Lk 63-Tsütoskelett 1. Kirjeldage tsütoskeleti ehitust. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. 2. Mis tähtsus on tsütoskeletil? Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem, mis aitab rakuorganellides liikuda ühest kohast teise. 3. Nimetage liikumisnähtusi, milles osaleb tsütoskelett. Organellide liikumine ühest raku osast teise, vöötlihasraku kuju muutumine, amööbi liikumine. 4. Kuidas muudab vöötlihasrakk oma mõõtmeid? Müobrillid muudavad erutuvuse tõttu oma pikkust ja seetõttu muutub ka raku mõõtmete muutus. 5. Milliste organellide ehituses esinevad mikrotuubulid? Mikrotuublulid on tsentrosoomi koostises. 6. Selgitage tsentrosoomi ehitust ja ülesannet. Tsentrosoom koosneb 2 tsentrioolist ja iga tsentriool koosneb 27
Ehitus: Y Kaks kihti fosforlipiide Y Valgumolekulid Y Kolesterool Y Digosahhariid(välispinnal) Ülesanded: Y Hoiab sisu koos ning kaitseb Y Ainete valikuline transport rakku; 1)passiivne transport ning 2)aktiivne transport Y Endotsütoos nt. Õgirakud Y Seob rakud kudedeks Y Retseptor(valgud vahetavad infot) Rakuorganellid Membraarsed; tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, mitokonderid, lüsosoomid, vaukoolid, plastiidid Mittemembraansed; ribosoomid, tsütoskelett, tsentrosoom, viburid & ripsmed Tsütoplasmavõrgustik - mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene liikumine ning võrgustik on seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Toodab fosforlipiide Golgi kompleks - valkude töötlemine ja nende pakkimine lüsosoomidesse ja sekreedipõiekestesse Mitokonderid - kujult ümarad või pulkjad. Ül. On raku varustamine energiaga Lüsosoomid - nendes lõhustatakse mitmesuguseid aineid Ribosoomid - nendes toimub valkude süntees
Näited Bakterid Loomad, taimed,seened, veitkad Rakutuum Puudub Esineb Organellid Vähe organelle Palju organelle Rakkude hulk Ainuraksed ainult Hulkraksed ja ainuraksed Paljunemine Pooldumine Mitoos ja meioos DNA hulk DNA hulk väike DNA hulk suurem Tsütoskelett Puudub tsütoskelett Tsütoskelett Vibur Viburi ehitus ei ole korrapärane Vibur on korrapärase ehit. Suurus 0,5-5 µm 20-40 µm MOLEMAL KÕIK ELUTUNNUSED 8. Rakuteooria • Kõik organismid koosnevad rakkudest • Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust • Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas
Päristuumsed ehk eukarüoodid: On rakutuum, seenrakk, taimerakk, loomarakk. 2. Rakuteooria põhiseisukohad? – Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 3. Tea järgmiste rakuosade ehitust ja ülesandeid: tuum, plastiidid, rakukest, vakuool, ribosoom, mitokonder, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoom, tsütoskelett. Tuum: Kontrollib ja juhib raku tegevus, säilitab DNA’d. Ümbritsetud kahekihilise membraaniga (membraani ehitus: 2fosfolipiidide kihti ja valgud; ülesanded: kaitse, ainete transport), et eraldada ja kaitsta kromosoome. Plastiidid: Ainult taimerakkudes. Rakukest: On tselluloosist. Biopolümeerid. Ülesanne on raku ja kogu taime teostamine, tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. Vakuool: Taimeraku veemahutid, varuained, kaitsekohastumus
· Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened RAKUORGANELLID · Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake · Tsütoskelett · Tsentrosoom Raku tuum Rakutuum koordineerib rakus kõiki raku talitlusi, tuum on ümbritsetud kahe membraaniga. raku tuumas paiknevates tuumakestes sünteesitakse ribosoome. Rakutuum juhib elutegevust. · kaksikmembraan · Kromatiin DNA+valgud · Kromosoom kokkupakitud kromatiin · Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem
Ribosoomid esinevad, kuid erinevad Ribosoomid karedapinnalisel ER-l eukarüootide ribosoomidest. Enamikul esineb rakukest, mis võib pinnale Puitunud taimerakukestas tselluloos ja eritada limakapsli. ligniin. Seeneraku kestas kitiin. Loomarakul kest puudub. Viburitel puudub korrapärane siseehitus. Viburitel korrapärane siseehitus. Rakkudes puudub tsütoskelett. Esineb tsütoskelett. Vakuoolid puuduvad, mõnedel Taimerakkudes suured vakuoolid, gaasivakuoolid. loomarakkudes väga väikesed. Erinevad rakutüüpe on alla 10. Rakutüüpe loomarakkudel kuni 250. Raku diameeter 0.5 5 mikromeetrit Raku diameeter 20 40 mikromeetrit. Esinemisvorm: üherakulised, niitjad Esinemisvorm: üherakulised, niitjad, hulkraksed
sopistusi, mida nim. harjakesteks. Mitokonderis on DNA ja RNA molekulid. DNA sisaldab geneetilist infot organellile vajalike RNA ja valkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga, neis viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamise. Selleks läheb mitokondril vaja hapniku, protsessi käigus vabaneb süsihappegaas, vabaneb energia. Mida enam rakk energiat vajab, seda rohkem mitokondreid. 3.6 Tsütoskelett Tsütoskelett paikneb tsütoplasmas, osaleb rakkude kuju püsimises, muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises. Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest, vastavalt valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubleid. Muutused nende valkude struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi. Kui muutumiseks peavad valgud kas
Materjal 1. Loetle elutunnused *Elutunnused on: 1 )Rakuline ehitus 2) Kohanemine 3) Paljunemine 4) Areng (otsene ja moondeline arend) 5) Aine ja energia vahetus 6) Reageerimine välis ärritustele 7) Pärilikkus 2. Nimeta loomaraku osad ja organellid *Loomaraku osad on: 1) Rakutuum 2) Tsütoplasma *Loomaraku organellid on: 1) Tsütoplasmavõrgustik 2) Golgikompleks 3) Tsütoskelett 4) Ribosoomid 5) Mitokondrid 6) Lüsosoomid 3. Võrdletabelis seene, looma ja taime rakku Kõigil on eelnevad kuus.Taime rakul lisanduvad Suured vakuoolid, membraanikest ja plastiidid. Seenerakul lisandub membraanikest 4. Kõikide rakuosade ja organellide ülesanded. *Rakutuum-Juhib kogu raku elutegevust *Tsütoplasmavõrgustik-Seal toimub ainete liikumine ja lipiidide ja sahariidide süntees *Tsütoskelett-See on rakutugi ja liikumissüsteem
Neid on päris mitu, neisse satuvad ained tsütoplasmavõrgustiku kanalitsest. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Uuendab ka rakumembraani. Mitokondrid on ümbritsetud kahe membraaniga, sisemembraanides on kurrud ja sopistused ehk harjakesed. Sees on DNA ja RNA. Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Nende arv sõltub raku füsioloogilistest vajadustest. Tsütoskelett. Rakkude kuju püsimises või muutumises, liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoskelett, mis koosneb niitjadest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab rakumembraani, tuuma, välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja organelle. Tsütoskelett on raku tugi-ja liikusmissüsteem. Niidid jagunevad fibrillideks, mikrofilamentideks ja mikrotuubuliteks(torukesed). Raku jagunemisel läheb vaja tsenrosoomi, mis koosneb kahest silindrilisest tsentrioolist,
Saavad energiat ATP-dest - energiat koondavatest molekulidest. Fagotsüoos- tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel Osmoos- selle teel läbivad membraani vedelikud. Vee molekulid läbivad rakumembraani madalama sisaldusega lahusest kõrgema sisaldusega lahusesse. Difusioon- ainete kandumine raku ühest otsast teise toimub difusiooni teel. 10. Tsütoplasma organellid. Ehitus ja ülesanded: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, Golgi kompleks, lüsosoomid, mitokondrid; tsütoskelett. Vastus: Tsütoplasmavõrgustik rakuorganell, mis koosneb kanalitest, tsisternikestest, põiekestest. Tuuma välismembraan on alati ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. Selle funktsioon: mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakus ainete liikumine. Ribosoomid Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid. Golgi kompleks koosneb tsisternidest, põiekestest, kanalikestest, mis on kõik omakorda ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksis toimub valkude
tsentrioolist. Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses. Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik - 2 liiki: sileda-ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks rakusiseste ainete transport. Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Turgor - raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Veepuudusel taime siserõhk langeb ja selle tulemusena taim närbub. Kui taime kasta, liigub vesi osmoosi teel uuesti vakuoolidesse ning turgor taastub. Viljakeha - osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed.
Kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest. Nimetatud osad on ümbritsetud membraaniga. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine skreedipõiekestesse ja lüsosoomidesse. Mitkondrid on ümbritsetud membraaniga. On olemas ka sisemembraan. Harjakesteks nimetatakse kurde ja sopistusi, mida moodustab sisemembraan. Mitokondri põhiülesanne on raku varustamine energiaga. Tsütoskelett Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab rakumembraani, raku välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku organelle. Tsütoskelett on raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Tsentrosoom- koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentroolist. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Taimerakk
Lisaks nendele on ka retseptorvalgud, mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (nt. hormoone) ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid boikeemilisi reaktsioone. Kõige selle tulemusena muutub raku sisetalitlus vastavalt väliskeskkonna muutustele. 10. Tsütoplasma organellid. Ehitus ja ülesanded: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, Golgi kompleks, lüsosoomid, mitokondrid; tsütoskelett. Tsütoplasmavõrgustik - rakuorganell, mis koosneb kanalitest, tsisternikestest, põiekestest. Tuuma välismembraan on alati ühenduses tsütoplasmavõrgustikuga. Selle funktsioon: mööda tsütoplasmavõrgustikku toimub rakus ainete liikumine. Ribosoomid - Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad valke sünteesivad organellid. Golgi kompleks - koosneb tsisternidest, põiekestest, kanalikestest, mis on kõik omakorda ümbritsetud membraaniga
- tagab toitainete laialikandmise rakus Tsütoplasmavõrgustik (ER) Siledapinnaline ER - varusüsivesikute süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees Karedapinnaline ER - valgusüntees Ribosoomid - Valgusüntees Golgi kompleks - Rakumembraani ja rakukesta moodustamine - Valkude töötlemine ja pakkimine põiekestesse Lüsosoomid - Lagundavad surnud ja mittevajalikke rakustruktuure - Rakusisene seedimine Mitokonder - varustab rakku energiaga Tsütoskelett - hoiab raku kuju - kindlustab raku liikumise Tsentrosoom - Ainult loomarakkudel - olulised rakujagunemisel TAIMERAKK Rakumembraan, rakutuum, tuumake, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, golgi kompleks, lüsosoomid, mitokonder, tsütoskelett. Rakukest - Kaitse ja toestus - Peamiselt tselluloosist Vakuool - Vee reservuaar - Hoiab raku siserõhku Plastiidid - Leukoplastiidid (varuaine säilitamine) - Kloroplastid (fotosünteesi funktsioon)
Tagab toitainete Koosneb veest ja vees laialikandmise rakus, lahustunud jääkainete orgaanilistest ja eritumiskoht ja aitab anorgaanilisest ainetest. säilitada raku kuju. Toimub aminohapete süntees ja glükoosi lagundamine. Tsütoskelett Selle moodustavad Tsütoskelett seob raku erineva läbimõõduga tervikuks, ühendab valguniidid ehk rakuosad, annab mikrofilamendid, need rakkudele kuju ja omakorda moodustavad vormi ning osaleb ruumilise võrgustiku rakkude ja ning see annab rakule rakuorganellide mehhaanilise tegevuse, liikumises.
Need on paigutatud üksteisega kohakuti ja moodutavad lamellide kogumikke. Lamellide membraanides on klorofüüli molekulid. Lisaks sellele on kloroplasti sisemuses DNA, RNA ja valgu molekule. DNA omab pärilikku infot kloroplastile omaste RNA ja valkude sünteesiks. Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on oraganellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis hoiab kuju ja vormi. Kromosoomide struktuur Kromosoom- DNA ja valdu molekulide kompleks(nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. (vt. ka fail) Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule
4. Kloroplastid on samuti kahe membraaniga, kuid neil on sees veel piltlikult öeldes kolmas membraan membraanse ehitusega lamellid, milles on klorofülli molekulid ning milles toimuvad fotosünteesi reaktsioonid. Nii on kloroplastide sisemembraanide pindala veelgi suurendatud. Kloroplastidel on samuti oma autonoomne DNA ja ribosoomid. NB! Mitokondrid ja kloroplastid töötavad raku energiaga varustamise nimel. Tsütoskelett, tsentrosoom Kõik nad on valgulised struktuurid, millel on rakus stabiliseeriv ja paigal hoidev funktsioon. Tsütoskelett on rakusisest infrastruktuuri korras hoidev niitjate valkude kogum, ta moodustab paindliku sisekarkassi. Tsütoskelett annab rakkudele jäikust, hoiab rakkude kuju, hoiab organelle mingis paigutuses ning aitab liigutada raku osasid ning raku produkte. Tsütoskelett avastati muide alles 1980ndatel elektronmikroskoobi abil. Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist
Igas loomarakus on ainult 1 tsentrosoom, mis paikneb tuuma läheduses. Tsütoloogia - biolooga teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Tsütoplasma - raku poolvedel sisu, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks. Tsütoplasmavõrgustik - 2 liiki: sileda-ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, päristuumse raku tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Ülesandeks rakusiseste ainete transport. Tsütoskelett - päristuumse raku tsütoplasmat läbiv niitjate valkude võrgustik, mis on raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Tõene või väär 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga
DNA sisaldab geneetilist infot, mis vajalik RNA ja valkude sünteesiks. Mitokondris sünteesivad valke ribosoomid. Mitokondrite ülesanne on varustada rakku energiaga. Selleks viiakse mitokondris lõpule glüloosi ja teiste ainete lagundamine hapniku kaasabil. Selle protsessi käigus eraldub süsihappegaas ja saadud energiat kasutatakse makroergiliste ühendite (ATP) sünteesiks. Mitokondrite arv sõltub raku aktiivsusest, tavaliselt on neid rakus tuhat. Tsütoskelett Tsütoskelett osaleb raku kuju püsimises või muutumises, liikumises ja organellide ümberpaiknemises. Missuguse ehitusega on tsütoskelett ja kuidas see talitleb? Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest fibrillid, mikrofilamendid ja mikrotuubulid. Muutused nende valkude struktuuris põhjustab raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi. Et raku kuju muutuks peavad valgud, kas lühenema või pikenema see on keerukas ja vajab lisa energiat
o valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides; o põhiülesandeks on raku varustamine energiaga viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Selleks vajatakse hapnikku, eraldub süsihappegaas. Tekkinud energiat kasutatakse osaliselt ära makroegiliste e energiarikaste ühendite (ATP) sünteesiks; o mitokondrite arv sõltuv raku füsioloogilisest aktiivsusest: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid. 3.6. Tsütoskelett · Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. · Rakus muutuvad organellide paigutus, samuti võib rakk organismi piires ümber paikneda. · Tsütoskelett osaleb rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises. · Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest (valgu molekulidest). · Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani,
· Ribosoomides toimub valkude süntees. · Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nimetatakse polüsoomideks. · Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed,milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. · Golgi kompleksis toimub valkude töötlemine. · Sisemembraan moodustab arvukalt kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. · Mitokondrite põhiline ülesanne on raku varustamine energiaga. · Tsütoskelett on raku tugi-ja liikumissüsteem. · Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. · Vastavalt valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. · Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. · Kääviniidid valgulised fibrillid, mis lähtuvad tsentrosoomist raku jagunemisel.
jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosoomidesse, toimub rakumembraani ja rakukesta moodustamine. -Mitokonder On ümbritsetud kahe membraaniga, kujult ümar või pulkjas. Välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga, sisemembraan on kurruline. Mitokonder sisaldab nukeliinhappeid ja ribosoome. Põhiülesanne on raku varustamine energiaga ning kindlustavad hingamise raku tasandil. Harjakesed e. kristad- sisemembraani moodustatud kurrud ja sopistused. Tsütoskelett Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest, on raku liikumis- ja tugisüsteem. Annab rakule kuju ja seob organellid tervikuks. Vastavalt valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. -Tsentrosoom Paikneb rakutuuma läheduses. Tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. Tsentrioon koosneb mikrotuubulistest, raku jagunemisel lähtuvad neist kääviniidid. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad valkudel muuta oma kuju. Tsentrosoom
4)vale.Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumise teel.2)Vakuool on peamiselt taimerakule iseloomulik organell, mis on membraaniga ümbirtsetud.Bakterirakus esinevad samuti vakuoolid,mis sisaldab gaasi. 3)Vesi pääseb taimerakku,vakuood täitub veega, vakuool paisub ning tekib siserõhk, mida nim. Turgoriks. Turgor on vajalik elutegevuseks Turgor aitab taimedel püstises asendis püsida.4)Bakterirakul puudub rakutuum,Golgi kompleks,mitokonder,tsütoplasmavõrgustik ja tsütoskelett. 5)Bakterid vajavad elu tegevuseks toitaineid ja sobivad elukeskkonda .6)Seened on inimesele toiduks samuti kasutatakse neid meditsiini tööstuses,keskkonna kaitses ning alkoholitööstuses 1) 1)vale.Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad kloro ja kromoplastideks 2)vale.Tselluloos on taime rakukesta peamine koostisaine. 3)vale.Bakteritel puudub rakutuum ja seetõttu on nad eeltuumsed organismid. 4)vale.Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumise teel
eest ja ühendab rakke omavahel. Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole. Ained liiguvad läbi difusiooni või osmoosi teel, molekulide liikumine. Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid ribosoomid. Sidepinnalise võrgustiku membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning sahhriidide sünteesist. Rakkude kuju püsimises või muutumises, nede liikumises ja organellide ümberpaiknemises, osaleb tüstoplasma paikneb tsütoskelett. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb teisi kudesid keskkonamojutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Viimased võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning kuus sellega tõmbuvad kokku ka nenedest koosnevad lihased.
päristuumne rakk prokarüoot e. eukarüoot Membraaniga ümbritsetud tuum - + Membraansed organellid (mitokonder, Golgi - + kompleks,lüsosoom, tsentrosoom,tsütoplasmavõrgustik, tsütoskelett, kloroplast Organellide arv vähem rohkem Kuuluvad rühmad bakterid Protistid, taime-, looma-, seenerakud 3.Ainu ja hulkraksed
maatriks, DNA, RNA, oma ribosoomid; paljuneb iseseisvalt rakust sõltumatult; endosümbioosi hüpotees. · Endosümbioosi hüpotees: üks organism elab teise sees, kasulik mõlemale · Kloroplastid: Endosümbioosi hüpotees; ehitus- sama, mis mitokondril(sisemine suurem kui välimine); lamell e tülakoid; graane e lamellide kogum(joonis vms); fotosüntees- sisaldab DNAd, RNAd, ribosoome ja paljuneb iseseisvalt · Tsütoskelett: taimeraku osade omavaheline sidumine; valgulised kiud; fibrillaarne rakk; sõltuvalt läbimõõdust räägitakse filamenditest, tuubulitest ja fibrellidest; seovad organelle omavahel; olulisimad on nad lihasrakus; neist koosnevad rakkude ripsmed ja viburid(9 paari ringselt paiknevaid tuubuleid ja 10nes on keskel); Ripsmed ja viburid saavad alguse raku basaalkehast. Basaalkehas on 27 tuubulit(3 kaupa, 9 grupis).
12.Nimeta loomarakku organellid ja nende ülesanded, tunne organelle piltidelt! Rakumembraan-ainete liikumine sisse ja välja Tsütoplasmavõrgustik- rakku sisene liikumine Ribosoomid- valkude süntees Lüsosoomid-ainete lagundamine Golgi kompleks calkude töötlemine ning nende pakkimine skreedi põieketesse ja lüsosoomidesse. Mitokondor- raku varustamine energiaga Tsentrosoomid-jaotavad kromosoomide või kromatiide tsütoskelett tegeleb rakku liikumisüsteemi ja selle raku tugi olemisena 13.Kirjeda tsütoplasma koostist ja ülesandeid! Tsütoplasma abil toimub raku sisene transport ja anevahetuslik protsessid. See on membraanidest moodustunud süsteem. 14.Millest koosneb tsütoskelett ja miks seda vaja on? Koosneb niitjatest valkudest. Ta on raku tugi- ja liikumissüsteemi korraldus masin. 15.Kuidas teevad omavahel koostööd tsütoplasmavõrgustik ja Golgi kompleks?
retiikulum - Lipiidide ja süsivesikute süntees - siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Ribosoomid Valkude süntees Golgi kompleks Valkude töötlemine ja pakkimine lüsosoomideks Lüsosoomid Lagundatakse aineid nt: makromolekule Mitokonder Energiaga varustamine nt: glükoosi lagundamine Tsentrosoom Rakujagunemise ajal kääviniitide moodustumine Tsütoskelett Raku tugi- ja liikumissüsteem Tsentrosool Tsentrosoomi osa, mis koosneb mikrotuubulitest
) Taime siserõhk- turgor. Loomarakk- 3. Tead rakuorganelle ja nende ülesandeid. Tead nende ehitust, tunned nad ära joonisel. Ribosoom-kinnituvad tsütoplasma membraanile, kus nad süntseedivad valke. Lüsosoom-Ümbritsetud membraanid.Sisaldavad ensüüme, mis lagundavad rakustruktuure ja orgaanilisi molekule. Tsütoplasma-raku sisekeskkond, mis täidab rakku ja seob organelldi tervikuks. Kromoplastid-sisaldavad värvilisi pigmente(karotinoide), mis esinevad õites, viljades, lehtedes. Tsütoskelett-võrkjas struktuur, mis täidab rakku ja seob organellid tervikuks. Tsentrosoom-koosneb kahest tsentrioolist.9x3 mikrotuubul. Mitokonder-varustab rakku energiaga Rakukest-koosneb tselluloosist, annab rakule kuju ja kaitseb seda. Vakuool-annab viljadele hapuka maitse Kloroplast-nendes organellides toimub fotosüntees Tsütoplasmavõrgustik-seda esineb kahte tüüpi:sileda- ja karedapinnaline Golgi kompleks-rakus sünteesitud ainete kogumine, ümbertöötlus 4
tsütoplasmavõrgustik on organell, mis esineb kõikides eukarüootsetes rakkudes. Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum on seotud ribosoomidega, mistõttu on ta elektronmikroskoobis nähtav "karedana". Ribosoomid seonduvad ERi tsütoplasmapoolsel küljel olevatele retseptoritele. Seondumine leiab aset, kui ribosoom hakkab sünteesima valku. Pildil on rakk. 1.Tuumake 2.Rakutuum 3.Ribosoom 4.Vesiikul 5.Kare endoplasmaatiline retiikulum 6.Golgi kompleks 7.Tsütoskelett 8.Sile endoplasmaatiline retiikulum 9.Mitokonder 10.Vakuool 11.Tsütosool 12.Lüsosoom 13.Tsentriool https://youtu.be/DDsH0B5MdaA Aitäh tähelepanu eest!
Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Lüsosoomid: Ühekihilised membraaniga ümbritsetud põiekesed Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine Mitokondrid: ÜLESANNE: Kindlustavad hingamise raku tasandil ja varustavad rakku energiaga Ümbritsetud kahe membraaniga: 1. välismembraan on sile ja kattefunktsiooniga 2. sisemembraan on kurruline Tsütoskelett: Valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise Tsentrosoom: Asub rakutuuma läheduses Olulised rakujagunemisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise Kordamisküsimused: 1. Nimeta kolm rakuteooria põhiseisukohta. 2. Missuguse tunnuse alusel jaotatakse organismid eel- ja päristuumseteks? 3. Nimeta tsütoplasma koostisosad
Lüsosoomid Ainete lõhustamine + + Karedapinnaline Valkude süntees + + tsütoplasmavõrgustik Siledapinnaline Rasvade ja süsivesikute + + tsütoplasmavõrgustik süntees Golgi kompleks Valkude töötlemine ja + + põiekestesse pakkimine Tentrosoom Osalevad - + kromosoomide jaotamises Tsütoskelett Tugi- ja + + liikumissüsteem Plastiidid a) kloroplastid a) fotosüntees a) + a) b) kromoplastid b) annavad b) + b) c) leukoplastid õitele/viljadele värvuse c) + c) c) koguvad tärklist Rakumembraan Raku valikuline + + transport, ühendab ja kaitseb rakku
keemilisi ühendeid Mitokonder: raku varustamine energiaga Tsütoplasmavõrgustik: tsütoplasma võrgustikus toimub rakuliste ainete transport. 1)siledapinnaline - lipiidide ja sahhariidide tootmine 2) karedapinnaline - asuvad ribosoomid, toimub valkude tootmine Lüsosoom : mitmesuguste ainete lagundamine Rakutuum: reguleerib kõiki rakkudes toimuvaid protsesse, rakutuumas paiknevad kromosoomid Tuumake: toimub RNA süntees ja ribosoomide moodustamine Tsütoskelett: raku tugi- ja liikumissüsteem Tsentrosoom: selles on 2 tsentriooli , mis on tsentrosoomis mikrotuubulite organisatsiooni tsentriks
......................................................................10 Golgi kompleks ........................................................................................................................11 Lüsosoom .................................................................................................................................12 Vakuool ....................................................................................................................................13 Tsütoskelett ..............................................................................................................................14 Tsütoplasma .............................................................................................................................15 Vibur ........................................................................................................................................16 Rakukest ........................................................................
pooled isa seemnerakust. Kokku moodustavad nad 23 kindla kuju ja suurusega paari. 6. Rakumembraan, ehitus, ülesanded. Rakumembraan on õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakkuteda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Ta kaitseb raku sisekeskkonda. 7. Rakuorganellid: tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, mitokondrid, lüsosoomid, tsentrosoom, Golgi kompleks, tsütoskelett. Tsütoplasmavõrgustik on rakumembraanist sissesopistunud ning arvukate lamedate põiekeste ja kanalikeste keerukas süsteem. Tsütoplasmavõrgustik moodustab raku ruumalast umbes 10% ja kogu rakus esinevate erinevate membraanide hulgast umbes poole. Tsütoplasmavõrgustiku pinnal toimub erinevate rakus vajalike ainete süntees ja ka mõningate mürgiste ainete kahjutuks tegemine. Samuti säilitatakse ja transporditakse seal edasi vedelikke
Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Lüsosoomide moodustamine Lüsosoomid: Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagunemine Rakusisene seedimine Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) Emaka taandareng sünnitusjärgselt Tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil Mitokonder: Kindlustavad hingamise raku tasandil Raku varustamine energiaga Tsütoskelett: Annab rakule kuju ja seob organellid ühtseks tervikuks Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise Vakuool: Taimeraku veemahuti kindlustab raku siserõhu ehk turgori vakuooli kogunevad ainevahetuse jääkproduktid või ühendid, mid on taimtoidulistele loomadele ebameeldiva maitsega või isegi mürgised Rakukest: moodustab taimele tugeva toese annab taimele kuju
nim polüsoomideks. Lüsosoomid on ühekorde membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustakse mitmesuguseid aineid. Telolüsosoomid ehk transportlüsosoomid Primaarne- just eraldunud Sekundaarne- toimub juba mingi süntees Golgi kompleks on membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Mitokondrite põhiülesanne on rakkude varustamine energiaga. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paikenvast silindrilisest tsentrioolist (kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest). 3. Taimerakk Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos, lignin, pektiin. Rakukestal on tugifunktsioon (tugikoe rakud), kaitsefunktsioon (tselluloos), transportfunktsioon (juhtukude)
· Golgi kompleks osaleb rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises · Mitukonder(päristuumse raku organell)on kujult ümar või pulkjas · Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga (sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nim. Harjakesteks) · Organelli sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule · Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga Tsütoskelett · Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem · Koosneb niitjatest valkudest · Vastavalt tsütoskeletti moodustuvate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, miktofilamente ja mikrotuubuleid · Raku kuju muutmiseks peavad tsütoskeleti valgud kas pikenema või lühenema · Tsentrosoom (oluline osa raku jagunemisel) koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindritest tsentrioolist · Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest
-) Kõige väiksemaks rakuks loetakse: mükoplasmat. -) Uued ribosoomid moodustuvad: rakutuumas. -) Mitokondrid esinevad: eukarüootsetes rakkudes. -) Nii mitokondrites kui kloroplastides leidub: DNA-d. -) Membraane ei esine: ribosoomi ehituses. -) Ribosoomide peamiseks ülesandeks on: valkude süntees. -) Rakumembraan koosneb: fosfolipiidsest kaksikkihist. -) Tsütoplasma koostises on kõige rohkem: vee molekule. -) rRNA süntees toimub: tuumakeses. -) Raku sisetoese moodustab: tsütoskelett. -) Raku tsütoskelett koosneb põhiliselt: valkudest. -) Sümbioos on iseloomulik: mükoriisale. -) Plastiidide eellasi nimetakse: proplastiidideks. -) Antibiootikumidega ravitakse: bakterihaigusi. -) Ribosoomid esinevad: prokarüootsetes rakkudes. -) Tuumakeses sünteesitakse: ribosoome. * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) -) Valgusmikroskoobi põhilised osad on mehaaniline süsteem, optiline lääts ja valgussüsteem.
3. Toimub ATP süntees. 4. (Ehk toodetakse rakule vajalik energia.) Plastiid- Kahemembraansed organellid. (eellaseks proplastiid) Kloroplastid- teda täidab valguline vesilahus ehk s trooma. Klorofüll asub lamellides. 1. Fotosüntees Kromoplastid- sisaldavad karotinoide. 1. Erksad värvid meelitavad ligi. (viljad) 2. Ainevahetus- taim vabaneb jääkainetest. Leukoplastid- pigmendivabad, värvuseta. 1. Varuainete talletamine Tsütoskelett- valgulistest fibrillidest koosnev võrkjas struktuur. Raku sisetoes. 1. Annab rakule vormi, seob sisemuse ühtseks tervikuks. 2. Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise. Tsentrosoom- l oomarakkudes ja osades seenerakkudes. 1. Moodustub kahest tsentrioolist. 2. Olulised r aku jagunemisel. 3. Moodustavad kääviniidid, tagades kromosoomide liikumise poolustele. Tsentrioolid- moodustuvad 3*9 mikrotuubulist.
Ülesanne Ribosoomid Valkude süntees Golgi kompleks Lüsosoom Ainete lagundamine, rakusisene seedimine, kudede ümberkujundamine moondega arengu korral Sileda- ja karedapinnaline tspv Ainete transport, rakkude süntees, lipiidide süntees, bioaktiivsete ainete süntees Tsütoskelett Annab rakule kuju Taime rakukest Kaitseb Vakuool Sisaldab vett ning organism kasutab seal olevat vett vedelikupuuduse korral. TAIMERAKK LOOMARAKK
Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. · Mis tähtsus on mitokondritel? Raku varustamine energiaga. · Miks on eri rakkudes erinev arv mitokondreid? Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on mitokondreid. TSÜTOSKELETT · Rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoplasmas paiknev tsütoskelett. · Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. · Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. · Vastavalt tsütoskeletti moodustavate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mirkotuubuleid. Muutused nende valkude struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi. · Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilistest tsentroolist. Kumbi tsentriool koosneb mikrotuubulitest.
· Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees · Membraanide ehitus ja funktsioonid Eukarüootidel: · Membraaniga ümbritsetud tuum · Erinevad organellid tsütoplasmas · Suuremad rakud RAKUORGANELLID · Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid · Tsütoplasma · Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum · Lüsosoomid · Tuumake · Tsütoskelett Raku tuum Raku geneetilise info säilitamise koht. · Ümbritsetud kestaga (kaksikmembraan) · Kromatiin DNA+valgud · Kromosoom kokkupakitud kromatiin · Igal liigil on igas keharakus liigiomane arv kromosoome (inimesel 46), sugurakkudes poole vähem Ribosoomid · Koosnevad RNA-st ja valgust · Viivad läbi valgusünteesi
valkude sorteerimine ja pakkimine, lüsosoomide moodustumine 4. Lüsosoomid – membraaniga ümbritsetud, sisaldavad aktiivseid lagundavaid ensüüme, rakku sattunud võõrkehade ja mittevajalike organellide lagundamine 5. Mitokonder – kahe membraaniga ümbritsetud, maatriksis olevates ribosoomides toimub valkude süntees, raku varustamine energiaga, DNA, ATP ja RNA süntees, raku hingamine 6. Tsütoskelett – koosneb erinevatest niitjatest valkudest, ühendab rakuorganelle, tugi- ja liikumissüsteem, valguniidid jagunevad: fibrillid, mikorfilamendid, mikrotuubulid 7. Tsentrosoom – koosneb kahest tsentrioolist (need koosnevad mikrotuubulitest), osalevad raku jagunemisel kromosoomide ja kromatiitide jaotamises, käävniidid 8. Vibur – koosneb mikrotuubulitest, ehtius sarnane tsentriooli omaga, ainuraksed kasutavad liikumiseks 9
RAKUMEMBRAAN Ümbritseb rakku andes rakule kuju, eraldab sisekeskkonna väliskekkonnast, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke, läbi rakumembraani toimub aine-ja infovahetus välisk-ga RAKUTUUM Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. TUUMAKE toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. Tagab toitainete laialikandmise rakus. On jääkainete eritumiskohaks. (Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente jm) TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK Selle kaudu toimub rakusisene ainete liikumine-ainete süntees ja transport SILEDAPINNALINE-sünteesitakse süsivesikuid ja lipiide ja nende transport KAREDAPINNALINE-valgusüntees ja transportimine valgu pak...
(inimesel 46). Homoloogilised (paaris) kromosoomid sisaldavad samu pärilikkuse tunnuseid moodustuvaid geene. Enamikul organismides on sugurakkudes 2 korda vähem kromosoome kui keharakkudes. Karüogramm on organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saadud nende rühmitamise teel. Rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoplasmas paiknev tsütoskelett. See koosneb niitjatest valkudest, moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustikku ja enamikku rakuorganelle. On raku tugi- ja liikumissüsteemiks. Vastavalt valguniidistike läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. Muutused nende valkude struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja organellide asukoha muutumisi. Tsentriosoomil on oluline osa raku
Leukoplast: värvitu, sisaldavad varuaineid (tärklis) sisemembraan, mille küljes on ribosoomid toodavad ainult mitokondrile vajaminevat Turgor taime siserõhk rakkude vahel (taim seisab püsti) valku. Ül: raku varustamine energiaga, võtab osa raku hingamisest. Mõlemal: Tsütoskelett raku tugi- ja liikumissüsteem, koosneb valgust, moodustab rakuskeleti, Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab tervet rakku (90 % vett; anorgaanilised toestab rakku. ained , mis osalevad biokeemilistes reaktsioonides, tagavad püsiva pH; orgaanilised Ribosoomid kinnituvad karedapinnalise tsütoplasmavõrgustiku külge, toodavad ained lipiidid, sahhariidid, valgud). On pidevas liikumises, seob rakuorganellid rakule valku. ühtseks tervikuks
Mida rohkem energiat rakk vajab, seda rohkem mitokondreid on. Niitjatest valkudest võrkjas struktuur Raku tugi-ja liikumissüsteem tsütoplasmas, mis ühendab omavahel Tagab raku kindla kuju: muutused nende rakumembraani, tuuma välis-membraani, valkude struktuuris põhjustavad raku tsütoplasmavõrgustiku ja enamikku väliskuju ja organellide asukoha muutusi Tsütoskelett rakuorganelle. (selleks peavad tsütoskeleti valgud kas pikenema või lühenema) Mõisted: Tsütoloogia ehk rakuteadus uurib rakkude ehitust ja talitlust. Rakuteooria on kontseptsioon, mille kohaselt kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja nende produktidest. Ainuraksed on ühest rakust koosnevad organismid. Nt: bakterid, protistid (kingloom, pärmseen)
Ülesanded: lagundavad mittevajalikud raku osad; seal toimub rakusisene seedimine; lagundavad rakku sattunud orgaanilise aine; tagavad ainevahetuse nälgimisel; osalevad kudede ümberkujundamisel. e) mitokondrid ümbritsetud kahekihilise membraaniga. Sisemembraan teeb sisesopistusi. Ülesanne: raku varustamine energiaga. Lõpeb glükoosi lagunemine CO2 ja H2O. Selleks on vaja hapnikku. f) tsütoskelett valgulised niidikesed tsütoplasmas, mis seovad rakuorganellid membraani ja tuuma omavahel. Ülesanded: tugi ja liikumine. g) tsentrosoom (ainult loomarakkudes) koosneb kahest tsentrioolist. Ülesanne raku jagunemisel moodustavad kääviniite ja aitavad kromosoome lahku tõmmata. 3. Rakutuuma ehitus a) interfaasis: katab kahekihiline rakumembraan; sees on tuumaplasms, on näha tuumaosakesed, piirkonnad, kus toimub
transpordivahendina ainete mittevajalike Tagavad kromosoomide liikumisel. Seob kõik rakustruktuuride ning ainete võrdse lahknemise. Tsetrioolide (mikrotuublite Ülesandeks on lipiidide ja organisatsiooni keskuseks) valkude süntees ning valkude vahel moodustunud sekreteerimine, seotud kääviniidid osalevad raku ribosoomidega, osaleb pooldumisel. membraanide ja Tsütoskelett sekreteerivate valkude päristuumse raku sünteesis, valgu transport tsütoplasmat läbiv niitjate tsütoplasmavõrgustikus. Teeb valkude võrgustik, mis on koostööd golgi kompleksiga. raku tugi-ja Sile EPR liikumissüsteemiks. varusüsivesikute süntees, Dünaamiline struktuur, mille lipiidide süntees, erinevad osad on pidevas bioaktiivsete ainete süntees, muutuses. Moodustuvad kaltsiumi-ioonide
annaabi.ee 
