....................... Aga äkki saab temast kurjategija................................................................. Kasuvanem mängib lapsega rohkem ............................................................ Kokkuvõte........................................................................................... Kasutatud kirjandus................................................................................. Sissejuhatus Lapsendatud laste uuringute viletsad tulemused Kvantitatiivse käitumisgeneetika on saanud eriti hävivate rünnakute osaliseks- lapsendatud lastega tehtud uuringute viletsad tulemused kui ka pärilikkuse konseptsioon ise, kui küsimus puudutab psühholoogiliste omaduste individuaalseid variatsioone. Nagu edaspidi selgub , siis on osa sellest kriitikast, eriti varasemate uuringute kohta, tõepoolest õigustatud. Küllalt pole arvestatud tagajärgedega, mida toovad kasupere keskkondlikud piirangud, samuti on muret teinud konkreetsed näited ja kallutatud osavõtt uuringutest
jälgides ja jäljendades. Mudel see inimene kelle käitumist jäljendadakse Kaudne kinnitus mudeli käitumise positiivsed või negatiivsed tagajärjed kinnitavad vaatleja käitumist, st. mõjutavad vaatleja edasist käitumist. 4 Sissejuhatus sotsioloogiasse Käitumisgeneetilised uuringud Käitumisgeneetika geneetika aladistsipliin mis uurib mittelaboratoorsete meetodite abil geenide ja keskkonna rolli inimkäitumise ja omaduste kujunemisel. Inimese geenid võib jagada: a) universaalsed geenid - sellised mis on kõikidel inimestel ühesugused; eelkõige kuuluvad siia elutähtsate organite tööd reguleerivad geenid; nende geenide mõju inimkäitumisele uurib muuhulgas ka sotsiobioloogia; b) varieeruvad geenid - sellised mis on erinevatel inimestel erinevad; siia
Üld- ja käitumisgeneetika 1. kontrolltöö Teema 1. Sissejuhatus üld- ja käitumisgeneetikasse. 1. Geeniused ja geenid Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Käitumisgeneetika: autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) - Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringute järgi ühemunakaksikutel 60-90%-l mõlemal autism, seega on väga tugevalt geneetiline.
- Histamiin – erutust suurendav (ärkvelolek), vastus allergeenile või vigastusele - Atsetüülkoliin – lihaste töö, närvisüsteem - Glutamaat – peamine erutust suurendav + - GABA – KNS peamine pidurdusmediaator - - Glütsiin – pidurdav seljaajus ja ajutüves Üldised põhimõtted, kuidas närvisüsteem organismi tööd juhib. II LOENG 1. Mis on käitumisgeneetika, mida uurib ja mis on peamised eesmärgid? - Eriala mis uurib geneetika osa loomade sh inimese käitumises. - Üldmõte on see et kui aru saada bioloogilistest alustest siis ehk saab disainida ravimeid mis aitavad - Koosneb bioloogiast, geneetikast, etoloogiast, psühholoogiast, statistikast 2. Käitumisgeneetika meetodid – inimestel kaksikuteuuringu põhimõtted ja geneetilised meetodid
John Stuart Mill 190 Johann W. von Goethe 185 Voltaire 170 Walter Scott 150 Mozart 150 Victor Hugo 150 Lord Byron 150 Francis Bacon 145 James Watt 140 Alexander Dumas 140 Napoleon Bonaparte 135 Charles Darwin 135 D. Pärilikkuse hindamine 46 kromosoomi, á 20 000 geeni käitumisgeneetika (behavior genetics) 1) Pärilikkuse hindamine sugulussidemete alusel ( Kinship ) Pärilikkuse indeks (Heritability) h2 = Vg / Vt (0 -1) Vg - geneetiliselt determineeritud omaduse variatiivsus Vt - omaduse üldvariatiivsus (Vg + Ve) Kaksikud ühemunakaksikud (identical twins) kahemunakaksikud (fraternal twins) Vt - erinevused kahemuna kaksikute omadustes Ve - erinevused ühemuna kaksikute omadustes pikkus: h2 = .90
John Stuart Mill 190 Johann W. von Goethe 185 Voltaire 170 Walter Scott 150 Mozart 150 Victor Hugo 150 Lord Byron 150 Francis Bacon 145 James Watt 140 Alexander Dumas 140 Napoleon Bonaparte 135 Charles Darwin 135 D. Pärilikkuse hindamine 46 kromosoomi, á 20 000 geeni käitumisgeneetika (behavior genetics) 1) Pärilikkuse hindamine sugulussidemete alusel ( Kinship ) Pärilikkuse indeks (Heritability) h2 = Vg / Vt (0 -1) Vg - geneetiliselt determineeritud omaduse variatiivsus Vt - omaduse üldvariatiivsus (Vg + Ve) Kaksikud ühemunakaksikud (identical twins) kahemunakaksikud (fraternal twins) Vt - erinevused kahemuna kaksikute omadustes Ve - erinevused ühemuna kaksikute omadustes pikkus: h2 = .90
Üld- ja käitumisgeneetika I loeng 1. Geeniused ja geenid - Enamusel geeniustest on autism (aspergeri sündroom) - Geenius on see kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida Geeniuse tunnused: - Mõnuainete tarvitamine - Sinised silmad - Strateegijad-planeerijad - Suur rinnapartii - Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad - Ühemunakaksikud – 60-90% mõlemal autism – väga tugevalt geneetiline - Autism ja ADHD on 2 kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Registreeritud autiste aina rohkem Autism kui mutatsioon Deletsioon, duplikatsioon ja inversioon - Kromosoomanomaaliad millel arvatakse olevat autismi tekkel
1.1. Mõisted, aine 1.2. Koht teaduste süsteemis 1.3. Uurimismeetodid 2. Arengutegurid 2.1. Pärilikkus 2.2. Keskkond 3. Arenguteooriad. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine 6. Ülevaade arenguperioodidest 6.1. Sünnieelne areng 6.2. Areng imikueas 6.3. Areng väikelapseeas 6.3. 1.Kõne ja keele areng 6.4. Koolieeliku areng 6.4.1. Mänguteooriad 6.5. Areng nooremas koolieas 6.6. Areng noorukieas 6.6.1. Murdeiga 6.6.2. Käitumishäired, käitumisgeneetika 6.7. Täiskasvanuiga 6.7.1. Areng varases täiskasvanueas 6.7.2. Areng keskmises täiskasvanueas 6.7.3. Areng vanemas täiskasvanueas -eksam (kirjalik test ja suuline vastamine) -referaat, seminariettekanne 1 1. ARENGUPSÜHHOLOOGIA kui psühholoogia haru. Uurib psüühika, käitumise ja inimsuhete muutumise iseärasusi fülogeneesis, ontogeneesis ja kultuurilises arengus. Fülogenees- inimese evolutsiooniline areng. Fülogenees moodustub
Üld- ja käitumisgeneetika Autism Kuni aastani 1980 (keskkonna mõjuga: vanemliku hoole puudus, (ajutraumad) Ühemunakaksikud: erinevad uuringud: 60-90 %-l mõlemal autism, seega väga tugevalt geneetiline (nt. Aspergeri südroom) Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu o Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid o Üksikgeensed geneetilised haigused, fragiilse X-sündroom, Retti sündroom o Epigeneetika: DNA metülatsioon, imprinting o Sünnitraumad ja lapsepõlve arenguhäired (1-3 a. lastele erinevaid ravimeid, ka vaktsiine) Hüperaktiivsus ADHD = Attention-deficit hyperactivity disorder Individuaalsed geenid kindlaks tehtud Kaksikute uurimisel pärandumine 75% NB! Autism ja ADHD on ilmselt kaks kõige tugevama päriliku määratlusega psüühilist haigust Memeetika M...
mutatsioone. 62. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena. Drosophilia melanogaster ehk äädikakärbes võeti geneetika mudelobjektiks juba enne baktereid ja seeni. Äädikakärbse elutsükkel kestab vaid 10 päeva. Emane muneb sadu mune, areng toimub täismoondega. Drosophila eripäraks on tuhandete selgelt eristatavate fenotüübiliste tunnustega mutantide lihtne saamine. Ta on osutunud arengu- ja käitumisgeneetika uurimises asendamatuks. Caenorhabditis elegans ehk varbussi elutsükkel kestab kolm päeva, teda saab lihtsalt kasvatada. On valdavalt hemafrodiitne ehk sama organism moodustab sperme ja munarakke ning viljastumine toimub samas organismis. Kuna uss on läbipaistev, saab temal jälgida rakkude jagunemisi ja organismi arengut. 63. Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks? Mus muscukus ehk koduhiir. Sai mudelobjektiks eelkõige asjaolu tõttu, et hiirt
- Vaatlev õppimine suurem osa oskustest omandatakse teisi jälgides - Kaudne kinnitus mudeli käitumise pos ja neg tagajärjed kinnitavad ja mõjutavad vaatleja käitumist Käitumisgeneetilised uuringud geenide ja keskkonna roll inimkäitumise ja omaduste kujunemisel Geenid saab jagada: a) Universaalsed geenid kõigil ühesugused, organite tööd reguleerivad b) Varieeruvad geenid pikkus, kaal, intelligentsus uurib käitumisgeneetika Käitumisgeneetilised meetodid võrrelda inimesi kes erinevad sugulusastme või keskkonna sarnasuse poolest 1) Ühe ja kahe munaraku kaksikute võrdlemine - kas mõjutab intelligentsust 2) Lahus kasvanud kaksikute võrdlemine 3) Adopteeritud laste võrdlemine bioloogiliste ja kasuvanematega kui sarnanevad kasuvanematega mõjutab rohkem keskkond kui geenid Intelligentsus on suurel määral kaasa sündinud Keskkond mis inimese arengut mõjutab jaguneb:
sarnasus on täpselt 2x suurem kui sügootidel - Kaks olulist ideed - Reaktsiooninorm on mingi genotüübi võimalik fenotüüpide hulk – omaduste ja nende avaldumisastmete kogum, mis võib sama genotüübiga organismide fenotüübis ilmneda nende arengul ja elutegevuses erinevates keskkonnatingimustes - Geenide funktsioon – pole tekitada individuaalseid erinevusi isiksuseomadustes või intelligentsuses - Käitumisgeneetika 3 seadust – turkheimer - Kõik käitumisomadued on päritavad h2>0 - Samas perekonnas üles kasvamise mõju on väiksem kui geenide mõju c2
Üld- ja käitumisgeneetika VIII 241. Epigeneetika: tunnused moodustuvad keskkonnategurite toimel ning ilmnevad veel mitme järglaspõlvkonna vältel 242. Arenguprogramm: geneetiline programm organismi arenguks, realiseerub arenguahelate kaudu, mille komponendid on fenotüübi määramisel põhjalikult järjestatud (nt sügootne kell) 243. Ühemunakaksikute teke: munarakk+sperm=viljastatud munarakkMitoos+ mõjutus=sügoodikahest jagunenud blastomeerist võibad areneda geneetiliselt identsed looted, sünnivad 3 nädalat enneaegselt 244. Sügootne kell: sügoodi arenguprogramm lülitatakse lisaks emaefektile sisse sügoodi varaste geenide aktiveerumisega 245. Positsiooniline informatsioon: rakkude jagunemise ja diferentseerumise suuna määramine, morfogeenide toime avaldub nende kontsentratsioonigradiendi kaudu, teatud rakk sünteesib morfogeeni (informatsioonisignaal), mida transporditakse naaberrakkudeni, kus nende pinnal tänu ühinemisele signaalretseptoriga a...
” Albert Bandura – sotsiaalse õppimise teooria Vaatlev õppimine (observational learning) - suurem osa uutest oskustest ei ole omandatud mitte enda kogemuste baasil (nagu Skinner arvas), vaid teisi inimesi jälgides ja jäljendades. Mudel – see inimene kelle käitumist jäljendadakse Kaudne kinnitus – mudeli käitumise positiivsed või negatiivsed tagajärjed kinnitavad vaatleja käitumist, st. mõjutavad vaatleja edasist käitumist. Käitumisgeneetilised uuringud Käitumisgeneetika (behavioral genetics) – geneetika aladistsipliin mis uurib mittelaboratoorsete meetodite abil geenide ja keskkonna rolli inimkäitumise ja omaduste kujunemisel. Inimese geenid võib jagada: a) universaalsed geenid - sellised mis on kõikidel inimestel ühesugused; eelkõige kuuluvad siia elutähtsate organite tööd reguleerivad geenid; nende geenide mõju inimkäitumisele uurib muuhulgas ka sotsiobioloogia;
2. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistimist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist. Kognitiivne psühholoogia pühendub kõrgemate psüühiliste protsesside, sealhulgas mõtlemise, keele, mälu, ülesannete lahendamise, teadmise, loogilise järeldamise, hindamise ja otsuste vastuvõtmise analüüsimisele. Käitumisgeneetika ehk psühhogeneetika uurib pärilikkuse ja keskkonna osa psühholoogiliste omaduste kujunemises. Nõustamispsühholoogia keskendub hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas kohanemise probleemidele. Psühhosemiootika uurib psüühilisi protsesse kui märgiprotsesse ja rakendab semiootilist lähenemist ning semiootilisi mudeleid psühholoogias. 3. Teaduslik meetod psühholoogia. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia
Sigmund Freud Isiksuse struktuur: ID (inimese eelistused vastassugupoole osas, vägivaldne käitumine. kaasasündinud tungid), EGO (reaalsusega ja super-egoga Youtube'i loomavideod näitavad, et kiusamine on arvestav tegutsemine) ja SUPER-EGO (e. ülimina - kaasasündinud, bioloogiline nähtus. kultuuri poolt kehtestatud reeglid, mida tuleb täita) Käitumisgeneetika (behavioral genetics) uurib, milline Reeglite ja normide internaliseerimine protsess, mille on geenide ja keskkonna mõju inimese käitumiele, käigus kultuuri poolt esitatud nõudmised saavad osaks isiksusele, võimetele jms. Kumb (geenid või keskkond) inimese isiksusest. mõjutab inimest rohkem? Super-ego: internaliseeritud kultuurilisete normide Inimeste geenid võib jagada universiaalseteks ja kogum
· Mõtlemine toimub kultuuri poolt pakutavate tööriistade abil Sotsiobioloogia Edward O. Wilson (1975): · Inimkäitumine on eelkõige mõjutatud inimliifi evolutsiooni jooksul kujunenud feneetiliste kohastumuste poolt. Sotsioloogia ja teised sotsiaalteadused peavad saama bioloogia aladistsipliinideks. Kaasa sündinud käitumisviise: · Keel, keelevõime · Eelistused vastassugupoole osas · Vägivaldne käitumine Käitumisgeneetika · Uurib, milline on geenide ja keskkonna mõju inimese käitumisele, isiksusele, võimetele jms. Kumb (geenid või keskkond) mõjutab inimest rohkem? · Inimese geenid võib jagada a. Universaalsed teevad inimesed sarnasteks b. Varieeruvad teevad inimesed erinevateks · Cyril Burt käitumisgeneetilise meetodi esmarakendaja, püüdis üles otsida peale sündi lahutatud monosügootseid kaksikuid Mittejagatud keskkond 08.10
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keel...
Mozart 150 Victor Hugo 150 Lord Byron 150 Francis Bacon 145 James Watt 140 Alexander Dumas 140 Napoleon Bonaparte 135 Charles Darwin 135 D. Pärilikkuse hindamine 46 kromosoomi, á 20 000 geeni käitumisgeneetika (behavior genetics) 1) Pärilikkuse hindamine sugulussidemete alusel ( Kinship ) Pärilikkuse indeks (Heritability) h2 = Vg / Vt (0 -1) Vg - geneetiliselt determineeritud omaduse variatiivsus Vt - omaduse üldvariatiivsus (Vg + Ve) Kaksikud: ühemunakaksikud (identical twins) kahemunakaksikud (fraternal twins) Vt - erinevused kahemuna kaksikute omadustes Ve - erinevused ühemuna kaksikute omadustes pikkus: h2 = .90 Koosesinemise sagedus (Concordance rate)
Richard Richard “Darwini rottveiler” Dawkins ––„The Selfish Gene (1976) ––geen, kui selektsiooni juhtiv ühik Populaarsed fraasid geenidest: *Inimesel ja šimpansil on 98% samu geene *Puuviljakärbestel on 60% samu geene kui inimestel! *BANAANIL ja inimesel on 50% samu geene! *Pariisi elanikud ja Baghdadi elanikud jagavad 50% ulatuses geene! Bioloogilise psühholoogia arengusuunad: Neurokeemia, Neurofarmakoloogia, neuropsühholoogia Käitumisgeneetika – uurib geneetika roll käitumise pärilikkuses. Psüühikahäired, aga ka intelligentsus ja isiksuseomadused Nt. “ kaksikute meetod” –– disügootsed, monosügootsed, koos või eraldi kasvavad Evolutsioonipsühholoogia –teoreetiline suund uurib psüühikafenomenid loodusliku valiku kontekstis Sotsiobioloogia ––teoreetiline suund uurib sotsiaalsed fenomenid loodusliku valiku kontekstis. Erinev vanemlik investeering
inimese omadusi ja käitumist seletada · Kaasaegsed teadlased leiavad, et sotsialiseerumine on sõltuv nii kaasasündinud bioloogilistest teguritest kui ümbritsevast keskkonnast: kultuurist ja ühiskonnast. · Nt inimene õpib rääkima siis, kui temaga räägitakse ja väliskeskkond seda soosib, kuid selleks peavad olema kaasasündinud eeldused: häälepaelad, kõriehitus, aju jms · Kromosoomid ja kaasasündinud eelsoodumused: skisofreenia, alkoholism jms käitumisgeneetika kriitika: sama pere iniumesed elavad sarnastes sotsiaalsetes tingimustes, mis ka nende käitumist mõjutab Sotsialiseerumine Sotsialiseerumine on protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumine on kogemuste ja väärtusorientatsioonide omandamine selleks, et inimene saaks täita oma sotsiaalseid rolle. 44
annaabi.ee 
