Facebook Like

Exami piletite vastused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Exami küsimuste vastused ! ! !
1) Rauasüsiniksulamid ja tavalisandite mõju sulamile.
terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%;
malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%).
Tavalisandid terastes
Lämmastik, hapnik ja vesinik . Need lisandid esi­nevad terases mittemetalsete ühendi-tena (näi­teks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus ( kaha -nemis­tühi­kutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan-did määra­vad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste ( plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune-mis­sitkust.
Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahus­tunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja keevismetallis . Pinnakihi rikastamine vesinikuga (näiteks galvaan-pindamisel) soodustab samuti terase haprumist; eriti ohtlik on see terase tööta­misel kontaktis vesinikuga kõrgetel rõhkudel. Sellist nähtust tuntakse vesinikhaprusena.
2) Rauasüsiniksulamid ja legeeribate elementide mõju sulamile.
Peale süsiniku viiakse terastesse vajalike omaduste saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid – legeerivaid elemente - Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt., sealhulgas ka Mn ja Si, kui nende sisaldus ületab tavalisandina terasesse viidu oma (s.o. Mn korral 1,65% ja Si korral üle 0,5%).
Legeerivate elementide mõju terastes avaldub eelkõige järgmises:
  • nad mõjutavad raua polümorfsete muutuste ning eutektoidmuutuse temperatuure ja eutek­toidi süsinikusisaldust terastes,
  • nad tõstavad ferriidi ja sellega terase tugevust,
  • nad avaldavad mõju muutustele terase termo­töötlusel (austeniiditera kasvule, austeniidi lagunemisele ja läbikarastuvusele).

3) Konstruktsioonterased ja nende omadused. Kasutamine.
Konstruktsiooniteraste all mõeldakse eelkõige masina- ja aparaadiosade ning metalltarindite valmis­tamiseks kasutatavaid teraseid. Keemiliselt koostiselt jagunevad konstruktsiooniterased nagu terased üldiselt mittelegeer- ja legeerterasteks. Süsinikkonstruktsiooniterased sisaldavad harilikult kuni 0,6% süsinikku ja need liigitatakse omakorda tava- ja kvaliteetsüsinikkonstruktsiooniterasteks. Esimesi kasutatakse profiilmetallina eelkõige metall ­konstruktsioonide korral, millelt ei nõuta suurt tugevust (tõmbetugevus kuni 600 N/mm2) ega eriomadusi. Kvaliteetsüsinikkonstruktsiooniteraseid kasutatakse peamiselt masina- ja aparaadiehituses, kui on täpsemalt piiritletud nõuded keemilise koos­tise ja paremate mehaaniliste omaduste suhtes. Sellised terased tavaliselt termotöödeldakse. Legeer ­konstruktsiooniteraseid kasutatakse vastu­tus­rikaste ja raskkoormatud detailide korral. Nende teraste tõmbetugevus termotöödeldult ulatub kuni 2000 N/mm2.



4) Ehitusterased ja nende omadused. Kasutamine.
Ehitusterastena kasutatakse suhteliselt väikese süsiniku (kuni 0,2%) ja legeerivate elementide sisal­dusega (Si ja Mn 1…2%) teraseid. Reeglina kasu­tatakse ehitusteraseid mitmesuguse ristlõikega profiil­ metallina (nurkteras, talad , latid, armatuur jt.) ning valmistaja väljastatud olekus. Seetõttu ehitus­terased ei kuulu täiendavale termotöötlusele. Hea keevitatavus on peamine tehnoloogiline omadus: keevis ­õmbluses ei tohi tekkida külm- ega kuum­pragusid ja selle mehaanilised omadused peavad olema lähedased põhimetalli omadustele.
Kuna paljud ehituskonstruktsioonid töötavad tihti madalatel temperatuuridel ja dünaamilistel koor­mustel, siis üheks tähtsamaks omaduste näitajaks on külmahapruslävi.
Ehitusterastena kasutatakse:
  • tavasüsinikteraseid,
  • mangaanteraseid,
  • peenterateraseid,
  • parendatud teraseid,
  • boorteraseid.

5) Masinaehitusterased ja nende omadused. Kasutamine.
Tsementiiditavate terastena kasutatakse madal­süsinik­teraseid (0,1...0,25%C), mille kõvadus peale tava­karastust on väike. Peale tsementiitimist (pinna­kihi rikastamist süsinikuga, C-sisaldus viiakse ca 1%-ni), karastamist ja madalnoolutamist on nende pinnakõvadus 58...62 HRC, südamiku kõvadus aga 30...42HRC.
Tsementiiditavate teraste südamik peab ole­ma heade mehaaniliste omadustega, eriti tähtis on kõrge voolavuspiir , mille tagab eelkõige peene­ tera ­line struktuur. Ka pinnakihis on oluline peeneteraline struktuur – jämeteraline tsementiiditud kihi struktuur toob pärast termotöötlust pinnakihis kaasa väsimus­tugevuse languse.
Tsementiiditud kihi paksus on tavaliselt 0,5…2 mm, mille struktuur sügavuti muutub sujuvalt südamiku struktuuriks. Tsementiiditavaist terastest valmistatakse selliseid masinaosi nagu hammas­rattad, ketirattad, nukid jm.
Parendatavad terased
Masinaosade valmistamiseks kasutatavad terased peavad olema töökindlad, see tähendab, et nendel peavad olema kõrged tugevusnäitajad Rm ja Rp0,2, vastuvõetav külmahapruslävi ja löögisitkus KU.
Parendatavad terased on kesksüsinikterased (0,3...0,5%C), milles on 3...5% legeerivaid ele­mente. Nende termotöötlus seisneb karastamises (reeglina õlisse, mõnikord sulasoolas või õhus) ja kõrgnoolutamises temperatuuril 550...600 °C. Peale sellist termotöötlust omandab teras struktuuri, mis talub hästi löökkoormusi.
Parendatavaist terastest valmistatakse enamik masinaosi: võllid, hoovad, teljed jms.
Termotöötlemine võimaldab oluliselt paran­dada mittelegeerkonstruktsiooniteraste mehaanilisi omadusi. Võrreldes ühekordse töötlemise – norma­liseerimisega, mil moodustub perliitstruktuur, on kahe­kordse töötlemise – parendamise ( karastamine + kõrgnoolutamine) tulemusena tekkiv struktuur pare­mate omadustega.
Vedruterased
Keerd-, spiraal - ja lehtvedrusid ning teisi elastseid detaile iseloomustab see, et neis kasutatakse ainult terase elastsust ; plastne deformatsioon on luba­matu. Seega on vedrumaterjalile peamine nõue kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud töötavad vahelduvtsüklilistel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja ka plast­susnäitajad olulist rolli ei mängi.
Vedrud tehakse 0,5…0,7% süsinikusisal­du­sega terasest, mis on legeeritud räni ja mangaaniga. Vastutusrikaste vedrude korral kasutatakse teraseid, millele on lisatud kroomi ja vanaadiumi .

6) Tööriistaterased ja nende omadused. Kasutamine.
Tööriistaterased moodustavad teraste suure grupi, mida iseloomustavad suur kõvadus, tugevus ja kulu­miskindlus, s.o. omadused, mis on vajalikud metalli­de lõike- ja survetöötlemisel, ja võime neid omadusi kuumenemisel säilitada – soojuskindlus . Eelkõige kõvaduse nõudest tulenevalt on tööriistateraste süsiniku­sisaldus võrreldes konstruktsiooniterastega suurem (reeglina 1…2%).
Soojuskindluse järgi liigitatakse tööriistatera­sed järgnevalt: mittesoojuskindlad (süsiniktööriista­terased), poolsoojuskindlad (peam. stantsiterased) ja soojuskindlad (kiirelõiketerased).
Süsiniktööriistateraste C-sisaldus on piires 0,7…1,3%. Peale karastamist vees on teraste kõvadus 62…64HRC. Nende teraste pinna suur kõvadus karastatult ja suur plastsus lõõmutatult võimaldavad valmistada tööriistu survetöötlemise teel, näit. keermepuure rullimise teel, viile täkkimise teel jne.
7) Lõike- ja mõõteriistaterased ja nende omadused. Kasutamine.
Süsiniktööriistateraste C-sisaldus on piires 0,7…1,3%. Peale karastamist vees on teraste kõvadus 62…64HRC. Nende teraste pinna suur kõvadus karastatult ja suur plastsus lõõmutatult võimaldavad valmistada tööriistu survetöötlemise teel, näit. keermepuure rullimise teel, viile täkkimise teel jne.
8) Stantsiterased ja nende omadused. Kasutamine.
Stantsiterased
Lähtudes tööriistade töötingimustest ja kasuta­tavatele terastele esitatavatest nõuetest liigitatakse stantsiterased külmstantsi- ja kuumstantsiterasteks.
Külmstantsiterased on eelkõige kroomiga kõrg­legeeritud terased, mis sisaldavad 12% Cr ja 1…2% C. Teraste kõvadus peale karastamist ja madalnoolutust on 60 HRC ja neid kasutatakse keeruka kujuga survetöötlustööriistade (tõmbe­silmad, pressvormid jne.) valmistamiseks.
Kuumstantsiterased peavad, erinevalt külm­stantsiterastest, säilitama omadused (kõvadus, tuge­vus) ja mõõtmed kokkupuutes kuuma metalliga. Nimetatud omaduste tagamiseks sisaldavad kuum­stantsiterased tavaliselt 0,5…0,6% C – see annab hea sitkuse – ja 1…2% Ni või Mo, mis tagab hea läbi­karastuvuse. Kasutatakse kuumstantside, valu­vormide jms. valmistamiseks.
9) Kiirlõketerased ja nende omadused. Kasutamine.
Kiirlõiketerased on enimkasutatavaid tööriis­ta­­teraste gruppe. Kiirlõiketerased sisaldavad üle 0,6% C ja reeglina volframit (kuni 18%), molübdeeni, vanaa­diumit jt. lisandeid. Kiirlõiketeraste kõrge karastus ­temperatuuri (üle 1000 °C) ja sellele järgneva mitmekordse noolutamise (temperatuuril 550… 600 °C) tulemusena saadakse terase kõvaduseks 64…65HRC, mis säilib nende kasutamisel tempe­ratuu­rideni 600…700 °C, jäädes alla ainult pulber­kõva­sulameile. Kiirlõiketerastest valmistatakse rauasaelehti, keermelõikureid, freese, stantse jpm.
10) Eriterased ja nende omadused. Kasutamine.
Eriterased
Konstruktsiooniterastest, mis töötavad spetsiifilistes tingimustes (kõrgetel ja madalatel temperatuuridel, abrasiivsetes või korrodeerivates keskkondades ), moodustavad suure grupi eriterased. Nende talitlus­omadused tagatakse spetsiaalse legeerimisega.
Eriomadustega legeerkonstruktsiooniterased on näit. korrosiooni-, kulumis- ja kuumuskindlad terased.


11) Roostevabad terased ja nende omadused. Kasutamine.
Roostevabad (korrosioonikindlad) terased
Korrosioonikindlatest terastest on enam levinud kroomi (vähemalt 12%), niklit jt. legeerivaid ele­mente sisaldavad terased.
Roostevabade terastena on tuntumad:
  • kroomterased (sisaldavad 13…27% Cr, kusjuures Cr-sisalduse kasvuga suureneb ka terase korrosioonikindlus ),
  • kroomnikkelterased (legeeritud lisaks kroomile nikliga ning võivad sisaldada titaani, nioobiumi, lämmastikku; viimaseid lisatakse terastele terade­vahelise korrosiooni vältimiseks).

Roostevabast terasest valmistatakse korro ­dee­rivas keskkonnas töötavaid masinaosi, ehitus­detaile, arsti- ja köögiriistu jne.
12) Kuumuskindlad terased ja nende omadused. Kasutamine.
Kuumuskindlad terased
Terase kuumuskindluse (kuumuspüsivus+ kuumus­tugevus) tagab eelkõige kroomiga legeerimine. Kroom jt. legeerivad elemendid moodustavad tihe­dad oksiidid nagu Cr2O3, Al2O3 või SiO2. Mida suurem on Cr-, Al- või Si-sisaldus rauas , seda kõrgem on selle kuumuspüsivus. Kuumuspüsivuse temperatuuril 900 °C annab ca 10% Cr, 1000 °C juures aga on vajalik Cr-sisaldus juba 25%.
Kuumustugevuse tagamiseks legeeritakse tera­seid lisaks kroomile räni, molübdeeni, nikli jt. ele­men­tidega.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Exami piletite vastused #1 Exami piletite vastused #2 Exami piletite vastused #3 Exami piletite vastused #4 Exami piletite vastused #5 Exami piletite vastused #6 Exami piletite vastused #7 Exami piletite vastused #8 Exami piletite vastused #9 Exami piletite vastused #10 Exami piletite vastused #11 Exami piletite vastused #12 Exami piletite vastused #13 Exami piletite vastused #14 Exami piletite vastused #15 Exami piletite vastused #16 Exami piletite vastused #17 Exami piletite vastused #18 Exami piletite vastused #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 157 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ahsi Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (1)

145799 profiilipilt
jaan sillaots: midagi siit ikka aitab.
20:00 17-05-2011


Sarnased materjalid

86
pdf
Materjalid
47
docx
Tehnomaterjalide eksami materjal
32
doc
Eksami küsimuste vastused
32
docx
Mõisted
75
doc
Eksamipiletite küsimused ja vastused
88
pdf
Materjaliõpetus
7
docx
Metallide tehnoloogia kontrolltöö kordamiseks
88
pdf
Materjaliõpetus



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun