Katoliku kirik ja paavstivõimu kõrghetk (0)

Katoliku kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal
Katolikku kirikut juhib paavst , kelle valivad kõrgeimad vaimulikud kardinalid .
9.-11. Saj. – paavstivõimu langus
Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur sõnaõigus. Paljud vaimulikud olid abielus ja vaimulikukohti sai omandada raha eest (simoonia).
Katoliku kiriku rahastamine .

• Kirikukümnis
  
• Muud kirikumaksud
  
• Indulgentsid e patulunastuskirjad
  

Erinevused ida- ja läänekiriku vahel:
Katolik kirik
Õigeusu e. ortodoksi kirik
Jumalateenistused ladinakeelsed
Jumalateenistused kreekakeelsed
Allub paavstile
Allub Konstantinoopoli patriarhile
Armulauat . pakutakse hapendamata leiba
Armulauat. Pakutakse hapendatud leiba ja veini
Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast
Püha Vaim lähtub ainult Isast
Ristimärk 5 sõrmega
Ristimärk 3 sõrmega
1054.a – Suur Kirikulõhe
Paavst ja patriarh kuulutavad teineteist tagandatuks.
Paavst Gregorius VII – soovis vabastada kiriku ilmaliku võimu alt.

• Paavstivõimu suurendamine , paavsti valimise korra paikapanemine
  
• Vaimulike ilmalike huvide vähendamine
  
• Distsipliini tugevdamine
  
• Jumalateenistuse tähtsuse tõstmine
  
• Kreeka katoliku kiriku allutamine
  

Gregoriuse reformide tulemusel tekkis investituuritüli – Paavst nõudis, et ilmalik võim lõpetaks kirikuasjadesse sekkumise , see aga oleks keisrivõimu piiranud. 1076. a kutsus keiser Heinrich IV Wormsi kokku sinoidi (vaimulike kogu). Heinrich tagandas Gregoriuse, millele vastates Gregorius tagandas Heinrichile alluvad Saksa piiskopid, vabastas keisri alamad truudusvandest ja tagandas ka Heinrichi, heites ta kirikust välja(ekskommunikatsioon e kirikutalitustest osavõtmise keeld). Oma trooni säilitamiseks ilmus Heinrich jaanuaris 1077 patukahetsejana paavsti ette. Paavst andis talle meeleparanduse sakramendi. Seda hinnatakse kui paavstluse võitu ilmaliku võimu üle. Investuuritüli lõpetas järgmise keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II 1122. a sõlmitud Wormsi konkordaat .
Wormsi konkordaat – Piiskopid ja abtid valitakse kirikuõiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu tunnuseid jagas vaid vaimulik investituur .
Ilmalik investituur jagas ilmaliku võimu ametitunnused.
Paavst Innocentius III, valitses 1198-1216 – suurima mõjuga paavst. Suutis muuta suure osa Euroopast paavstivõimust sõltuvaks. Ta kasutas keisrivõimu nõrgestamiseks ära suurfeodaalide tülisid. Ta suutis muuta paavstivõimu kõrgemaks ilmalikust võimust. Innocentius alustas ristisõdasid Baltimaadesse. Järgmistel paavstidel ei õnnestunud kättevõidetud võimupiire hoida.
Aquino Thomas – Teoloog ja Pariisi ülikooli õppejõud, kes kuulutati pühakuks. Kuulus dominiiklaste ordusse. Tema arvates pidi usutõdedest arusaamiseni viima ilmutuse ja mõistuse koostöö.
Ketserid – inimesed, kelle usulised tõekspidamised erinesid katolikust kirikust. Tuntuim ketserite liikumine oli katarid Prantsusmaal.
Inkvisitsioon – kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsioonikohtus pidasid kohtunikud rahvale jutluse, milles kutsusid üles oma patte tunnistama ja ketserlusest loobuma . Need, kes ise olid nõus sellest loobuma, said kergema karistuse. Oma vaadetele kindlaks jäänud ketserid said karmima karistuse. Neid piinati ketserluse ülestunnistamiseks. Mõnikord oli karistuseks ka surmanuhtlus.
Hiliskeskajal paavstivõim ja autoriteet nõrgenes.

• Kuningavõim tugevnes (Inglismaa ja Prantsusmaa)
  
• Ilmaliku hariduse edenemine (ketserlus)
  
• Vaimulike vähene aktiivsus ja lõdvad elukombed
  

Avignoni vangipõlv 1305-1378 – Rooma kodusõdade tõttu asus Paavst Clemens V elama Avignoni linna, kus valitses Prantsuse kuningas Philippe IV. Elu oli luksuslik . Itaallased olid rahulolematud, sest paavsti viibimine Roomast eemal rikkus traditsioone ja rahvas kaotas tulud, mis varem olid tulnud palveränduritelt, kes Rooma saabusid.
Suur skisma 1378-1409 – Urbanus VI valiti ametisse Roomas ja sinna ta ka jäi. Ta hakkas nõudma oma kuurialt kommete rangust ja puhtust ja seetõttu tekkis kuurias talle tugev vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid uue paavsti Clemens VII. Katoliku kiriku jagunemine kaheks: Prantsusmaa liitlased tunnistasid Avignoni paavsti, Prantsusmaa vaenlased Rooma paavsti.
1409 – Pisas kutsuti kokku üldine kirikukogu , et valida ühine paavst. See aga ei läinud läbi.
Kirikukogud e -kontsiilid on tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse üldiseid kirikuasju. Oikumeeniline kirikukogu on selline, kus on esindatud terve kristlik maailm.
1417 – Konstanzis valiti ühine paavst Martinus V, sellega peeti kirikulõhet lõppenuks.

• Kiriku ühtsus taastati
  
• Paavst pidi regulaarselt kirikukogusid hakkama kokku kutsuma
  
• Ilmalikule võimule anti sõltumatus oma riigi kirikuasjades
  

Paavsti autoriteet oli aga pöördumatult kahanenud.
Vaimulikud ordud – kindlate reeglite järgi toimivad vaimulikud ühendused, kuhu olid koondunud nunnad ja mungad. Ordude kloostreid juhtis kas abt või prior .