Kõvaduse määramine Vickersi meetodil HV teemantpüramiidiga igasugustele materjalidele ja kõvasulamitele surutakse peale. 4.Ehitus ja masinaehitusteraste põhiomadused, kasutusalad, tähistus. Ehitusterased on madala süsinikusisaldusega (kuni 0,2 % C). Tavaliselt on profiilmaterjalina (nurkteras, latt, armatuur jne). On hästi keevitatavad. S185. Masinaehitusterased jagunevad: 1. Tsementiiditavad terased (C10E) Hammasrattad 2. Parendatavad terased (C30E) Võllid 3. Vedruterased (55Cr3) Keerdvedrud ja lehtvedrud 4. Kuullaagriterased (-) Kuullaagrid 5. Automaaditerased (10S20) Võllid 6. Tavalised masinaehitusterased (E295) Masinaehitud detailid 5. Malmide liigitus, nende põhiomadused, tähistus. Hall- / liblegrafiitmalmi süsinik on liblelise grafiidi kujul. Hea vibratsioonisummutavus ja vastupanu väsimusele, hea valatavus. GJL 150. Keragrafiitmalm on tunduvalt tugevam ja sitkem kui hallmalm, vastupanu
Mn 0,8 % , Si = 0,05 ... 0,15 %. Legeerterased liigitatakse järgnevalt : a) kvaliteedi järgi : kvaliteetterased ( S ja P 0,035 % ) kõrgkvaliteet- ehk vääristerased (S 0,015 % ja P 0,025 % ), b) otstarbe järgi : legeeritud konstruktsiooniterased, legeeritud tööriistaterased, legeeritud vedruterased jm; c) legeerimisastme järgi: madallegeeritud terased leg. elem. kuni 2,5 %), (kesk-) legeeritud terased leg. elem.2,5 ... 10 %, kõrglegeeritud terased leg. elem. üle 10 % ; d)legeerivate elementide järgi : kroomterased (leg. põhielement Cr ), mangaanterased (leg. põhielement Mn ), nikkelterased (leg. põhielement Ni ), kroomnikkelterased (leg. põhielement Cr ja Ni ) jne. 3
Kvaliteetsüsinikterased vastavad kehtestatud kvaliteedinõuetele nagu sitkus, tera suurus, vormitavus. Süsinikusisaldus 0,2 ... 0,65%. Termotöötlust pole ette nähtud. Vääristerastel on kõrgendatud nõuded mittemetalsete lisandite ja puhtuse suhtes. Näited: C 60 kvaliteetteras süsinikusisaldusega 0,60 % C45E vääristeras süsinikusisaldusega 0,45% Konstruktsiooniterased moodustavad laia teraste grupi. Siia kuuluvad tsementiiditavad terased, parendatavad terased, vedruterased, kuullaagriterased jne. Tsementiiditavaist terastest valmistatakse selliseid auto osi nagu hammasrattad, ketirattad, nukid jm.. Parendatavad terased on kesksüsinikterased (0,3...0,5%C) ja neis on 3...5% legeerivaid elemente. Nende termotöötlus seisneb karastamises ja kõrgnoolutamises temperatuuril 550...600 °C. Peale sellist termotöötlust omandab teras struktuuri, mis talub hästi löökkoormusi. Parendatavaist terastest valmistatakse enamik masinaosi: võllid, hoovad, teljed jne..
tekkimist Mn mangaan suurendab elastsust kulumiskindlust ja kõvadust Si räni - parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele, suurendab elastsust W volfram suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust Ti titaan suurendab tugevust ja kuumuskindlust Al alumiinium - suurendab kuumuskindlust vähendab tagiteket ja suurendab korrosioonikindlust. Legeeritud vedruterased. Nendele terastele lisatakse mangaani, kroomi ja vanaadiumi. Vedrude juures on oluline elastsus ja tugevus. Legeeritud tööriistaterased. Nendele terastele lisatakse kroomi, volframi, vanaadiumi, molübdeeni, räni, mangaani. Legeeritud tööriistaterased ei ole keevitatavad. Kiirlõiketeras on kõrgelt legeeritud tööriistateras. Põhiliseks legeerivaks elemendiks on volfram. Suurendab kiirlõiketerase kuumustugevust 500 ...600C juures. Volfram moodustab süsinikuga karbiide, mis on väga
temperatuurilt 830...840 °C ja madalas noolutamises 150...160 °C 1...2 tunni jooksul. Saadakse peeneteraline struktuur, mis on kõva ja kulumiskindel ning hea vastupanuga väsimusele. Tavaliselt tehakse kuulid ja rullid veidi pehmemad kui veerevõrud. Suur kõvadus ja kulumiskindlus lubab kasutada kuullaagriteraseid ka tööriistaterastena külmlõike- ja survetöötlusstantside, pressvormide ja muu sellise valmistamiseks. 1.2.3 Legeeritud vedruterased Kuna vedrude, olgu nendeks siis kas keerd- spiraal- või lehtvedru (vt Foto 2 ) ning ka teiste elastsete detailide juures on oluline eelkõige terase elastsus ja ka tugevus. Igasugune elastne deformatsioon on lubamatu. Vedrud töötavad ju vahelduv-kordumatel koormustel, seega on tähtis nendel väsimuspiir, kõrge nõue on aga voolavuspiiril ja elastsusmoodulil. Olulist tähtust ei oma sitkus- ja plastsusnäitajad. Vedruterastesse lisatakse kroomi, vanaadiumi ja mangaani.
Väävlisisaldus terases on rangelt limiteeritud. Fosfor, lahustudes ferriidis, moonutab selle kristallivõret, tõstab terase tugevus- ja voolavuspiiri, kuid vähendab plastsust ning sitkust. Fosfori eraldumine põhjustab terase haprumist toatemperatuuril, lahustudes ferriidis ja kontsentreerudes terapiiridel. 26. Millised on konstruktsiooniterased? Konstruktsiooniteraste hulka kuuluvad tsementeeritavad, parendatavad, automaadi-, suure tugevusega ja vedruterased. 27. Millised on tööriistaterased? Tööriistaterased jaotatakse nelja alagruppi: lõikeriista, mõõteriista-, stantsi- ja kiirlõiketerased. 28. Milliseid nõudeid esitatakse konstruktsiooniterastele ning tööriistaterastele? Tööriistateras: kõvadus ja kulumiskindlus; tugevus ja sitkus; soojuskindlus Konstruktsiooniterased peavad olema keskkonnasõbralikud, sitked. Mõlemad peavad olema korrosioonikindlad, soojuspüsivad, tugevad. 29. Mis on teraste termotöötlus?
Terased Terastes on rauda vähemat 50%. Kui igasugu muid elemente on rohkem ja rauda juba alla 50%, siis me ei räägi enam terasest. Terased on metalsetest materjalidest põhimaterjal ehk umbes 90 protsenti konstruktsioonimaterjalidest. Teras on raua-süsiniku sulam süsinikusisaldusega kuni 2,14%. Süsinik ei ole lisand terases, vaid teeb rauast terase. Eutektoidteras C-sisaldusega 0,8 % ja struktuur 100%-liselt perliit (ferriidi-tsementiidi segu). Alaeutektoidterased C-sisaldusega kuni 0,8%, struktuuriga ferriit-perliit. Terased hakkavad C- sisaldusest 0,05%. Alla selle ei ole teras, vaid puhas raud. Sest väiksema C-sisaldusega ei kasutata. Üleeutektoidsed terased C-sisaldus üle 0,8% kuni 2,14%. struktuur perliit-tsementiit (perliidi terade vahel on sekundaarse tsementiidi võrk). Terase struktuur ja omadused (kõvadus, tugevus, plastsus, sitkus) sõltuvad eelkõige terase C- sisaldusest ehk põhilisandist. TUGEVUS (määratakse tõmbeteimiga)...
1. Malm, tootmine, liigitus Malmiks nim. raudsüsiniksulamit, milles süsiniku hulk on üle 2,14%. Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega, taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Kõrgahjus toodetakse: toormalm (läheb terase sulatamiseks), valumalm (sulatatakse ümber, et saada valandeid) ja ferrosulamid (suure Mn või Si sisaldusega rauasulamid, mida valumalmide ümbersulatamisel). Koostise järgi: Legeerimata malm(raudsüsiniksulamid) ja eriomadustega legeermalm (koostisesse lisatud täiendavaid elemente). Süsiniku oleku järgi: Valgemalm (kogu C on rauaga seotud olekus tsementiidi- Fe 3C kujul; saadakse vedela malmi kiirel jahutamisel valuvormis) ja Hallid malmid (kogu või enamus C on vabas olekus grafiidina) 2. Malmide liigid a) Hallid malmid. Valumalmi...
1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse ...
töödeldavate detailide materjalina kasutatavat suurem (reeglina 1…2%). terast, mis sisaldab kuni 0,4% C ja tavalisest roh- kem väävlit ja fosforit (kuni 0,2%). Tänu väävlile on teras hästi lõiketöödeldav (annab lõikamisel lühi- kese murduva laastu, mida lõiketsoonist on kerge eemaldada). Ent väävel viib alla terase mehaa- nilised omadused, eelkõige sitkuse. Tabel 1.17. Vedruterased Margi- Koostis %, Omadused2), min tähis max C1) Muu Rp0.2 Rm N/mm2 N/mm2 60SiMn5 0,6 1,3 Si 1130 1320 1,1 Mn 55Si7 0,55 1,8 Si 1130 1320 55Cr3 0,55 0,9 Cr 1175 1320 50CrV4 0,5 1,2 Cr 1175 1370 0,2 V 1)
Exami küsimuste vastused ! ! ! 1) Rauasüsiniksulamid ja tavalisandite mõju sulamile. terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Tavalisandid terastes Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühendi-tena (näi- teks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus (kaha-nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan-did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune-missitkust. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja keevismetallis. Pinn...
2. Kuumustugevad terased struktuur ja koostis kõrge temperatuuri juures ei muutu, lisatud kroomi, volframi, molübdeeni, allumiiniumi ja titaani. 3. Keemilise koostise järgi: · Süsinikterased suure ja väikse C sisaldusega, · Legeteeritud terased madalalt- (lisandeid <3%), keskmiselt- (lisandeid 3...5%), kõrgelt legeteeritud (lisaneid >5,5%), 1. Legeteeritud vedruterased lisatakse mangaani, kroomi, vanaadiumi (elastsus ja tugevus), 2. Legeeritud tööriistaterased lisatakse kroomi, volframi, vanaadiumi, molübdeeni, räni, mangaani (ei ole keevitatavad), 3. Kiirlõiketeras kõrgelt legeteeritud tööriistateras, lisatud volframi (suurem kuumustugevus, kõvadus)
Lisaks liigitatakse legeerterased veel väga mitmesuguste tunnuste järgi. Liigituse põhilisteks alusteks on kasutusala, koostis, termotöötlus ja struktuur. - legeerkonstruktsiooniterased ( madallegeerterased, kesklegeerterased, kõrglegeerterased, legeertööriistaterased ). Legeerkonstruktsiooniterased (C = 0,2...0,7%, kul. terased 0,9...1,3%) · Madallegeerterased (leg. el. g 2,5%) ehitusterased külmvormitavad terased vedruterased (C = 0,5...0,7%, Si = 1...2%) kuullaagriterased (C 1%, Cr = 0,5...0,6%) · Kesklegeerterased (leg. el. 2,5...5%) tsementiiditavad terased parendatavad terased nitriiditavad terased · Kõrglegeerterased (leg. el. üle 5%) roostevabad terased kuumuskindlad terased kulumiskindlad terased Tööriistaterased Nõuded: kõvadus ja kulumiskindlus, tugevus ja sitkus, soojuskindlus,
1. -2. MALMID, STRUKTUUR, TOOTMINE, LIIGITUS Malm toodetakse kõrgahjudes rauamaagist raua taandamisega. Taandamine toimub kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega. Vedelas rauas lahustub 3,5-4% C, samuti Mn, Si ja kahjulike lisandeina ka S ja P. Kõrgahjus toodetakse: 1) toormalmi, mis läheb terase sulatamisel (kuni 90% kogutoodangust); 2) valumalme, mis sulatatakse ümber, et saada valandeid (valatud esemeid) 3) ferrosulameid – suure Mn või Si sisaldusega rauasulameid, mida kasutatakse valumalmide ümbersulatamisel koostise reguleerimiseks ning terase taandamiseks. Koostise järgi eristatakse legeerimata malme, mis on põhiliselt raudsüsiniksulamid ja eriomadustega legeermalme, mille koostisse on lisatud täiendavalt teisi elemente. Malmis sisalduva süsiniku oleku järgi eristatakse: 1. Valgemalmid, kus kogu süsinik on rauaga seotud olekus tsementiidi ( F e ...
METALLIDE TERMOTÖÖTLUS Metallide termiline töötlemine on metalliõpetuse osa, kus uuritatakse metallide omadusi, mis on saadud sõltuvalt kuumutuse või jahutuse kiirusest. Sõna kitsamas mõttes metllide termotöötluseks võib nimetada metalliõpetuse osa, kus vaadeldakse faasimuutused mittetasakaaluolekus (metastabiilses olekus), so. tingimustes, kus aatomite difusioon ei jõua tasakaalustada sulami faasid kiire jahutuse tõttu. Sellest tulenevalt sulami mehaanilised omadused erinevad nendest, mida saab tasakaaluoleku faasidiagrammist. Peale termotöötlust kasutatakse metallide termokeemilist ja termomehaanilist töötlemist. Esimene neist näeb ette metalli kuumutamine vastavates keemilistes keskkondades eesmärgiga muuta pinna koostist ja omadust. Teine on metalli deformatsiooni ja termilise töötlemise koosmõju selle omadustele. 1. TERMOTÖÖTLUSE TEOORIA Temperatuur ja aeg Termotöötlemise protsesside peategurid on metalli k...
S500 QL1 P 2 Ni 500 -40 kahekordse töötlemise parendamise (karastamine S690 QL1 P 1,5 Cr 690 -60 + kõrgnoolutamine) tulemusena tekkiv struktuur 0,7 Mo paremate omadustega. 0,5 Cu 0,12 V Vedruterased 1) N normaliseeritult, P parendatult Keerd-, spiraal- ja lehtvedrusid ning teisi elastseid 2) C-sisaldus 0,2% detaile iseloomustab see, et neis kasutatakse ainult terase elastsust; plastne deformatsioon on luba- matu. Seega on vedrumaterjalile peamine nõue Tabel 1.12
struktuuri tekkimist · Mn mangaan suurendab elastsust kulumiskindlust ja kõvadust · Si räni - parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele, suurendab elastsust · W volfram suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust · Ti titaan suurendab tugevust ja kuumuskindlust · Al alumiinium - suurendab kuumuskindlust vähendab tagiteket ja suurendab korrosioonikindlust. Legeeritud vedruterased. Nendele terastele lisatakse mangaani, kroomi ja vanaadiumi. Vedrude juures on oluline elastsus ja tugevus. Legeeritud tööriistaterased. Nendele terastele lisatakse kroomi, volframi, vanaadiumi, molübdeeni, räni, mangaani. Legeeritud tööriistaterased ei ole keevitatavad. Kiirlõiketeras on kõrgelt legeeritud tööriistateras. Põhiliseks legeerivaks elemendiks on volfram. Suurendab kiirlõiketerase kuumustugevust 500 ...600ºC juures. Volfram moodustab süsinikuga
struktuuri tekkimist · Mn mangaan suurendab elastsust kulumiskindlust ja kõvadust · Si räni - parandab terase voolavust ,suurendab vastupanu keemilistele reaktiividele, suurendab elastsust · W volfram suurendab terase kuumuskindlust ja kõvadust · Ti titaan suurendab tugevust ja kuumuskindlust · Al alumiinium - suurendab kuumuskindlust vähendab tagiteket ja suurendab korrosioonikindlust. Legeeritud vedruterased. Nendele terastele lisatakse mangaani, kroomi ja vanaadiumi. Vedrude juures on oluline elastsus ja tugevus. Legeeritud tööriistaterased. Nendele terastele lisatakse kroomi, volframi, vanaadiumi, molübdeeni, räni, mangaani. Legeeritud tööriistaterased ei ole keevitatavad. Kiirlõiketeras on kõrgelt legeeritud tööriistateras. Põhiliseks legeerivaks elemendiks on volfram. Suurendab kiirlõiketerase kuumustugevust 500 ...600ºC juures. Volfram moodustab süsinikuga
C45E 0,45 - 370 630 25 28Mn6 0,28 1,6Mn 440 650 40 34Cr4 0,34 1,2Cr 460 700 40 34CrMo4 0,34 1,2Cr 0,3Mo 550 800 45 34CrNiMo6 0,34 1,7Cr 1,7Ni 0,3Mo 800 1000 45 20 c) Vedruterased Keerd-, spiraal- ja lehtvedrusid ning teisi elastseid detaile iseloomustab see, et neis kasutatakse ainult terase elastsust; plastne deformatsioon on lubamatu. Seega on vedrumaterjalile peamine nõue kõrge voolavuspiir ja elastsusmoodul. Kuna vedrud töötavad vahelduv-korduvatel koormustel, siis on tähtis ka vedruteraste väsimuspiir; sitkus- ja plastsusnäitajad olulist tähtsust ei oma. d) Kuullaagriterased
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
