Vastus leiad õppematerjalist: Geenitehnoloogia arvestus

Geenitehnoloogia arvestus (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised molekulid on polümeerid?
Mida tähendab komplementaarsusprintsiip mida DNA ahelate antiparalleelsus?
Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel?
Mis on replikatsioon kuidas see toimub?
Mis on plasmiid?
Mis on alleel homosügootsus heterosügootsus?
Mis põhjustab geenide ahelduse?
Mis on promootor mis on enhaanser?
Milles ei kahelda mida usutakse?
Milleks rakk vajab lipiide?
Milleks rakk vajab suhkruid?
Milliseid rakke ümbritseb rakukest?
Milleks on rakul vaja erinevaid osi?
Millised on kloneeritud DNAde kasutusalad tänapäeval?
Kuidas on polümeraasi ahelreaktsioon muutnud geenitehnoloogiat?
Milleks kasutatakse bioloogias tsentrifuugimist?
Mis on roheline fluorestseeruv valk milleks ja kuidas seda kasutatakse?
Mis on embrüonaalsed tüvirakud?
Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest?
Millised rakud on totipotentsed millised pluripotentsed?
Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi?
Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid?
Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks?

Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I

Millised molekulid on polümeerid?
Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest
omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. DNA, puit ja valk on kõik polümeerid
http://miksike.ee/docs/referaadid2005/polumeerid_evelin.ht m

Nukleotiidide lühiiseloomustus.
Nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru ( riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel.

Nukleiinhapete lühiiseloomustus.
Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid .
Nukleiinhappeid on kahte tüüpi:
•Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis
• Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus
Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast:
Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2-desoksüriboos; RNA-s riboos ), lämmastikalus

Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahelate antiparalleelsus?
Komplementaarsusprintsiip- DNA molekulis esinev printsiip kus ahelad vastavad üksteisele vastavalt: A=T, C=G.
Antiparalleelsus- DNA biheeliks ehk kaksikahel moodustub kahest komplementaarsest DNA ahelast , mis on antiparalleelsed s.t., et ahelad on vastassuunalised, keemiliselt erineva polaarsusega, üks ahel kulgeb suunas 5’ → 3’ ja teine suunas 3’ → 5’.

Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel?

DNA
RNA
1.Pentoos ( lihtsuhkur , mille molekulis on viis süsinikuaatomit)
Desoksüriboos
Riboos
2.Lämmastikalused
A, T, C, G
A, U, C, G
3.Nukleotiidijääkide arv
Suurem
Väiksem
4. Denatureeruvus (biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste muutumine temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel)
Aeglasemalt
Kiiremini
5.Lagundav ensüüm
Desoksüribonukleaas (DNA-aas)
Ribonukleaas (RNA-aas)
6.Leidumine päristuumses rakus
a)tuumas
b)mitokondris
c)kloroplastis
a)tuumas
b)mitokondris
c)kloroplastis
d)ribosoomides
[e)tsütoplasmas]
7.Ülesanne
Päriliku info säilitamine ja edasikandmine
Päriliku info realiseerimine valgusünteesi käigus

Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid.
mRNA- informatsiooni RNA, geneetilise info vahendaja .
tRNA- transpordi RNA, transpordib aminohappeid ribosoomi.
rRNA- ribosoomi RNA, ühendab aminohapped omavahel valkudeks.

Mis on replikatsioon , kuidas see toimub? DNA kahekordistumine enne raku jagunemist, see toimub seal, kus leidub DNA-d (tuumas, tuumapiirkonnas, kloropplastides, mitokondrites). Replikatsiooni toimumiseks keerab DNA-polümeraas (ensüüm, mis sünteesib desoksüribonukleotiididest DNA molekule). DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib mõlema vana ahela kõrvale uued komplementaarsed ahelad. Seejuures rakendub komplementaarsus - printsiip, mille kohaselt paarduvad vesiniksidemete abil A ja T ning C ja G. DNA molekulis on ahelad vastassuunalised – seetõttu toimub ka uute ahelate süntees erisuunaliselt. Replikatsiooni lõpuks saadakse 2 DNA molekuli, mille biheeliksites on üks ahel uus ja teine vana. Eukarüootsetes rakkudes toimub replikatsioon enne mitoosi ja meioosi ning tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse jaotumise tütarrakkude vahel.

Mis on geen? DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemisel, geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele. Geen on genoomi (geneetiline materjal, mis sisaldub liigiomases kromosoomikomplektis, inimesel on 46 kromosoomi) järjestuse ümberpaigutatav regioon, mis on päritav.
Geen võib olla teatud valku kodeeriv DNA või RNA järjestus või RNA ahel, millel on mingisugune konkreetne funktsioon organismis. Elusolendid sõltuvad geenidest , sest geenid määravad täpselt ära kõik valgud ja funktsionaalsed RNA ahelad. Geenid hoiavad endas informatsiooni, mille alusel ehitatakse ja säilitatakse organismi rakke ning mille põhjal pärandatakse järglastele geneetilist materjali.

Mis on plasmiid ? Bakterirakus esinev väike iseseisev DNA rõngasmolekul, mis määrab mitmesuguseid raku omadusi ja milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks.

Mis on alleel , homosügootsus, heterosügootsus?
Alleel- ühe geeni erivorm (A või a)
Homosügootsus – geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel (nt AA, aa). Heterosügootsus – geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnused suhtes erinevad alleelid (nt Aa, Bb).

Mis põhjustab geenide ahelduse ? Geeniaheldus on tingitud geenilookuste lähestikusest paiknemisest piki kromosoomi ehk geenidevahelisest kaugusest kromosoomis.

Transkriptsioon - geeni ekspressiooni esimene etapp. Transkriptsiooni käigus kasutatakse ühte DNA ahelatest matriitsina, et sünteesida sellele komplementaarne RNA ahel, mida nimetatakse transkriptiks.

Mis on promootor , mis on enhaanser ?
Promootor- DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviiv ensüüm ( RNA – polümeraas ) peab sünteesi alustamiseks ühinema.
Enhaaser - võimendaja, mis suudab kompenseerida nõrga promootori tööd.

tRNAde struktuur ja funktsioon. Transpordi RNA, transpordib aminohappeid ribosoomi.
Struktuur- tRNA molekulide sekundaarstruktuuri iseloomustatakse "ristikheinalehe" kujuga. tRNA sekundaarstruktuuri moodustavad 4 kaksikahelalist osa - õlga ja 4 üksikahelalist piirkonda - lingu , mis paiknevad vastavate õlgade otstes.

Aminohapete lühiiseloomustus – amino(-NH2) ja karboksüül (-COOH) rühmast ning igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast koosnev molekul , mis moodustab omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid . Seedimise käigus lagundatakse kõik valgud aminohapeteks ja kantakse vereringega laiali. Aminohapped on keha alustala, ehitusmaterjal ja vundament .

Valkude lühiiseloomustus - Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkudel on organismis elutähtis roll, sest osalevad põhimõtteliselt kõikides bioloogilistes protsessides - Valgud on ensüümid, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust, valgud kaitsevad antikehade vastu, vastutavad rakuliikumise eest, kontrollivad kasvu jne.

Geneetiline kood - kogum 64 koodonist (triplet kolmest nukleotiidist), mis määravad 20 aminohapet ning translatsiooni alguse ja lõpu.

Ribosoomide ehitus ja funktsioon.- väikesed ümmargused struktuurid , mis liiguvad vabalt tsütoplasmas või on kinnitunud tsütoplasmavõrgustiku külge, nad koosnevad rRNA-st ja valkudest, nendes toimub valgu süntees.

Translatsioon – peamine osa valgu sünteesist, mille käigus sünteesitakse aminohapetest polüpeptiidahel ehk valguahel.
Translatsioonil on 3 faasi:

initsiatsioon - ribosoom ankurdub mRNAle start-koodoni (AUG) lähedal. See faas lõpeb, kui tRNA molekul metioniiniga tunneb ära start koodoni ja kinnitub sellele.

elongatsioon - aminohapetest koosnev polüpeptiidi ahel pikeneb vastavalt koodonite infole. Igale koodonile toob tRNA molekul vastavalt järjestusele aminohappe.

terminatsioon - translatsiooni lõpetab stop- koodon , mis annab ribosoomile märku mRNA pealt alla hüpata.

Translatsiooni terminatsioon – valguahela sünteesi lõpetamine. https://nukleiinhapped.weebly.com/transkriptsioon.html

Geeniekspressiooni regulatsioon – Geeniekspressiooni käigus avaldub geenides sisalduv pärilik materjal RNA või valguna. Geeniekspressiooni algprodukt on DNA, vaheprodukt on RNA ja lõppprodukt on valk. Selle 3 olulisemat etappi :

Geenist mRNA jäljendi loomine ehk transkriptsioon (RNA süntees DNA maatriksil)

MRNA-st nitronite (mittevajalike osade) väljalõikamine ehk splaising

Ribosoomides toimuv translatsioon ehk mRNA põhjal valguahela sünteesimine.

Mida kutsutakse molekulaarbioloogia põhidogmaks ( Dogma on religioonis väide, milles ei kahelda, mida usutakse? translatsiooni ja replikatsiooni, geneetiline informatsioon liigub DNA-lt RNA-le ja RNA-lt valgule.

Ribosüüm - ribonukleiinhape, millel on katalüütilised (reaktsiooni kiirust mõjutavad) omadused. Ribosüümid on ensüümid, mis aga ei koosne polüpeptiididest (valkudest), nagu enamik ensüüme, vaid polünukleotiididest. Lihtsamalt öeldes ensüüm, mis ei ole valguline, aga koosneb RNA ahelatest.

Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused.
Eukarüootne ehk päristuumne, millel on tuum olemas.
Prokarüootne ehk eeltuumne , millel puudub rakutuum .

eeltuumne rakk
päristuumne rakk
tuum
Tuuma pole, selle asemel on tuumapiirkond. Ka tuumakest pole.
Tuum eraldatud tsütoplasmast tuumamembraaniga, milles poorid ainevahetuseks .
kromosoomid
DNA-d ja geene suhteliselt vähe. Histoon -valke pole
On palju lineaarseid kromosoome. Neis ka histoonid. DNA hulk suur
kaksikmembraaniga rakuorganellid
Pole
On tuum, mitokondrid - kõigis rakkudes ja plastiidid taimerakkudes
sisemembraanistik
Pole eristunud, võib olla sopistisi
Hästi arenenud: ümber tuuma, Golgi kompleks , EPR, lüsosoomid
rakkude mõõtmed
Läbimõõt 0,5 - 5 mikromeetrit. Suurim 1 cm. Erinevaid rakutüüpe 10- kond
Läbimõõt 20 - 40 mikromeetrit. Eri rakke u. 250 tüüpi
näited
Bakterid
Kõik ülejäänud rakud
jagunemine
Amitootiline. Paljunevad enamasti mittesuguliselt
Keharakud jagunevad mitootiliselt, sugurakud meiootiliselt. Esineb suguline paljunemine
paljunemise ja kasvu kiirus
Kiirem
Aeglasem

Lipiidide lühiiseloomustus, milleks rakk vajab lipiide ? Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist, nad on veest kergemad ja hüdrofoobsed ehk vett hülgavad. Lipiide talletatakse rakkudes ja nad talletavad ja vabastavad energiat. Lipiidid kuuluvad rakumembraani koostisse. Lipiidid ehk rasvad .

Membraanide struktuuri lühiiseloomustus - Molekulaarstruktuur, mis koosneb lipiididest ja valkudest. Ümbritseb rakku ja rakutuuma ( kahekihiline membraan ), aga ka rakusiseseid organelle (nt. mitokondrid, kloroplastid – kahekihilise membraanina; lüsosoomid, erinevad vesiikulid, taimerakus vakuool – ühekihilise membraanina), rakusisese endoplasmaatilise retiikulumi kanaleid ja lamelle. Membraan eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja

Suhkrute lühiiseloomustus, milleks rakk vajab suhkruid? Kõik suhkrud on süsivesikud, see tähendab, et suhkur on orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Süsivesikud on organismi esmane energiaallikas. Rakk vajab suhkruid, et sünteesida nukleiinhappeid ja teisi ühendeid. Organismis täidavad suhkrud nii energeetilist (tärklis, glükogeen) kui toestusfunktsiooni ( kitiin , tselluloos ).

Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus - Tsütoplasmavõrgustik e. endoplasmaatiline retiikulum (ER) on ühekordse membraaniga ümbritsetud terviklik kompartment , mis on iseloomulik kõigile eukarüootidele. ER-i membraan moodustab üle poole kogu raku membraanistikus. ER mängib keskset osa biosünteesiprotsessides. Eristatakse kareda- ja siledapinnalisi. Karedapinnalised on seotud ribosoomide ja valkude sünteesiga, ja siledapinnalises lipiidide ja süsivesikute süntees, tema ülesandeks on ka ainete transport.

Lüsosoomide funktsioon – lagundavad oma otstarbe kaotanud makromolekule, rakustruktuure.

Golgi kompleksi funktsioon - Golgi kompleksi ülesandeks on rakus sünteesitud valkude ümbertöötlemine, pakkimine ja sorteerimine. Need valgud, mis toimivad ensüümidena (Ensüümid on kõrgmolekulaarsed bioloogilised katalüsaatorid, mis kiirendavad keemiliste reaktsioonide toimumist .), pakitakse lüsosoomidesse. Lisaks osaleb Golgi kompleks ka rakumembraani ja rakukesta moodustamises.

Mitokondrite funktsioon – varustavad rakku energiaga. Neis viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Neis toimub rakuhingamine, mille tulemusena saadakse energia.

Miks me sööme? Me sööme, et tõsta näljast tingitud vere madalat glükoosisisaldust või ammendunud rasvavarusid. Me sööme, et saada kätte eluks vajalikud toitained ja vitamiinid.

Miks me hingame? Hapnikku on vaja selleks et vabastada toitainetest energiat. Sisse hingatav hapnik jõuab mitokondritesse. Hingamise jääkproduktiks on süsihappegaas ja vesi.

Kloroplastide ehitus ja funktsioon - Kloroplastid sisaldavad klorofülli, membraani, lamelle, ribosoomi, DNA-d ja RNA-d. Kloroplastidel on oluline osa fotosünteesil, neis neeldub päikesekiirgus ning vee ja süsihappegaasi abil toodetakse suhkruid. Kloroplastid annavad taimedele iseloomuliku rohelise värvuse ja neid sisaldub taime vartes, lehtedes.

Tsütoskeleti funktsioonid – raku tugi- ja liikumissüsteem. Tema koostisse kuuluvad valgud, mis võimaldavad muuta rakkudel oma kuju.

Milliseid rakke ümbritseb rakukest ? Taimerakke, seenerakke, bakterirakke.

Eukarüootide liigid ja nende peamised tunnused.
Taimerakud – ümbritseb rakumembraan ja rakukest, plastiidid( kloroplastid-rohelised, kromoplastid -punased, kollane,oranž, leukoplastid-värvusetud), vakuool (sisaldab varu- ja jääkaineid)
Loomarakud – ümbritseb ainult rakumembraan, ei suuda ise endale toitu valmistada.
Seenerakud – ümbritseb rakumembraan ja rakukest, vakuool.

Taimeraku ehitus - Taimeraku ehitus: kest, membraan, tsütoplasma, mitokondrid, plastiidid ja tuum.
Taimerakud sarnanevad loomarakkudele oma ehituselt, kuid on palju suuremad. Milleks on rakul vaja erinevaid osi?
Rakku ümbritseb kest, mis muudab raku tugevaks ehituskiviks. Kestast saab läbi pääseda vaid kanalite kaudu. Kesta all on õhuke kiletaoline membraan. See laseb aineid valikuliselt sisse ja ja välja. Raku keskel on tuum, milles hoitakse pärilikkusainet. Tuuma ülesanne on juhtida raku elutegevust. Rakud ei saa kasvada lõpmata suureks. Tuum sisaldab pärilikkusainet, mille abil toimub rakkude paljunemine. Rakud jagunevad kaheks rakuks ehk poolduvad . Pooldumisel tekib igast rakust kaks täpselt ühesugust rakku. Energiat annavad rakkudele jõujaamasarnased mitokondrid ja rohelised päikesepatareid - plastiidid.
Plastiidides toimub toitainete süntees, mitokondrite abil töötlevad taimerakud ümber toitaineid ja saavad neist energiat. Kõik raku sisemuses asuvad osad ujuvad poolvedelas plasmas . Suure osa taimerakust täidab vakuool, mis on täis rakumahla . Vakuool hoiab raku pallikesena pinges. Rakumahlas liiguvad kõik raku toitained.

Restriktaasid - ensüümid, mida toodavad bakterid enesekaitseks. Nad lõikavad DNA-d spetsiifilise nukleotiidse järjestuse järgi nii, et tekivad üheahelalised ehk kleepuvad otsad, mida on mugav komplementaarsuse põhjal liita. Bakteris tunnevad restriktaasid neile spetsiifilise koha 4–8 nukleotiidi järgi ära ja lõikavad võõra DNA sealt katki – sellist mehhanismi nimetatakse restriktsiooniks.

DNA kloneerimise etapid.
Kloonimise puhul võib eristada kaht meetodit:
1. Rakuvaba DNA kloonimine ehk in vitro DNA kloonimine ehk PCR. Polümeraasi ahelreaktsioon ehk PCR on meetod DNA või RNA järjestuse kordistamiseks. PCR-meetod võimaldab väga väikesest DNA lõigust luua miljoneid koopiaid. PCR metoodika töötas 1983. aastal välja Kary Mullis, kes 1993. aastal sai koos Michael Smithiga selle eest Nobeli keemiaauhinna.
2. Rakuline DNA kloonimine ehk in vivo (protsess toimub elavas rakus või organismis) kloonimine. Meetod põhineb spetsiifilise DNA fragmendi viimisel in vitro sellisesse DNA järjestusse, mis on võimeline iseseisvalt replitseeruma. Selline replikon viiakse sobivasse peremeesrakku ja paljundatakse seal. Varasemal ajal mõeldi kloonimise all just seda meetodit.
Rakuline kloonimine koosneb neljast põhietapist:
1. Rekombinantsete DNA molekulide konstrueerimine in vitro. Meile huvipakkuva geeni fragment , e. võõr-DNA, sisestatakse ligeerimisel isereplitseeruva geneetilise elemendi (replikoni), enamasti plasmiidi või viiruse DNA genoomi e. vektorisse.
2. Transformatsioon ehk sisestamine . Selle tulemusel saadakse uus rekombinantne DNA molekul, mis on võimeline sisenema (näit. viirusena) või mida on võimalik sisestada e. transformeerida bakteri rakku. DNA repli-katsioon toimub seal sõltumatult peremeesraku kromosoomi(de)st.
3. Selektiivne paljundamine. Individuaalsete rakukolooniate (kloonide) saamiseks külvatakse transformeeritud (muundatud) rakud välja selektiivsele (agar)söötmele. Viiruse või plasmiidi replikatsioonil tekib rohkem kui 1012 identset viiruse või plasmiidi DNA molekuli. Sama koefitsendiga paljundatakse ka rekombinantset DNAd.
4.Rekombinantsete DNA kloonide eraldamine. Selektiivsöötmel kasvatatud kloonidest eraldatakse rekombinantne (milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA fragmendid ) DNA.

Mis on cDNA ? RNA matriitsilt in vitro (katseklaasis kunstlikult loodud ja kindlalt määratletud tingimustes) sünteesitud DNA-molekul.

Millised on kloneeritud DNAde kasutusalad tänapäeval?
Luuakse mudelhiired, et nende peal katsetades leida ravimeid erinevatele haigustele, võimalik on säilitada hävimisohus olevaid liike, toodetakse valke, uuritakse geeni struktuuri, huvipakkuvaid DNA fragmente saab uurimiseks lõputult paljundada, kloonitakse aiasaaduseid ja taimi, kloonitakse tüvirakke ravieesmärgil.

DNA sekveneerimise põhimõte – selle protsessi käigus selgitatakse välja DNA nukleotiidne järjestus.

Polümeraasi ahelreaktsioon –
PCR- reaktsioon toimub kolmes etapis:
1. DNA ahelate denatureerimine. Kui DNA on rakust eraldatud ja puhastatud , võib alustada PCR-analüüsi. DNA denatureerimiseks kuumutatakse DNA-d 90–95 °C juures, mille käigus DNA biheeliks laguneb kaheks üksikahelaks. See on vajalik huvipakkuvate fragmentide paljundamiseks. PCR-i puhul on vaja teada lühikesi järjestusi kahel pool sünteesitavat piirkonda. Külgnevate järjestuste järgi on sünteesitud komplementaarsed praimerid, tavaliselt 15–25 nukleotiidi pikkused oligonukleotiidid. Nende seondumine DNA-ga on vajalik, kuna alad, kuhu praimerid kinnituvad, on fragmentide sünteesi initsiaatoriteks. Praimerid seonduvad komplementaarsusprintsiibi alusel mõlemale poole piirkonda.
2. Praimerite seondumine DNA ahelatega. Praimerite seondumine ehk annealing toimub 50–70 °C juures. Selleks, et kinnitustemperatuur mõistlik oleks, tulebki praimerid teha 20 nukleotiidi pikkused. Sellisel juhul ongi nende sulamistemperatuur vajalikus vahemikus.
3. DNA süntees. Kui praimerid on amplifitseeritava DNA järjestuse kahelt poolt kindlaks teinud ja piiranud, sünteesib termostabiilne DNA polümeraas praimerite 3’ otsast alates mõlemale DNA üksikahela fragmendile komplementaarse fragmendi, kasutades selleks segusse lisatud nukleotiide . Protseduur toimub 72 °C juures ning selleks kasutatakse termostabiilset Taq polümeraasi.
Neid tsükleid korratakse 20–30 korda, et amplifitseerida piisav arv DNA molekule.

Kuidas on polümeraasi ahelreaktsioon muutnud geenitehnoloogiat? PCR on muutnud DNA kloonimise muutnud palju kiiremaks ja lihtsamaks. PCR abil saab haiguste diagnostikat teha palju väiksema koguse DNA-ga. Üheks tähtsaks PCR-i kasutusalaks on võimaliku AIDS-i nakatumise diagnoosimine väga varajases staadiumis juba enne antikehade teket. Tänu PCR-ile saab leukotsüütidest isoleeritud HIV nakkust tõestavat DNA fragmenti paljundada, kuni on saadud analüüsiks piisav kogus materjali. PCR-i kasutatatkse veel kliinilises meditsiinis, muteerunud geenide uurimisel , genoomide sekveneerimisel, haiguslike seisundite (DNA- viirused , RNA-viirused, hea- ning pahaloomulised kasvajad jne) uurimisel ning eristusdiagnoosi komplekteerimisel ja uute ravimite väljatöötamisel ning laboratoorsetel ning kliinilstel katsetel.

Milleks kasutatakse bioloogias tsentrifuugimist?
Mikrotsentrifuuge kasutatakse väikeste koguste bioloogiliste molekulide või rakkude (prokarüootsete või eukarüootsete) eraldamiseks.
Ultratsentrifuugimine on protsess, kus tsentrifugaaljõudu kasutatakse bioloogiliste osakeste koostise uurimiseks. Ultratsentrifuugimise käigus kasutatakse nurkkiirusi, mis võivad ületada 100 tuhat pööret sekundis ning tekitada miljoni g suuruse kiirenduse. Selle abil saab eraldada näiteks ribosoome, proteiine ja viirusi, samuti uurida rakumembraani kihte. Niisugune jõud võib mitte üksnes rakukesta ja selle organellid lõhkuda, vaid lagundada ka üksikuid molekule. Ultratsentrifuugimisel tuleb kiirust suurendada järk-järgult, et aine või kudede lagundamisel saada kõigepealt terved rakud, siis pärast nende lagundamist mitokondrid, lüsosoomid ja teised organellid ning lõpuks ribosoomid ja teised makromolekulid.
Analüütilist ultratsentrifuugimist kasutatakse ainete makromolekulaarsete omaduste kindlaksmääramiseks, näiteks selle kindlakstegemiseks, missugustest aminohapetest koosneb mingi valk.

Kromatograafia –
Kromatograafia on sobiv meetod erinevate segude analüüsiks, segudes eraldatakse ained üksteisest.
Statsionaarne faas (ehk paigalseisev faas):
Kolonnis paiknev aine, mis kolonnist läbi liikuvaid molekule enda külge seob ja siis jälle vabastab.
Mobiilne faas (ehk liikuv faas):
Vedelik või gaas mis läbi kolonni voolab ja uuritavaid aineid edasi kannab
Retentsiooniaeg: Aeg, mis kulub aine sisestamisest tema piigi maksimumi väljumiseni kromatogrammil.

Elektroforees - elektriliselt laetud osakeste liikumine vedelikus elektrivälja mõjul: positiivsed osakesed katoodile ja negatiivsed osakesed anoodile. Kui osakesed liiguvad elektriväljas katoodile, on see kataforees, kui anoodile, siis anaforees.
Seda omadust, et erisuguse suuruse ja laenguga osakesed liiguvad elektroodide vahel erineva kiiruse ja suunaga, rakendatakse aineosakeste üksteisest eraldamiseks vastavalt nende laengule või suurusele. Elektroforeesi kasutatakse nt valkude ja DNA-analüüsis.

Nukleiinhapete hübridiseerimine –
In situ hübridisatsiooni (ISH) põhimõte on fikseeritud koetükis märgistatud nukleiinhappe (DNA või RNA) ahela kinnitamine komplementaarse DNA või RNA ahela külge. Seda tehakse kuumutamisega, millele järgnevalt tuvastatakse vaatlusega uuritava sondi ehk märgistatud ahela asukoht. Seda meetodit saab kasutada selleks, et lokaliseerida DNA järjestusi kromosoomides, tuvastada RNA-d või viiruslikku DNA-d. In situ tähendab ladina keeles 'koha peal'.
In situ hübridisatsioon on hea tehnika mRNA (messenger RNA) kindlakstegemiseks koes individuaalsete rakkude sees. Sellega saab ülevaate füsioloogilistest protsessidest ja haiguste patogeneesist. In situ hübridisatsiooni kasutatakse, et leida kindlad nukleiinhapete järjestuste asukohad koes või kromosoomis. See on hädavajalik samm geenide organisatsiooni, regulatsiooni ja funktsiooni mõistmises.

Antikehade kasutamine molekulaarbioloogias - Antikehad on immuunsüsteemi efektiivsed tööriistad kahjustavate haigustekitajate ja võõrühendite spetsiifiliste struktuuride äratundmisel ja eemaldamisel.
Antikehad on B-lümfotsüütide ehk B-rakkude poolt produtseeritud glükoproteiinid, mis tunnevad ära antigeene - mitmekesise struktuuriga makromolekule, mis enamasti on kehavõõrad. Küpsel (naiivsel) B-rakul esinevad antikehad e. immunoglobuliinid (Ig) rakupinnal B-raku retseptori (BCR) koosseisus . Peale kokkupuutumist antigeeniga ja lisasignaalide saamist T-abistajarakkudelt diferentseeruvad B-rakkudest plasmarakud, mis produtseerivad sama spetsiifikaga sekreteeritavaid antikehi. Iga B-rakk ja tema järglaskond (kloon) produtseerib täpselt ühesuguseid antikehi.

Mis on roheline fluorestseeruv valk, milleks ja kuidas seda kasutatakse?
GFP ( green fluoroescent proteiin ), see on hea marker geeniekspressioonil ja valgu asukoha kindlaksmääramisel. Töö põhimõte seisneb selles, et GFP hakkab rohelise valguse käes helendama.
GFP viiakse plasmiidse DNA sees rakku ning tänu temale seotud signaaljärjestusele, saab sisseviidud DNA-valk kompleks seostuda just spetsiifilisse kohta rakus, ning tänu fluoroessents-efektile on näha see spetsiifiline koht ka valgusmikroskoobis.

Kuidas konstrueerida üht transgeenset looma (Organismid, kelle genoomi on molekulaarsete meetoditega viidud võõr-DNA.)?
Embrüonaalkloonimine- varase embrüo totipotentsed rakud (rakk, mis võib kasvada organismiks ning ka produtseerida looteväliseid kudesid ) eraldatakse ja viiake mitmetesse emasloomadesse. Igast rakust kasvab geneeriliselt ühesugune tervikorganism.
Tuumkloonimine - selgroogsetel teostatav kloonimine somaatilise raku (keharaku) tuuma siirdamisega munarakku, millest eelnevalt on tuum eemaldatud . (esimene oli lammas Dolly)

Mis on embrüonaalsed tüvirakud? Embrüonaalsed tüvirakud pärinevad blastotsüsti (etapp varajases embrüonaalses arengus) sisemisest rakumassist ning on võimelised arenema ükskõik milliseks keha koe rakutüübiks. Selline pluripotentsus eristab embrüonaalseid tüvirakke hilisemas arengus esinevatest multipotentsetest tüvirakkudest, mis suudavad moodustada vaid piiratud valiku rakutüüpe.

Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest?
Organsimide kloonimisel on vaja kahte organismi- ühte, kellelt võetakse embrüo rakud või rakutuum ja teist, kellesse see siirdatakse. DNA kloneerimine toimub aga nn mehaaniliselt PCR meetodiga, mille abil DNA-d kuumutatakse erinevatel temperatuuridel ja vaja läheb ainult nn ühte organisi, kellelt võetake DNA. Organismi kloonimine on palju keerukam protsess ja tulemuseks ei ole 100% ema koopia, vaid väga sarnane loom.

Millised rakud on totipotentsed, millised pluripotentsed ?
Totipotentne rakk - rakk, mis võib kasvada organismiks ning ka produtseerida looteväliseid kudesid.
Pluripotentne rakk - ei saa kasvada organismiks, kuid on võimeline arenema ükskõik milliseks keha koe rakutüübiks.

Geeniteraapia - seisneb enamasti normaalselt talitletava geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe rakkudesse, mutantse geeni avaldumise vaigistamine 1)sarnaneb transgeeniga, kuid siiratakse sama liigi geene, siiratakse üksnes somaatilistesse rakkudesse (keharakkudesse) ja need geenid ei pärandu järglastele.
Geeniteraapia jaguneb kaheks:
1) Somaatiline geeniteraapia – pärilike haiguste ravimeetod , kus defektset alleeli kandvatesse keharakkudesse (mittesugurakkudesse) viiakse metsiktüüpi funktsionaalne geenikoopia.
2) Reproduktiivne (päranduv) geeniteraapia – pärilike haiguste ravimeetod, kus funktsionaalne (metsiktüüpi) geenikoopia lisatakse indiviidi sugurakkudesse, mis kannavad defektset geenikoopiat. Ideaaljuhul kandub sugurakkudega uude organismi edasi terve geen.

Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi?’
Genoom organismi rakus olev täielik DNA järjestus.
Genoomi täispikka järjestust on vaja teada, et näha võimalike mutatsioonide asukohti genoomis, arvestades seda, et ainult 10% geenidest avaldub. Selle abil on võimalik prognoosida, millised haigused võivad avalduda ja on võimalik kasutada teaduslikes uuringutes.

Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid?
Soolekepikese ehk soolebakteri järgi on mugav uurida bakterite geneetikat, füsioloogiat ja biokeemiat. Soolekepike on odav, väike ja seda on lihtne paljundada
Pärmide järgi uuritakse raku organelle ja pärm on põhimudel eukarüootide molekulaarsete ja rakuprotsesside uurimiseks. Pärmid on odavad, neid on lihtne paljundada ja nad on väikesed. Pärmide uurimisel on saadud selgust sündmuste järjekorrast rakutsüklis, mille jooksul rakk kahekordistab oma sisaldisi ja jaguneb kaheks. Need teadmised on aidanud miljoneid inimesi, kuna paljud vähiravil kasutatavad ravimid töötavad rakutsükli häirimise põhimõttel.
Katsetest pärmiga on selgunud ka, kuidas geene sisse ja välja lülitatakse. See teadmine aitab mõista, kuidas saavad rakud, mis sisaldavad samu geene, üksteisest nii palju erineda. Nii on omakorda võimalik mõista nii normaalseid arenguprotsesse kui ka haigusi, mis ilmnevad, kui geeni aktiivsuses esineb häireid.

Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena.
Caenorhabditis elegans ehk varbuss on mullas elav väike ussike, mida kasutatakse mitmerakuliste organismide elutegevuse ja paljundamise uurimiseks. Seda ussikest väga lihtne ja odav kasvatada, see on läbipaistev, ta talub hästi külmutamist. Ta toodab nii seemne, -kui ka munarakke. Kaasajal uuritakse varbusside abil näiteks vananemist , vähki ja neuroloogilisi haigusi.
Drosophila melanogaster ehk harilik äädikakärbes ehk harilik puuviljakärbes -ta on tuntud mudelorganism Thomas Morgani geneetilistest eksperimentidest . Ta on laboritingimustes lihtsasti kasvatatav, lühikese elutsükliga, mutatsioone on lihtne indutseerida ja on olemas palju lihtsalt jälgitavaid muteeruvaid tunnuseid.
Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel. Mudelorganismid kasvavad kiiresti, nendega on lihtne ja odav töötada ning nad on laialdaselt kättesaadavad. Aastakümnetepikkuse uurimisega on nende kohta kogunenud väga palju teavet, mistõttu on kindlate mudelorganismidega töötamine veelgi kasulikum.
Tänu kõikide elusorganismide ühisele põlvnemisele, metaboolsetele ja arengulistele radadele ning geneetilise materjali säilimisele evolutsiooni käigus saab mudelorganismidel tehtud avastusi üldistada teistegi, raskemini uuritavate organismide kohta. Mudelorganisme kasutatakse laialdaselt haiguste uuringutes, kui inimkatsed oleksid liiga keerulised või ebaeetilised. Siiski tuleb saadud teabe üldistamisel ühelt liigilt teisele olla ettevaatlik

Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks?
Koera ( Canis lupus familiaris) geenide uurimine on koera kauaaegse tõuaretuse tõttu väga kasulik, mõistmaks pärilikke haigusi ja geenide toimimist, samuti vananemise geneetikat.
Hamster (Cricetus) ja teised närilised on imetajatest kõige tavalisemad katseloomad. Laialt levinud rakukultuuriks on hiina hamstri munasarja rakud, mille abil toodetakse suures mahus terapeutilisi valke.
Sebrakala (Danio rerio) on varasel arenguperioodil pea läbipaistva kehaga, mis tagab unikaalse visuaalse juurdepääsu looma siseanatoomiale.
Kass (Felis sylvestris catus) on oluline mudelorganism võrdlevas imetajate genoomikas, kuna on obligatoorne karnivoor (suurem vajadus teatud loomset päritolu aminohapetele). Ka biomeditsiinis on kassid olulised, eriti neuroteadustes, käitumisbioloogias, reproduktiivses psühholoogias ja endokrinoloogias.
Kodukana (Gallus gallus domesticus) kasutatakse arengubioloogilistes uuringutes, kuna ta on amnioot ning väga sobiv mikromanipulatsioonideks ja geeniproduktide üleekspresseerimiseks. Ta on kasulik ka toksikoloogilistes uuringutes tänu ägedale reageeringule keskkonnamürkidele, mille väljendumist saab määrata väliste indikaatoritega: munetud munade arv, koore paksus jne.
Reesusmakaaki (Macaca mulatta) kasutatakse laialdaselt inimese haiguste uurimiseks ja uute ravimite väljatöötamiseks, kuna ta sarnaneb väga inimesega nii geneetiliselt, füsioloogiliselt kui ka ainevahetuslikult. Ta on oluline ka primaatide evolutsiooni mõistmisel.
Koduhiir (Mus musculus ) on inimesele lähedane. Geenijärjestused, mis kodeerivad elutähtsate bioloogiliste protsesside eest vastutavaid valke, on inimeses ja hiires väga sarnased. Seepärast on hiir kasulik arengubioloogilistes, geneetilistes ja immunoloogilistes uuringutes. Hiire genoomi sekveneerimine aitab mõista ka inimhaigusi ja töötada välja ravistrateegiaid, mille testimine poleks lubatud inimese peal
Rottide ( Rattus norvegicus) kasutamine mudelorganismina on väga levinud, mistõttu on kogunenud suur hulk andmeid, mille põhjal uurida inimese tervist ja haigusi[38]. Aastakümneid on rotte kasutatud ravimite testimiseks. Väga palju teadmistest vähki tekitavate molekulide kohta on saadud just uuringutest rottidega .[2]

Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid kõrgemate taimede (õis- ehk katteseemnetaimed , paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed) hulgas ja miks?
Harilik müürlook ( Arabidopsis thaliana) on tänapäeval kõige populaarsem taimne mudelorganism. Müürlook on lähedalt sugulane sinepitaimega. Tänu väikesele kasvule ja lühikesele generatsiooniajale on kaardistatud palju fenotüüpe ja biokeemilisi mutante. Harilik müürlook oli esimene taim, mille kogu genoom sekveneeriti (avaldati 2000. aastal). Isetolmlemine teeb müürlooga iseäranis heaks mudelorganismiks: järglased (seemned) tulevad kõrvalise abita ja taimeliinide omavahelist ristumist on lihtne ära hoida. Müürlooka kasutatakse taimefüsioloogia, arengubioloogia, molekulaargeneetika , populatsioonigeneetika, tsütoloogia ja molekulaarbioloogia uurimustes.
Maisi (Zea mays) 10 suurt kromosoomipaari on mikroskoobi all väga hästi uuritavad. Geneetilised omadused, sealhulgas teadaolevad ja kaardistatud fenotüübilised mutandid ning suur järglaste arv ristamisel aitasid avastada transponeeruvad elemendid. Kaardistatud on DNA markereid ja ka genoomi järjestus on määratud. Mais on oluline mudelorganism geneetikas, molekulaarbioloogias ja agronoomias.
Tubakat (Nicotiana benthamiana) kasutatakse mudelorganismina taimpatogeenide uuringutes. [19]
Riisi (Oryza sativa ) kasutatakse mudelorganismina teraviljaliste bioloogias. Tal on üks väikseimaid genoome teraviljaliikide seas ja see on ka sekveneeritud.
Physcomitrella patens on sammaltaim, mida kasutatakse üha enam taimede arengu ja molekulaarse evolutsiooni uurimiseks. Siiani on see ainus soonteta taim, mille genoom on täielikult sekveneeritud. Siiani on tegu ka ainsa maismaataimega, mille kohta on leiutatud tõhus geenide väljalülitamise metoodika.
Pappel (Populus) on perekond, mida kasutatakse mudelorganismina metsageneetikas ja puittaimede uuringutes. Papli genoom on küllalt väike ja kasv kiire.

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 2 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-12-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti

2 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

irmakuusk Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

https://nukleiinhapped.weebly.com/transkriptsioon.html

Sarnased õppematerjalid

docx

Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016

kasvaja võib siirduda algkoldest teistesse kudedese, kuid heamloomuline seda ei tee. 60. Mis on onkogeenid, mis tuumorsuppressorid? Onkogeen on geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist. Kuid ta võib põhjustada ka loomarakkude kasvu täieliku peatumise või vohamise ja kasvajate teket. Tuumorsuppressorid on geen, mille produktid pidurdavad mitoosi pärssimise teel raku jagunemist. Nende inaktiveerumine põhjustab kasvajaid. 61. Miks on soolekepike ja pärmid väga head geenitehnoloogia mudelobjektid? Geneetilistes katsetes tuleb teha ristamisi, jälgima tunnuste pärandumist ja analüüsima suurt hulka järglaskonda. Ristamise eeldiseks on, et ka alamatel organismidel oleksid sugulise sigimise mehhanismid. Katsete tarvis peab olema võimalik kasvatada uuritavaid organisme odavalt laboratoorsetes tingimustes. Soolekepike vastab kõigile nendele tingimustele. Lisaks paljuneb ta uskumatult kiiresti, andes järglaspõlvkonna 20 minutiga. E

Geenitehnoloogia

doc

Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused

Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Looduslikud polümeerid: polüsahhariidid (tselluloos, kitiin, tärklis), valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). Polümeerid on väga suured molekulid, moodustunud kui sajad monomeerid liituvad pikkadeks ahelateks. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust (riboos või desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid. Puriinid: kahte lämmatikku sisaldava tsükliga ühendid, aden

Geenitehnoloogia

docx

Geenitehnoloogia arvestus I semester

takistavad rakkude jagunemist, kuid mõjutavad sealjuures kõiki jagunevaid rakke – rakutsükli blokeerimine -> iga konkreetse vähivormi puhul on vaja spetsiifilisi ravimeid.  Apoptoos – kontrollitud rakusurm.  Rakukest – põhjus miks loomadel on kasvajad aga taimedel pole. Loomadel see puudub.  Tänapäeval rohkem vähki sest eluiga pikem. 61. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid?  Escherichia coli – soolekepike. Leidub inimese alumistes seedeelundites. On võimeline tekitamaks mitmeid haigusi oma peremehes. Kinnituvad rakule, sisestavad mürke, häirivad normaalset rakutalitlust. Hea, sest paljuneb kiiresti… saab kasvatada katseklaasil  Saccharomyces cerevisiae – pagaripärm. Aitab mõista raku- ja molekulaarset protsesse eukarüootides. Üherakuline organism on ka

Bioloogia

docx

Geenitehnoloogia I konspekt

UUED TEADUSLIKUD FAKTID HÜPOTEES TÕESTATAKSE või LÜKATAKSE ÜMBER (e HÜPOTEES PEAB OLEMA FALTSIFITEERITAV) ∨ PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM EKSPERIMENTAALSELT TÕESTATAKSE 2. Elu organiseerituse tasemed - MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses). Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase – rakubioloogia

Geenitehnoloogia

docx

Geenitehnoloogia I konspekt

UUED TEADUSLIKUD FAKTID HÜPOTEES TÕESTATAKSE või LÜKATAKSE ÜMBER (e HÜPOTEES PEAB OLEMA FALTSIFITEERITAV) PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM EKSPERIMENTAALSELT TÕESTATAKSE 2. Elu organiseerituse tasemed - MOLEKULAARNE tase molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses). Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - ORGANELLI tase (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase rakubioloogia

Geneetika

docx

Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused

(võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) 1)Probleemi püstitamine 2)Taustinfo kogunemine 3)Hüpoteesi sõnastamine 4)Hüpoteesi kontrollimine 5)Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine 2. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1) MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia . Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 2) ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid, lüsoosoomid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. 3) 3)RAKU tase – rakubioloogia, tsütoloogia

Geenitehnoloogia

docx

Geenitehnoloogia vastused

toimu. Nõgus- ja kumerplasmolüüs erinevad plasmolüüsunud osa kuju poolest. Rakke liidab rakuvaheaine (vahelamell), vanemate rakkude nurkade vahel võib olla ka rakuvaheruume ehk intertsellulaare. Raku ehitusest paremaks arusaamiseks pidage silmas, et see pole mitte jäik, staatiline moodustis, vaid raku ehitus ja koostis muutuvad pidevalt ja küllaltki kiiresti: organellid jagunevad või kujunevad ümber, keemiline koostis muutub jne. 19. Geenitehnoloogia mudelorganismid *soolekepike *pärm *poolduv pärm *ümaruss *äädikakärbes *sebrakala *koduhiir *rändrott *müürlook *riis täpsemalt on powerpointis igast liigist juttu Selle leiate loengud 2011 alt ja see on pealkirjaga Geenitehnoloogia I 2011 Rakk rakutüübidkoedECM ja MUDELORGANISMID 20. DNA pakkimine, kromosoomide ehitus Sarapuu õpik Rakuehitus ja talitus lk 8-9(54-55) 21. Replikatsioon

Geenitehnoloogia

doc

Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega

laboriloomadena kasutatavate loomade genoomid nagu rott, hiir ja koer. Suur osa inimeste ja loomade DNA-st on ühine, teatud loomi on aastaid kasutatud inimhaiguste "mudelitena". Loomal esineva haiguse versioonis aktiivsete geenide väljaselgitamine võib aidata viidata ka vastavale inimgeenile. 54. Miks tekib organismis vähkkasvaja vt. koduõpetaja lk.102. 55. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid? Soolekepike järgi on mugav uurida bakteerite geneetikat, füsioloogiat ja biokeemiat. Soolekepike on odav, seda on kerge paljunada. On väikesed. Pärmide järgi uuritakse raku organelle ja pärm on põhimudel eukarüootide molekulaarsete ja rakuprotsesside uurimiseks. Pärmid on odavad neid on suhteliselt kerge paljundada. On väikesed. 56. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena. Caenorhabditis elegans (C

Geenitehnoloogia

Rohkem sarnaseid