Stressi tingimustes võivad moodustada spoore, minnes läbi meioosi ja moodustades neli haploidset spoori Kasvades täisväärtuslikus söötmes, kahekordistub pagaripärmi kultuur 100 minuti jooksul Keskmine eluiga on umbes 26 jagunemist Kasvutingimused Pagaripärmi tüved võivad kasvada aeroobselt, kasutades glükoosi, maltoosi ja trehhaloosi Ei kasva laktoosi ja tsellobioosi juuresolekul Parimad käärimise süsivesikud on galaktoos ja fruktoos Osad pärmid kasvavad anaeroobselt Erinevate suhkrute kasutamise võimalused sõltuvad sellest, kas tüvi kasvab aeroobselt või anaeroobselt Videod https://www.youtube.com/watch?v=juAIWVmnBro https://www.youtube.com/watch?v=kHiIjYs-Y5A Täname kuulamast!
Veinipärmid Uku Pilv Jookide tehnoloogia EMÜ Pärmid Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Arvatakse, et kõikidest seeneliikidest moodustavad pärmid vaid 1%. Pärmiseened kuuluvad kahte seeneriigi hõimkonda: kottseened (Ascomycota) kandseened (Basidiomycota) Veinipärmid on mikroskoopilise suurusega üherakulised väikesed organismid. Pärmid vajavad eluks energiat ning seda nad metaboliseerivad puu või aedvilja suhkrutest. Pärmi elutegevuse jääk produktina tekkib etanool ja süsihappegaas. C6H12O6 2C2H5OH + CO2 Suhkur Etanool Süsihappegaas
Ivonna-Ly Pachel 11B Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1 TEOREETILINE BAAS 4 2 MATERJAL JA METOODIKA 6 3 KATSETE TULEMUSED 7 4 ARUTELU 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 LISAD 11 2 SISSEJUHATUS Mikroskoopilistest seentest on enimtuntud pärmseened- ehk pärmid. Need on päristuumsed mikroorganismid, mis kuuluvad seeneriiki. Neid esineb looduses väga paljudes kohtades. Koostasime eksperimentaalse uurimuse teemal keskkonna tegurite mõjust pärmiseente kasvule. Käesolev uurimistöö sai teoks Tallinna Ühisgümnaasiumi 11. b klassi bioloogiatunni raames, saamaks teada kuidas mõjutab pärmseene kasvu temperatuur ja toitainete ja aeroobne või anaeroobne keskkond. Selleks püstitati tööhüpoteesid: Pärm aeroobses keskkonnas külmas ei kasva
juhtub pärmitaignaga erinevatel temperatuuridel ja erinevat suhkru arvu lisades. Suureks teema plussiks oli ka see, et katse on üpris lühike ning tänu sellele jääks mul rohkem aega üle lisainformatsiooni otsimiseks ja töö vormistamiseks. Taustainfo Mis on pärmseen? Pärmid on meie planeedi taimse elu esimesi vorme.Pärmseeni leidub kõikjal maa peal. Pärmseened ehk pärmid on üherakulised saprotroofsed seened, millel on olemas tuum ning mis kuuluvad mikroorganismide hulka. [1] Enamik neist kuulub kottseente (Ascomycota) ja kandseente (Basidiomycota) hõimkonda. Pärmseeni on seni kirjeldatud üle 1500 liigi. Tänapäeval on pärmseente kasutatakse pärmseeni mitmel alal. Kus ja milleks pärmseeni kasutatakse? [1] Enamasti peetakse pärmseente all silmas kulinaarias ja tööstuses kasutatavat pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae)
KESKONNATEGURITE MÕJUST PÄRMSEENTE KASVULE Uurimistöö bioloogias Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Autor korraldab katse, et uurida kuidas mõjub erinev keskkond pärmseentele. Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kes on looduses laialt levinud. Pärmid on kera- või munakujulised liikumatud ainuraksed. Neid võib leida mullast, veest, küpsetelt puuviljadelt, taimede mahlast, aga ka puuviljakärbse soolestikust.Autor püstitas uurimusliku probleemi, kuidas pärm reageerib suhkruga. Töö hüpoteesiks pani autor kirja, et pärm reageerib soojas suhkruga paremini. 3 1. TEOREETILINE BAAS Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike
Hapniku vaeses keskkonnas oli pärmi kasv aeglustatud, mis oli kooskõlas teooriaga. 7 KOKKUVÕTE Katsetulemustest selgus, et: 1. soojemas temperatuuris kasvab pärmiseen tunduvalt kiiremini kui külmas 2. aeroobses keskkonnas on pärmi kasv kiirem Töö alguses püstitatud hüpoteesid: 1. soojem keskkond soodustab pärmiseene kasvu 2. hapniku olemasolu keskkonnas soodustab päemiseene kasvu Esimene hüpotees leidis kinnitust, et pärmid kasvasid ainult soojas keskkonnas. Teine hüpotees leidis kinnitust, et pärmseened kasvasid aeroobses keskkonnas tõhusamalt. 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rmseened (13.09.2018) 2. https://mikrobioloogia.weebly.com/paumlrmseened.html (13.09.2018) 3. https://et.wikipedia.org/wiki/Anaeroobne_hingamine (13.09.2018) 9
Eukarüootsete organismide genoomiprojektid (pärmid, eelloomad, hulkraksed) Pärmid: *Esimesena sekveneeritud eukarüoot Saccharomyces cerevisiae -pagaripärm (1996 a., 14 Mb, 16 kromosoomi, lisaks plasmiidid ja dsRNA viirused). Umbes 6340 geeni, 7% kodeerib mittetransleeritud RNA-d. Valke kodeerivaid ORF-e 5773 (25% nendest iseloomustamata). Geenide pikkus ca. 1.5 kb. Geenide kaugus ca 2 kb. Genoom väga kompaktne. Kromosoomides funktsionaalsed elemendid ARS, TEL, CEN. 2002 a. Schizosaccharomyces pombekäärituspärm, genoom. 13.8 Mb. 4940 valke kodeerivat geeni e. 57% genoomist. Sarrnasem kõrgemate eukarüootidega kui S.cerevisiae. *Erinevused intronite arvus (S.cerevisiae275 e. 5%, S.pombe43%), transposonite arvus (S.cerevisiaearvukalt, S.pombevaid mõned) Protozoa: *Esimene sekveneeritud eukarüootne parasiit Plasmodium falsiparum2002 a. (samal aastal P.yoelii yoelii, näriliste parasiit). Genoomi suurus 23 Mb, 14 kromosoomi, umbes 5300 ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Fariza Imanova Rühm MK13-TE2 Õpimapp Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2013 BAKTERID Ehitus Fariza Imanova MK13-TE2 Kuju 1. Kerabakterid e. kokid 2. Pulkbakterid e. batsillid 3. Spiraalsed bakterid e. sprillid 4. Keeritsbakterid e. spiroheedid 5. Jatketega bakterid 6. Niitjad bakterid Paljunemine Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega. Temperatuuri mõju Paljud spoore mittemoodustavad bakterid ja sporogeensete bakterite vegetatiivsed vormid hukkuvad niiskes kuumuses temperatuuril 6070°C 1530 min. jooksul, kuid temperatuuril 80100°C juures aga mõne sekundi või mõne minuti jooksu...
Mikroorganismid ja viirused Ketlin Linnas Mikroorganismid Ehk mikroobid on väikseimad organismid,mis on nähtaval ainult mikroskoobiga. Neid võib leida nii eeltuumselt kui ka päristuumselt. Bakterid Bakterid on ühe rakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid. Eri bakteriliikide bakterid on erisuurustega 0,5-3µm. Suurim seni leitud bakter on 0,75mm Bakterite kuju Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsedbakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsed bakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Bakterite ehitus Bakteri rakus puudub tuum Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel Mõnel bakteril on tähendatud omapärast sugulist paljunemist...
Mikroorganismid ehk mikroobid on väikseimad organismid, kes on nähtavad ainult mikroskoobiga. Mikroorganismide hulka kuuluvad bakterid, hallitusseened, vetikad, pärmid ja algloomad. 1. Bakterid- Bakterid on eeltuumsed organismid, sest neil puudub rakutuum. Baktereid on värvusetuid, siniseid või punakaid, erineva kujuga, esinevad üksikult või ahelatena. Bakterite pikkuseks on mõni mikromeeter. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, aga esineb teisigi mooduseid
hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib süsivesikute, mis sisaldavad fruktoosi molekuli jääki furanoosi vormis, hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule. Invertaas β-D-fruktofuranosiid + H2O → β, D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Looduses on kõige levinumaks β-D-fruktofuranosiidiks sahharoos. Sahharoosi hüdrolüüsi produktideks on β-D-fruktoos ja α-D-glükoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed, mesilased. Inimese jaoks on invertaas oluline peensoole limaskesta rakkude poolt toodetav seedeensüüm, sest selle toimel hüdrolüüsub organismis sahharoos. Sahharoosi kasutatakse ka invertaasi aktiivsuse määramisel, mis põhineb sahharoosi hüdrolüüsil vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit.
Iga eos on elus rakk. Kui eostele on sobiv elukeskkond, hakkab eosest arenema seeneniidistik. See koosneb harunevatest seeneniitidest. Selline niitide mass moodustab seene keha. Soodsates tingimustes kasvavad hallitusseente niidistikult ülespoole varrekeste kujulised moodustised, mille tipus paiknevad eosed. Ka hallitusseened paljunevad eoste abil. Hallitus areneb nii pimedas kui ka valguse käes. Valgus pole hallituse moodustumiseks oluline. Pärmid Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Pärmseente rakkude suurus varieerub liigiti: tavaliselt on nad 3...4 µm läbimõõduga, kuid mõned liigid kuni 40 µm.Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospooreehk kotteoseid. Algloomad Ehk ainuraksed
sugulist paljunemist, kus ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Sobiva temperatuuri juures, milleks on enamasti umbes 37° C, võib pooldumine toimuda iga 20 minuti järel. Hallitusseened on niitjad seened, mis kuuluvad vetik-,kott- või teisseente hulka.Omane on klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku ehk mütseeli moodustamine.Hallitusseeni on nii ainu-kui ka paljurakulisi. Pärmid kuuluva seente hulka. Nad eksisteerivad üksikute rakkudena või rakkude kogumikena. Pärmid paljunevad järgmiselt: pungumine, pooldumine ja askopoorid. Ainurakse ehk alglooma rakus on palju organelle, mille funktsioon on kulgemine, toidu otsimine, seedimine, eritamine ja sigimine. Mõned neist, näiteks rakusuu ja ekstrusoomid, on ainulaadsed. Rakumembraan on poolläbipaistev membraan raku pinnal. Ta on enamasti õhuke ning vormi muutev (näiteks amööbide puhul). Paljudel liikidel on koda. Ainuraksetel on üks või mitu rakutuuma, mis on võrdväärsete või erinevate
mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum. Selle poolest erinevad algloomad ka teistest protistidest, näiteks mitmesugustest vetikatest ja seenesarnastest protistidest (limakud, Peronosporomycetes jt). Nagu ka protistid, vetikad, amööbid ja viburloomadki, on ainuraksed organismide rühm, mis ei põhine nende sugulusel, vaid välisel sarnasusel. 6. Pärmid Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Enamasti peetakse pärmseente all silmas kulinaarias ja tööstuses kasutatavat pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae). Pagaripärm (nagu ka mitmed teised pärmseened) hapendavad anaeroobsetes tingimustes sahhariide, seda protsessi kutsutakse käärimiseks.
mullabakteritel 50-80 atm.Aspergilluse perel kuni 200 atm.Kõrgem kui toitekeskkonnal. Plasmoptüüs-raku seina purunemine vee tõttu tsütoplasmas, rakk hukkub. Plasmolüüs-raku dehüdratiseerimine, ei saa piisavalt toitaineid. Üks elab kaua, teised hukkuvad.kutsuvad esile kõrged NaCl konsentratsioonid. Taluv NaCl sisaldus 0,5-2,0 %, 7- 10%peatub täielikult. Elavad suhteliselt madalal osmootsel rõhul-osmotolerantsed hallitused, pärmid. Norm.elavad kõgel osmo.rõhul-10-13% NaCl-halofiilsed. 2. Keskkonna füüsikalised tegurid, mis mõjutavad mikroorganismide elutegevust Keskkonna temp.: Psührofiilsed-madal temperatuur min(-10-0), opt(10,15 c), Max(45-50 c). Mesofiilsed- 18-45 c., mõned termoresidentsed. Psührotroofid-arenevad 0 kraadi juures, külmaresidentsed. Kõrged Temperatuurid: Temp. Tõus üle optimumi on tunduvalt ebasoodsam Mikr. Arengule ki selle alandamine. Termoresdentsus-mikro.käitumine üle nende Maxi
tingimustes muutub tsüsdiks. Paljuneb pikipooldudes. Kingloom 6 Kristel Ausmees Mikroorganismid 0,1-0,3 mm. Ujub ripsmete abil paks tömps ees. Suuvälja ripsmed juhivad bakterid rakusuu juurde. Paljuneb enamasti ristpooldudes. PÄRMID Pärmid on pärmseentest koosnevad kas vedelad või tahked toitained ka toidulisandid. Pärmid on ainuraksed mikroskoopilised seened. Esmakirjeldajaks mikrobioloogia kaudu loetakse Louis Pasteuri, kes avastas, et alkohoolset käärimist põhjustav pärm on elus ja paljunemisvõimeline mikroorganism. Tänapäeval tuntakse ligi 40 pärmseene perekonda, kuhu kuulub üle 345 pärmiliigi. Raku diameeter võib olla 3-40 mikromeeter. Paljunemiseviisiks võib olla pooldumine või pungumine. Esineb nii haploidseid kui ka diploidseid paardumistüüpe.
Toiduainetööstus, pagaritoode ja pärmseened Anna Lipskaja, Ivan Aleksejev KJVG 2013 Toiduainetööstus tegeleb põllumajandus ja kalatoodangu töötlemisega. Seega sõltub ta tugevasti kohaliku põllumajanduse ja kalanduse arengust. Pärmseened Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Enamasti peetakse pärmseente all silmas kulinaarias ja tööstuses kasutatavat pagaripärmi Pärmseened on kera või munakujulised, 510 mikromeetri suurused liikumatud ainuraksed. Pagaripärm hapendavad anaeroobsetes tingimustes sahhariide, seda protsessi kutsutakse käärimiseks.
· Roisubakterid Optimaalne temperatuur roisubakteri elutegevuseks on 30-37°C, kuid nad hästi kasvavad ka madalatel temperatuuridel, ning hävivad ainult 90°C juures. Kalja bakterid sattuvad teraviljadest ja jahust. Kalja virre ja kali, mis on saastatud bakteritega, saavutavad roisulõhna, virre hapneb enne juuretise sisse kandmist. Seadmete, torustiku ja ruumide desinfitseerimine on meetmed, mis aitavad vältida kalja riknemist roisubakteritega. Samuti tuleb panna pärmid virdesse kohe pärast virde valmistamist, kuna pärmid nõrgendavad roisubakterite elujõulisust · Metsikud pärmid Metsikud pärmid sattuvad kalja õhust, teraviljadest, linnastest ning madalkvaliteetsetest pärmidest. · Metsikud pärmid on aeroobsed organismid, võivad moodustada kilet pilla peal, eoseid ei moodusta. Hävivad anaeroobsetes tingimustes. Metsikud pärmid ei põhjusta alkohoolset käärimist, omastavad etanooli ja organilisi happeid,
Seened: *eukarüootsed organismid Seened jagunevad: pärmid ja pärmseened, dimorfsed seened, monomorfsed seened. Mükoosid-seente poolt põhjustatud haigused: pindmised, naha ja nahaderivaadi, nahaalused, süsteemsed, opurtunistlikud. Nõuanded seeninfektsiooni vältimiseks: Basseinides,saunades mitte käia paljajalu Pesta jalgu iga päev, korralikult kuivatada Puhastada korralikult dušširuumi Mitte jagada teistega rätikuid, riideid Pesta sokke võimalusel 60 kraadi juures Võimalusel ära visata vanad jalanõud
orgaanilist ainet · Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). Seente tähtsus looduses Lagundajad tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks Sümbiondid aitavad talitleda teistel organismidel: Seene kasutamine inimeste poolt · Seened on inimestele toiduks · Kasutatakse tööstuses: 1. toiduainetööstuses pärmid 2. ravimitööstuses penitsilliin Seente negatiivne mõju · Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine · Rikuvad toitu · Tekitavad haigusi · Kahjulikud kõrrelistele taimedele · Kahjustavad puuehitisi Bakterite tunnused: · Ainurakne · Puudub rakutuum · Paljunevad pooldudes · Kiire paljunemine, vähenõudlikud, moodustavad spoore Bakteriraku ehitus joonis õp.lk.75 Bakterite pooldumine joonis õp.lk
mittmesugulisel teel. Seente osa looduses : Lagundajad- tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks. Sümbiondid- aitavad taitleda teistel organismidel: Mükoriisa- seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga, samblikud- liitorganism, mis moodustub seeneniidistikust ja rohevetikatest, parasiidid toituvda teiste arvelt. Tungaltera, jahukaste, kõrrerooste, majavamm. Seened ja inimesed Inimestele toiduks, tööstuses: Toiduainetööstus pärmid, juustud, loomasööt. Ravimitööstus penitsiliin, tungalterad( alkaloidid ). - Sisaldavad mürgitsut tekitavaid mükotoksiine - Rikuvad toitu (käärimine, hallitamine). - Tekitavad haigusi ( seenehaigus = mükoos ) , nt jalaseened. - Kahjulikud kõrrelistele taimedele. - Kahjustavad puuehitisi (majavamm ) Tunnus Loomarakk Taimerakk Seenerakk Kest Vakuool Plastiidid Tsentrosoom Varusüsivesik Paljutuumsus Rakkude
Seened ja bakterid inimeste teenistuses Seentel ja bakteritel on suur osatähtus inimeste igapäevases elus. Me puutume peaaegu iga päev kokku bakteritega, nad ümbritsevad meid kõikjal. Seentega puutume kokku vähem. Vanima bakteri vanuseks peetakse 25-40 miljonit aastat, see leiti merevaigus olnud mesilaselt. Bakterid on eeltuumsed-neil puudub tuum. Enamasti värvusetud, kuid võivad olla ka punased ja sinised ja erineva kujuga. Baktereid leidub igalpool: õhus, toidus, ravimites. Bakterid on Biotehnoloogia uurimisobjektid (uuritakse organismide elutegevusega seotud protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks) Bakterid inimese elus: Piimatooted- Lactobacillus, Gefilus, ME-3; Hapendatud kurgid, kapsad; Äädikas- veiniäädikas; Alkoholid- õlu, siider.; Lihatööstus- salaamivorst. Ravimitööstus Ravimid, Vitamiinid, Vaktsiinid. Tööstuses: Silo valmistamine, Taimehaiguste ja kahjurite tõrjumine, Bakterväetiste tootmine. Metallurgia...
jäetakse umbes ööpäevaks sooja. Seejärel pressitakse püreest mahl, mida mitu korda filtreeritakse. Et saada tarbijale meelepäraseid maitsevarjundeid, segatakse tööstuslikul tootmisel eri õunasortide mahlu. Siidri toorainele (õunamahlale) esitatakse kindlaid nõudmisi suhkrusisalduse, parkainerohkuse, kiudainekülluse ning orgaaniliste hapete hulga suhtes, sest nendest oleneb oluliselt joogi maitse. Suhkrusisaldus määrab siidri kanguse, sest pärmid kääritavad suhkru alkoholiks. Käärimisel eralduv süsihappegaas lahustub osaliselt joogis. Klassikaline siider laagerdub pärast käärimist tammevaatides, tööstusliku suurtootmise ajastul on hakatud eelistama terastanke. Naturaalne siider on pastöriseerimata jook, millesse ei lisata vett, suhkrut, maitseaineid ega alkoholi. Et siidriõuntes on suhkruid üsna vähe, siis ei ole jook ka käärimisprotsessi lõpul
Kübarseente paljusid liike ja trühvleid kasutatakse vahetult söögiks, samuti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940. aastatest kasutatakse seeni antibiootikumide tootmiseks. Veel hiljem on hakatud seente toodetavaid ensüüme tööstuslikult kasutama valke lagundavate fermentide jaoks pesuainete tootmises. Seeni kasutatakse bioloogilise tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurite vastu. Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened. (Eukarüoodid ehk päristuumsed). Enamasti peetakse pärmseente all silmas kulinaarias ja tööstuses kasutatavat pagaripärmi. Pagaripärm (nagu ka mitmed teised pärmseened) hapendavad anaeroobsetes tingimustes sahhariide, seda protsessi kutsutakse käärimiseks. Mitmeid pärmseene liike on kasutatud ka veini jt toodete valmistamiseks. Looduses asustavad nad peamiselt mulla- ja veekeskkondi
Ma pole isegi sellele mõelnud ja seetõttu ma otsustasin selle teema kasuks. Järgmine kord saan oma vanaemaga küpsetades rakendada oma teadmisi ja vaadata, mis tingimuses on pärmi abil taigna kerkimine kõige soodsam. Pärmseened on enam tuntud toidumaailmas. Nende arenguks tuleb luua soodsaid tingimusi. Sellest tuleb ka küsimus kuidas mõjub temperatuuri ja suhkrukoguse erinevused pärmseentele? Ülevaade kirjandusest Pärmseened ehk pärmid kuuluvad seeneriiki ja on päristuumsed mikroorganismid. Arvatakse, et nad moodustuvad 1% tervetest seeneliikidest. Peamiselt toituvad nad vees lahustunud suhkruist. Pärmiseenel on avastatud üle 1500 erineva liigi. Pärmid on fakultatiivsed anaeroobid, mis tähendab, et nad on võimelised endale energiat tootma nii hapniku kui ka hapnikuta. Looduses esinevad nad kas mulla- või veekeskkondades. Tavaliselt on nad 5-10 mikromeetri suurused liikumatud ainuraksed
Seente tähtsus looduses Söögiseened Hallitusseened Kübarseened Parasiteerivad seened Mürgised seened Mürgised seened 2 Pärmseened Lagundajad Seened põhjustavad haigusi Kokkuvõte Kasutatud info Lõppsõna Seened erinevad taime- ja loomariigist. Seened on omaette rühm. Mõningad seened on kahjulikud, osad mitte. Seeneteadust nim. mükoloogiaks. Seened ei vaja valgust Looduses on rohkem kui 70 000 liiki seeni. TOIDUKS TÖÖSTUSES: * Toidutööstuses pärmid, juust * Ravimitööstuses - penitsiliin · PROBLEEMIKS : * Tekitavad mürgitusi * Rikuvad toitu ( hallitus, kääritamine) * Tekitavad haigusi- seenhaigus ( jalaseened) * Kahjustavad puuehitisi Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad. Osalevad mulla tekkes. Aitavad taimedel omastada toitaineid. Põhjustavad organismidel haigusi. Seeni kasutatakse toiduks. Tuntumateks söögiseenteks on kukeseen, sampinjon, austerservik jne. Eestis kasvab ligi 400 söögiseene liiki. Sinihallitus- ja
Mustuse tüübid 2 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ohtlik mustus 1 : Mikroobiline mustus Mikroobid pinnal või õhus olevad ohtlikud või kahjulikud väikesed osad: bakterid, hallitused, pärmid, viirused. Üksik mikroob ei ole palja silmaga nähtav, võib näha mikroobide kogumit (hallitus). Mikroobide elutegevust mõjutavad: Niiskus Mustus Temperatuur (ohtlik tsoon 36 38 kraadi) Happesus Soola sisaldus Õhu hapniku sisaldus Ohtlik mustus 2: Eritiste plekid (lima, väljaheide, okse, veri jms): - plekk eemaldatakse võimalikult kohe peale selle tekkimist; - kasutatakse ühekordseks kasutamiseks mõeldud kindaid; - suurem osa plekist imendatakse ühekordsesse lappi;
edukat ainevahetust väliskeskkonnaga (siin avaldub sarnasus inimese soolestikuga - kõhuõõnde mahtuval pikal sooltorul on kokkuvõttes suur imamispind). Pigmentide mitmekesisus - seeneriigis leidub palju erinevaid värvaineid, pigmente. HÜÜF- Pikkadest torujatest rakkudest moodustunud mikroskoopiline seeneniit. MÜTSEEL- Seeneniidistik, harunenud ja omavahel läbipõimunud seeneniitide kogum. 6. Seente mitmekesisus. Ikkesseened, kottseened, kandseened. Pärmid, pungumine. Ikkesseened -- elavad enamasti vees, esinevad rändeosed*, niidistikul rakuvaheseinad puuduvad (alamad seened). Siia rühma kuuluvad näiteks kartulivähi tekitaja, kartuli lehemädaniku tekitaja ning nutthallitus. Kottseened -- (eosed valmivad kinniste moodustiste sees) - kõrgemad seened; esinevad lülieosed*; enamik liike on saprobiondid (vt Seente toitumisviisid). Siia rühma kuuluvad näiteks pärmseened, pintselhallitus (Penicillum), tungaltera tekitaja, jahukaste.
Sest see on väga stabiilne aine, mis ei lagune tootmise protsessi jooksul 33. Mida enamasti koloniseerib P. Citreonigrum ja millist toksiini toodab? Koloniseerib koristatud riisi ja toodab citreovidini. 34. Gueuze on Lambic õlle tüüp, milles on liidetud 1 aasta vanune, 2 aasta vanune ja 3 aasta vanune õlu. Kas sellise õlle alkoholisisaldus on kõrgem, madalam või sama, mis harilikul Lambicul ja miks? Kõrgem, kuna toimub sekundaarne käärimine. Vanemast õllest pärit pärmid kasutavad nooremast õllest pärit suhkruid. 35. Nimeta 2 pärmi, mis annavad Lambic õllele spetsiifilise maitse! 1. Brettanomyces lambicus 2. Brettanomyces bruxellensis 36. Milline on Lambic õlle mikrofloora suktsessioon? 37. Kuidas on E.coli inimesele kasulik? 1. sünteesib 9 vitamiini 2. aitab seedida 3. mõjub antagonistlikult teistele patogeensetele bakteritele 4. sünteesib insuliini 38. Kuidas jagatakse E.coli patogeensed tüved? 1
Need moodustuvad nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed viljakehades, et loomad viljakehad koos eostega ära sööks ja nii eoseid laiali viiks. Ikesseened--kõige lihtsamad ainuraksed seened. Paljud neist on parasiidid. Näiteid: hallikseened (rohehallik aitab toota penitsiliini; sõnnikuhallik on oluline surnud orgaanilise aine lagundaja; nutthallik, musttäpphallik, sõnnikuhallik). Kottseened--ainu- ja hulkraksed seened. Näiteks: pärmid (paljunevad pungumise teel!); jahukasted tekitavad viljade pinnale jahu taolise kihi; kaseluudik hävitab kasepungad, tekitades peenikeste okste vohamist; söödavad kottseened on näiteks korgits, mürkel, trühvlid. Kandseened--suguliselt paljunevad seened, kes moodustavad viljakehi. Näiteks pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majasvamm. Seente osa looduses Lagundajad--tagavad aineringe maal. Sübiondid--aitavad talitleda teistel organismidel.
5. EOS- 6. BATSILL-pulkjas, niitjas bakterirkk, mis tekib ebasoodsate tingimuste puhul. 7. HÜÜF-seeneniit 8. MÜTSEEL-Hüüfide kogumik 9. RISOMORF- Ebasoodsates tingimustes hüüfid ühinevad gruppideks, kattuvad paksema kestaga ja moodustub risomorf. 10. BAKTERIOFAAG-bakterite õgijad. Nad on väikesed mikroorganismid, leidub kõikjal, kus leidub baktereid. Nad on parasiidid ja toituvad bakteritest. Kasutatakse meditsiinis, veterinaarias raviks ja profülaktikas. 11. Pärmid paljunemine peamiselt pungumise teel, mõned ka eoste abil ja pooldumise teel. Üks protsess kestab 1-2 tundi. 12. Viirus on parasiit, kuna ta toitub teistest eluorganismidest. 13. Viirushaigustele on omased järgmised tunnused: 1.Kahjustuvad kindlad koed ja organid. 2. Nakaumine sõltub east. 3.Pikaajaline tunnusteta nakkus. 4. Mõningatel juhtudel tekib eluaegne immuunsus.
• Vitamiinid: samad rasvlahustuvad vit-d, mis piimas; veeslahustuvatest: B1,2,6,10,12; C; H Kasulikkus organismile? • Täisväärtusliku valgu allikas • Soodustab seedetegevust • Täiendab ja rikastab mikrofloorat • Jogurt pidurdab patogeensete bakte- rite kasvu sooles ja suuõõnes • On vitamiinide ja min. ainete allikas Keefir •Pärit Kaukaasiast, kus seda valmistati kitsemaost kotis •Juuretisena lisaks piimhappebakteritele ka pärmid, äädikhappebakterid •Keefiris alkoholi kuni 0,6% Pett •On võitegemise kõrvalsaadus •Sisaldab valke, vähesel määral laktoosi, min. aineid, letsitiini !, B- rühma vitamiine ja vähesel määral kolesterooli • Probiootikumid • Probiootikum on elusate mikroorganismide kogum, mis tarbimisel mõjutab positiivselt peremeesorganismi mikrofloorat ja parandab organismi tervislikku seisundit
rakukest. Rakukesta koostisaineteks on erinevates vahekordades kitiin ja glükaanid. Rakuvaheseintes esinevad nö. lihtsad avad, mis võimaldavad rakusisaldiste liikumist rakust rakku. Samas võivad seda takistada mitmesugused membraaniseoselised struktuurid, näiteks nn. Woronini kehad, mis sulgevad rakuvaheseintes esinevad avad. Kottseente kehaks võib olla vaid üks rakk (pärmidel) või pikk niit, mis on vaheseintega jaotatud rakkudeks (seeneniit ehk hüüf). Pärmid paljunevad pungumise või jagunemise teel; seeneniidid ehk hüüfid kasvavad tipmiselt ning annavad külgmisi harusid. On ka dimorfseid kottseeni, kes sõltuvalt keskkonnatingimustest esinevad kas üherakulise või hüüfilise eluvormina. Nii näiteks kasvab liik Candida albicans inimese nahal ja kehaõõnsustes pärmina, aga kultuuris toatemperatuuril kasvatades seeneniidistikuna. Kottseentel, kel esinevad hüüfid, ei pruugi tsütoplasma ühinemisele e. plasmogaamiale
Kuigi see moodustis meenutab sent, pole tegu siiski üksikorganismiga vaid sümbioosis elavate kultuuridega. Samamoodi on piimaseene näol tegu erinevate bakterite sümbioosiga kes on ise atsidofiilid või kasutavad teiste sünteesitud ühendeid enda elutegevuseks. Piimhappelist käärimist põhjustavad erineva taksonoomilise kuuluvusega mikroorganismid - põhiliselt perekondadesse Streptococcus (varasem nimetus Lactococcus) ja Lactobacillus kuuluvad bakterid, aga ka mõned pärmid jt. Erinevate mikroorganismide või nende koosluste abil saadakse täiesti erinevaid tooteid. Heina sileerimisel, kapsaste jt. taimsete materjalide hapendamisel on valdavaks Lactobacillus plantarum. Keefiri valmistatakse nn. "keefiriseente", aga ka kunstlike juuretiste abil. "Keefiriseen" kujutab endast pärmide, piimhappe- ja äädikhappebakterite sümbiootilist ühendust. Hapendatud piimatoodete valmistamisel kasutatakse
Inimene ja bakterid Inimkeha normaalne mikroobikooslus Pandakse alus tavalise sünnitamisega. Keisrilõikel on normaalne mikroobikooslus häiritud. Kõige rohkem baktereid on soolestikus, eriti jämesooles. Tahke väljaheitemass on paljuski tänu bakteritele moodustunud. Teisel kohal on nahabakterid. Kolmandal kohal suguelundid. Igal inimesel on individuaalne mikroobikooslus (see võib muutuda). Koos elavate inimeste mikroobikooslused ühtlustuvad. Kui veres on baktereid, siis see on sepsis (veremürgitus) ja suremus kõrge. Mikroobikoosluse ülesanded: 1) Tagavad organismi kaitse a) otseselt (nt: rasvhapete teke nahal, piimhape soolestikus) b) kaudselt (sobivate elupaikade hõivamine). Kaudne kaitse kaob antibiootikumravil. Bakter, mis ei kinnitu, meid ei kimbuta. Haiglainfektsioonid. 2) Seedekulgla mikroobikooslused toodavad vitamiine 3) Aitavad kaasa toitainete seedumisele ja imendumisele (laktoosi seedimine; Fe, Ca, P imendumine jne) 4) Hoia...
Terje Robal 19.03.2012 arvestatud: Teooria Invertaas ehk -fruktofuranosidaas, on ensüüm, mis katalüüsib O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib fruktoosi sisaldavate süsivesikute hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule: -D-fruktofuranosiid + H2O , D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Invertaas on oluliseks seedeensüümiks. Teda produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed ja ka mesilased. Aktiivsuse määramisel on reeglina substraadiks sahharoos kui mittetaandatav suhkur. Selle hüdrolüüsil uuritava invertaasi preparaadi toimel ja vabanenud taandavate suhkrute glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus põhinebki invertaasi aktiivuse määramise meetod. Töö käik · Invertaasi preparaat, mis kaalutakse analüütilisel kaalul, lahjendatakse atsetaatpuhvriga (pH 4,8) 1 : 50
1 Invertaasi aktiivsuse määramine Teooria Invertaas on ensüüm (süstemaatilise nimega b-D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas), mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib b-D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule. Kõige levinum b-D-fruktofuranosiid on looduses sahharoos, mille hüdrolüüsiproduktideks on b-D-fruktoos ja b-D-glükoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallituseened, paljud taimed, aga ka mesilased. Inimesel on invertaas vajalik seedeensüüm. Sahharoosi hüdrolüüsi käigus tekkinud produktide glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks võib kasutada mitmeid meetodeid. Antud töös kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit, kus põhireaktiiviks on tugevalt aluselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II)-triloon B kompleksi (valmistatakse kõrge konsentratsiooniga lahuses, võttes üks ühele hulga ja triloon-B)
18.Seente roll aineringes - Saprotroofid, surnud orgaanilise aine lagundajatena, ei hoolitse sel viisil mitte ainult enda eest vaid nende poolt lihtsamateks ühenditeks lagundatud toitaineid saavad kasutada ka teised organismid. 19.Seente kahjulikkus - rikuvad toitu (käärimine, hallitamine), tekitavad haigusi (seenehaigus = mükoos), nt jalaseened, kahjulikud kõrrelistele taimedele, kahjustavad puuehitisi (majasvamm). 20.Seente tähtsus toiduaine tööstuses: pärmid, loomasööt, juustud. 21.Seente tähtsus meditsiinis ja teaduses: penitsiliin, tungalterad. 22. 23.Ökosüsteemis on vaja lagundajaid, et lagunemisprotsessi tulemusena eraldub mulda lämmastik, mis on taimede kasvuks väga oluline element. 24.Bakterid on väga olulised aineringes, näiteks surnud orgaanilise aine lagundajatena ja lämmastiku sidujatena atmosfäärist (mügarbakterid) jm. 25. Bakterie tähtsus inimeste jaoks:
bioloogilisi ohutegureid? Regulaarne tervisekontroll, tööandja on kohustatud muretsema vajalikud abivahendid, mis kaitseksid töötajat. VII ESMAABI (Dr. Sirje Marran'i kõik loengumaterjalid) VIII TOIT JA TOITUMISEGA SEOTUD OHUTUS 1. Keemilised-taimekaitsevahendid, pakendid, pesuvahendid, toidu lisaained, keskkonnasaaste(raskmetallid, kütusejäägid jne), toidutöötleja/käsitöeja põhjustatud, bioloogilised, - parasiidid, hallitused, pärmid, bakterid ja viirused. immunoloogilised (allergeensed) ja tahkete osakestega seotud ohud. 2. Keemilised ohud -taimekaitsevahendid -Herbitsiidid, fungitsiidid, insektitsiidid, pakendid, -Tuleb arvestada temperatuuri ja ph taluvust, toiduaine alkoholi ja rasvasisaldust, toiduaine konsistentsi(kuiv, vedel, viskoosne) toidulisaained, pesuvahendid-aluseline ja happeline pesu ja desinfektandid.-osoon, anioonsed ühendid, klooriühendid, kvaternaarsed ammooniumi ühendid 3
YKL3312 Biokeemia - praktikum Laboratoorse töö nr ja pealkiri 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Õpperühm: Töö teostaja: Matriklinumber: Teoreerilied alused. Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib , D fruktofuranoosiide hüdrolüüsi: , D fruktofuranoosiide + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinumaks substraadiks invertaasile on sahharoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, aga ka paljud taimed. Invertaasi aktiivsuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisele uuuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi detekteerimisele reaktsioonisegus. Sahharoosi hüdrolüüs invertaasi toimel. Glükoosi ja fruktoosi koguse kinladktegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit.
1 Invertaasi aktiivsuse määramine Õpperühm: YAGB22 Töö teostaja: Õppejõud: Malle Kreen Töö teostatud: 3.05.2010 Protokoll esitatud: 13.05.2010 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Töö teoreetilised alused: Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib ,D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni. Skeem: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinum invertaasi substraat on sahharoos (koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist). Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, ka paljud taimed, inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskestas toodetava invertaasi toimel. Invertaasi aktiivust määratakse sahharoosi ja mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisega, mille põhjustab uuritav ensüümipreparaat. Reaktsioonisegus detekteeritakse vabandenud taandavad monosahhariidid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon invertaasi toimel:
Nii mõnedki varem kasutatud toiduvärvid on osutunud ohtlikuks. Toiduvärve kasutatakse eriti ohtrasti kondiitri- ja karastusjookide tootmisel, lisandina jogurtitele, jäätistele jne. Näited: E102 Tartrasiin ja E110 Paraoranzh. Säilitusained on ained, mis pikendavad toidu säilimisaega, kaitstes seda mikrobioloogilise riknemise eest. Toiduained võivad rikneda kahel viisil. Esimesel, mis kujutab ohtu inimesele, võivad toiduainetes arenevad bakterid, pärmid või hallitusseened põhjustada toiduinfektsioone või toota mürke. Teisel juhul võib toiduaine säilitamisel kaotada iseloomuliku maitse, halveneb välimus. Ühed vanimad säilitusained on nitritid, mida esialgselt lisati lihale ja lihatoodetele ilusa roosa värvuse andmiseks. Alles hiljem avastati, et nitritid suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse. Tänapäeval on aga teada , et nitritid võivad reageerides toiduainetes erinevate amiinidega
PÄRM Pärmid on meie planeedi taimse elu esimesi vorme. Vanasti oli pärmipott perekonna aare ja pruut viis pärmipoti oma uude koju. Me tegeleme pärmi kui toiduga, aga pärm on üks väärtuslikum vastumürk happelise või toksilise sapi puhul. B-grupi vitamiinide allikana on ta ületamatu. Pärm parandab süsivesikute seedimist ja hoiab ära mittetäielikult oksüdeerunud rasvhapete kuhjumist, nagu pürodruuv-, piim- ja äädikhape, mis on kahjulikud organismi kudedele
TEHNOLOOGILINE SKEEM Tärklist sisaldavast toorainest piirituse valmistamine koosneb erinevatest tehnoloogilistest operatsioonidest: - tooraine ettevalmistamine; - tooraine keetmine ja suhkrustamine; - meski käärimine; - meski destilleerimine ja toorpiirituse saamine; - toorpiirituse rektifitseerimine. Samaaegselt teostatakse mõnedes ettevõtetes ka suhkrustumismaterjalide valmistamist ja pärmi kultiveerimist. Selleks, et pärmid saaksid toimida tärklisele on vaja eelnevalt tooraine vabastada kestast või purustada, teostada keetmine ja hüdrolüüs. Sellise töötlemise lõppeesmärgiks on tärklise muutmine suhkruks, mis on pärmidele kergemini omastatav. 3 4 TOORAINE ETTEVALMISTAMINE Teravili peale lisanditest puhastamist peenestatakse. Peenestatud tooraine
Arthrobacterium Kurthia Bacillus 3. GN pulkbakterid: Pseudomonas Acinetobacter Flavobacterium Alcaligenes 3 Klebsiella Enterobacter Escherichia 4. Juhuslik mikrofloora: Streptococcus Pärmid, mikroseened Piima saastumine: 1. Mastiit Saastumine streptokokkidega: S.agalactiae, S.dysgalactiae, S.uberis Corynebacterium pyogenes (suvel) 2. Kolivormne mastiit E.coli, Enterobacter aerogenes (talvel) L.monocytogenes Bacillus cereus Clostridium perfringens 3. Antisanitaarne tootmine Yersinia enterocolitica Staphylococcus Campylobacter E.coli Salmonella
Sageli asuvad varuained terakestena. - ATP adenosiintrifosfaat - Sergei Vinogradsky avastas sellise toitumise nagu kemolitoautotroofiaks - Trix niit - Thio väävel Bakterite viburid ja liikumine - bakterite suunamuutmine käib sik-sakiliselt - foto valgus - piilide roll bakterite kleepimine pinnale Mikroorganismide kasv, paljunemine ja arengutsüklid - kõige tüüpilisem bakteri paljunemisviis on pooldumine - pärmid on eukarüoodid nagu ka hallitusseened - bdellos kaan - vibrio koma - bakteriovorus bakterisööja - generatsiooniaeg kirjeldab bakterite jagunemise kiirust. See on aeg mis kulub rakkude arvu kahekordistumisele populatsioonis ehk aeg mille jooksul ühest rakust saab kaks rakku. Mida lühem on generatsiooniaeg, seda kiiremini bakterid jagunevad. - Mis piirab bakterite paljunemist looduses? (võib küsida) o 1
INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE (3.1.) TEOORIA Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib ,D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni vastavlt skeemile: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos. Ensüüm võib katalüüsida ka fruktoosijäägi ülekannet. Kõige levinumaks substraadiks invertaasile on sahharoos, mis koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed. Inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskesta rakkude poolt toodetava invertaasi toimel. Invertaasi aktiivuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisel uuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi detekteerimisel reaktsioonisegus. Vastavalt toodud skeemile leiab invertaasi
1 Invertaasi aktiivsuse määramine Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 Töö teoreetilised alused: Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib ,D-fruktofuranosiidide hüdrolüüsireaktsiooni. Skeem: ,D-fruktofuranosiid + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinum invertaasi substraat on sahharoos (koosneb ,D-glükoosist ja ,D-fruktoosist). Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, ka paljud taimed, inimese seedetraktis toimub sahharoosi hüdrolüüs peensoole limaskestas toodetava invertaasi toimel. Invertaasi aktiivust määratakse sahharoosi ja mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisega, mille põhjustab uuritav ensüümipreparaat. Reaktsioonisegus detekteeritakse vabandenud taandavad monosahhariidid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon invertaasi toimel:
3. Biokatalüüs 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Tallinn 2010 3.BIOKATALÜÜS 3.1 INVERTAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE TEOREETILISED ALUSED Invertaas ehk sahharaas on ensüüm , mis katalüüsib , D fruktofuranoosiide hüdrolüüsi: , D fruktofuranoosiide + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinumaks substraadiks invertaasile on sahharoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, aga ka paljud taimed. Invertaasi aktiivsuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisele uuuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi detekteerimisele reaktsioonisegus. Sahharoosi hüdrolüüs invertaasi toimel: Glükoosi ja fruktoosi koguse kinladktegemiseks
hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib süsivesikute, mis sisaldavad fruktoosi molekuli jääki furanoosi vormis, hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule. Invertaas -D-fruktofuranosiid + H2O , D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Looduses on kõige levinumaks -D-fruktofuranosiidiks sahharoos. Sahharoosi hüdrolüüsi produktideks on -D-fruktoos ja -D-glükoos. Invertaasi toodavad pärmid, hallitusseened, paljud taimed, mesilased. Inimese jaoks on invertaas oluline peensoole limaskesta rakkude poolt toodetav seedeensüüm, sest selle toimel hüdrolüüsub organismis sahharoos. Sahharoosi kasutatakse ka invertaasi aktiivsuse määramisel, mis põhineb sahharoosi hüdrolüüsil vabanenud glükoosi ja fruktoosi summaarse kontsentratsiooni määramisel reaktsioonisegus. Glükoosi ja fruktoosi koguse kindlakstegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
