Kaheksast alamliigist on säilinud viis, kolm on kadunud igaveseks .
Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades, mangroovitihnikutest
Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas.
Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise.
Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja- Koreas , Vietnamis, Venemaa Kaug-Idas, Kambodzas, Myanmaris (Birma), Nepalis , Malaisias , Tais .
Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobivaid varjevõimalusi, sõraliste rohkust ja veekogude lähedust .
Üksikult elavate täiskasvanud tiigrite individuaalterritoorium võib küündida kuni 400 km². Väikeste poegadega emasloomal on see esialgu paarkümmend km², hiljem laiendab ta oma territooriumi järk-järgult.
Uluksõraliste nappuse korral võivad tiigrid murda kariloomi ja koeri . Nagu lõvide seas , nii esineb ka tiigrite hulgas aeg-ajalt inimsööjaid. Need on harilikult vanad, haiged või hullunud tiigrid, kes ei suuda normaalsel viisil jahti pidada.
Tiiger on meie ökoloogilise süsteemi üks suurepärasemaid indikaatoreid ja planeedi looduse säilimise sümbol. Maailma looduspärand ja selle kaitsmine ning hoidmine ei ole meile tähtis ainult praegu, vaid määrab ka tulevase generatsiooni elukvaliteedi . Seepärast on tiigrite hoidmine, päästmine oluline nii praegu kui ka tulevikus.
 
AMURI / SIBERI TIIGER
 
amuuri / siberi tiiger
Panthera tigris altaica
Kutsutakse veel ka ussuuri , mandzuuria, kirde-hiina tiiger.
Elab põhiliselt kääbustamme-, kase - ja okaspuumetsades Venemaal Kaug-Idas. Mõned selle alamliigi esindajad asustavad ka Hiina kirde- ja Põhja-Korea põhjaosa. Arvatakse, et umbes 360-406 amuuri tiigrit elab vabaduses ja u. 500-600 loomaaedades.
Suurim teistest alamliikidest. Isase tiigri pikkus peast sabani on kuskil 3,3 m ja kaal küünib kuni 300 kilogrammini. Emased tiigrid on väiksemad, pikkus u. 2,6 m ja kaal 100-160 kg.
 Amuuri tiigri oranz värvus on kahvatum kui teistel alamliikidel, tema triibud on laiemate vahedega ja sagedamini pruunid kui mustad, rind ja kõhualune on valged ning tihedad valged karvad on ka rüüsina ümber kaela.
Põhilised saakloomad on põdrad ja metssead . Kuna saakloomad sessoonselt rändavad, on ka amuuri tiigri territoorium üsna suur: emasel tiigril 100-400 km² ja isasel tiigril koguni 800-1000 km². Isikliku territooriumi suurust mõjutab ka seal elavate saakloomade hulk, nende vähesuse korral on ka territoorium suurem.
Jahipidamine niivõrd suurel territooriumil suurendab konfliktiohtu inimesega. Näiteks 1987. a. jaanuaris sattusid kaks tiigrit oma saagiotsinguil Vladivostoki lumistele tänavatele, kus nad loomulikult maha lasti. Samuti võib juhtuda, et tiiger leiab kariloomades (nt. veised ) endale kerge saagi ja hakkab neid tapma .
Venemaa
Vanasti ulatus amuuri tiigri leviala üle kogu Lõuna-Siberi, Baikali järvest kuni Jaapani mereni, samuti Kirde-Hiina ja Korea poolsaarel, tänapäevaks on leviala ulatus kokku tõmbunud sellisel määral, et järelejäänud püsiv elujõuline tiigriasurkond on ainult Primorje ja lõunapoolses Habarovski krais Venemaal Kaug-Idas.
Viimase loenduse käigus ( teostati 1986) loendati u.350 looma. Vaatamata sellele, et mitte keegi ei tea, kui palju tiigreid hetkel selles piirkonnas eksisteerib, on peaaegu kõik bioloogid nõustunud, et amuuri tiigri arvukus on viimase 5 aasta jooksul dramaatiliselt vähenenud.
Amuuri tiiger on pidanud üle elama neli sõda, kaks revolutsiooni ja massilist metsade maharaiumist. 1940. aastal oli amuuri tiigri seis üsna kriitiline, siis arvati elus olevat alla 50 isendi. Seejärel keelustati Venemaal 1947-1959 täielikult tiigrite küttimine ning selle tulemusena suurenes mõningal määral ka tiigrite arvukus. Venemaa kolm suuremat tiigrite kaitseala on: Sihhote-Alin (3470 km²), Lazovsky (1165 km²), Kedrovaya Pad (178 km²).
pilt 2. - pilt tänu
Center for the Protection of Wild Nature ,
Zov Taigi www.zovtaigi.org
Amuuri tiiger on Venemaal küll alates 1992. aastast ametlikult kaitse alla võetud, kuid tiigrite küttimisest on kujunenud omamoodi uus sissetulekuallikas: Hiinasse müüakse tiigri kehaosi sealse traditsioonilise meditsiini jaoks. Seda soodustab põhiliselt ebastabiilne ja halb majanduslik olukord riigis, avatud piirid Hiina ja Põhja-Koreaga. Amuuri tiigri ellujäämine sõltub sellest, kuidas suudetakse hoida ja laiendada tema praegust levilat ning mis põhiline - kaitsta salaküttimise eest.
Hiina
Hiinas on nähtud amuuri tiigrit Heilingjongi ja Jilani provintsis Kirde-Hiinas, lisaks veel mõned isendid Changbaishanis, Hiina ja Lõuna-Korea piiri lähedal. Arvatakse, et amuuri tiigreid võib Hiinas elada alla 35 looma.
Kuna põhiline osa amuuri tiigritest elab Venemaal, siis oleneb just meie suurest idanaabrist selle alamliigi tulevik .
Kuid samas on Hiina viimasel ajal teinud pingutusi suurte kaslaste kaitsmiseks. Koostöös Ameerika Ühendriikides asuva Wildlife Conservation Society (WCS)-ga alustas Hiina 2001. aastal oma piirialale Jilini provintsi Hunchuni ulatusliku suurte kaslaste kaitseala rajamist .
2003.a. talvel õnnestus seal kaameraga jäädvustada keskmene amuuri tiiger. 6
See kaitseala on omamoodi puhvriks Venemaa ja Hiina vahel, võimaldades tiigritel uuesti asustada neid piirkondi, kus nad kunagi elasid .
 
INDO HIINA TIIGER
 
Tuntud ka kui corbetti tiiger, nimetatud 20. sajandi algul Indias elanud tuntud jahimehe Jim Corbetti järgi, kes erinevalt teistest tema kaasaegsetest ei tapnud suuri kaslasi niisama lõbu pärast, vaid küttis ainult neid, kes olid inimesi söönud.
Indo-hiina tiigri levila on väga laialdane, põhiosa Tais, aga ka Myanmaris, Lõuna-Hiinas, Kambodzas, Vietnamis, Laoses ja Malaisias Malaka poolsaarel.
Arvatakse, et umbes 1227- 1785 indo-hiina tiigrit elab metsikult looduses ja umbes 60 Aasia ja USA loomaaedades.
 
 
 
 
 
Tiigri elupaigaks on mägismaal asuvad ligipääsmatud kõrvalised metsad , mis jäävad enamjaolt riikidevahelistele piirialadele. Kuna juurdepääs neile aladele on olnud enamasti keelatud ja ainult viimasel ajal on see saanud mingil määral võimalikuks, siis ei teata just eriti palju selle liigi elust looduses.
Indo-hiina tiiger on natuke väiksem ja tumedam kui bengali tiiger, lühikeste kitsaste triipudega. Isane tiiger on umbes 2,7 m pikk ja kaalub 180 kg , emane tiiger on väiksem - pikkus u. 2,4 m ja kaal ligikaudselt 115 kg.
Toiduks jahivad nad metssigu, hirvi ja metsveiseid.
Tiigri isiklik territoorium ei ole teada, see võib olla optimaalselt 4-5 tiigrit 100 ruutkilomeetrile.
Tai
Tais, indo-hiina tiigri levila keskuses, elas 1990 aastal vaatlejate raportite järgi metsikult looduses u. 250 tiigrit. Samal ajal hindas Tai Kuninglik Metsandusministeerium(Tai Royal Forest Department ) ametlikuks arvukuseks ligi 600 tiigrit. Hoitakse alal kaheksat suurt (üle 2000 km²) metsamassiivi, üks isegi suurem kui 12000km², olles seega üks Lõuna-Aasia suurim elamiskõlblik piirkond tiigritele.
Laose DRV
Indo-hiina tiigri olukord Laoses on ebaselge , kuna alles hiljuti stabiliseerus kaitsealade süsteem. Kahjuks eksisteerivad paljud kaitsealad ainult paberil. 1992. a. toimus esimene suurem loendus Laose Loodusministeeriumi (Lao Wildlife Department) initsiatiivil. Selle vaatluse käigus märgati tiigreid vähem kui 17-s kohas, nende jälgi leiti ainult viiel kuuel suurel maa-alal ja sealgi harva. Samuti on rahutukstegev tiigrite saakloomade pidev vähenemine antud piirkonnas. Illegaalne loomadega kaubitsemine, salaküttimine on märkimisväärselt ulatuslik. Indo-Hiina tiigril on Laose DRV-s üsna trööstitu tulevik.
Kambodza
Indo-hiina tiigri olukord Kambodzas on olnud veelgi ähmasem. Illegaalne loomadega kaubitsemine, salaküttimine oli pikka aega laialt levinud ja ühtegi loomaaeda polnud rajatud. 1995. a. andmete järgi oli indo-hiina tiigri populatsiooni suuruseks 150-300 looma.
Viimasel paaril aastal on Kambodza valitsus teinud mitmeid suuri edusamme kaitsmaks ohustatud loomaliike . On loodud uusi looduskaitsealasid (viimati 2002.a.loodud Central Cardamoms Protected Forest), millede kogupindala on 2,44 miljonit aakrit, olles seega suurim Kagu-Aasias. Samuti püütakse piirata illegaalset kaubandust ja salaküttimist.
 
 
pilt 3 tänu Care For The Wild, www.careforthewild.org
Indo- Chinese tiger Jasper.
Myanmar
1981 aastast on Myanmaris 16 looduskaitseala ja 5 rahvusparki. Tänapäeval on veel 40% riigi pindalast kaetud metsaga. Irrawaddy jõgi, mis voolab põhjast lõunasse läbi Myanmari keskosa, lahutab indo-hiina ja bengali tiigri levilaid. 15 aastat tagasi hinnati tiigrite arvukuseks u. 3000, pooled nendest olid indo-hiina tiigrid.
1998. a oli see langenud 100-230 tiigrini. Samuti nagu Laoses ja Kambodzas, on Myanmaryski tegutsemas arvukalt salakütte. Myanmari valitsus otsib võimalusi parandamaks tiigri olukorda maal.
Metsamajandusministeeriumi ettekandele on tiigreid kahekümne neljal looduskaitsealal ja rahvuspargis
Malaisia
Indo-hiina tiiger on Malaisias võetud kaitstud liikide nimistusse juba 1976. a. Sellel ajal pakkus Malaisia Loodus- ja Rahvusparkide osakond (Malaysia Department of Wildlife and National Parks) tiigrite arvukuseks u. 300; see number on praeguseks suurenenud 520 isendini kümnes teadaolevas paigas ja kui juurde arvestada riigipiiride äärsed keelualad, võib indo-hiina tiigrite arv ulatuda kuni 600-ni. Olemasolevate tiigritele sobivate kaitsealade suurus on üle 2 miljoni hektari.
Vastupidiselt teistele Aasia riikidele on Malaisia efektiivselt suutnud vähendada salaküttimist. Kui varem (1972-1976) tapeti salaküttide poolt aastas 19 tiigrit, siis nüüd arvatakse see olevat 5 tiigrit aastas.
 
TIIGER
 
Ainuke alamliik, mis elab isolatsioonis Sumatra saarel Indoneesias, kus tema tegevusraadius ulatub madalmaa metsadest kuni metsaste mäejalamiteni ja mägimetsadest kuni turba- sambla metsadeni.
 
 
 
Umbes 400 metsikut sumatra tiigrit peaks veel viies saarel asuvas rahvuspargis ringi jooksma ja nende 210 liigikaaslast arvatakse olevat loomaaedades üle kogu maailma.
Sumatra tiigril on kõigi alamliikide esindajate seas tumedaim kasukas . Tal on laiad , lähestikku asetsevad, tihti dubleeritud mustad triibud. Erinevalt amuuri tiigrist on triibud ka esijalgadel.
Ta on väikseim kõigist alamliikidest. Isase tiigri pikkus on u. 2,4 m ja kaal 120 kg , emase pikkus ligikaudselt 2,2 m ja kaal 90 kg.
Toiduks on põhiliselt metssead, hirved (sambar, muntjak, jt.). Tiigri isiklik territoorium ei ole täpselt teada, asustustihedus võib olla ligikaudselt 4-5 täiskasvanud tiigrit km², seda peamiselt madalmaa metsades. Kõrgendikel on asustustihedus väiksem, kuna seal napib saakloomi.
Indoneesia :
Ajalooline dokumentatsioon tiigrite kohta Sumatra saarel on üsna pealiskaudne . 1978. pakuti tiigrite arvuks u. 1000, aga sellest ajast saadik on Sumatral toimunud kiire põllumajanduslik areng, mille tagajärjel on tiigrite arvukus langenud.
1992. aastal elas Indoneesia Metsa ja Looduskaitse Ministeeriumi (Department of Forest Protection and Nature Conservation) hinnangul u. 400 sumatra tiigrit viies rahvuspargis ja u. 100 aladel, mis võivad tulevikus minna põllumaa alla. Kõige rohkem tiigreid (u. 110) elab Gunung Leuser'i rahvuspargis.
Sealsetes piirkondades esinev salaküttimine ja jätkuv metsade maharaiumine mõjutavad populatsiooni edaspidist suurust. Kunagi oli Sumatra saar troopikametsaga kaetud paradiis , ideaalne elupaik tiigritele, aga praeguseks on u. 80% metsadest maha raiutud. Elupaikade vähenemine tekitab ka siin konflikte tiigri ja inimese vahel. näiteks 1988. a. tapeti ühes Sumatra provintsis tiigrite poolt 11 inimest.
Loomaaiad
Loomaaedades elavate tiigrite olukord on pisut parem. Kolm aastat on Indoneesia loomaaedade ühendus (Indonesian Zoological Parks' Association ) tegelenud "Tiger Global Conservation Strategy" projektiga. Selle eesmärgiks on tagada tiigrite eksisteerimine maakeral säilinud loomaliikide nimistus ka tulevikus.
Pilt 4 tänu
Smithsonian National Zoological Park
Photography: Jessie Cohen; NZP
 
Kokkuarvatult 65 sumatra tiigrit elab Indoneesia loomaaedades, 55 Põhja-Ameerika, 100 Euroopa, ja 12 Austraalia loomaaedades. Metsikult püütud tiigrite arv on langenud 37-ni.
 
 
LÕUNA-HIINA / AMOY TIIGER
 
 
Lõuna-hiina tiiger on ohustatuim kõigist alamliikidest. Elupaigaks on tal Hiina kesk- ja idaosa ning arvukuseks hinnatakse 10-30 tiigrit, kes elavad metsikult looduses. 40 lõuna-hiina tiigrit elab loomaaedades, kõik Hiinas.
Isase tiigri pikkuseks on u. 2,5 m, kaal ligikaudselt 150 kg. Emane tiiger on veel väiksem, pikkus u. 2,3 m ja kaal 110 kg. Võrreldes bengali ja siberi tiigriga paiknevad lõuna-hiina tiigri lühikesed, laiad triibud laiemate vahedega.
 
 
 
Hiina
Hiina on unikaalne tiigrite elupaigaks olevate riikide seas, kuna neli veel elusolevat tiigri alamliiki elavad seal koos: siberi tiiger põhjas Venemaa ja Põhja-Korea piiriäärsetel aladel; lõuna-hiina tiiger maa keskosas; indo-hiina ja bengali tiiger lõunas Vietnami, Laose, Myanmari ja India piiriäärsetel aladel.Lõuna-hiina tiigri praegune staatus on üsna ähmane. Ainult 40 aastat tagasi arvati olevat rohkem kui 4000 tiigrit, aga Mao Tsetungi valitsus kuulutas nad kahjuriteks ja loosungi all "Inimene peab vallutama looduse" peeti neile halastamatult jahti.
1990. a. loendati ligikaudselt tosin tiigrit Lõuna-Hiinas Guangdongi, Hunani ja Fujiani provintside mägistes piirkondades.
Selle tulemusena oli Hiina Metsamajandusministeeriumi (Chinese Ministry of Forestry ) kinnitamata andmetel 1995. aastal lõuna-hiina tiigri populatsiooni suuruseks vähem kui 20 isendit.
 
Käesolev situatsioon on selline, et viimase kümne aasta jooksul pole ametlikult kinnitatud ühegi lõuna-hiina tiigri nägemist.Hiina spetsialistid usuvad küll, et u. 20 tiigrit võib veel elus olla ja Hiina Metsamajandusministeerium on registreerinud kaitsealasid lõuna-hiina tiigri oletatavas tegevuspiirkonnas.Hiljem on Hiina teinud ka pingutusi, et peatada liigi lõplikku hävimist. 1979. keelustati täielikult tiigrite küttimine, 1988.a. võeti vastu metsloomade kaitse seadus (Wild Animal Protection Law). On rajatud mitmeid kaitsealasid ja aretuskeskus Fujiani provintsis. Plaanitakse konverteerida mitu miljaonit hektarit haritud maad tagasi metsaks ja laiendada kaitsealasid. Kuid kõik faktid osutavad sellele, et lõuna-hiina tiiger on teistest alamliikidest haruldasem ja on tõenäoliselt oma eksisteerimise lõpul. 2001. a. kutsus Hiina valitsus USA bioloogi ja "The Tiger Foundation" esimehe Ron Tilsoni koos USA ja Hiina teadlastega läbi viima loendust, kuna usuti siiski paarikümmne vabalt looduses elava lõuna-hiina tiigri eksisteerimisse. Aga peale kaheksa kuulist tulutut otsingut oletatavates elupaikades Hiina metsades ei leidnud Tilson ja tema meeskond usutavaid tõendeid liigi olemasolust. 2001.a. märtsist kuni detsembrini viibides viies Hiina provintsis ei leitud märke ei tiigritest, nende jälgi, ega ka tiigri saakloomi. Samuti ei jäädvustanud ülespandud kaamerad ühtegi tiigrit.
 
Pilt 5 tänu Shanghai Zoological Park
A Shout-Chinese tiger mother, "Le Le"
(which means happy in Chinese) with her cubs.
 
 
VÄLJASURNUD TIIGRID
 
 
kaspia tiiger
Panthera tigris virgata
pilt 6 - www.google.com
Kaspia tiigri elupaigaks olid kunagi Afganistan, Iraan , Türgi, Mongoolia ja Venemaa Kesk-Aasia regioon. Välja surnud tõenäoliselt 1950-ndatel. Viimased kaspia tiigrid elasid tõenäoliselt Põhja- Iraanis Mazandarani rajoonis .
Liigi väljasuremise peamisteks põhjusteks võib arvatavasti pidada põhilise saaklooma, metssea arvukuse kiiret vähenemist ja ka Venemaa suuri uudismaa ülesharimisprogramme (1912.a. jne.), kus ei olnud ruumi tiigrile. Kasutades armeed , puhastati edukalt Kaspia mere äärseid alasid.
 
 
jaava tiiger
Panthera tigris sondaica
Jaava tiiger elas Indoneesias Jaava saarel, kus teda viimati nähti 1979. aastal. Jaava tiiger oli välimuselt üsna sarnane sumatra tiigrile, aga tal oli rohkearvulisem, tumedam ja tihedam triibustik.
50-ndatel eksisteeris veel 20-25 jaava tiigrit, enamus Ujong Kulon Wildlife Reserve kaitsealal . Kuid juba 60-ndatel olid peaaegu kõik hävitatud.
Väljasuremiseni viis inimtegevuse laienemisega (põlluharimine, metsade maharaiumine, jne.) paratamatult kaasnev tiigri saakloomade vähenemine ja ka otsene hävitamine.
bali tiiger
Panthera tigris balica
Viimane bali tiiger tapeti arvatavasti 1937. Bali saarel (Indoneesia).
Teistest alamliikidest kõige väiksemal territooriumil elanud tiiger. Niigi algselt väikse populatsiooni viisid hukuni samad põhjused, mis jaava tiigri puhul. Viimased tiigrid elasid saare loodeosas.
 
 
 SISUKORD
Tiitelleht -----------------------------------------
Sisukord------------------------------------------
Sissejuhatus--------------------------------------
Siberi tiiger ----------------------------------
Indo hiina tiiger -----------------------------
Sumatra tiiger ------------------------------
Amoy tiiger ---------------------------------
Gustav Adolfi Gümnaasium
BIOLOOGIA REFERAAT
TIIGER
koostaja : Helene Pihl
juhendaja : Katrin Mirski
Tallinn 2009