EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Sander Kukk Noolutamise laboratoorse töö kokkuvõte õppeaines „Materjaliõpetus“ TE.0244 Tootmistehnika eriala TA BAK I Üliõpilane: “…..“ ................. 2015. a .............................. Sander Kukk Juhendaja: “…..” ................. 2015. a .............................. Kaarel Soots Tartu 2015 ÜLDMÕISTED
b. Eesmärk on tekitada austeniit, milles peab toimuma keemilise koostise ühtlustumine (süsinik ja karbiidides olnud elemendid) ning seejärel kiire jahutamine, et tekiks martensiit c. Kõrgel temperatuuril tekib ferriit, mille kiire jahutamine tekitab martensiidi d. Terase struktuuris austeniidi tekitamine, et tagada kiirel jahutamisel kogu ulatuses austeniit toatemperatuuril Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on noolutamise eesmärk? Vali üks või enam: a. Suurendada terase kõvadust ja tugevust b. Suurendada terase sitkust ja kõvadust samaaegselt c. Noolutamise eesmärgiks on suurendada tugevust vähendades kõvadust d. Suurendada terase sitkust kõvaduse ja tugevuse arvelt tagamaks optimaalsed detaili omadused Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on kiire jahutamise eesmärk? Vali üks või enam: a
b. Terase struktuuris austeniidi tekitamine, et tagada kiirel jahutamisel kogu ulatuses austeniit toatemperatuuril c. Kõrgel temperatuuril tekib ferriit, mille kiire jahutamine tekitab martensiidi d. Eesmärk on tekitada austeniit, milles peab toimuma keemilise koostise ühtlustumine (süsinik ja karbiidides olnud elemendid) ning seejärel kiire jahutamine, et tekiks martensiit Küsimus 3 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on noolutamise eesmärk? Vali üks või enam: a. Suurendada terase sitkust kõvaduse ja tugevuse arvelt tagamaks optimaalsed detaili omadused b. Suurendada terase kõvadust ja tugevust c. Suurendada terase sitkust ja kõvadust samaaegselt d. Noolutamise eesmärgiks on suurendada tugevust vähendades kõvadust Küsimus 4 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis on kiire jahutamise eesmärk? Vali üks või enam: a
aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Kristjan Männik Rühm: MATB11 Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Antud töös keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Karastamise ja noolutamise olemus ning tähtsus Karastamine üks termotöötlemise viisidest, mille tulemusena saadakse ebastabiilne struktuur. Karastamise puhul sõltub optimaalne kuumutuspiirkond terase süsinikusisalduse järgi. Karastamise protsess koosneb kolmest erinevast etapist: 1) Austenisatsioon terase kuumutamine üle faasimuutuse temperatuuri; 2) Terase seisutamine samal temperatuuril, et kogu detail omistaks antud temperatuuril
Ülesanne: Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja reziimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. 1. Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. 2. Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. Kodutöö kirjaliku aruande sisu: Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel: - karastamise ja noolutamise eesmärk; - kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik; - kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest; - jahutamiskeskkonna valik ja jahutamiskiirus; - noolutusviisid ja nende kasutusalad. Juhendaja : Mari-Liis Kuuse Paul Treier Tallinn 2014 Lühiülevaade Terase termotöötlus Terase termotöötlus seisneb materjali kuumutamises üle tema kriitiliste temperatuuride
noolutustemperatuur? Kuidas nimetatakse sellist noolutust? Millised on noolutatud terase struktuuriosad? Optimaalne noolutustemperatuur oleks 200 ºC hoides detaili ahjus tund aega e. madalnoolutus.Noolutatud terase struktuuriosad oleks : martensiit ja tsementiit, jääkausteniit eemaldub pärast mitmekordset noolutust. 4. Millised on antud noolutatud terase põhilised omadused (kõvadus, tugevus ja sitkus)? Antud terase ja noolutamise puhul sitkus tõuseb.Kui võrrelda teiste noolutus reziimidega (kesk. kõrg. ) siis tõuseb kõvadus. 5. Pakkuge välja detaili (tüüpdetaili ja selle omadused võtke Tabelist 3) valmistamiseks - sobiv materjaligrupp ja materjali(de) mark(margid) - võimalik(ud) tehnoloogia(d) sobiva(te)st materjalist(dest) detaili valmistamiseks - sobivast materjalist detaili termotöötlus nõutud omaduste tagamiseks Materjaliks sobiks tsementiiditav teras
väheneb. Peale karastamist on terase struktuuris martensiit ning tsementiit ning kõvadus HRC-s on 65+ . 6. Noolutustemperatuurid 200-250 C ning seda noolutust nimetataks madalnoolutuseks. Noolutatud terase struktuuriosadest tekib juurde tsementiit ja kõvadus on 67 HRC. 7. Antud noolutatud terase kõvadus ja tugevus on suur ning säilub enam vähem sana suurena kuid antud teras muutub noolutamise käigus sitkemaks. Malmid 8. Fe-Fe3C faasidiagramm malmide osa. 9. Variant 7, C- sisaldus 5.0% - Jahtumiskõver 1.L L+T 2. L+T A+T 3. A+T Le+T (F+T) . 10. Tegemist on üleeutektmalmiga. Grafiitmalmi tekkimis eeldusteks on , et peavad eksisteerima vabas olekus süsinik. Selle teket soodustab eelkõige erilisandite sisseviimine sulamalmi ning valgemalmidest tehtud valamite pikaajaline lõõmutamine.
Praktikumi nr. 5 aruanne aines tehnomaterjalid Üliõpilane: Michael Felert Rühm: MATB11 Esitatud: 08.12.2015 Töö eesmärk: Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Karastamise ja noolutamise metoodika, olmus ning tähtsuse lühike kirjeldus: karastamine kuumutamine üle faasipiiri ja kiire jahutamine, noolutamine karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri, temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest. Karastamisel tekkinud martensiitstruktuur on suure kõvadusega, aga väga habras. Noolutamisel martensiit laguneb ferriidi ja tsementiidi seguks, suureneb terase sitkus, kuid vähenevad kõvadus ja tugevus. Katsetulemused: Tabel 1
2 Üliõpilane: Ülesanne: 1. Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja reziimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. a) Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. b) Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. 2. Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel: 1) karastamise ja noolutamise eesmärk; 2) kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik; 3) kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest; 4) valik ja jahutamiskiirus; 5) noolutusviisid ja nende kasutusalad. 1. Terase termotöötlus Terase termotöötlus seisneb kuumutamises üle faasipiiri(de) ning järgnevas jahutmises kiirusel, mil faasimuutused kas toimuvad täielikult, osaliselt või üldse ei leia aset. [1]
Pärast läbikuumutamist lastakse metallil õhu käes jahtuda. See võimaldab kristallstruktuuril muutuda võrdseks ja ühtlaseks läbi kogu objekti. Noolutamine on pingete langetamise protsess ja sellel on kaks põhilist funktsiooni. Noolutamine vähendab pingeid, mis tekivad näiteks metalli valtsimise käigus, ning samuti indutseerib noolutamine pehmust ja plastilisus, seega rakendatakse seda, kui on vajalik metalli painutamine või üldine kuju muutmine. Noolutamise puhul tavaline süsinikteras kuumutatakse aeglaselt 398Cni üle ülemise kriitilise temperatuuri. Et kuumutamine toimuks ühtlaselt, peab esemeid ahjus hoidma umbes 1h iga tolli eseme paksuse kohta. Seejärel lülitatakse ahi välja ja lastakse metallil aeglaselt jahtuda, kusjuures ahi hoitakse seejuures suletuna ning esemeid sealt välja ei võeta. Kuumutamine kaotab pingepunktid ja –jooned esemetelt ning aeglane jahutamine väldib nende taastekke.
Tv. keel 0,47 0,69 0,26 0,26 0,014 0,001 0,005 0,06 0,02 (1) Katsetulemused: (Eelistatud on ülevaatliku tabeli kuju). Kõvaduse määramisel tegime iga kord 3 katset, tabelis on toodud 3 katse keskmine. Masina viga on välja arvutatud. Karastamistemperatuuri valisime vastavalt süsinikusisalduse alusel. Kuna kõik katsekehade paksus oli 3mm, seega karastusaeg on kõigil 9 minutit. Noolutamise ainult kolme väikest terast, mida karastasime vees. Kasutasime kolme noolutusviisi: madal-, kesk-, kõrgnoolutus. Nooltusahju (200 ºC) temperatuur tõusis algul 220 ºC juurde, ning 12- ndal minutil langes 200 ºC peale. Noolutusahju (350 ºC) tõusis algul 377 ºC juurde, ning 10- ndal minutil langes 350 ºC peale. Noolutusahju (500 ºC) temperatuur oli pidevalt 500 ºC juures. Teras Karast
Puurimine, avardamine, hõõritsemine, keermestamine. Spiraalpuur, avardi, hõõrits, süvisti, keermepuur. 9.Terase karastamise meetodid ja nende kasutusala. Tavakarastus - Mitte legeer- ja legeerterastest lihtsate detailide karastamisel. Katkendkarastus Mittelegeerterastest tööriistade valmistamisel. Astekarastus Austentiit muutub martensiidiks. Isotermkarastus Beiniidi saamiseks. Pindkarastus Detaili pinnakihi suure kõvaduse saavutamine. 10.Terase noolutamise meetodid ja nende kasutusala. Kõrgnoolutus Kasutatakse teraste noolutamisel 450...650 kraadil konstruktsioonterastel. Kesknoolutus - Vedruteraste noolutamisel 300...400 kraadil. Parendamine Kõrgnoolutuse järeltöötlemine, saadakse sorbiitstruktuur.
Materjalitehnika instituut TÖÖ NR 5 TERASE TERMOTÖÖTLUS 2011 Töö eesmärk. Tutvuda terase termotöötlemise tehnoloogiaga, selgitada välja terase süsinikusisalduse, jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Antud töös keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Karastamise ja noolutamise olemus ning tähtsuse lühike kirjeldus. Karastamine kuumutamine üle faasipiiri Ac1 või Ac3 (Acm) (vastavalt poolkarastus ja täiskarastus), kiire jahutamine (soolalahuses, vees, õlis). Terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kõvaduse ja kulumiskindluse (tööriistaterased) tõstmine. Noolutamine karastamisele järgnev kuumutus allpool faasipiiri A c1. Temperatuuri valimisel lähtutakse soovitud kõvadusest/sitkusest
ferriit, jääkausteniiti ei jää, kuna süsinikusisaldus antud terases on alla 0,5%. 3. Milline on antud terasest detaili tulenev optimaalne noolutustemperatuur? Kuidas nimetatakse sellist noolutust? Millised on noolutatud terase struktuuriosad? Optimaalne noolutustemperatuur oleks 450 ºC -600 ºC. Tegemist on kõrgnoolutusega. Noolutatud terase struktuuriosad on ferriit ja tsementiit. 4. Millised on antud noolutatud terase põhilised omadused (kõvadus, tugevus ja sitkus)? Antud terase noolutamise puhul sitkus tõuseb.Kui võrrelda teiste noolutus reziimidega (kesk. madal ), siis kõrgnoolutust kasutatakse just konstruktsiooniteraste puhul, et saavutada suurem sitkus ja tugevus. 5. Pakkuge välja detaili (tüüpdetaili ja selle omadused võtke Tabelist 3) valmistamiseks - sobiv materjaligrupp ja materjali(de) mark(margid) - võimalik(ud) tehnoloogia(d) sobiva(te)st materjalist(dest) detaili valmistamiseks
jahutuskiiruse ja karastamisele järgneva noolutustemperatuuri mõju terase kõvadusele. Antud töös keskendutakse süsinikteraste termotöötlusele. Kasutatud töövahendid: Kõvadus mõõtmis vahendid, kaks ahju, katsekehad Töökäik: Karastamise tähtsus: Terase tugevuse ja kõvaduse või kõvaduse ja kulumiskindluse tõstmine. Katastamise käigus saadakse ebastabiilne struktuur. Karastamise lõpptulemuseks soovitakse saada martensiitstruktuuri. Noolutamise tähtsus: Kuumutamisel suureneb aatomite liikuvus ja toimuvad difusiooniprotsessid seda intensiivsemalt, mida kõrgem on temperatuur. Karastatud terase kuumutamist temperatuurini 200-500°C olenevalt soovitud kõvaduse soovist ja süsiniku sisaldusest. Seda protsessi nimetatakse noolutamiseks. Noolutamisel martensiit laguneb ferriidi ja tsementiidi seguks, suureneb terase sitkus, kuid vähenevad kõvadus ja tugevus. Muutused on seotud
noolutusega: 450...650oC, jahutus õhus. Antud noolutust nimetatakse kõrgnoolutuseks. Saadakse ferriidipõhjal teraline tsementiidiosakestega struktuur- sorbiitstruktuur, mis koosneb ferriidist ja tsementiidist. 9. Millised on antud noolutatud terase põhilised omadused (kõvadus, tugevus ja sitkus)? Vastus: Kõrgnoolutatud terasel on hea sitkuse ja tugevuse suhe, olgugi et noolutamise käigus tugevus vähenes. Kõvadus on parem kui enne karastust ja halvem kui enne noolutamist. 5 10. Pakkuge välja detaili (tüüpdetaili ja selle omadused võtke tabelist 3) valmistamiseks - sobiv materjaligrupp ja materjali(de) mark(margid) - võimalik(ud) tehnoloogia(d) sobiva(te)st materjalist(dest) detaili valmistamiseks - sobivast materjalist detaili termotöötlus nõutud omaduste tagamiseks
A. Karastamise eesmärgiks on saada stabiilne perliitne struktuur, mis on ebastabiilsest struktuurist oluliselt pehmem B. Lõiketöötlemisel valmistatav detail tuleb teha enne karastamist C. Karastamine on lõplik operatsioon, pärast mida toode läheb töösse D. Poolkarastastus seisneb kuumutamises üle Ac1 (727 kraadi) 30-50 C ja sellele järgnevas kiires jahutamises Score: 5/5 24. Mis on noolutamise eesmärk? Student Response A. Detaili ettevalmistamine karastamiseks, kus tagatakse ühtne peeneteraline struktuur B. Detaili kõvaduse suurendamine peale karastamist C. Detaili mõõtude ja kuju stabiliseerimine peale karastamist D. Detaili sitkuse suurendamine peale karastamist Score: 5/5 25. Millistele detailidele tehakse kõrgnoolutus? Student Response
Üliõpilane: Õpperühm: Ülesanne: 1. Määrake alltoodud detailide termotöötluse viisid ja režiimid, kandke tulemused tabelisse ning põhjendage kirjalikult tehtud valikuotsuseid. a) Reduktori võll pikkusega 300 mm ja läbimõõduga 40 mm, materjal teras C40E. b) Viil pikkusega 200 mm, ruudukujulise ristlõikega 10 x 10 mm, materjal C125. 2. Koostage lühiülevaade (maht ca 2 lehekülge A4) terase termotöötlusest kõigil alltoodud teemadel: 1) karastamise ja noolutamise eesmärk; 2) kuumutusviiside kirjeldus ja kuumutamise kestuse valik; 3) kuumutustemperatuuri sõltuvus süsinikusisaldusest; 4) valik ja jahutamiskiirus; 5) noolutusviisid ja nende kasutusalad. Tallinn 2015 Metallide termotöötlus Terase tugevuse ja kõvaduse (konstruktsiooniterased) või kõvaduse ja kulumiskindluse (tööriistaterased) tõstmise üheks viisiks on terase karastamine
A. vesi 60-80 C juures B. õli 60-80 C juures C. väiksed detailid karastuvad ka õhujoas D. isotermkarastuse võib läbi viia 300 C vannis (näiteks sulatina vann), hoitakse seal 4 minutit ja seejärel jahutatakse õhus E. väiksed detailid karastuvad ka vabalt õhus jahtudes Score: 5/5 20. Kuna peab Impax Supremet noolutama? Student Response Feedback A. Pärast külmaga töötlemist B. Noolutamise aeg pole tähtis C. Peale lõõmutamist kohe, kui detaili temperatuur on jõudnud 50- 70 C juurde D. Peale karastamist kohe, kui detaili temperatuur on jõudnud 50-70 C juurde Score: 0/5 21. Mitu korda peaks Impax Supremet noolutama? Student Response Feedback A. Kaks korda valitud temperatuuril vahepeal toatemperatuurini jahutades B. Üks kord valitud temperatuuril C. Vähemalt kolm korda valitud
Student Response A. Karastamine on lõplik operatsioon, pärast mida toode läheb töösse B. Lõiketöötlemisel valmistatav detail tuleb teha enne karastamist C. Karastamise eesmärgiks on saada stabiilne perliitne struktuur, mis on ebastabiilsest struktuurist oluliselt pehmem D. Poolkarastastus seisneb kuumutamises üle Ac1 (727 kraadi) 30-50 C ja sellele järgnevas kiires jahutamises Score: 5/5 24. Mis on noolutamise eesmärk? Student Response A. Detaili sitkuse suurendamine peale karastamist------õige B. Detaili ettevalmistamine karastamiseks, kus tagatakse ühtne peeneteraline struktuur C. Detaili kõvaduse suurendamine peale karastamist D. Detaili mõõtude ja kuju stabiliseerimine peale karastamist------õige Score: 0/5 25. Millistele detailidele tehakse kõrgnoolutus? Student Response A
karastamist B. Karastamise eesmärgiks on saada stabiilne perliitne struktuur, mis on ebastabiilsest struktuurist oluliselt pehmem C. Karastamine on lõplik operatsioon, pärast mida toode läheb töösse D. Poolkarastastus seisneb kuumutamises üle Ac1 (727 kraadi) 30-50 C ja sellele järgnevas kiires jahutamises Score: 5/5 24. Mis on noolutamise eesmärk? Student Response A. Detaili kõvaduse suurendamine peale karastamist B. Detaili sitkuse suurendamine peale karastamist C. Detaili ettevalmistamine karastamiseks, kus tagatakse ühtne peeneteraline struktuur D. Detaili mõõtude ja kuju stabiliseerimine peale karastamist Score: 0/5 25. Millistele detailidele tehakse kõrgnoolutus?
sellele järgnevas kiires jahutamises B. Karastamine on lõplik operatsioon, pärast mida toode läheb töösse C. Karastamise eesmärgiks on saada stabiilne perliitne struktuur, mis on Student Response ebastabiilsest struktuurist oluliselt pehmem D. Lõiketöötlemisel valmistatav detail tuleb teha enne karastamist Score: 5/5 24. Mis on noolutamise eesmärk? Student Response A. Detaili mõõtude ja kuju stabiliseerimine peale karastamist B. Detaili ettevalmistamine karastamiseks, kus tagatakse ühtne peeneteraline struktuur C. Detaili sitkuse suurendamine peale karastamist D. Detaili kõvaduse suurendamine peale karastamist Score: 0/5 25. Millistele detailidele tehakse kõrgnoolutus?
ja seejärel jahutatakse õhus e. väiksed detailid karastuvad ka vabalt õhus jahtudes Score: 5/5 Küsimus 20 (5 points) Kuna peab Impax Supremet noolutama? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Pärast külmaga töötlemist b. Noolutamise aeg pole tähtis c. Peale lõõmutamist kohe, kui detaili temperatuur on jõudnud 50-70 C juurde d. Peale karastamist kohe, kui detaili temperatuur on jõudnud 50-70 C juurde Score: 5/5 Küsimus 21 (5 points) Mitu korda peaks Impax Supremet noolutama? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a
millede vahemikus esinevad ruumvõrede struktuurid. Termo töötlemine Põhiprotsessid on järgmised: 1) karastamine 2) Lõõmutamine 3) Noolutamine Protsessid koosnevad etappidest: 1) kuumutamine 2) hoidmine(peatamine) 3) jahutamine Karastamise kiirel jahutamisel säiliatakse tahksentreeritud ruumvõre suure aatomite arvuga, mille tulemusena suureneb pinna kõvadus ja tugevus, puuduseks on jahutamisel tekivad sisepinged. Selleks et sisepingeid vähendada ja ühtlustada teostatakse noolutamise protsess. Noolutamisel toimub kuumutamine umbes 700C piirideni ja aeglane jahutamine, mille tulemusena vähenevad metalli sisepinged. Materjali esialgseks omadusteühtlustamiseks kasutatakse lõõmutamise protsessi, mille tulemusena matejali siseehitus(ruumvõre) ühtlustatakse likvideeritakse sisepinged sealjuures vähenevad pinnakõvadus ja tõmbetugevus, metall muutub pehmeks ja hästi töödeltavaks. Lõõmutamisel toimub jahutamine aeglaselt koos ahjuga.
kiiresti. Karastamise tulemusena tekivad terases nn. tasakaalustamata struktuurid, mis muidu toatemperatuuril ei teki. Karastamisel kõvadus tõuseb, tugevus suureneb, sitkus väheneb, kulumiskindlus suureneb. Kuumutamine kiire jahutamisega. Faasimuutused ei leia aset või toimub osaliselt. 32. Mis on terase noolutamine? Noolutus seisneb terase kuumutamises temperatuurideni alates 200⁰C, seisutamises sellel (vähemalt tunni) ja jahutamises (tavaliselt õhus). Noolutamise eesmärk on püsiva struktuuri saamine, sisepingete kaotamine või nende vähendamine, sitkuse ja plastsuse suurendamine ning karastatud terase kõvaduse ja hapruse vähendamine. 33. Mis on terase täis- ja poolkarastus? Karastustemperatuur. Süsinikteraste karas-tustemperatuuri valikul on aluseks Fe-Fe3 C faasi- diagrammi teraste osa (sele 1.30). Selle järgivõetakse alaeutektoidteraste (0,2...0,8% C) karas- tustemperatuur 30...50 °C üle faasipiiri Ac3 (s.o
tavaliselt 0,5...0,6% C see annab hea sitkuse ja 1...2% Ni või Mo, mis tagab hea läbikarastuvuse. Kasutatakse kuumstantside, valuvormide jms. valmistamiseks. 9) Kiirlõketerased ja nende omadused. Kasutamine. Kiirlõiketerased on enimkasutatavaid tööriistateraste gruppe. Kiirlõiketerased sisaldavad üle 0,6% C ja reeglina volframit (kuni 18%), molübdeeni, vanaadiumit jt. lisandeid. Kiirlõiketeraste kõrge karastus- temperatuuri (üle 1000 °C) ja sellele järgneva mitmekordse noolutamise (temperatuuril 550... 600 °C) tulemusena saadakse terase kõvaduseks 64...65HRC, mis säilib nende kasutamisel temperatuurideni 600...700 °C, jäädes alla ainult pulberkõvasulameile. Kiirlõiketerastest valmistatakse rauasaelehti, keermelõikureid, freese, stantse jpm. 10) Eriterased ja nende omadused. Kasutamine. Eriterased Konstruktsiooniterastest, mis töötavad spetsiifilistes tingimustes (kõrgetel ja madalatel temperatuuridel,
gruppe. Kiirlõiketerased sisaldavad üle 0,6% C ja reeglina volframit (kuni 18%), molübdeeni, vanaa- diumit jt. lisandeid. Kiirlõiketeraste kõrge karastus- temperatuuri (üle 1000 °C) ja sellele järgneva mitmekordse noolutamise (temperatuuril 550… 600 °C) tulemusena saadakse terase kõvaduseks 64…65HRC, mis säilib nende kasutamisel tempe- ratuurideni 600…700 °C, jäädes alla ainult pulber- -6- kõvasulameile. Kiirlõiketerastest valmistatakse Kuumuskindlad terased rauasaelehti, keermelõikureid, freese, stantse jpm
..27% Cr, kusjuures gruppe. Kiirlõiketerased sisaldavad üle 0,6% C ja Cr-sisalduse kasvuga suureneb ka terase reeglina volframit (kuni 18%), molübdeeni, vanaa- korrosioonikindlus), diumit jt. lisandeid. Kiirlõiketeraste kõrge karastus- - kroomnikkelterased (legeeritud lisaks kroomile temperatuuri (üle 1000 °C) ja sellele järgneva nikliga ning võivad sisaldada titaani, nioobiumi, mitmekordse noolutamise (temperatuuril 550... lämmastikku; viimaseid lisatakse terastele terade- 600 °C) tulemusena saadakse terase kõvaduseks vahelise korrosiooni vältimiseks). 64...65HRC, mis säilib nende kasutamisel tempe- - 19 - Roostevabast terasest valmistatakse korro- nikroomid, mis põhikomponendina sisaldavad niklit
annaabi.ee 
