Arvud, materjalid, eri viiside omadused (eelised, puudused), kõige suuremad ja väiksemad, mis millest sõltub, mis milleks ja millega koos kõige paremini sobib, mis mida tähendab, kui mitu varianti võimalik anda. Keevitus · Õmblusmetalli hapnikusisalduse tõustes mehaanilised omadused halvenevad. · Rahuliku terase hapnikusisaldus on 0,003...0,008% O. · Keeval terasel 0,01%...0,02% O. · Sulas keevismetallis lahustunud hapnik vähendab pindpinevust ja suurendab voolavust. Ala keskmine laius mm Termomõju Keevitusviis Ülekuumutus- Normali- Osalise tsooni laius ala seerimisala normaliseerimise mm ala Kaarkeevitus 2,2 1,6 2,2 6,0
1/põhimetall.2) dilution korral sobis Elga tootevalikust vaid Cromamig Duplex (C 0,015%; Si 0,4%; Mn 1,8%; P 0,02%; S 0,005%; Cr 22,5%; Ni 9%), mis tagab soodsa keevismetalli koostise. Dilutioni mõiste segunemisaste, legeerimisaste, põhimetallide ja elektroodist tuleva materjali suhe [Schaeffleri diagrammil graafiliselt lahendades sirge 1-2 ja C-W lõikepunkti asukoht määratakse põhimetallide suhte järgi (kui keevismetallis on mõlema suhe võrdne (15/15), siis asub see sirge keskpunktis, ebavõrdse jaotuse korral väiksema osakaaluga punkti pool), keevismetalli punkt asub lõikepunktist 0,7 pikkuse kaugusel (70% lisametalli)] (Diagrammil on näidatud põhimetallide ja keevitustraadi koostised. On soovitatav, et keevismetalli struktuur jääks diagrammi keskel asetseva kujundi piiresse.) Diagrammil asetsevad mittesoovitatavad keevismetalli struktuuri alad:
Mn = 0,84 P = 0,035 S = 0,012 Cr = 1,2 Mo = 0,32 Ni = 0,99 Cu = 0,11 V = 0,040 Vastus andke 1 koht peale koma. Vastus: Küsimus 16 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Termomõjutsooni kõige kriitilisemaks (löögisitkuse ja plastsuse vähenemise seisukohalt) alaks loetakse: Vali üks: a. rekristalliseerumisala b. ülekuumutusala c. kokkusulamisala d. normaliseerimisala Küsimus 17 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rauasulfiid keevismetallis põhjustab Vali üks: a. kuumpragude teket b. ei põhjusta defektide teket c. teradevahelise korrosiooni teket d. külmpragude teket Küsimus 18 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Elektroodkeevitusel kattega elektroodiga parima löögisitkusega õmblusmetalli tagab: Vali üks: a. aluselise kattega elektrood b. rutiilkattega elektrood c. tselulooskattega elektrood d. happelise kattega elektrood Küsimus 19 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus
keemilist koostist, seepärast tuleb keevismetalli legeerida, et kompenseerida põhimetallist välja põlenud keemilise elemente. Keevismetalli legeeritakse selliste elementidega, mis parandavad keevisõmbluse omadusi. Põhilised legeerivad elemendid on Cr; Ni; Mo; W; Si. Legeerimisel tuleb arvestada afiinsust ehk ühitusvõimet hapniku suhtes järgnevalt: CuNiCoFeWMoGMnVSiTiZnAl (temperatuur alla 1600°C). Fe vasakul olevad keemilised elemendid lahustuvad keevismetallis täielikult. Paremal pool olevad W, Mo osaliselt, ülejäänud ei lahustu. Seepärast ei saa legeerida keevituse käigus Ti, Zn ja Alga. Kõige lihtsam on keevismetalli legeerida Cu ja Niga elektroodikatte kaudu. Hea löögisitkuse ja peeneteralise struktuuri saamiseks legeeritakse keevismetalli Ni, Ti, Nb(niobium)ga. Tera kasvu takistavad N, Cr, Mo, Ni. Kroom: süsiniktevaestes terastes kuni 0,3%, konstruktsiooniterastes 0,7...3,5%, kroomterastes 12...18% , kroomnikkelterastes 9...35%
moodustavate metalloksiidide sulamistemperatuur on metalli sulamistemperatuurist kõrgem Question 20 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Keevitatava materjali ettevalmistamist servamisega (faasimisega) lahknemisnurga all teostatakse eesmärgiga Select one: a. täieliku läbisulatuse (läbikeevituse) saavutamiseks b. keevitamisega kaasnevate termopingete vähendamiseks c. tootlikkuse tõstmiseks d. gaasipooride tekke vältimiseks keevismetallis Question 21 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Miks teostatakse servade eeltöötlemist kaar- ja gaaskeevitusel? Select one: a. õmbluse õige kuju tagamiseks b. õmblusmetalli parema kaitse tagamiseks ümbritseva õhu eest c. läbikeevituse tagamiseks d. õmbluse ligipääsetavuse tagamiseks Question 22 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Elekterkontaktkeevituse protsessid kuuluvad
magnetiliste omaduste näitajad. Tavalisanditena on esindatud ka lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühenditena, tardlahustena või vabas olekus (kahanemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisandid määravad terase metallurgilise kvaliteedi. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Keevitamisel mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja keevismetallis. 5 Peale süsiniku viiakse terastesse vajalike omaduste saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid legeerivaid elemente nagu Cr, Ni, W, V, Mo, jt.. Legeerivad elemendid on ka Mn ja Si, kui nende sisaldus ületab tavalisandi määra (so. Mn korral 1,65% ja Si korral üle 0,5%). Nende mõju seisneb selles, et nad asuvad kristallivõres raua aatomite asemele, muutes sulami omadusi
). Mittemetalsed lisan-did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune-missitkust. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja keevismetallis. Pinnakihi rikastamine vesinikuga (näiteks galvaan-pindamisel) soodustab samuti terase haprumist; eriti ohtlik on see terase tööta misel kontaktis vesinikuga kõrgetel rõhkudel. Sellist nähtust tuntakse vesinikhaprusena. 2) Rauasüsiniksulamid ja legeeribate elementide mõju sulamile. Peale süsiniku viiakse terastesse vajalike omaduste saamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid lisandeid legeerivaid elemente - Cr, Ni, W, V, Mo, Co jt., sealhulgas ka Mn ja Si, kui nende sisaldus ületab
MATERJALIÕPETUS ( kordamiseks ) 1.Metallide ja sulamite struktuur ning omadused: - metallide struktuur: Metallide kristalliline struktuur Aatomkristallilise või lihtsalt kristallilise struktuuri all mõeldakse aatomite (ioonide) omavahelist paigutust reaalselt esinevas kristallis. Metallis paiknevad aatomid kindla seaduspärasuse kohaselt, moodustades korrapärase kristallivõre. Selline aatomite paigutus vastab aatomite omavahelise mõju minimaalsele energiale (aatomite ideaalsele paigutusele). - kristallvõre tüübid, Erinevatest võreelementidest ja paigutuse motiividest lähtudes võivad aatomid paigutuda regulaarselt teatud korra kohaselt, mille tulemusena tekib kristalliline struktuur. On ka võimalik, et tavaline aatomite või aatomite rühmade korduvus kristallis on piiratud. Kristallivõre elemendid (võreelemendid) võivad olla a) primitiivsed e. lihtsa...
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldus...
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
