Keskaja kordamine + ülevaade hiliskeskajast (2)

ARUTLE JA ANALÜÜSI lk 197
1. Analüüsige naturaalmajanduse taandumist kõrgkeskajal lähtuvalt järgmistest aspektidest: rahvastiku kasv, põllumajanduse areng, linnaühiskonna ja kaubanduse areng.
- rahvastiku kasv – rahvas hakkas rändama, mistõttu suhted naaberriikidega paranesid ning tänu elanikkonnale hakkasid ka linnade teke ja areng õitsema (elatustaseme tõus)
- põllumajanduse areng – saaki müüdi linnades (turuplatsidel), sest linnades polnud nende valmistamiseks oskustöölisi
- linnaühiskonna ja kaubanduse areng – kaubalis-rahalis suhete areng, linnad – käsitöö- ja kaubandusekeskused, moodustades üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgustiku
2. Arutlege teemal „Linn feodaalühiskonnas“. Milline oli linna positsioon keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses?
Keskaegses seisuslikus ühiskonnakorralduses mängis linn olulist rolli kaubanduses, käsitöös ning mingil määral ka tootmises. Kuna maad, kuhu linnad rajati kuulusid feodaalühiskonnas maaisandatele (kuningas, suur- või väikefeodaal), siis senjöör kehtestas linnale tihti linnaõiguse, mis määras, kuidas linn peaks oma elu korraldama . Üheks tähtsamaks linnaõiguseks on minu arvates see, et aasta linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isiklikult vabaks – see tagas elanike juurdevoolu maapiirkonnast.
Suhted maaisandate ja linnade vahel varieerusid eri kohtades erinevalt – väikelinnad jäid senjööridele, sest neil polnud endal võimalusi turvalisuse tagamiseks. Suurlinnad aga kuulutasid enda senjööris kuninga ning neist said ka pealinnad (nt. London, Pariis), mis tagas suure kasu. Linnad, kes tahtsid oma õiguste eest võidelda, moodustasid tihti liite – tähtsaim Lombardia linnade liit. Neid toetasid paavstid , kellel oli ka oma huvi mängus – nõrgestada Püha Rooma keisreid.
Kaugkaubanduse tipuks olid Veneetsia ja Genua. Nende rikkus oli tulnud kauplemise teel idamaadega. Nad rajasid tugipunkte Vahemere idaosas ning Mustal merel. Genua ja Veneetsia olid omavahel ka konkurendid, esines ka meresõdu. Põhjamere-äärsed Flandria riigid olid aga tähtsad riidetootjad. Põhja-Euroopa kaubateed asusid Põhja- ja Läänemerel. Vahendajaks oli XII saj. tekkinud Hansa liit, mille tähtsaim keskus oli Lübeck ja kokkutulekuid nimetati hansapäevadeks. Lääne- EU toimetati karusnahku, mett , vaha, rauda ja vilja.
Elutempo poolest oli linnas kiirem kui maal. Seal oli väga kirev elanikkond. Tihti võisteldi selle üle, kellel on uhkem maja. Ka tsunftimeistrite majad olid esinduslikud, mis andsid aimu jõukusest ja iseteadvusest. Vaestest sai aru aga sellejärgi, et elati agulite odavates puumajades või katusekambrites. Kuna linn oli piiratud müüridega, siis vaesemad linlased asusid tihti eeslinnades, mis olid müürist väljaspool.
Kuigi vahel kasvasid pinged üle pea ning esines relvastatud kokkupõrkeid, oli elu keskaegses linnas suhteliselt hea – toimus pidustusi, elu oli lihtsam kui maal ning tööd küll tuli teha, aga saadi ka hingetõmbe pause lubada.
3. Võrrelge linna- ja rüütlikirjanduse motiive ja teemavalikut. Mida kumbki väärtustas?
linnakirjandus : ilmalikud motiivid, lühilood fabliood heitsid nalja inimtüüpide, ühiskonnakihtide ja elukutsete esindajate üle. Kajastati linna suhteid. Inimesed=loomad
rüütlikirjandus: tõsteti esile rüütlivoorusi: vaprus, ustavus , vagadus, suuremeelsus . Kajastati armastust südamedaamile ja nende vägitegusid. 3 žanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule.
4. Paavstivõimu hiilgeajaks peetakse Innocentius III valitsusaega (1198-1216). Võrrelge tegureid, mis tingisid paavstluse autoriteedi tõusu kõrgkeskajal ja languse hiliskeskajal.
TÕUS: ametisse määramine (tavaliselt määrasid ametisse Rooma rahvas + vaimulikud , hiljem aga kardinalid ), paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust, Innocentius III viis Gregoriuse põhimõtted ellu
LANGUS: kuningavõimu tugevnemine, palju aega veedeti Avignonis ( Avignoni vangipõlv) head suhted Prantsusmaaga , luksuslik eluviis (pahameele tekitaja). Pärast paavsti surma vaenutsevad kardinalid valisid 2 paavsti – üks Roomas, teine Avignonis = kirikulõhe e. skisma. Paavstis tagandati  uus Martinus V
5. Võrrelge Bütsantsi ja kõrgkeskaegse Lääne-Euroopa hariduselu. Millised on paralleelid?
Bütsants: grammatika, retoorika , õigusteadus, filosoofia. Linnades kirjaoskus ka alamklassides. Õppetekstid – antiikautorite teosed. Lihtrahvale – pühakute elulood e. hagiograafia.
Lääne-EU: kloostrikoolid ( piibel + filosoofide tööd), katedraalikoolid e. toomkoolid (ladina keeles), põhi- ja ametikoolid (emakeeles, arvutamine, raamatupidamine)
7 vaba kunsti: grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia , muusika  usk, arst, õigusteadus
KONTROLLTÖÖ
1. Linnade teke ja areng

• pani aluse kapitalistlikule majandusviisile
  
• käsitöö- ja kaubanduskeskused
  
• üleeuroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik
  
• naturaalmajanduse lõpp
  
• areng sai alguse Vahemere ääres
  
• asukoht: paiknemine soodsas kauplemisalas (jõesuudmed, sillad, sadamad)
  

2. Linna senjööri suhted
Maa – kuulus maaisandale (kuningas, suur-, väikefeodaal), kes soosisid linnade teket, lootes rikastuda elanikkonna maksude kaudu
Kokkulepe – senjööri linna vahekorra kindlaks määramine + linnaelanike õigused ja kohustused
õigus kaubelda ja käsitööd teha
Linnaõigus – senjööri poolt kinnitatud seadustik , mille järgi pidi linn oma elu korraldama
Linna õhk teeb vabaks – aasta otsas linnas elanud talupoeg saab isiklikult vabaks  soodustas elanike juurdevoolu maalt
väikelinnad – jäid senjööri võimu alla, sest polnud endal võimalusi tagada turvalisust
suurlinnad – kuulutasid kuninga oma senjööriks (vabaneti feodaalide võimu alt), saadi pealinnadeks, saadi suurt majanduslikku kasu
3. Kaubandus
talupojad – oskustöölised puudusid, tõid talupojad põllumajandussaadusi linna müügiks
Kaugkaubandus – Veneetsia, Genua – rikkus põhines kauplemisel idamaadega ( siid , vürtsid)
Euroopasse toimetamine  araablastelt Bütsantsi kaubameestelt itaallastele
Flandria linnad – riidetootjad (lambavill Inglismaalt, Hispaaniast) kaup mitte enam jõgede kaudu vaid mere (Atlandi ookean, Gibraltari väin)
Hansakaubandus – P-Euroopa kaubateed Põhjamerel, Läänemerel XII Hansaliit
algselt saksa kaupmeeste ühendus, XIV – kaubalinnade ühendus. Keskus Lübeckis, esindajate kokkutulekud – hansapäevad.
Lääne-EUsse Põhja-Venemaalt karusnahku, mett, vaha, rauda, vilja
Põhja-EUsse  Lääne-EUst luksuskaubad, Flandria tekstiilikaubad , sool
Raha – Frangi hõberaha, araabia Bütsantsi mündid, Firenze floriinid, Veneetsia tukatid
aja jooksul rikkad inimesed tegelesid raha laenamise ja vahetamisega – kõrge %
4. Linnakultuur (eluolu)
kindlustatud majad, millega ehituse uhkuselt hakkati võistlema, linn piiratud müüridega, vaesemad elasid eeslinnades (müürist väljajääv osa)
Eluolu: loomulik iive neg (abielluti hilja), linn sõltus maalt tulevaist inimestest, prostitutsioon – tarvilik vallaliste meeste jaoks, kaitseb ühiskonna moraali
Ellusuhtumine: sotsiaalsed pinged ja vastuolud ( vahel kasvasid suureks, kuid lahendati), 2 leeri: keisri ja paavstipooldajad, arveldamine rahaga , rikkust hinnati rohkem kui päritolu (vastuolus ristiusuga)
Linnakultuur: pidustused, vastlakarneval, 40-päevane paast, näitemängud, linnakirjandus – ilmalikud motiivid (fabliood – värsivormis lühilood) pilkasid erinevaid inimesi
5. Kirjandus
1. pühakute elulood – konkreetselt ühe pühaku kohta kuni surmani
2. kangelaseeposed – kangelase vägitegudest värsivormis
3. rüütliteromaan – rüütli vägiteod, südamedaamile
4. trubaduuride luule – südamedaamile
5. linnaromaanid – suhted linnas, kajastatakse nt. loomade näol
6. Kirik + ristiusk (keskaegse inimese maailmapilt )
veendumus : maine ja ajalik elu on ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. Keha on ajutine ja kaduv, hing igavene
-Jumal – maailma looja, üleloomulike võimetega olend, kes juhib maailmas toimuvat ja keda eriliselt austatakse
- Paradiis – koht, kuhu võetakse õigesti elanud ristiusulised pärast surma
-Lucifer – ingel , kes tõstis mässu Jumala vastu ning heideti taevast alla, põrgu peremees saatan
-Põrgu – piinarikas koht, kuhu patused inimesed lähevad pärast surma
- Aadam ja Eeva – esimesed inimesed, noppisid keelatud vilja, paradiisist välja
-Pärispatt – lasub kogu inimkonnal, ei saa andeks
-Patt – Jumalale mittemeelepärane tegu, saab andeks
- Deemon – saatana kaaslased
-Nõid – deemonite käsilane (ravitseja)
-Viimne kohtupäev – Jeesus Kristuse kohtumõistmine kõigi surnute üle, mille järel tuleb maa peale jumalariik. (ajaliku maailma lõpp)
- Puhastustuli – kannatused, mis aitavad patte lunastada ja paradiisi pääseda. Puhastustuli saab osaks neile ristiusulistele, kelle patud pole väga suured
7. 1054 Suur kirikulõhe
pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamistes.
1054  paavst oma saadiku patriarhi juurde lahendusi leidma, aga mindi tülli – KIRIKULÕHE
1. katoliku, ladina keeles, paavst , vaimulikel abiellu mittesobiv, Püha Kolmainu osa Püha Vaim sõltub nii Isast kui Pojast, ristimärk 5 sõrmega, armulaual ilmalikud hapendamata leiba
2. õigeusk (kreeka katoliku), kreeka keeles, patriarh , abielu siiamaani sobiv, Püha Vaim sõltub Isast, ristimärk 3 sõrmega, kõik said hapendatud leiba
8. Katoliku kiriku hierarhia
piiskop (ülevaataja), preester (presbüter, vanem) ja diakon ( abiline , teenija).
9. Mungaordud
ordu
raja-mine
asutaja
riietus
esimene klooster
kloostrite asukoht
tegevus-alad
benediktlased
520-530. aastatel
Benedictus Nursiast
must kuub (= mustad vennad / mungad )
Monte Cassino Itaalias 529.a.
maal, eelistasid kloostri rajamiseks mäeharju; (kuulsaim Cluny Pr-l)
töö ja Jumala teenimine / palvetamine
tsistertslased
1098.a. Pr.-l
valged kuued
Citeaux Pr.-l (lad.k.- Cistercium)
maal (eelistasid kloostri rajamiseks orupõhju); (Eestis Kärknas 13.saj., Padisel 14.saj.; nais -harul Tln., Trt., Lihulas )
füüsiline töö (keskenduti põlluharimisele); kasinus
frantsisklased (kerjusmunga-ordu)
1223 .a.
Franciscus Assisist
hallid jämedast riidest kuued hallid vennad), harvem pruunid
linnades (Eestis asusid Tln., Trt. ja Rakveres )
kerjus - munklus , alandlikkus ja alates 14.saj. haridus
dominiiklased (kerjusmunga-ordu)
1216.a.
Dominicus (Hisp.)
must kuub (=mustad vennad)
linnades (Eestis Tln., Trt., 16.saj. Narvas)
keskenduti hariduse andmisele ja usu levitamisele ning tugevda-misele
10. Inkvisitsioon ja ketserid (Frangi riik)
Inkvisitsioon – ketserluse vastu võitlemise spetsiaalne kohus (selgitati ketsereid välja)
Ketserid – paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks
11. Haridus (ülikoolide ülesehitus)
kloostrikoolid (piibel + filosoofide tööd), katedraalikoolid e. toomkoolid (ladina keeles), põhi- ja ametikoolid (emakeeles, arvutamine, raamatupidamine)
7 vaba kunsti: grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika  usk, arst, õigusteadus
Rektor – juht
õppejõud (magister, professor , doktor)
dekaan e. kümnik
vanem õpilane – bakalaureus (õpetasid vahel ka nooremaid)
noorem – student
12. Teadus
skolastika – keskaegne filosoofia, uuriti vanakreeka filosoofide töid üritati siduda piibliga
maailmapilt – skolastikud tunnistasid maa kerakuju, usuti et Maa asub universumi keskpunktis .
astroloogia – usuti, et planeedid tähed mõjutavad inimsaatust
Keskpunkt – Euroopat, Aasiat ja Aafrikat ühendab Jeruusalemm
Al- Idris – Maa kettakujulne, Lõuna üleval, põhi all
13. Ülevaade hiliskeskajast
Saja-aastane sõda – Prantsusmaa trooni tõttu, 1337 -1453. Inglise kunn Edward III – troon talle, sest vanaisa oli kunagine Pr. kun. Phillipe IV Ilus 1) Crecy – (46 a) inglased said võidu, 2) Poitiers ’ – inglaste edu, Pr. Jean vangistati. 3) algas Henry V juhtimisel Burgundias. Prantsusmaale tuli appi Jeanne d’Arc e. Orleansi Neitsi. 1430 reetmise tõttu hukati tuleriidal.
Kodusõda Inglismaal trooni pärast: Rooside sõda 1455-1485 – Louis XI ühendas Prantsusmaa
Lamcaster(punane)  York (valge) Henry Tudor ( H VII)Lamcasterist 118.a. tudorite dünastia.
XV saj. = Saksa Rahva Püha Rooma riik. Keisritiitel erinevate aadlisuguvõsade käes – autoriteeti kasutati pärusvalduste laiendamiseks.
Ida-Euroopa: Batu- khaan (mongoli-tatari juht) vallutas Vene vürstiriike. Kiievi langemine 1240.a. tatari ikke algus Venemaal. Kuldhordi khaaniriik. Leedu suurvürstiriigi tugevnemine – paganausk võitlus Saksa ordurüütlitega. Võimalus saada Poola troon. vastuvõeti katoliku usk ja suurvürstist sai ka Poola kun.  Poola, Leedu personaalunioon