jm. mendid Hastelloi 55 Ni 800 Keemiatöös- 17 Mo tuse seadmed 15 Cr 5 Fe 5 W jm 1) L – lõõmutatult, Kal. - kalestatult 1.1.5. Titaan ja titaanisulamid Titaan on üks levinumaid elemente looduses. Tema suhteline sisaldus maakoores on ca 0,6%; see on vähem ainult alumiiniumi (7,5%), raua (4,2%) ja magneesiumi (2,1%) sisaldusest. Kõiki teisi tehnikas kasutatavaid metalle, sh. ka ammu kasutusel olnuid (Cu, Pb, Zn, väärismetallid jt.) leidub looduses titaaniga võrreldes oluliselt väiksemas koguses. Titaanil on suhteliselt väike tihedus (1,7 korda väiksem kui raual). Titaani tugevus ja kõvadus sõltuvad suurel määral ta puhtusest
Kaks kõige kasulikumat omadust on titaani vastupidavus korrosioonile (sealhulgas mereveele, kuningveele ja kloorile) ning tema suurim tugevuse ja kaalu suhe metallide hulgas. Titaani tihedus on vaid 4540 kg/m³, millega kuulub kergmetallide hulka. Puhtal kujul on ta sama tugev kui mõned terase sulamid, kuid 45% kergem. Keemiliste ja füüsikaliste omaduste poolest on titaan sarnane tsirkooniumiga, kuna mõlemal on sama arv valentselektrone ja nad asuvad perioodilisustabelis samas grupis. Titaanisulamid Titaani tugevus ja kõvadus sõltuvad suurel määral tema puhtusest. Kõik lisandid suurendavad oluliselt tugevust ja kõvadust. Metalsetest lisanditest avaldavad Ti-sulamite tugevusele mõju Sn, Al ja V, mistõttu neid kasutatakse legeerivate elementidena Ti-sulamites. Vastavalt paranenud omadustele kasutatakse titaanisulameid erinevates tööstusharudes. Keemiatööstuses, kus on oluline korrosioonikindlus toodetakse titaanisulamitest soojusvaheteid,
Niklisulamid kõvemad Alumiiniumisulamid tugevamad Magneesiumisulamid Titaanisulamid madalama sulamistemperatuuriga Tinasulamid Kõvasulamid kuumakindlamad Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) vastupidavamad Metallide jootmine ja joodised korrosioonikindlamad
reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda. G=H-tS (deltadega) 2) Raud (Fe) Tihedus 7800 kg/m3 Sulamistemperatuur 1539 ºC Hea korrosioonikindlus Raud on levikult maakoores 4. kohal. Hõbevalge, plastne metall, mehhaaniliselt hästi töödeldav. Samuti on veel metallidulamid: Rauasulamid Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) Niklisulamid Alumiiniumisulamid Magneesiumisulamid Titaanisulamid Tinasulamid Kõvasulamid Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) 3)Igal reaktsioonil on oma kindel tasakaalukonstant, mida saab muuta vaid temperatuuri muutes. Teades tasakaalukonstanti, saab hinnata kas mingi konkreetne segu reageerib edasi produktide või reagentide suunas. 4) Reaktsiooni järk on suurus, mis on arvuliselt võrdne kontsentratsioonide astmenäitajate summaga reaktsiooni kiiruse võrrandis
vastutusrikaste detailide valmistamiseks. c)Vaseniklisulamid-tuntumad sisaldavad 10-25% Ni.,suurepärane korrosioonikindlus ja hea elektrijuht. Niklisulamid Parima korrosioonikindlusega on Ni-Cu sulamitest monelmetall,milles nikli ja vase vahekord on 2:1.Hea tugevus ja stikus.Ni-Cr sulamid on kuumuspüsivad,suurest elektritak. tingituna kasutatakse küttelementides-nikroomid.(80-60% Ni ja 20-40% Cr) Titaanisulamid Puhta titaani tugevus ja kõvadus sõltuvad eelkõige selle puhtusest.Legeerivate elementidena kasut. titaansulameis Sn,Al ja V,mis avaldavad suurt mõju sulami tugevusele.Tõmbetugevus ulatub kuni 1200 N/mm2 ja on võrreldav terase tugevusega. Plii ja tinasulamid Grafiitmailmide ja pronkside kõrval on oluliseks liuglaagrimatterjalideks Pb ja Sn baasil sulamid- babiidid. Laagrisulamid peavad tagama hea sissetöötavuse,väikse hõõrdeteguri võlli ja laagri
toodete korrosioonikindlust. Titaaniga kaetakse ka soojusvahetite pinda, et intensiivistada soojusülekannet. Veel võimaldab titaan lennunduses ületada heli-ja soojusbarjääri ning suurendab lennulage. Titaansulamid on asendamatud külmutusseadmeis, sest ta talub hästi külma ja ei muutu hapraks. Ta säilitab tugevuse ka siis, kui temperatuur langeb ca.200 kraadini. Samamoodi, nagu talub titaan külma, talub ta hästi kuuma. Titaanisulamid taluvad temperatuuri kuni 600 kraadi C, kuid titaani- ja molübdeenisulam võib töötada temperatuuril 1500 kraadi C. Temperatuurikindlus on tingitud kristallstruktuuri muutumisest. Seega on titaan väga mitmekülgselt kasutatav ja vajalik metall peaaegu kõikjal. Tähtsamad ühendid või sulamid: Looduses leidub titaani ainult ühendeina. Tähtsaimad mineraalid on rutiil, ilmeniit ja perovskiit. Titaaniühendid on näiteks ka naatriumtitanaat,
Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. Tihedus Metallide tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium, kaalium ja naatrium. Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Tiheduse järgi jaotatakse metallid kergmetallideks (kuni 4500 kg/m³) ja raskmetallideks (üle 5000 kg/m³). Nii näiteks kasutatakse lennuki- ja raketiehituses kergmetalle ja sulameid (alumiiniumi-, magneesiumi-, titaanisulamid). Väikese tihedusega metallid on kerged, suure tihedusega metallid aga rasked. Näiteks alumiiniumi tihedus on kõigest 2 699 kg/m³ aga plii tihedus 11 340 kg/m³. See tähendab, et sama raskusega pliitükk on alumiiniumtükist üle nelja korra väiksem. Magnetilised omadused Magnetiline läbitavus iseloomustab metalli võimet magnetiseeruda. Head magnetilised omadused on raual, niklil, koobaltil ja nende sulamitel. Neid kasutatakse elektriaparaatide ja elektromagnetite valmistamisel
hõbetamine) või hästi puhta metalli saamisel. 4. Füüsikalised ja keemilised omadused Metalli füüsikalised omadused: Värvuseks nimetatakse metalli võimet peegeldada kindla lainepikkusega valguskiirgust. Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Tiheduse järgi jaotatakse metallid kerg- ja raskmetallideks. Nii näiteks käsutatakse lennuki- ja raketiehituses kergmetalle ja sulameid (alumiiniumi-, magneesiumi-, titaanisulamid). Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks ja kergsulavaiks. Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. Soojusjuhtivuseks nimetatakse metalli võimet soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Head soojusjuhid on hõbe, vask ja alumiinium.
Titaanühendeid läheb tarvis ka mõningate ehete valmistamiseks. Titaanimaakidest saadakse titaanvalget, mida kasutatakse peamiselt värvide valmistamiseks, klaasi optiliste omaduste muutmiseks ning titaanisulamite, emailide ja glasuuride koostisainena. Titaniseerimiseks nimetatakse terasdetaili pinnakihi rikastamist titaaniga. Titaan on täiesti asendamatu külmutusseadmetes, kuna see talub kuni -200 kraadist külma ja ei muutu hapraks. Sama hästi taluvad titaanisulamid ka kuuma – kuni 600 kraadi. Temperatuurikindlus on tingitud kristallstruktuuri muutumisest. Ka meie oma kehad sisaldavad titaani - koguni 20 mg. Täpsemalt on seda organismis põrnas, neerupealistes ja kilpnäärmes 5 Kasutatud kirjandus 1. http://jaanmarss.planet.ee/juhendid/metalli_restaureerimine/andmebaas/titaan.html 2. https://et.wikipedia.org/wiki/Titaan#Tootmine 3. https://www
Titaaniga kaetakse ka soojusvahetite pinda, et intensiivistada soojusülekannet. Veel võimaldab titaan lennunduses ületada heli-ja soojusbarjääri ning suurendab lennulage. Titaansulamid on asendamatud külmutusseadmeis, sest ta talub hästi külma ja ei muutu hapraks. Ta säilitab tugevuse ka siis, kui temperatuur langeb ca.200 kraadini. Samamoodi, nagu talub titaan külma, talub ta hästi kuuma. Titaanisulamid taluvad temperatuuri kuni 600 kraadi C, kuid titaani- ja molübdeenisulam võib töötada temperatuuril 1500 kraadi C. Temperatuurikindlus on tingitud kristallstruktuuri muutumisest. Seega on titaan väga mitmekülgselt kasutatav ja vajalik metall peaaegu kõikjal. Referaat Tallinn 2008
legeeritud kroomi ja rauaga, mis on tuntud inkonelli ja inkolloi nime all.Samasse gruppi kuuluvad lisaks rauale ka molübdeeniga legeeritud niklisulamid -hastelloid.Niklisulameid võib jagada kahte gruppi.:homogeenseteks (nikroomid ja inkonellid) ja vanandavateks (nimonikid).Ülaltoodud sulamid (inkonell.hastelloi ja nimonik), mis on ettenähtud tööks kõrgetel temperatuuridel, on tuntud ka supersulamitena. Titaan ja titaanisulamid Titaan on looduses üks levinumaid elemente. Titaanil on suhteliselt väike tihedus (1,7 korda väiksem kui raual) ja madal elastsusmoodul (2 korda väiksem kui raual ja niklil), mis soodustab titaani roomavust nii normaal kui kõrgetel temperatuuridel. Titaanist tehtud detailide korral peab suurendama ristlõiget ja massi, et saada vajalikku jäikust. Titaani tugevus ja kõvadus sõltub suurel määral tema puhtusest. Kõik lisandid, eriti lahustunud gaasid ja süsinik, suurendavad oluliselt
valmistamiseks. Titaanimaakidest saadakse titaanvalget (titaan(IV)oksiid), mida tarvitatakse peamiselt värvide valmistamiseks, klaasi optiliste omaduste muutmiseks, sünteesikiu matistamiseks ning titaanisulamite, emailide ja glasuuride koostisainena. Titaniseerimiseks nimetatakse terasdetaili pinnakihi rikastamist titaaniga. Titaan on täiesti asendamatu külmutusseadmetes, kuna see talub kuni -200 kraadist külma ja ei muutu hapraks. Sama hästi taluvad titaanisulamid ka kuuma kuni 600 kraadi. Temperatuurikindlus on tingitud kristallstruktuuri muutumisest. Ka meie oma kehad sisaldavad titaani koguni 20 mg. Täpsemalt on seda organismis põrnas, neerupealistes ja kilpnäärmes. Titaanplaadid Bilbao Guggenheimi muuseumil. Kasutatud materjal: http://en.wikipedia.org/wiki/Titanium http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/titaan.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Image:GuggenheimBilbao.jpg http://www.tirings.com/images/titanium-2.jpg
Materjalide füüsikalised, keemilised ja tehnoloogilised omadused Füüsikalised ja keemilised omadused Metalli füüsikalised omadused. · Värvuseks nimetatakse metalli võimet peegeldada kindla lainepikkusega valguskiirgust. · Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Tiheduse järgi jaotatakse metallid kerg- (kuni 4500 kg/m³) ja raskmetallideks. Nii näiteks käsutatakse lennuki- ja raketiehituses kergmetalle ja sulameid (alumiiniumi-, magneesiumi-, titaanisulamid). · Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks (volfram 3416°C, titaan 1725°C jt.) ja kergsulavaiks (tina 232°C, tsink 419,5°C). Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. · Soojusjuhtivuseks nimetatakse metalli võimet soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Head soojusjuhid on hõbe, vaskja alumiinium.
temperatuuridel. Titaani tugevus ja kõvadus sõltuvad suurel määral ta puhtusest. Kõik lisandid eriti lahustunud gaasid ja süsinik, suurendavad oluliselt tugevust ja kõvadust. Temperatuuridel üle 550...600 °C hakkab titaan energiliselt reageerima ümbritseva keskkonnaga, moodustades gaasidega sisendus- ja metallidega asendustardlahuseid, mille tulemusena kasvab ta tugevus ja langeb plastsus. Titaani sulamid Laia kasutust leiavad titaanisulamid alumiiniumi, kroomi, vanaadiumi, molübteeni ja mangaaniga. Neist peamine on alumiinium mis sisaldub peaaegu kõkides titaanisulamites. Toatemperatuuril tekib titaani pinnal väga tihe ja inertne passiveeriv titaanoksiidi kiht, mistõttu nii titaan kui selle sulamid ei korrodeeru atmosfääris, mage- ja merevees, peaaegu kõikides orgaanilistes ja paljudes anorgaanilistes hapetes, leeliste lahustes, nad on vastupidavad kavitatsioonile ja pingekorrosioonile. Metallsetest lisanditest avaldavad
b. Tööriistateraste määravamaks omaduseks on kõvadus, mis saavutatakse termotöötlusega c. Legeerteraseid kasutatakse enamasti termotöödeldult, kui samas mittelegeerteraseid ei termotöödelda enamasti d. Legeerteraste lisandid (keemiline koostis) määrab üheselt nende kuuluvuse teatavasse gruppi Küsimus 26 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised sulamid omavad suurimat eritugevust? Vali üks: a. Magneesiumisulamid b. Titaanisulamid c. Kuumustugevad terased d. Legeerterased Küsimus 27 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on suurim lubatav töötemperatuur kalestunud olekus puhtal (99,5%) Al? Vali üks: a. 100 °C b. kuni 300 °C c. 400 °C Küsimus 28 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on jootetina (Sn99Cu1) sulamistemperatruur? Vali üks: a. 150 kraadi C b. 180 kraadi C c. 200 kraadi C d. 240 kraadi C
Metallisulamid _ Rauasulamid (süsinikteras,malm, roostevabateras) _ Vasesulamid (messing, pronks, uushõbe- alpaka ja melhior) _ Niklisulamid _ Alumiiniumisulamid _ Magneesiumisulamid _ Titaanisulamid _ Tinasulamid _ Kõvasulamid _ Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) _ Metallide jootmine ja joodised Materjalide füüsikalised omadused: Tihedus, Sulamistemperatuur, Korrosioonikindlus Temperatuuri, mil materjal läheb üle tardolekust vedelasse, nimetatakse sulamistemperatuuriks (Ts). Korrosiooniks nimetatakse materjali ja keskkonna (õhk, gaasid, vesi, kemikaalid) vahelist reaktsiooni, milles materjal hävib. Sulamid _ Sulamid on metalsed materjalid, mis on kahe või
Valusulamite omadusi saab parandada karastamise ja vanandamisega. Magneesiumisulamist detailid võivad töötlemisel kergesti süttida ja süttimisohu vähendamiseks lisatakse sulamitele berülliumi kuni 0,001%. Titaani sulamid Puhtal kujul titaani looduses ei esine. Puhas titaan on hõbevalge metall, mille sulamistemperatuur on 1665oC ja tihedus on 4500 kg/m3 . Puhas titaan on tugev võrdlemisi rabe. Treida ja puurida on raske kuid keevitatav. Hõõguvpunasena on sepistatav. Titaan ja titaanisulamid on korrosioonikindlad, titaanisulamid on kergemini töödeldavad, sitkemad, lõõmutatavad, karastatavad ja noolutatavad. Titaani ja sulamite pinnale tekib õhu käes TiO2 mis tugev ja tihe ning kaitseb metalli. Titaani legeeritakse alumiiniumi, vanaadiumi, kroomi, molübdeeni ja mangaaniga, millede sisaldus sulamis on 2...5%. Titaani ja alumiiniumi sulam, mis sisaldab 50% alumiiniumi on kerge tugev ja temperatuurile 800oC vastupidav. Titaani ja nikli
..950 oC, keragrafiitmalmide korral 950...1100 oC), kuumutus kõrgsagedusvooludega (6...10 s), jahutus vees või õlis. Noolutamine. Nii nagu terastegi korral, noolutatakse reeglina malme karastuspingete kõrvaldamiseks ning sitkuse ja plastsuse tõstmiseks. Malmide noolutustemperatuur analoogselt terastele on piires 150...650 oC sõltuvalt nõutavast kõvadusest ja sitkusnäitajatest. 6. Alumiinium ja sulamid. 7. Vask ja vasesulamid. 8. Titaan ja titaanisulamid. 9. Magneesium ja sulamid. 10.Rasksulavad metallid ja sulamid. 11.Väärismetallid ja sulamid. 12. Tehnoplastid. 13. Komposiitmaterjalid. 14. Pinded. Mitteraudmetallid ja sulamid Mitteraudmetallid ja nende sulamid liigitatakse omadustelt lähtuvalt : a)tiheduse järgi: -kergmetallid ja sulamid (tihedus kuni 5000 kg/m3)-Magneesium, alumiinium, titaan jt. -keskmetallid ja sulamid (tihedus 5000-10000kg/m3)-tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom jt.
inkonelli ja inkolloina. Samasse gruppi kuuluvad ka lisaks rauale molübdeeniga legeeritud Ni-sulamid, mida nimetatakse hastelloidideks. Eelpooltoodud sulamid (inkonell, hastelloi ja nimonik), mis on eelkõige ette nähtud tööks kõrgetel temperatuuridel, on tuntud ka supersulameina. Nende kasutus on eelkõige seotud reaktiivlennukite ja kosmosetehnikaga. Tabel 1.29. Niklisulamid 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid Titaan on üks levinumaid elemente looduses. Titaanil on suhteliselt väike tihedus. Titaani tugevus ja kõvadus sõltuvad suurel määral ta puhtusest. Toatemperatuuril tekib titaani pinnal väga tihe ja inertne TiO2 kiht ei korrodeeru atmosfääris, mage- ja merevees Titaanisulameid kasutatakse rohkesti lennukiehituses. 1.2.6. Magneesium ja magneesiumisulamid Magneesiumi iseloomustab väike tihedus ja madal sulamistemperatuur. Õhus kuumutamisel süttib
Teise rühma kuuluvad P9K5 (5 % koobaltit), P18K5Ф2 (2 % vanaadiumi), P10K5Ф5, P9Ф5, P6M5K5. Nende soojuspüsivus ulatub kuni 630 ° C. Kasu- tatakse kõvade metallide töötlemisel. Kolmandasse rühma kuulub kiirlõiketeras, mis sisaldab kuni 12 % koobaltit, 3,5 % vanaadiumi ja 18% volframit. Standardsed margid on P9K10, P9M4K8, P18K5Ф2 jt. Nende soojuspüsivus ulatub kuni 650˚C. Kasutatakse kõvade ja sitkete konstruktsioonimaterjalide (roostevaba ja kuumuskindel teras, titaanisulamid) töötlemisel. Kermised. Karbiidkermistel on tunduvalt suurem kõvadus (kuni HRA 90), soojuspüsivus (kuni 1000 °C) ja kulumiskindlus. Kermiste lähteained on volfram ja titaankarbiidi(WC ja TiC) ning koobalti(Co)pulbrid. Vastavas vahekorras segatud pulbrid vormitakse ja pressitakse kokku erineva kuju ja mõõtmetega plaatideks. Plaate paagutatakse eriahjus vesiniku keskkonnas temperatuuril 1600°C. Karbiidkermisplaatide puudus on mõningane haprus. Ülikõvad materjalid
suurepärane korrosioonikindlus, eriti merevees, vastupidavus paljudele hapetele ja leelistele, kavitatsioonil ning pingekorrosioonile, kuid soojusjuhtivus suht madal. Temperatuuri tõusul üle 600°C hakkab titaan energiliselt reageerima ümbritseva keskkonnaga. Kõik lisandid suurendavad oluliselt titaani kõvadust ja tugevust, eriti lahustunud gaasid ja süsinik. Vesiniku sisaldus üle 0,01% põhjustab titaani haprust (vesinikrabedus). Puhas titaan ja paljud titaanisulamid on plastsed, hästi survetöödeldavad, kuid kuumal survetöötlemisel peab kuumutamiseks kasutama kaitsekeskkondasid. Valandite saamine on titaani keemilise aktiivsuse tõttu raskendatud sulatus nõuab kaitsekeskkonda või vaakumit ning vormideks erimaterjale (Zn O2 ). Titaani lõiketöödeldavus on terasega võrreldes halvem madala soojusjuhtivuse ja plastsuse tõttu. Laialdast kasutamist leiavad titaanisulamid. Peaaegu kõigis sulameis on legeerivaks
mis kehtivad kõigis Euroopa Liidu riikides ja 18. Titaan, kasutus laiemaltki.Eurostandardite hulk suureneb jõudsalt ja neid kehtestatakse järjepidevalt riikide (rahvuslike) Titaan on üks levinumaid elemente looduses. Titaani tugevus standarditena. Nõnda toimitakse ka Eestis, sh. ja kõvadus sõltuvad suurel määral ta puhtusest. Puhas titaan metallide markeerimist sätestavate eurostandarditega. ja titaanisulamid on plastsed ning kergesti külmalt Metalsete materjalide (teras, malm, mitteraudmetallid deformeeritavad; kuumsurvetöötlemisel tuleb aga kasutada ja mitterauasulamid) Euroopa markeerimissüsteemi toorikute kuumutamisel järgi, mis suures osas põhineb Saksa DINstandarditel, ahjudes kaitsekeskkonda (tavaliselt argoon). Samuti saab
anorgaanilistes hapetes, leeliste lahustes. Nad on vastupidavad kavitatsioonile ja pingekorrosioonile. Metalsetest lisanditest avaldavad titaanisulamite tugevusele olulist mõju tina, alumiinium ja vanaadium, mistõttu kasutatakse neid titaanisulameis legeerivate elementidena. Vaatamata titaani polümorfismile ja sellega seotud lisandite lahustuvuse muutusele mõjutab titaanisulamite termotöötlus (karastamine) mehaanilisi omadusi vähem kui nende legeerimine. Puhas titaan ja titaanisulamid on plastsed ning kergesti külmalt deformeeritavad; kuumsurvetööt- lemisel tuleb aga kasutada toorikute kuumutamisel ahjudes kaitsekeskkonda (tavaliselt argoon). Samuti saab titaani keevitada ainult argooni keskkonnas. Õhus muutub kuum keevisõmblus hapraks hapniku ja lämmastiku lahustumise tõttu selles. Titaanisulamitest valandite saamine on seotud raskustega ja seda mitte ainult vajadusest metalli sulatada kaitsekeskkonnas (veel parem vaakumis), vaid ka seetõttu, et
........................ 14 1.2.2. Alumiinium ja alumiiniumisulamid .............................................................................................. 30 1.2.3. Vask ja vasesulamid................................................................................................................... 33 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid .................................................................................................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid............................................................................................................... 36 1.2.6. Magneesium ja magneesiumisulamid ........................................................................................ 36 1.2.7. Tsink, plii, tina ja nende sulamid ................................................................................................ 37 1.2.8. Metallide markeerimine ...............................................................
lisatakse sulamitele berülliumi kuni 0,001%. Titaan ja selle sulamid Titaan ei ole haruldane metall, kuid seda leidub maakoores väga hajutatult. Kivimites ja savides leidub titaaniühendeid kuni 1%. Puhtal kuijul titaani looduses ei esine. Puhas titaan on hõbevalge metall, mille sulamistemperatuur on 1665oC ja tihedus on 4500 kg/m3 . Puhas titaan on tugev võrdlemisi rabe. Treida ja puurida on raske kuid keevitatav. Hõõguvpunasena on sepistatav. Titaan ja titaanisulamid on korrosioonikindlad, titaanisulamid on kergemini töödeldavad, sitkemad, lõõmutatavad, karastatavad ja noolutatavad. Titaani ja sulamite pinnale tekib õhu käes TiO2 mis tugev ja tihe ning kaitseb metalli. Titaani legeeritakse alumiiniumi, vanaadiumi, kroomi, molübdeeni ja mangaaniga, millede sisaldus sulamis on 2...5%. Titaani ja alumiiniumi sulam, mis sisaldab 50% alumiiniumi on kerge tugev ja temperatuurile 800oC vastupidav. Titaani ja nikli
lisatakse sulamitele berülliumi kuni 0,001%. Titaan ja selle sulamid Titaan ei ole haruldane metall, kuid seda leidub maakoores väga hajutatult. Kivimites ja savides leidub titaaniühendeid kuni 1%. Puhtal kuijul titaani looduses ei esine. Puhas titaan on hõbevalge metall, mille sulamistemperatuur on 1665oC ja tihedus on 4500 kg/m3 . Puhas titaan on tugev võrdlemisi rabe. Treida ja puurida on raske kuid keevitatav. Hõõguvpunasena on sepistatav. Titaan ja titaanisulamid on korrosioonikindlad, titaanisulamid on kergemini töödeldavad, sitkemad, lõõmutatavad, karastatavad ja noolutatavad. Titaani ja sulamite pinnale tekib õhu käes TiO2 mis tugev ja tihe ning kaitseb metalli. Titaani legeeritakse alumiiniumi, vanaadiumi, kroomi, molübdeeni ja mangaaniga, millede sisaldus sulamis on 2...5%. Titaani ja alumiiniumi sulam, mis sisaldab 50% alumiiniumi on kerge tugev ja temperatuurile 800oC vastupidav. Titaani ja nikli
Pinged Deformatsioonid 8 2. TEHNOMATERJALID. MATERJALIDE OMADUSED JA TUGEVUSNÄITAJAD Tehnikas kasutatavaid materjale nimetatakse tehnomaterjalideks. Neid jagatakse kahte suurte gruppi: metalsed ja mittemetalsed materjalid. Metalsete materjalide põhiesindajad: teras, malm, alumiiniumisulamid, vasesulamid, titaanisulamid jt. Mittemetalsete materjalide hulka kuluvad tehnoplastid, tehnokeraamika, plastkomposiitmaterjalid jt. 2.1. Materjalide omadused Materjalide omadused võib jagada kolme gruppi: füüsikalised, mehaanilised ja tehnoloogilised omadused (vt. Tabel 2.1). Materjalide kasutusomadusi iseloomustavad talitlusomadused. Tabel 2.1. Materjalide omadused. Füüsikalised Mehaanilised Tehnoloogilised Talitlusomadused omadused omadused omadused
annaabi.ee 
