Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Ksenia Võhma PÕLETUSED Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 ....................................................................................................................................... 4 1.PÕLETUSTE ASTMED.................................................................................................... 5 1.1.I astme põletus...................................................................................................... 5 1.2.II astme põletus..................................................................................................... 5 1.3.III astme põletus.........................................................
These sentences describe what the speaker thinks would possibly happen in an imaginary situation. If I saw a ghost, I would be scared. If I had wings, I could fly. We can give advice with If I were you. If I were you wouldn’t do that NOTE We normally use were instead of was in conditional sentences. I’d go to the cinema, if i weren’t so tired. Ekke Kaha WISHES We use the verb wish when we want to say that we would like something to be different in the present. We use the past simple, as in unreal conditional sentence, to make a wish about present.We can also use could/was able to. I wish i could run really fast. Ekke Kaha
We use any With uncountable nouns in negative sentence and questions with a singular verb. There isn’t any tea left in the teapot. To mean it doesn´t matter which or whichever one you like. I can come and see you any day next week. Arter words with negative meaning e.g never, without, seldom, rarely. I found her house without any trouble Ekke Kaha We use no/nobody/no one/nothing with positive verb. We´ve got no milk. We haven’t got any milk I saw nobody in the garden. I did’t see anyone is the garden. He said nothing. He didn’t say anything. Ekke Kaha
Be going to Future We use be going to To talk about personal plans and intentions. I’m going to practise the piano for two hours this evening. I’ve decided about my future. I’m going to become a doctor. To make a prediction based on what we can see. Oh, look! It’s going to rain. The time expressions used with the future simple and be going to: Tomorrow, tonight, soon, next week/month/year, in two/three days/weeks, etc Ekke Kaha
Present continuous and present simple We use present continuous For actions that we have already arranged to do in the near future, especially when the time has been decided. I’m coming back next Monday. What are you doing tomorrow evening? We use present simple For events that always happen at certain time, or are part of timetable. The supermarket closes at 9 p.m. His plane arrives at four o’clock tomorrow afternoon. After if in conditional sentences (type I). If you leave home at 7.30, you will be on time. Ekke Kaha
Future Simple We use will + infinitive To predict events, for example to say what we think will happen in the future, using the verbs think, believe etc, the expressions be sure, be afraid etc, and the adverbs probably, possibly, perhaps, certainly etc. Flora will win on Saturday. I don’t think the test will be very difficult. Ask her again. Perhaps she’ll change her mind. To make an offer and a request (ask somebody to do something). Wait, i’ll carry the bag for you. Will you hold the dooropen for me, please? To make a decision at the moment of speaking and make a promise. It’s cool in here. I’ll shut the window. I’ll phone you in the evening, I promise. NOTE We can use shall instead of will with I and we. But in everyday speech, we normally use the short forms I’ll and we’ll. I/We shall work. I/We shall not/shan’t work. ...
Elastsusjõud. Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud, mis on deformatsiooniga alati vastassuunaline. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõud arvutada Hooke'i seadus järgi: Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke
Estonian Business School Turundus ja kommunikatsiooni õppetool ARVUTISÕLTUVUS Kursusetöö *** Õppejõud Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Raal või kompuuter, kuid siiski tuntuma nimetusega arvuti, on oma otstarbelt tehete sooritamiseks. Arvutit võib kirjeldada kui masinat, mille abil on võimalik arvutada ning teha seda kordades kiiremini kui inimene suudaks. Arvutit võib ka nimetada elektroonika seadmeks, mille ülesanne on tehete sooritamine, olgu selleks taskukalkulaator, nutitelefon või ka tahvelarvuti. Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt, kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, var...
Bioloogia kt Linnud 1. Millise luustiku (2), välisehituse (2), ja hingamiselundite (1), iseärasused on kujunenud lindudel seoses lendamisega? Luustik (2) kael koosneb paljudest lülidest, luud koosnevad paljudest õhukambritest. Välisehitus (2) kaha katavad suled ja tiivad, keha on voolujooneline. Hingamiselundid (1) kopsud on ühendatud kõikjal kehas paiknevate õhukottidega, kopsu sisepind sopilisem, kui roomajatel 2. Lindude pesitsemine, pesahoidjad ja pesahülgajad pojad. Pesahoidjad linnupojad on koorumise järel paljad ja sulgedeta. Silmad kinni ja vajavad pikka aega vanemate hoolt. Esimestel päevadel peab emaslind neid soojendama. Pesahülgajad- pojad munast koorudes sulgedega ja silmad lahti. Kuivanud veidi, lahkuvad
Elektronid liiguvad peaaegu valguse kiirgusega. Kiirguse jälg on on fotoplaadil piklik. alfga kiirgus - Kujutab endast heeliumi aatomi tuumasid, mis liiguvad kiirusega u. Positiivse laenguga. Kaldub magnetväljas beeta kiirgusest teisele poole. Läbitungimis võime on väike. 4. Alfa lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja tema mass väheneb ligikaudu nelja aatomi massiühiku võrra. Selle tulemusena nihkub element perioodilisuse tabelis kaha ruudu võrra ette poole. 5. Peale beeta lagunemist nihkub element ühe ruudu võrra perioodiliduse süsteemi lõpu poole. 6. Poolestusaeg on aine lagunemise (eeskätt radioaktiivse, kuid ka keemilise lagunemise) kiirust iseloomustav suurus. Poolestusaeg =T 7. Mendelejevi tabelis on ühes ja samas ruudus, ühegi keemilise võttega eraldada ei õnnestu. Tuumades on ühesugune arv prootoneid ja erinev arv neutroneid. Massiarvud on erinevad. 8
muutmisel. Põhjused: raskusjõu kasvamisega peab suurema ka elastsusjõud. Fe= -Kx ( def. On vastassuunaline tema def. jõuga; K on võrdetegur=näitab keha jäikust(nt def. suurust jõu ühiku kohta(määratakse katseliselt); x on def. suurus) 20. Elastsusjõu suund on vastupidine deformatsioonile ja elastsusjõu suurus on võrdeline kujumuutuse suurusega. 21. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon 22. Jäikus k (ühik on N/m) näitab, kui suurt jõudu on vaja rakendada, et keha pikkus muutuks ühiku (m) võrra. 23. Newtoni III seadus: Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid
seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (FshF), sel juhul on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul on veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõud arvutada Hooke'i seadus järgi: Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale Fe= -kx, kus Fe on
seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (F shF), sel juhul µ on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul µ on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul µ on veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõud arvutada Hooke'i seadus järgi: Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale Fe= -kx, kus Fe on
40. Idioot and idiot 41. Esmamuljed first impressions 42. Väga head esmamuljet jätma make a very good impressioon 43. Näima come across as 44. Näima, paistma appears to be 45. Lahkus kindness 46. Optimism optimism 47. Täpsus punctuality 48. Laiskus laziness 49. Usaldus, kindlus, usk confidence 50. Ambitsioon ambition 51. Ülbe, upsakas arrogant 52. Kamandav bossy 53. Võistlev, konkureeriv competitive 54. Kaha jalaga maas downto-earth 55. Lojaalne loyal 56. Seltskondlik, sõbralik sociable 57. Intellektuaalne võimekus intellectual ability 58. Võimekus ability 59. Arukas, intelligentne intelligent 60. Terane, tark bright 61. Taibukas clever 62. Terane sharp 63. Nupukas, kaval shrewd 64. Võimeline able 65. Andekas gifted 66. Andekas, talendikas talented 67. Nutikas brainy 68. Kõnekeelne colloquial 69. Puuduv võimekus lacking ability 70
KASTMESÕEL – Puljongite ja kastmete kurnamiseks. Koonusekujuline, sõela alumine, koonuse tipuosa on tihti umbne. KURN – Köögiviljade kurnamiseks ja loputamiseks, pastatoodete loputamiseks pärast keetmist.Kurnal võib olla kaks sanga, mis tagavad korraliku haarde kurnast. VAHUKULP – Vahu eemaldamiseks ja köögiviljade, friteeritavate toodete tõstmiseks. Vahukulbi ümar kuju järgib keedunõu ümarat vormi. Kaha ja varre liitumiskoha nurk peaks olema ~130 kraadi. SIDRUNIPRESS – Tsitrusviljadest mahla pigistamiseks. Piisavalt suur ja ümar. Mahlakogumisnõu piisavalt suur ning seemneid eraldav. PALLVISPEL – Väikese koguse tooraine vahustamiseks ja segamiseks. Erinava kuju, ehituse ja elastsusega. Pirnikujuline vispel on vähemalt 10 terastraadiga. SPIRAALVISPEL – Ennekõike kergete/õhuliste toorainete, nt muna/munavalge, vahukoore vahustamiseks
Innuiti mehed kandsid tavanditantsudel pikarandmelisi tupslunni nokkade ja sulerootsudega kaunistatud labakindaid. Nokad klõbisesid trummirütmis tantsides. Piibud ja pauvaud Põlisameeriklaste pühaks tavaks oli suitsetada piipu, kui vajati vaimude abi sõjas või rahusõlmimisel, edukaks jahiretkeks, vihma väljakutsumiseks või hea kaubatehingu kordaminekuks. Piibud olid väga pühad ja ilusad ning nende valmistamine võttis nädalaid. Piibuvars oli õõnsast puust ja kaha valmistati pehmest kivimist katliniidist, savist või puidust. Üleloomulikud jõud läbi piibu ei voolanud, enne kui kaha ja vars pidulikult ühendati. Vanasti suitsetati piipu pauvaude ajal, kui inimesed kogunesid tervist, sõja või jahiõnne paluma. Tänapäeval on pauvaud rõõmsad peod, kus vähemalt kord aastas meenutatakse vanu kombeid. Piibu kaha, vart ja suitsetamissegu hoiti okastikandi ja helmestega kaunistatud hirvenahkses kotis.
Innuiti mehed kandsid tavanditantsudel pikarandmelisi tupslunni nokkade ja sulerootsudega kaunistatud labakindaid. Nokad klõbisesid trummirütmis tantsides. Piibud ja pauvaud Põlisameeriklaste pühaks tavaks oli suitsetada piipu, kui vajati vaimude abi sõjas või rahusõlmimisel, edukaks jahiretkeks, vihma väljakutsumiseks või hea kaubatehingu kordaminekuks. Piibud olid väga pühad ja ilusad ning nende valmistamine võttis nädalaid. Piibuvars oli õõnsast puust ja kaha valmistati pehmest kivimist katliniidist, savist või puidust. Üleloomulikud jõud läbi piibu ei voolanud, enne kui kaha ja vars pidulikult ühendati. Vanasti suitsetati piipu pauvaude ajal, kui inimesed kogunesid tervist, sõja või jahiõnne paluma. Tänapäeval on pauvaud rõõmsad peod, kus vähemalt kord aastas meenutatakse vanu kombeid. Piibu kaha, vart ja suitsetamissegu hoiti okastikandi ja helmestega kaunistatud hirvenahkses kotis.
Reimo Oja 11c klass Rudolf Tobias Kantaat "JOHANNES DAMASKUSEST" kontserdiarvustus Esitajateks olid: Eesti riiklik sümfooniaorkester, tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia- Ester Loitme, Eesti rahvusmeeskoor, Solistid: Aile Asszonyi (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor), Uku Joller (bariton), Märt Jakobson (bass), Natalia Lomeiko (viiul, Venemaa), Dirigent Mihhail Gerts. Nikolai Aleksejevi ja ERSO esimene ühine kontsert toimus 1983. aasta jaanuaris, tihedam koostöö sai alguse 1995. aastal, hooajal 1997/1998 oli Nikolai Aleksejev ERSO esimene külalisdirigent ning alates 2001. aasta sügisest on ta orkestri peadirigent ja kunstil...
- rasvkoe ja naha elastsus on mõnevõrra individuaalne ja muutub 13.Millised on erinevad meetodid keha koostise vanusega. määramisel? Milliseid on nende positiivsed ja negatiivsed küljed? - sõltub kaliibri hoidmisest nahavoldil Antropomeetrilisete meetodite abil:1. Keha pikkuse ja - pingul nahka raske mõõta kehamassi indeksid 2. Nahavoltide paksuse mõõtmise kasutamine kaha rasvamassi hindamiseks.3. Luude - erinevad kaliibrid võivad anda erinevaid tulemusi. pikkuste , laiuste mõõtmine spetsiaalsete vahenditega- Kuidas hinnatakse keha koostise põhjal ülekaalu? Millised Bioelektrilise takistuse määramine on seosed keha kaalu, luutiheduse ning kehalise aktiivsuse vahel.? - lipomeeter
poolt soovitud rasestumisvastane meetod. Naistearsti kinnitusel annavad kõige kindlama rasestumisvastase kaitse hormonaalsed rasestumisvastased vahendid – pillid, plaaster, tuperõngas ja hormoonspiraal. Kuna menstruatsioonitsüklit reguleerivad naissuguhormoonid, siis on kõige kindlam viis rasestumisest hoiduda, mõjutades menstruatsioonitsüklit üle samade hormoonide nii, et igakuist munaraku eemaldumist munasarjast (ovulatsiooni) ei toimu, märkis Kaha. 10 «Lisaks sellele muutub emakakaelas olev limakork tihedamaks (spermatosoididele raskemini läbitavaks) ja emaka limaskest õheneb, nii et viljastatud munarakk ei saa sinna pesastuda juhul, kui ovulatsioon siiski toimus ja ka spermatosoidid munarakuni pääsesid.» Kasutatud materjal: https://www.google.ee/search? q=kombineeritud+pillid&espv=2&biw=1366&bih=643&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei= vqUaVZSKLY3lapKVgJgJ&ved=0CAYQ_AUoAQ#imgdii=_
Jääigale kehale mõjuv jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga millemoment võrdub jõupaaride momentvektorite summaga. Kahe paralleelse jõu liitmine kahe samasuunalise paralleeljõu resultant on suuruselt võrdne antud jõudude suuruste summaga ning oin paralleelne ja samasuunaline antud jõududega; tema mõjusirge jagab komponentide mõjusrigeid ühendava lõigu sisemielt osadeks mis on pöördvõrdelised jõudude suurustega. Kahe antiparalleelse jõu liitmine kaha paralleelse mittevõrdse ja vastassuunalise jõu resultant on on paralleelne antud jõududega suunatud suurema jõu poole. Tema suurus võrdub komponentide suuruste vahega. Tema mõjusirge jagab antud jõudude mõjusirgeid ühendava lõigu välimiselt osadeks mis on pöördvõrdelised jõudude suurustega. Hõõrdenurk ja hõõrdekoonus Olgu meil keha karedal pinna ja puudutagu ta seda punktis. Rakendame
Jääigale kehale mõjuv jõupaaride süsteem on ekvivalentne ühe jõupaariga millemoment võrdub jõupaaride momentvektorite summaga. Kahe paralleelse jõu liitmine kahe samasuunalise paralleeljõu resultant on suuruselt võrdne antud jõudude suuruste summaga ning oin paralleelne ja samasuunaline antud jõududega; tema mõjusirge jagab komponentide mõjusrigeid ühendava lõigu sisemielt osadeks mis on pöördvõrdelised jõudude suurustega. Kahe antiparalleelse jõu liitmine kaha paralleelse mittevõrdse ja vastassuunalise jõu resultant on on paralleelne antud jõududega suunatud suurema jõu poole. Tema suurus võrdub komponentide suuruste vahega. Tema mõjusirge jagab antud jõudude mõjusirgeid ühendava lõigu välimiselt osadeks mis on pöördvõrdelised jõudude suurustega. Hõõrdenurk ja hõõrdekoonus Olgu meil keha karedal pinna ja puudutagu ta seda punktis. Rakendame
seisuhõõrdejõud, kui keha seisab paigal kuigi talle mõjub jõud F (FshF), sel juhul on seisuhõõrdtegur; 2) liugehõõrdejõud, kui keha liigub mööda aluspinda (sel juhul on liugehõõrdetegur); 3) veerehõõrdejõud, kui keha veereb mööda aluspinda (sel juhul on veerehõõrdetegur). Elastsusjõud on jõud mis tekib keha deformeerimisel e keha kuju ja mõõtmete muutmisel. Deformatsioonid jagunevad: 1) plastilised deformatsioonid, kus peale jõu mõjumise lõppu kaha algkuju ja mõõtmed ei taastu; 2) elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Erinevad deformatsiooni liigid on a) tõmbe- ja survedeformatsioonid; b) paindedeformatsioon; c) väändedeformatsioon; d) nihkedeformatsioon. Tõmbe ja surve korral saab elastsusjõud arvutada Hooke'i seadus järgi: Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale Fe=
Memphises. Põllumajandus ja riigikorraldus õitses, tuues kaasa jõukuse ja stabiilsuse. See julgustas alustama suurte ehitiste rajamisega. Kuid nagu alati sõltus ka nüüd Egiptus täielikult Niilusest ja perioodi lõpupoole, kui üleujutus jäi tule matta tõi see kaasa riigi nõrgenemise. MEMPHIS Memphis asus natukene lõuna pool paigast kus Niilus paljudeks deltaharudeks jaguneb. See oli ideaalne pealinn ühendatud Egiptusele. Egiptlased kutsusid Memphist kaha maa tasakaalustajaks. Linn koos oma ehitistega oli sunnitud liikuma sajandite jooksul mitu korda. Sellepärast, et Niilus muutis tihti oma voolusängi pärast üle ujutust. AMETNIKUD Egiptuses vaadeldi riiki vaarao isikliku omandina, kuid selle tõhusaks ja tõrgeteta käigushoidmiseks läks vaja palju ametnikke. Riigi kõrgeimaks ametnikuks oli vesiir ehk peaminister. Vesiirile allusid provintside asevalitsejad, keda omakorda abistasid ametnikud
14. mail Tallinna all harjulaste maleva. Läänemaal ordu vägadele suuremat vastupanu ei osutatud. 24. juuni 1343. a juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, kus keskseks ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Ka harjulased polnud veel alla andnud ja kindlustastid end kahes muinaslinnuses. Alles Preisimaalt saadud abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti 1343. aasta lõpuks alistada. Saarlased purstati kaha sõjakäiguga 1344. a. lõpul ja 1345. a. algul. Jüriöö ülestõusu summutamisega oli sai ordu Põhja-Eesti peremeheks. 1346. a sai see juriidilise vormistuse, kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. Ülestõus haaras kolm maakonda ja ligi kolmandiku Eesti pinnast. Jüriöö ülestõusu tagajärjed: hukks mõttetult palju eestlasi, saarlased ei jäänud enam vabaks,
12 14. Kastmesõel - Puljongite ja kastmete kurnamiseks. Koonusekujuline, sõela alumine, koonuse tipu osa on tihti umbne. 15. Kurn - Köögiviljade kurnamiseks ja loputamiseks, pastatoodete loputamiseks pärast keetmist, kurnal võib olla kaks sanga, mis tagavad korraliku haarde kurnast. 16. Vahukulp - Vahu eemaldamiseks ja köögiviljade, friteeritavate toodete tõstmiseks. Vahukulbi ümar kuju järgib keedunõu ümarat vormi. Kaha ja varre liitumiskoha nurk peaks olema ~130 kraadi. 13 17. Sidrunipress - Tsitrusviljadest mahla pigistamiseks. Piisavalt suur ja ümar. Mahlakogumisnõu piisavalt suur ning seemneid eraldav. 18. Pallvispel - Väikese koguse tooraine vahustamiseks ja segamiseks. Erineva kuju ja ehituse ning elastsusega. Pirnikujuline, vispel on vähemalt 10 terastraadiga. Suurematel visplitel terastraadid ristumiskohas lõdvalt terasrõngaga kinnitatud. 19
Exami küsimuste vastused ! ! ! 1) Rauasüsiniksulamid ja tavalisandite mõju sulamile. terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%; malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Tavalisandid terastes Lämmastik, hapnik ja vesinik. Need lisandid esinevad terases mittemetalsete ühendi-tena (näi- teks oksiididena FeO, Fe2O, MnO, SiO2, Al2O3 jt.), tardlahustena või vabas olekus (kaha-nemistühikutes, pragudes jm.). Mittemetalsed lisan-did määravad terase nn. metallurgilise kvaliteedi, tõstavad terase mehaaniliste omaduste (plastsus ja sitkus) anisotroopsust, kuid olles pingekontsentraa-toreiks, alandavad nad väsimustugevust ja purune-missitkust. Eriti kahjulikuks lisandiks on terases lahustunud vesinik. See muudab terase hapraks. Lisaks haprusele soodustab vesinik terase valtsimisel ja sepistamisel mikropragude teket. Keevitamisel mõjub vesinik kaasa pragude tekkimisele põhi- ja keevismetallis. Pinn...
Majandusõpetus Mõistete seletus. , I osa I. MIS ON TURUMAJANDUS? I ? .Misks on majandusteadus tähtis? Whay is economics so important ? 1.Majandusteadus - teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada 1. , tooteid ja teenuseid, mida nad soovivad; sotsiaalteadus, mis uurib , kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi M AJANDUSTEADUS UURIB RATSIONAALSET MAJANDUSLIKKU KÄITUMIST Mis seisneb subjektiivse kasulikkuse maksimeerimises RAKEN- SUBJEKT KASULIKKUS ...
mail 2013) · Hibell, B. Guttormsson, U. Ahlström, S. Balakireva, O. Bjarnason, T. Kokkev, A. Kraus, L. 2007. The 2007 ESPAD Report. URL: http://www.espad.org/Uploads/ESPAD_reports/2007/The_2007_ESPAD_Report- FULL_091006.pdf · Kaal, E. 2011. Alkoholireklaamide märkamine noorte sihtrühmas: september 2010mai 2011. Tallinn: TNS Emor. 21 · Kobin, M. Allaste, A-A. Sooniste, T. Derman, N. Vainu, V. Reiska, E. Kaha, K. Araste, L. Saat, H. Vorobjov, S. Saar, U. 2012. Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15-16-aastaste õpilaste legaalsere ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. Tallinn: AS Atlex. · Mis on pohmell ehk pohmelus? s.a. Alkoinfo. URL: http://alkoinfo.ee/et/ohutus/mis-on-pohmell (viimati vaadatud 21. mail 2013) · Noored alkoholi küüsis. s.a. URL: http://alkoinfo.ee/et/faktid/noorte-statistika (viimati vaadatud 9
B a t c h e l d e r, T. 2004. Cannabis sativa and the anthropology of pain Medical Anthropology. http://www.findarticles.com/p/articles/mi_m0ISW/is_247-248/ai_113807045 C l a r k e, R.C., Pate, D.W. 1994. Medical Marijuana. Journal of the International Hemp Association, 1, 9-12. http://mojo.calyx.net/~olsen/HEMP/IHA/iha01104.html H a r r o, J. (2006). Uimastite ajastu. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. K o b i n, M., Allaste, A.-A., Sooniste, T., Derman, N., Vainu, V., Reiska, E., Kaha, K., Araste, L., Saat, H., Vorobjov, S., Saar, U. (2012). Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15- 16- aastaste õpilaste legaalsete ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. Uuringuraport. Tallinn: Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Tervise Arengu Instituut. O t t e r, M. (1997). Narkootikumid. Tallinn: Huma. P ä r n, M., Liiger, M., Lausvee, E. (2009). Narkoprobleem Eesti koolides. Akadeemia nr.1. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.
Kämbla külas, Kanaveras ja viimaks 14. mail Tallinna all harjulaste maleva. Läänemaal ordu vägadele suuremat vastupanu ei osutatud. 24. juuni 1343. a juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, kus keskseks ettevõtmiseks oli Pöide ordulinnuse piiramine ja hävitamine. Ka harjulased polnud veel alla andnud ja kindlustastid end kahes muinaslinnuses. Alles Preisimaalt saadud abivägede toel õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti 1343. aasta lõpuks alistada. Saarlased purstati kaha sõjakäiguga 1344. a. lõpul ja 1345. a. algul. Jüriöö ülestõusu summutamisega oli sai ordu Põhja-Eesti peremeheks. 1346. a sai see juriidilise vormistuse, kui Taani kuningas loovutas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. Ülestõus haaras kolm maakonda ja ligi kolmandiku Eesti pinnast. Jüriöö ülestõusu tagajärjed: hukks mõttetult palju eestlasi saarlased ei jäänud enam vabaks
Kehtivad seadused kuivhõõrdumi-se korral võib kokku võtta järgnevalt: sisehõõr.jõu maxväärtus ning liugehõõrdejõud ei sõltu hõõrdepindade suurusest, nad on ligikaudu võrdelised pindu kokkusuruva normaaljõuga f n: fn=k*fn. Liugehõõrdumine: Veerehõõrdumine: Vedelikhõõrdumine- kaks tahket keha ja vedelik nende vahel. Kuiv-hõõrdumisest muutub vedelikhõõrdumisjõud kaha peatumisel 0-ks. Seepärast tekitavad kuitahes väikesed välisjõud viskoosses keskk. selle kihtide suhtelise liikumise. Tuleb silmas pidada, et keha liiku-misel vedelas või gaasilises kk.-nas tekivad peale otseste hõõrde-jõudude veel nn. keskkonna takistusjõud, mis võivad tublisti ületada hõõrdejõudusid. §18.Galilei teisendused, relatiivsusprintsiip mehaanikas. Vaat-leme kahte taustsüsteemi, mis liiguvad teineteise suhtes jääva kiiru-sega v0
3.2.4. Klass Cestoda, sugukond Ligulidae Kõik paelussid on nugieluviisiga. Suguküpsetena elavad nad kalade, kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate kehas. Nende vastsed aga nugivad mitmesugustes selgrootutes, peamiselt lülijalgsetes. Lõpp-peremeeste kehas elavad suguküpsed paelussid tavaliselt soolevalendikus, kinnitudes eesotsa abil soole sisesienale.Üheks paelussid iseloomulikumaks tunnuseks on seedeelundkonna täielik kadumine. Nende toitumine toimub kaha pindmiste kudede kaudu toitainete imendumise teel. Paelusside pikk paeljas keha jaguneb kolmeks osaks päiseks ehk skooleksiks, kaelaks ja stroobilaks, mis tüüpilistel juhtudel koosneb paljudest lülidest ehk proglotiididest. Peale üksikute erandite on paelusside suguelundkond hermafrodiitne; suguelundid paiknevad eraldi igas lülis ja nad ei ole omavahel seotud. (Zenkevits, Naumov et al., 1981) 3.2.4.1. Schistocephalus pungitii (Timofeyev 1964) (Cestoidae, Pseudophyllidea,
1.1. Metalsed materjalid 1,0%. Lisandid viiakse terasesse selle desoksüdee- rimise käigus; ühinedes terases oleva hapnikuga lähevad nad räbusse. Lahustudes rauas paran- 1.1.1. Rauasüsinikusulamid davad nad terase omadusi. Räni lahustununa rauas tõstab terase Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldus...
kasv saamaks jääda. ab Pak Tasakaaluhind tõuseb. Tasakaaluhind võib kum kasvada kahaneda või Tasakaalukogus võib kasvada kahaneda või ine saamaks jääda. saamaks jääda. kaha Tasakaalukogus väheneb. neb Nõudlus kasvab rohkem kui pakkumine: · Pakkumine kasvab rohkem kui nõudlus (tasakaalukogus kasvab/ tasakaaluhind langeb) · Nõudlus ja pakkumine kasvavad ühepalju (tasakaalukogus kasvab, aga tasakaaluhind jääb samaks): · Nõudluse ja pakkumise vastasuunaline muutus:
YMM3731 Matemaatiline analu¨u¨s I 2007/08 ~o.-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfu...
MTMM.00.340 Kõrgem matemaatika 1 2016 KÄRBITUD loengukonspekt Marek Kolk ii Sisukord 0 Tähistused. Reaalarvud 1 0.1 Tähistused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 0.2 Kreeka tähestik . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 0.3 Reaalarvud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 0.4 Summa sümbol . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 Maatriksid ja determinandid 7 1.1 Maatriksi mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.2 Tehted maatriksi...
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 ...
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
