Hooned Eluruumid Aed Veekogud Raiestikud Metsad Karjamaad Niidud Toitumine Kahetiivalisi näeb tihti toitumas õitel kuid nende seas on ka palju verdimevaid parasiitputukaid. Sääselised - toituvad teiste loomade, enamasti selgroogsete verest. Kärbselised - toituvad seentest või taimeosadest: viljadest, lehtedest, nektarist. Parm ja sääsk Kärbselised Mõned liigid on väga viljakad ja kiire elutsükkliga. Näiteks emane äädikakärbes võib muneda kuni 500 muna. Areng valmikuni kestan 25 kraadi juures 8-10 päeva. Munad on umbes ühe millimeetri pikkused, valges. Kaitsekohastumused Surnu teesklemine Järsk peatumine Varjamine Põgenemine Hammustamine Tähtusus Looduses Inimese elus Toiduks paljudele loomadel. Kultuurtaimede tolmeldajad. Lagundajad. Mesilastelt saab mett ja vaha. Tolmeldavad taimi.
G E NE ETI KA M ÕI STE D 1. Geneetika- teadus pärilikkusest ja pärilikkuse materjaalsetest alustest (DNA, geen, krom.) 2. Geneetika uurimisobjektid- V, B, Algl, Äädikakärbes, In, Hiired 3. Pärilikkus- seaduspärasus, mille kohaselt järglased on sarnased vanematele nii ehituselt kui talitluselt. 4. Alleel- ühe geeni erivorm. 5. Monohübriidne ristamine- ristamine, mille korral uuritakse ühe geenipaari poolt määratud ühe tunnusepaari pärandumist. 6. Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel. 7. Homosügoot- isend, kelle homoloogilistes kromosoomides sama tunnust määravad alleelid on ühesugused 8. Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid. 9. Heterosügoot- isend, kelle homoloogilistes kromosoomides sama tunnus...
alleelidest X-kromosoomis. 19. Daltonism- suguliiteline puue, tuleneb retsessiivsest alleelidest X-kromosoomis, ei eristata punast ja rohelist värvi 20. Aheldunud geenid- Üht tunnust määravad geenid paiknevad lähestikku ühes kromosoomis ja päranduvad seetõttu aheldunult NIMETA- 1) Põhjus, miks on hernes geneetikas heaks uurimisobjektiks. * 1a taime, isetolmleja, kindlad tunnused 2) Põhjus, miks on äädikakärbes geneetikas heaks uurimisobjektiks * lihtne kasvatada, kindlad tunnused, 3) Inimesel esinevad dominantseid tunnuseid. *brünett, pruunid silmad, tedretähnid, vabalt rippuvad kõrvanibud. 4) Inimesel esinevad retsesiivseid tunnuseid. *blondiin, sinised silmad, pea külge kasvanud kõrvanibud. 5) Meetodeid, mida saab kasutada inimese geneetikas. *sõrmejälgede DNA , genealoogiline meetod (suguvõsa uurimine),kromosoomi meetod(uurid kromosoome)
· Sääskede vastsed arenevad vees või niiskes pinnases. Näiteks: mesasääsk, hallasääsk, majasääsk. Sarusääsed- toituvad nektarist, vastsed arenevad veekogude põhjamudas. Kihulased- · Väikesed mustad putukad, emased imevad verd. Kärbsed- · Neil on jässakas keha, lühikesed tundlad. · Nad tegutsevad ainult päeval. · Paljunevad kiiresti, munevad kõikjale, kus on toitu vastsetele(vaglad) Näiteks: toakärbes, lihakärbes ehk porilane, parm, põdrakärbes, äädikakärbes. Putukad inimeste elus: · Imevad verd, munevad toidule · Paljud on õite kõlastajad ja tolmlejad. · Osad toituvad seentest ja taimeosadest(viljad, lehed) · Lagundavad taimejäänuseid(termiidid) · Taimekahjurid(kartulimardikas, lehetäi) · Toiduks loomadele ja linduddele, roomajatele, ämblikutele. · Merilastelt saab mett. · Kannavad edasi haiguseid(lutikad ja parmud) Verdimevad putukad(kärvsed, lutikad, parmud, sääsed) kannavad imedes edasi
Siiratavast organismist tuleb teatud ensüümidega Saada geen, mis seejärel siiratakse vastavate ensüümide abil siiratavale organismile 7. Kuidas põhjendada biokeemikute valikut, et elusorganismide seos, et neid seejärel geneetiliselt muundada katseeksitus meetodil? Tuua näiteid elusorganismidest. 3P+2P Tavaliselt valitakse kasvuperoodiga või kiiresti arenev organism. Organismiks võib olla äädikakärbes, hernes, uba. Sellel viisil saab võimalikult lühikese ajaga uurida omadust. organismile endale ning hinnata selle kasulikkust. 8. Oletame, et praegused maismaal kasvatavad taimesordid ei tõesta ennast enam välja peletajana. Probleem on ka veel see, et maismaasorte ei ole võimalik juurde toota maanappuse tõttu ning maismaal „juurde toota“ on väga kallis. Kuidas olukord lahendada?5P Suurendada n.ö merepõldude pindala ja .
päranduvad järglastele enamasti üheskoos 26.genotüüp – isendile omane geenide ja alleelide kogum 27.fenotüüp – isendil avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna toimel nt. Juuksevärvus, silmavärv NIMETA 1.Põhjusi, miks on hernes geneetikas heaks uurimisobjektiks – 1.aastane taim, isetolmleja, on kindlalt välja kujunenud tunnused, mille pärandumist saab jälgida 2.Põhjusi, miks on äädikakärbes geneetikas heaks uurimisobjektiks – neil on vähe kromosoome, neil on selgelt väljendunud pärilikkuse tunnused (nt silmavärvus, kehavärvus, tiivapikkus), nad paljunevad kiiresti, neid on odav ja hõlbus laboris kasutada 3.Inimesel esinevaid dominantseid tunnuseid – põselohud, tömp pöial, varane kiilaspäisus, pruun juuksevärvus, normaalne kuulmine, tedretähnid 4.Inimesel esinevaid retsessiivseid tunnuseid – blond ja punane juuksevärvus, kurtus, lühi-
bp BbPp Bbpp bbPp bbpp II Fenotüübid on: 9 Tumedajuukseline tedretähnidega (BBPP, BBPp, BbPP, BbPp) 1 heledajuukseline tedretähnideta (bbpp) 3 heledajuukseline tedretähnidega (bbPP, bbPp) 2 tumedajuukseline tedretähnideta (Bbpp) Fenotüübiline lahknemissuhe on: 9:1:3:2 9. Miks muutus äädikakärbes klassikalise geneetika lemmikobjektiks(3). 9.1 – Diploidses kromosoomistikus on ainult 4 paari kromosoome 9.2 – Kiire paljunemine, s.t kiire põlvkondade vaheldumine 9.3 – Kerge labori tingimustes kasvatada 10. Perekonnas on kaks last, üks 0-vererühmaga ja teine AB-vererühmaga. Koostage pärandumisskeem ning määrake kõikide isikute genotüübid ja vanemate vererühmad. Milliste vererühmadega lapsi peale 0 ja AB võib sellesse peresse veel sündida
BIOLOOGIA POWERPOINTI ESITLUS. · Elu omadused - Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. *Ainuraksed ja hulkraksed. Nt: hulkraksed: Bakterid ja protistid. Ainuraksed: Kingloom, pärmseen. - Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objetid. - Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavhetus. *Organismid vajavad väliskeskkonnast erinevaid aineid. Nt rohelised taimed kasutavad sünteesiprotsessideks anorgaanilisi ühendeid ja päikeseenergiat. *Ise sünteesivad vajalikke aineid. -Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. *kõigu või püsisoojased.Püsisoojased: imetajad ja linnud. Kõigusoojased: kõik selgroogsed organismid: kalad, kahepaiksed ning roomajad. -Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. *Suguline või mittesuguline. Mittesuguline: ainuraksed- pooldumisega, hulkraksed-vegetatiivselt või eostega. (Seene ja taimeriigis kohtab mittesugulist paljunemist) Suguline: hulkrak...
RNAde liigid: 1. mRNA infokandja DNA ja valkude sünteesi vahel (2-5% raku RNAst) 2. rRNA - üle 90%raku RNAst 3. tRNA aminohapete transport ja geneetilise koodi dekodeerimine valgu sünteesiks 4. ribosüümid RNA-ensüümid 5. mikro-RNAd posttranskriptsiooniline geenide aktiivsuse regulatsioon Escheria coli soolekepike Saccharomyces cerevisiae pagaripärm Schizosaccharomyces pombe poolduv pärm Caenorhabditis elegans ümaruss Drosophila melanogaster äädikakärbes Danio rerio sebrakala Geen DNA järjestuse lõik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd Histoon väga konserveerunud aluseline valk DNA ja RNA erinevused: · desoksüriboos, riboos · tümiin, uratsiil · kaheahelaline, üksikahelaline · RNA omab katalüütilist funktsiooni Transkriptsioon ehk RNA süntees. Splaising RNA modifikatsioon pärast transkriptsiooni, kus intronid eemaldatakse ja eksonid liidetakse
· Surusääsed toituvad nektarist, vastsed arenevad veekogude põhjamudas. Tuntud lendamisstiil üles-alla · Kihulased väiksed mustad putukad, nende sülg on mürgine Kärbsed · Jässakas keha, lühikesed tundlad. · Tegutsevad ainult päeval paks kitiinkest. · Paljunevad kiiresti, munevad kõikjale, kus on toitu vastsetele vakladele · N. toakärbes, lihakärbes e. porilane, parm, põdrakärbes, äädikakärbes, veise- nahakiin.. · Inimesi häirivad: vere imemine, prügikastides ronimine, toidule munemine jne. · Paljud kärbselised on õite külastajad ja tolmeldajad. · On kärbseid, kes toituvad seentest või taimeosadest. Putukate tähtsus looduses ja inimese elus · Taimekahjurid kartulimardikas, lehetäi, kooreürask, mitmete liblikate vastsed, männikärsakas jt. · Toiduks paljudele loomadele linnud, kahepaiksed, roomajad, putuktoidulised, ämblikud.
Geenitehnoloogia statistilised mudelid Mõisteid, fakte ja seadusi geneetikast Iga rakk sisaldab kogu liigile omast geneetilist materjali, millest enamus on koon- I dunud raku tuuma ja on organiseerunud struktuuridesse, mida nimetatakse kromosoomideks. Kromosoom ise kujutab enesest biheeliksi (topeltspiraali) kuju- liselt keerdunud DNA molekuli. DNA (desoksüribonukleiinhape) on polünukleo- Mõisteid, fakte ja seadusi geneetikast tiidne ahel, kus nukleotiidid on moodustunud kolme ühendi lämmastikaluse, ...
tuum (ingl. Nucleus)- Kromosoome, teatud valke (nt. transkriptsioonifaktorid) ja RNA-d sisaldav eukarüootse raku osa, mis on eraldatud tsütoplasmast kaksikmembraaniga. tsütoplasma (ingl. Cytoplasm)- Rakutuuma ja rakumembraani vahele jääv nn. protoplasma, kus asuvad kõik raku organellid (mitokondrid, vesiikulid, plastiidid jms.), v.a. tuum. 19.Geenide arv ja tihedus Geenide arv: mükoplasma: 517, E. coli: 4288, pärm: 6340, äädikakärbes: 13600, varbuss: 19000, inimene: 25000, müürlook: 27000, riis: 45000, mais: 50000 Geeni tihedus (bp/geen): mükoplasma: 500, E. coli: 1000, pärm: 1900, äädikakärbes: 9500, varbuss: 4900, inimene: 127900, müürlook: 4500, kana: 59600, koer: 129700 20. DNA hulk ja genoomi suurus Kõige väiksem genoomi suurus on viirustel ja bakteritel, kõige suurem vetikatel ja taimedel, imetajatel ei ole kõige suurem genoom.
Ka pärmeid vastavad eelpool nimetatud nõuetele. Pärmitüved on nii haploidsed kui ka diploidsed. Haploidsed rakud paljunevad pungumise teel ja diploidsed nii mitootiliselt kui meiootiliselt. See võimaldab uurida retsessiivseid mutatsioone, tüvesid omavahel ristata, spooride eraldamisel uurida järglaskonda ja kombineerida erinevaid mutatsioone. 62. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena. Drosophilia melanogaster ehk äädikakärbes võeti geneetika mudelobjektiks juba enne baktereid ja seeni. Äädikakärbse elutsükkel kestab vaid 10 päeva. Emane muneb sadu mune, areng toimub täismoondega. Drosophila eripäraks on tuhandete selgelt eristatavate fenotüübiliste tunnustega mutantide lihtne saamine. Ta on osutunud arengu- ja käitumisgeneetika uurimises asendamatuks. Caenorhabditis elegans ehk varbussi elutsükkel kestab kolm päeva, teda saab lihtsalt kasvatada
1) uute geenikombinatsioonide teke. Sugulisel paljunemisel üldiselt kahte identset isendit ei teki. 2) Materjal looduslikult valikule evolutsiooniprotsessis. 3) Bioloogiline kaitse keskkonna mõjutegurite eest. Haigustekitajate eest. Tänu geneetilisele mitmekesisusele ei hävi epideemiate korral kogu populatsioon tervikuna. REK: 1) Th morgani uurimusobjekt. 2) Tema tegutsemise sajand. 20. sajand 3) Mida avastas geenivahetus, aheldunud pärandus, geeniteooria 4) Miks on äädikakärbes soodne uurimisobjekt. MUUTLIKKUS: Eluomane tunnus, mille alusel organismid üksteisest erinevad. Muutlikkus: a) pärilik (mutatsiooniline ja kombinatiivne: 1) mittehomoloogiline ja 2 homoloogiline) ja b) mittepärilik Mutatiivne muutlikkus: Avaldub mutatsioonidena: juhuslikud muutused kromosoomide struktuuris (geen ja kromosoommutatsioonid) või arvus (genoommutatsioonid). Mutatsiooniteooria kujunes välja 20 sajandi alguses: H. De Vries kujundas välja
GENEETIKA Mendelism - mendeli geneetika. Objekt: hernetaimed Uuris: · Seemne värvus · Seemne kuju · Kauna kuju · Kauna värvus · Õite asend · Taime pikkus Uurimise objekti valik oli edukas järgmistel põhjustel: · Tunnused on alternatiivsete paridena · Hernes on looduslikul isetolmleja ja Mendel sai taimi tolmeldada · Seemneid oli palju, sai rakendada statistilist jaotuvust Mendeli I seadus käsitleb monohübriidset ristamist (vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel). Olgu meil värvusgeen, mis esineb kahe alleelina, dominantne alleel A määrab ära kolase värvuse, ja retsessiivne allees, määrab rohelise värvuse. P: AA x aa Kollane x roheline 1)Sugurakkudes saab olla ainul A alleel antud alleelipaari suhtes 2)Sugurakkudes saab olla ainult a alleel antud alleelipaari suhtes F1: Aa kollane F1:esimene järglaspõlvkond Mendeli I seadus. Homosügootsete vanemate ristamisel antul alleelipaari suhtes on ...
mudelobjektidena. Caenorhabditis elegans ehk varbuss on mullas elav väike ussike, mida kasutatakse mitmerakuliste organismide elutegevuse ja paljundamise uurimiseks. Seda ussikest väga lihtne ja odav kasvatada, see on läbipaistev, ta talub hästi külmutamist. Ta toodab nii seemne, -kui ka munarakke. Kaasajal uuritakse varbusside abil näiteks vananemist, vähki ja neuroloogilisi haigusi. Drosophila melanogaster ehk harilik äädikakärbes ehk harilik puuviljakärbes -ta on tuntud mudelorganism Thomas Morgani geneetilistest eksperimentidest. Ta on laboritingimustes lihtsasti kasvatatav, lühikese elutsükliga, mutatsioone on lihtne indutseerida ja on olemas palju lihtsalt jälgitavaid muteeruvaid tunnuseid. Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel. Mudelorganismid kasvavad kiiresti, nendega on lihtne ja odav töötada ning nad on laialdaselt kättesaadavad
Demonstreerib käitumismustreid ja on võimeline algeliseks õppimiseks. Toodab spermat, mune, sigib ja paljuneb. Eluiga 2- 3 nädalat, läbipaistev keha, kasvatatakse bakteritega Petri alustel. Ideal compromise between complexity and tractability (keerukus ja töödeldavus). Rakkude jagunemine väga korrapärane. Igas organismis 959 rakku. U 20 000 geeni Drosophila melanogaster – äädikakärbes. Thomas Hunt Morgan uuris neid ja avastas mutandi valgete silmadega. Avastati kromosoomid ja Morgan võitis Nobeli preemia 1933. aastal. Kärbse kohta teatakse väga palju ning selle uurimine on odav. On väiksed ja kergesti käsitletavad. Lühike elutsükkel (2 nädalat). On viljakad, emane võib sadu mune muneda. Suur populatsioon võimaldab usaldusväärsed statilised ja analüütilised uuringud. U 14 400 geeni. 63
Mudelorganismid kasvavad kiiresti, nendega on lihtne ja odav töötada ning nad on laialdaselt kättesaadavad. Bakterid – E.coli (soolekepike), teiste bakterite viirused (oluline replikatsiooni, transkriptsiooni, translatsiooni uurimisel. Seened – pärm, filantsed seened Kõrgemad taimed – nisu, riis, müürlook (odav, kiire areng, hea genoom) Hulkraksed loomad o Varbuss (vähe rakke – apoptoosi uurminie) , äädikakärbes (embrüo areng, pärilikkuse tunnuste pärandumine) o Sebrakala (odav, hulkrakne, võimalikud geneetilised katsed, kerge embrüaalset arengut jälgida), hiir, rott Mudelorganisme kasutatakse: Eetilised põhjused – me ei tee katseid liigikaaslastega Majanduslikud põhjused – mudelorganismide kasutus ei tohi olla kallis Ajaloolised põhjused –mõni mudelorganism on osutunud domineerivaks
DNA/RNA/valgud. Ehituse alusel eristatakse ühekromatiidilised ja kahekromatiidilised. Ühekromatiidilistes 1 DNA molekul, kahekromatiidilistes 2 identset DNA molekuli (moodustuvad enne rakujagunemist). Kromosoomi osad: Ühekromatiidne kromosoom: tsentromeer, kromosoomi haarad/õlad, (otstes) telomeer. Kromosoomistik Kromosoomistikuna vaadeldakse raku või organismi kromosoomide kogumit. Kromosoomistikku iseloomustab kromosoomide arv see on liigiomane tunnus (keharakkudes: inimene 46, äädikakärbes 8, aedhernes 14). Väikseim kromosoomide arv keharakkudes on 2 (naaskelsaba). Suurim kromosoomide arv ligi 1000 (teatud sõnajalaliik Ladina-Ameerikas). Kromosoomid võivad olla erinevates kordustes: 1. haploidne kromosoomistik (n) kõik kromosoomid ühes korduses. Nt sugurakud või bakterid 2. diploidne kromosoomistik (2n) kõik kromosoomid kahes korduses. Nt keharakud 3
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad. Geneetikaalased uuringud on väga suures ulatuses suunatud meditsiinile. Uuringud võimaldavad täpsemalt mõista päritavate haiguste biokeemilist olemust & isoleerida geneetilisi haigusi põhjustavaid geene (N: Alzheimeri tõbi, rinnavähk). Geeniteraapia geenidefekt asendatakse normaalse, funktsioneeriva geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse. Molekulaarse diagnostikaga on võimalik inimorganismist tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene millist ravi, hooldust patsient vajab. Meie käitumine, isiksuse omadused on suures ulatuses geneetiliselt määratud. N: alkoholism, skisofreenia on geneetilise eelsoodumusega. Kohtumeditsiinis isikute tuvastamiseks. Põllumajanduses muundatud köögi- ja teravili, koduloomade tõuaretus, taimed kahjurite kindlaks. Kloonimine lammas Dolly `97, inimkloon. Paljudes riikides keelatud. 2. Geneetika väärkasutused. Eugeenika (kunstlik valik) heade tunnustega...
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud ehk sahhariidid on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jaotatakse kolme rühma mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad enamasti kolmest kuni kuuest süsinikust. Neist tähtsamad on viiesüsinikulised riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Lisaks on olulised kuuesüsinikulised glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks. Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mis on enamuses moodustunud kahe- kolme monosahhariidi (disahhariidid) ühinemisel. Näiteks võib tuua sahharoosi (roo-ja peedisuhkur), mis on moodustunud glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, maltoosi ehk linnasesuhkru, mis on moodustunud kahest glükoosijäägist ja laktoosi ehk piimasuhkru, mis on m...
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Looduslikud polümeerid: polüsahhariidid (tselluloos, kitiin, tärklis), valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). Polümeerid on väga suured molekulid, moodustunud kui sajad monomeerid liituvad pikkadeks ahelateks. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust (riboos või desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid. Puriinid: kahte lämmatikku sisaldava...
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse ,see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosa...
uurimisel, ka rakkude jagunemist) ; Filamentsed seened 3) KÕRGEMAD TAIMED – põllumajanduslikud taimed NISU ja RIIS(üheiduleheliste taimede mudelorganism), müürlook (kasutatakse taimede arengu uurimisel; hea kasutada, sest odav, kiire areng, väike genoom) 4) HULKRAKSED LOOMAD SELGROOTUD: varbruss (arengu-ja neurobioloogia mudelorganism, sest koosneb vähestest rakkudest, apoptoosi uurimine), äädikakärbes (embrüo areng, klassikaline geneetika- tunnuste pärandumine SELGROOGSED: Sebrakala(eelkõige oluline alusuuringutes; hea, sest selgroogne, odav, võimalikud geneetilised katsed; lisaks on embrüonaalset arengut kerge jälgida, sest ambrüod läbipaistvad ja palju marja Hiir, Rott Mudelorganisme kasutatakse, sest EETILISED PÕHJUSED – me ei tee katseid oma liigikaaslastega (v.a ravimikatsed vms), sest seda ei peeat ühiskonna eetiliseks.
uurimisel, ka rakkude jagunemist) ; Filamentsed seened 3) KÕRGEMAD TAIMED põllumajanduslikud taimed NISU ja RIIS(üheiduleheliste taimede mudelorganism), müürlook (kasutatakse taimede arengu uurimisel; hea kasutada, sest odav, kiire areng, väike genoom) 4) HULKRAKSED LOOMAD SELGROOTUD: varbruss (arengu-ja neurobioloogia mudelorganism, sest koosneb vähestest rakkudest, apoptoosi uurimine), äädikakärbes (embrüo areng, klassikaline geneetika- tunnuste pärandumine SELGROOGSED: Sebrakala(eelkõige oluline alusuuringutes; hea, sest selgroogne, odav, võimalikud geneetilised katsed; lisaks on embrüonaalset arengut kerge jälgida, sest ambrüod läbipaistvad ja palju marja Hiir, Rott Mudelorganisme kasutatakse, sest EETILISED PÕHJUSED me ei tee katseid oma liigikaaslastega (v.a ravimikatsed vms), sest seda ei peeat ühiskonna eetiliseks.
viljastumisvõimelised sugurakud ja teatud keharakud. Hallikud ja aktinomütseedid. Diploidne (2n) kõik kromosoomid on kahes korduses, nt keharakud. Polüploidne (3n...10n) nt kultuurtaimede sordid või sõnajalgtaimed. Kromosoomide arv liigiomane tunnus ja võib muutuda väga suurte piirides. Väikseim 2n = 2 (naaskelsaba) suurim üle 2n=1000. Imetajatel väikseim2n=6, suurim 106 kromosoomi. Inimene 46 kromosoomi, äädikakärbes 8, aedhernes 14. Tuumakene: ajutine moodustis. Jagunemise ajal tuumakesi ei ole. Teatud kromosoomide lõikude seostumisel/kattumisel tekkiv ajutine struktuur. Lõigud vastutavad ribosomaalse RNA sünteesi eest. Ribosoomide ehitusüksuste formeerumine. Mida olulisem on ribosoomide süntees, seda... Tuumakesi on rakus1...3. RE küsimused:
- mutatsioonid esinevad ainult V; J; D piirkonnas - mutatsioon bakteris tekib DNA polümeeri IV ja V abil - inimesel on DNA polümeeri epsilon – pii abil (teised ensüümid ebatäpsed) - mutatsiooni tekke piirkonda sünteesib DNA polümeer pii → tekib sageli mutatsioone, sest aegluse tõttu tekib palju vigu Geenid ja evolutsioon - evolutsiooniliselt kaugematel genoomidel on siiski lähedane arv geene nt nematood – 20 000, äädikakärbes 14 000, meritupp 15 000 - hulkraksetel on DNA-d rohkem, kodeeriv osa väike, valkude sünteesi määrav osa veelgi väiksem (inimestel alla 2%). - liiliatel ja salamandritel on DNA-d ühe raku kohta kõige rohkem. (≈ 100x rohkem kui inimesel). - äädikakärbes väga kompleksne organism, geenide arv ja liigi diferentseerumise aste pole kooskõlas. - mudel-liigid – morfolooline-arenguline evolutsiooni puu. - looduslik valik valib geenikomplektide alusel, millised geenid lähevad ja millised
KLASSIKALINE GENEETIKA 1. Kas tütarkromatiidid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? On, sest nad tekkisid replikatsiooni tulemusel (samad geenid, samad alleelid). 2. Kas homoloogilised kromosoomid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? Ei, sest üks on saadud isalt ja teine emalt. 3. Millisteks osadeks jaotub rakutsükkel? Interfaas (G1, S, G2), profaas, metafaas, anafaas, telofaas (meioosi puhul jagunemisi 2). 4. Mis on mitoosi bioloogiliseks funktsiooniks? Organismi kasv, mittesuguline paljunemine, hävitatud rakkude asendamine; geneetiliselt identsete tütarrakkude saamine. 5. Mis on meioosi bioloogiliseks funktsiooniks? Geneetilise materjali ümberkombineerimine suguliselt sigivatel organismidel. 6. Miksa on mehed geneetiliselt kaitstud, naised aga mitte? Geneetiline konsultatsioon. Naistel munarakkude eellasrakkude arv määratud juba sünnihetkel ja elu jooksul neid juurde ei moodustu, seega vib sinna kuhjuda kikvimalikke muta...
Kordamisküsimused, Genoomi Struktuur ja Funktsioon 2014/2015. NB! Need ei ole eksamiküsimused. Need on märksõnad, mille tausta teada. Eksamiküsimused (3 suuremat, 3 väiksemat) on pigem laiemat tüüpi ja integreeritud teadmistele suunatud. Põhinevad loengumaterjalidel ja üldisemas kontekstis seminarides käsitletud teemadel. Seminariartiklite üksikuid detaile eksamil ei küsita. Genoomi arhitektuur: • Liigispetsiifilised kromosoomid ja nende evolutsioon, homoloogia (sünteensuse) kaardid. Kromosoomistik on liigispetsiifiline, igal liigil on kindel arv, kindla kujuga kromosoome. Näiteks inimestel on 46 kromosoomi, koertel 78, kassidel 38, tubakal ja kartulil 48 jne. • Mõisted Eu- ja heterokromatiin: omadused, funktsioon. Kromatiin jaguneb eu- ja heterokromatiiniks. Eukromatiin on valdavalt dekondenseerunud olekus ning seal toimub geenide transkriptsioon ehk on transkriptsiooniliselt aktiivne interfaasis. On geeni...
GENEETIKA I KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. MEDITSIIN Geneetilised uuringud on alati olnud suures ulatuses seotud meditsiiniga ja nende eesmärgiks on olnud meditsiiniprobleemide lahendamine. Need uuringud on võimaldanud leida viise võitluses nakkushaigustega ning kindlaks teha geene, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Geneetikute töö tulemuseks on ka efektiivselt töötavad vaktsiinid. 1. Molekulaarne diagnostika ehk teha kindlaks geenid, mis on otsustavad pärilike haiguste tekkel. Molekulaarsete diagnostikameetoditega on võimalik tuvastada haigusi põhjustavaid mutantseid geene. See aitab leida optimaalseid ravivõimalusi. Nt alpaktonuuria on perekonniti päranduv, lisaks huntingtoni tõbi, tsüstiline fibroos. 2. Geeniteraapia rakendamine. Geeni defekt kompenseeritakse uue, funktsionaalse geeni rakku viimisega. Nt immuunpuudulikkuse ja tsüstilise fibroosi korral. Terve...
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke aastal 1665 (ajakirjas Micrographia) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865 - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ri...
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka...
muutusteni (nt mitokondriaalse homeöstaasi kadumine, rakujagunemise peatumine, vähenenud regeneratsioonivõime) kudedes ja rakkudes Vananemise ja raugastumisega seotud protsesse uurib gerontoloogia, mille üks haru on geriaatria, mis tegeleb eakate inimeste meditsiiniliste probleemidega Enamik loomi ei küündi maksimaalse elueani, seega kasutatakse mõistet keskmine eluiga, mis iseloomustab vanust, mille pool populatsioonist ära elab Mõningaid eluea rekordeid: äädikakärbes 3 kuud, hiir 4,5 a, rott 7 a, koer 29 a, Aafrika elevant 86 a, kilpkonn 190 a, tuataara ~200 a, angerjas 155 a, Islandi karp (Arctica islandica) 507 a. Leidub loomi, kes on n-ö „bioloogiliselt surematud“ ehkki nad on siiski surelikud (nt hüdra, loimur, lobster, kilpkonn Terrapene carlina, merisiilik Strongylocentrotus franciscanus, karp Arctica islandica, meduus Turritopsis dohrnii) Vananemise kiirus on erinev: India elevant sünnib peale 21 kuud ning
kahjustavate tegurite toimet või pärast mingit ajavahemikku. Populatsiooni ellujäämus määratakse harilikult sugude või vanuserühmade kaupa, so. populatsioonis pärast mingit kindlat ajavahemikku (harilikult pärast ebasoodsat aastaaega) ellu jäänud isendite hulk protsentides. Erinevate populatsioonide ellujäämust uurides on koostatud ellujäämuse tabelid, mis peegeldavad Elumuskõverad äädikakärbes ellujäämus, % inimene hüdra (mõned linnud ja imetajad) putukad (olenevalt arengujärgust) auster, taimed, kalad, linnud vanus
1. Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuur...
http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimede...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
