Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Add link

Kategooria filosoofia - 36 õppematerjali

Filosoofia >> Filosoofia
thumbnail
3
doc

Filosoofia 1. arutlus - Filosoofia vahearvestus

See aitab mul kiirelt vajaliku info ülesse otsida. Olen ka teisi meetodeid kasutanud, kuid nendest kõige rohkem sobisid mulle olulisema allajoonimine ja lühikokkuvõtte kirjutamine. 1b) Hermeneutiline ring on minu jaoks uus. Pole seda kunagi kasutanud. Loen harva mitu korda teksti läbi, pigem enne aeglaselt ja mõttega. II osa 2) 1. Väide ,,ma mõtlen, järelikult ma olen" on kindel, sest isegi selles väites kahtlemine tõestab selle väite tõesust. 2. Väites ,,ma mõtlen, järelikult ma olen" on vähe informatsiooni ja seegi info on brutaalselt lihtsustatud. 3. Kahtlemine tähendab seda, et ei olda täiuslik. Kui ollakse täiuslik, siis teatakse kindlalt. Kaheldakse asjades, mida ei tunnetata. 4. Kui inimene teab, et ta pole täiuslik, si...

Filosoofia
403 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Filosoofia vahearvestus

lugesin läbi Descartes'i 2.meditatsiooni ning rakendasin selle peal erinevaid tõlgendustehnikaid. Kõige paremini sobisid mulle enim levinud Teksti tõlgendamise tehnikad: Olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks ja lühikokkuvõtte kirjutamine. See andis mulle kõige parema tervikliku pildi teksti sisust. Edaspidi hakkan kindlasti kasutama olulise allajoonimist ja teksti alateemadeks liigendamist. 1a)Eelnevalt oskasin ja rakendasin tehnikaid : olulise allajoonimine, teksti liigendamine alateemadeks, lühikokkuvõtte kirjutamine, mõttekäikude übersõnastamine. 1b)Juurde õppisin jooniste -ja mõisteskeemide tegemise ning hermeneutilise ringi tehnika. Esimest ei ole varem rakendanud ja teisest lugesin esmakordselt. 2. Kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. Osa Väited: 1)Pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 2)Kui mõtelda, siis peab ka olema. 3) Tunnetada on t...

Filosoofia
318 allalaadimist
thumbnail
5
docx

2. seminar filosoofia üldkursuse raames.

seminar filosoofia üldkursuse raames. Tekst: James, W. Pragmatismi tõekontseptsioon -- Akadeemia. --Nr. 8/1997 -- Lk. 17021721. Abistavad küsimused: 0. Mis on Jamesi teksti uurimisprobleem ning taotlus? Mingi idee tõesus ei ole selle loomuomane tardunud omadus. Tõesus juhtub ideega. See muutub tõeseks, sündmused teevad selle tõeseks. Selle tõesus ongi tegelikult sündmus, protsess: nimelt selle verifitseerimise, veri-fikatsiooni protsess ise. Selle kehtivus on selle kehtes-tamise protsess. 1. Mille omadus on Jamesi arvates tõde? "Tõde ei tehta," ütleb ta; "ta kehtib absoluutselt, sest on unikaalne suhe, mis ei teeni ühtegi protsessi, vaid sööstab kõrges kaares üle kogemuse ning tabab iga kord oma reaali. Meie uskumus, et too ese seal seinal on kell, on juba tõene, kui ka mitte keegi kogu maailma ajaloos seda ei peaks verifitseerima. Ainuüksi omadus olla selles transtsendentses suhtes muudab tõeseks iga mõtte, millel see omadus o...

Filosoofia
371 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Filosoofia otstarve

Aine või uurimisvaldkonna määrab ära nende küsimuste iseloom, millele vastuste leidmiseks nimetatud teadused on leiutatud. Küsimused ise on arusaadavad ainult siis, kui me teame, kust otsida vastuseid. Näiteks kui esitada kellelegi küsimus ,,Kus on mu mantel?", siis vastaja teab, mida vastuse leidmiseks teha. Seda tüüpi küsimused on arusaadavad seetõttu, et siin on võimalik vastuse leidmine vaatluse või katse abil. On olemas veel teine liik küsimusi, mille puhul tee vastuseni jõudmiseks on niisama selge, need on formaalsed distsipliinid: nt matemaatika ja loogika. Nende põhiliste küsimusetüüpide ­ empiiriliste ja formaalsete ­ puhul on juba esitades teada, millises suunas vastuseni jõudmiseks liikuda. Ometi leidub küsimusi, mis sellisele jaotusele ei allu. Nt küsimus ,,Mis on aeg?", ,,Mis on inimese elu eesmärk maai...

Filosoofia
79 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Filosoofia vahearvestus 2012

10.12 1) Minu tõlgendustehnikad: 1a) Tavaliselt ei kasuta ma mingeid tõlgendustehnikaid, sest tänapäeva tekst on ikkagi arusaadav ja nn arusaadavasse keelde tõlkimist ei vaja. Kui on tõesti vaja tekstist mingit kindlat informatsiooni leida, siis otsin selle tekstist välja ja kirjutan lühikeste konkreetsete punktidena üles. 1b) Õpiobjektist teadsin kõiki tõlgendustehnikaid, aga ei teadnud, et viimast tehnikat Hermeneutiliseks ringiks nimetatakse! 2) Struktureeritud kokkuvõte Descartes'i "Arutlus meetodist" 4. osa põhjal: Põhiväide: Inimese ja Jumala hinge olemasolu, selles kahtlemine ja selle üle mõtlemine ning samas ka mõtlemise üle kahtlemine. Toetavad väited: 1) Ma mõtlen, järelikult ma olen / Kui mõelda siis peab ka olema. 2) Pole ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme. 3) Minu loomus pole küllalt täiuslik, sest tunnetada on täiuslikum kui kahelda...

Filosoofia
211 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Filosoofia eksami kordamisküsimuste vastused

1.Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika ­ õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu...

Filosoofia
1054 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Filosoofia

1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse...

Filosoofia
338 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Filosoofia testi vastused

3. loeng (03.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Kreeka klassikaline metafüüsika. Hellenism. Keskaja filosoofia üldiseloomustus) 1. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Vastus: Platon 2. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Vastus: Sokrates püüdles teadmiste poole 3. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5...

Filosoofia
475 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused

Jumala ja inimese hinge oleluse tõestuspõhjendid, mis on metafüüsika põhialused I Minu jaoks on kõige sobivamaks stiiliks allajoonimine, kuna see on kõige kiirem ning minu jaoks kõige lihtsam ning arusaadavam meetod. 1a) Tehnikad, mida eelnevalt kasutanud olen, olid allajoonimine, teksti liigitamine alateemadeks ning jooniste ja mõisteskeemide tegemine. 1b) Tehnika, mida juurde õppisin, on Hermeutiline ring. Ei teadnud varem, kuidas see käib, ega sellest, et selline asi olemas on. II Väited 1. pole mitte ühtki asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme a) Meeled võivad meid mõnikord petta 2. ma mõtlen, järelikult ma olen a) Kõik see, mida me mõtleme täiesti selgesti ja täiesti distinktselt, on kõik tõeline Vastu: Teatav raskus peitub ainult selles, et õigesti märgata, mida me nimelt mõtleme distinktselt. 3. tal pole keha, ja üldse pole mi...

Filosoofia
88 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Riste Keskpaiga II Loeng

"Maa eetika" (A. Leopold) põhjal 1.) Millisest vajadusest saab A. Leopoldi arvates alguse eetika? Eetika aluseks on koostöö eksisteerimine, mis on ühtlasi ühiskonna lähtepunktiks. Ehk: elusolenditel (k.a. inimesel) on kasulik teha koostööd ehk käituda sotsiaalselt, kuid see tähendab ühtlasi indiviidi isiklike õiguste piiramist, et kogukond saaks toimida. 2.) Milliseid suhteid (kelle ja mille vahel) reguleerib traditsiooniline eetika? Traditsiooniline eetika reguleerib suhteid inimese-inimese ning inimese-ühiskonna vahel. Näiteks 10 käsku, mis reguleerisid, mida võib ning mida ei tohi teisele inimesele teha. Samas mingis mõttes on asi vaieldav, kuna 10 käsus oli üks käskudest : ,,Sul ei tohi olla teisi jumalaid minu kõrval." Seega tekib küsimus, kui üldistada, siis millega tegu on? Või siis ei tohi kummardada ka teiste inimeste poolt loodud ebajumalaid? Ent üldplaanis küllap siiski vastab...

Filosoofia
61 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Descarte 6 meditatsiooni kokkuvõte

meditatsioonist. 1. Mis on minu hinnangul antud artikli põhiväide? Minu jaoks on antud artikli põhiväide arusaamine/arusaamatus, kas on olemas füüsiline keha ilma vaimuta ja kui on, siis kas see keha eksisteerib kõigi jaoks ühesugusena või meie vaim ja loomus ka eksitab meid. Sellele leiab Descartes erinevaid võimalikke vastuseid, uurides, kuidas tema tajub ümbritsetavat ja kuidas on vaim ja keha omavahel seotud, kui üldse on. 2. Millised on põhilised argumendid selle väite kinnituseks? Esiteks, ta esitas võimaliku väite, et eksisteerivad ainult matemaatiliselt tõestatavad kehad. Siis ta järeldas, et need kehad eksisteerivad tänu mõistmisele ja kujutlemisele. Ta hakkas mõtisklema, kas ka teised kujutletavad objektid olemas on. Ta mõistis, et objektid, mida otseselt ei näe, vaid tajutakse, on ka olemas aga nende täpsus ei ole kõigil ühesugune. Ta väitis, et kehad, mida ta nä...

Filosoofia
97 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kokkuvõte Gilbert Ryle tekstist "Descartes'i Müüt"

Ehk siis, et antud juhul Ryle üritab ümber lükata väidet, et keha ja vaim on kaks erinevat paralleelselt eksisteerivat üksust. Teeb ta seda selgitamise ja näidete abil. Ryle tugineb sellele, et keha ja vaim koos eksisteerides on ühise üksuse ,,Inimese" allüksused. Ta toob selle kohta palju näiteid kus on inimesed segi ajanud üksuse kui terviku ja selle allüksuste jaotust. Ehk siis on segi aetud üksus kui tervik ja paralleelüksused, Ryle näidetena minu lemmik oli see, et kui lähtuda Descartese seletusest siis peaks olema võimalik osta meil parema ja vasaku käe kinnas või paar kindaid aga mitte mõlemaid. Seega ei ole parema ja vasaku käe kinnas nagu ühe üksuse võrdsed allüksused vaid eraldi erinevad üksused ja samaväärsed kui on paar kindaid. Kõlab absurdselt ju. Ryle üritaski läbi kategooriavigade abil seda...

Filosoofia
54 allalaadimist
thumbnail
2
docx

SEMINARI TEKSTI : Russell, Vabadus ühiskonnas kokkuvõte

Kokkuvõte ,,Vabadus Ühiskonnas" Probleem: Millises ulatuses on vabadus võimalik ja millises ulatuses on see vajalik inimeste puhul, kes elavad kogukondades? Väited 1. Vabadust ei saa käsitleda, võtmata arvesse keskonnamuutumisest tingitud võimalikku soovide muutumist. 2. Ühiskond vähendab füüsilist takistust vabadusele, kuid loob ühiskondlikke. 3. Inimene pole vaba kui ta põhivajadused pole täidetud. 4. On õigustatud ühe inimese ilmajätmine mugavustest selleks, et anda teisele hädavajalik. 5. Vaadete vabadus olgu täielik. 6. Vajame rõhumisvastast haridust vabaduse levikuks. Argumendid 1a) Inimene, kes on võetud ühest keskkonnast ja paisatud äkitselt teisele, ei pruugi hoopiski olla vaba, kuigi uus keskkond võib pakkuda vabadust meile, kes on sellega harjunud. 4a) Sest inimese ilmajätmine hädavajalikust on suurem sekkumine...

Filosoofia
365 allalaadimist
thumbnail
1
docx

SEMINARI TEKST: Peter Singer, Kõik loomad on võrdsed kokku.

Kokkuvõte ,,Kõik loomad on võrdsed..." Probleem: Miks inimeste võrdsuse aluseks olev eetiline printsiip nõuab meilt võrdse arvestamise laiendamist ka loomadele? Väited 1. Võrdsus nõuab võrdset arvestamist, mitte kohtlemist. 2. Võrdsus on moraaliidee, mitte faktiväide. 3. Kõigi olendite huvisid tuleb võrdselt arvestada. 4. Kõikidel eludel ei pruugi olla alati võrdne väärtus. Argumendid 2a) Kui võrdsuse nõue põhineks tegelikul võrdsusel peaksime selle nõudmise lõpetama. Küsimused Miks on võrdsus moraalselt vajalik? Miks naisi võrreldi loomadega? Äkki on parimate ülemvõim moraalselt õigustatud? Inimene ­ loom võrdlus? Looduslik valik või moraalinormid? Inimeste ­ loomade võrdsuse praktilised arendused? ...

Filosoofia
251 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Descartes, Arutlus meetodist (Teadmine)

Antud teksti põhiväiteks oleks asjaolu, et midagi ei saa tunnetada enne intellekti ennast, sest intellektist sõltub kõige muu tunnetamine ja mitte vastupidiselt. 2.Me leiame end ümbritsetuna kehaliste asjade maailmast, millel on teatud omadused, ja see näib olevat küllaltki kindel tunnetus, milles üldiselt ei kahelda. Me teame seda enda meelte kaudu seetõttu, et me neid asju näeme, kuuleme, kombime. Kuid võib-olla pole ühtegi asja, mis oleks niisugune, nagu seda endale meeltega kujutleme, kuna meeled meid sagedasti petavad. Kuigi me praktilises elus nende asjade olemasolus kindlad oleme, jääb siiski teoreetiliselt nende olemasolu kaheldavaks. Me näeme tihti und ja kuna kõik need mõtted, mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades, ei ole siiski meie vaimu sattunud asjad unenägude illusioonides tõelisemad. Kes ütleb meile...

Filosoofia
151 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Rene Descates Meditatsioonid filosoofiast

Rene Descates Meditatsioonid filosoofiast Katkendi kokkuvõte Koostas: Rene Descarets üritab mõista olemust ja inimest kui tervikut. Esiteks autor väidab, et on kindel, et ta on olemas ja nimetab ennsat ,,Mõtlevaks asjaks" Tema põhiväide on Ma mõtlen, järelikult olen olemas". Ma mõtlen, et näen, siis on täiesti võimatu, et mina ise mõtlevana ei oleks miski. Teiseks üritab ta lahti põimida seda keerulist olevus mida me kutsume inimeseks. Üldjoontes arvab ta, et inimene koosneb kehast ja vaimust. Keha on luud kondid ....jne. Ning vaim ( res extensa) mis toob esile tundeid nagu maitsmine nägemine, kompimine ja ka nutt ja naer. Rene Decarte üritab mõista vaimu keerukust ja siduvust kehaga. Ta on kindel, et keha ja vaim on omavahel põimunud, kuid kuidas? Ta ürita...

Filosoofia
57 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pragmatismi tõekontseptsioonpe

Antud artikli põhiväide on: tõesed ideed on need, mida saame omaks võtta, kehtestada ja tõendada. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. Idee teevad tõeseks sündmused. Tõeste ideede praktiline väärtus tuleneb objektide praktilisest tähtsusest meie jaoks. Tõene on nimi ükskõik millise idee jaoks, mis käivitab verifitseerimisprotsessi. Tõeseid ideid poleks kunagi teistest eristatud, kui need poleks algusest peale sel moel kasulikud olnud. See võti annabki pragmatismile üldise tõemõiste, mis on olemuslikult seotud sellega, kuidas miski meie kogemuses võib meid viia teiste asjadeni, milleni tasub end lasta viia. Kuigi tõed tähendavad oma olemuselt tõendamise protsessi, piisab tõeks tunnistamiseks ka kaudtõenditest. Nagu eeldame, et Jaapan on olemas, kuigi pole seal käinud, siis eeldusest piisab tõeks tunnistamiseks. Tõde elab krediidisüsteemi najal. Meie mõtted ja uskumused sobivad niikaua, kui miski n...

Filosoofia
263 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal

Antud artikli põhiväide on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine ­ kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta...

Filosoofia
361 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Meditatsioonid esimesest filosoofiast

Antud artikli põhiväited on: tõde on see, et artikli autor on olemas ja eksisteerib; vaim ja keha on reaalselt erinevad. 2. Autor märkas, et tal on nägu, sõrmed, käed ja veel liikmeid, mida ta nimetas kehaks. Peale selle ta toitus, kõndis, aistis ja mõtles. Autoril tekkis kahtlus, kas tal on ikka keha? Arutluse tulemusena leidis ta, et mõtlemine on alles ja seega on ta mõtlev asi. Kuna ta on mõtlev asi, siis järelikult on ta ikkagi olemas ja eksisteerib. Mõtlev asi on kahtlev, jaatav, eitav, tahtev, mittetahtev, kujutlev ja aistiv. Autor on olemas, sest ta kahtleb, mõistab, tahab ja kujutleb. Artiklis on toodud pikk arutlus vaha kui keha kohta. Autor otsustab nägemise põhjal, et vaha eksisteerib, siis tuleb sellest ka tema enda eksisteerimine. Nagu ta otsustab, et vaha on, selle põhjal, et teda saab puudutada, tuleneb sellest sama ­ see, et ta ise on olemas. Autoril on olemas keha, sest tal...

Filosoofia
55 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Looduse ja jumala-armu alused mõistuse põhjal

Antud teksti põhiväiteks on: Mitte miski siin ilmas ei sünni ilma küllaldase algpõhjuseta. 2.Maailma olemasoluks on vaja küllaldast põhjust, mis enam muud põhjust ei vajaks vaid oleks ise põhjuste alge ­ selleks põhjuseks nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Et Jumal saaks luua, selleks peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Jumal on ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt, et kõigil oleks võimalik püüelda kõige täiuslikkuse- suurima võimsuse, teadmuse, õnne ja headuse poole. Üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta oleks selline: kuna liikumisseadusest tuleneb, et kõik on omavahel võrdses liikumises ­ nii vastuvõtlik jõud, kui ka suunav jõud, toime alati võrdne vastutoimega ja ka tagajärg tervikuna on alati samaväärne kogu oma põhjusega, siis need sead...

Filosoofia
270 allalaadimist


Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun