.....10 Sissejuhatus Ajaloo tunnis pidi iga õpilane valima endale sobiva referaadi teema ning tegema selle kohta ka vastava Power-Point esitluse. Mina valisin oma teemaks paavstivõimu keskajal. Kuna ma selle teema valdkonnaga väga palju tutvunud ei ole, otsustasin seekord seda teemat põhjalikult uurida. Püüdsin anda endast parima, et sellest kirjutamise võimalikult arusaadavaks teha. Referaadis jaotasin paavstivõimu keskajal kolmeks suureks osaks, mis olid järgnevad: Varakeskaja paavstivõim Hiliskeskaja paavstivõim Kõrgkeskaja paavstivõim Lisaks kirjeldasin paavstide olemust ning tõin välja ühe mõjuvõimsama paavsti Innocentius III lühitutvustuse. Referaadiga püüan anda tervikliku ülevaate lugejatele, seletades võimalikult tähtsalt kuid oluliselt paavstivõimu olemuse keskajal. 1.PAAVSTID Paavst ladina keeles papa ehk isa ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest
Inkvisitsioon kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Inkvisitsioonikohtus pidasid kohtunikud rahvale jutluse, milles kutsusid üles oma patte tunnistama ja ketserlusest loobuma. Need, kes ise olid nõus sellest loobuma, said kergema karistuse. Oma vaadetele kindlaks jäänud ketserid said karmima karistuse. Neid piinati ketserluse ülestunnistamiseks. Mõnikord oli karistuseks ka surmanuhtlus. Hiliskeskajal paavstivõim ja autoriteet nõrgenes. · Kuningavõim tugevnes (Inglismaa ja Prantsusmaa) · Ilmaliku hariduse edenemine (ketserlus) · Vaimulike vähene aktiivsus ja lõdvad elukombed Avignoni vangipõlv 1305-1378 Rooma kodusõdade tõttu asus Paavst Clemens V elama Avignoni linna, kus valitses Prantsuse kuningas Philippe IV. Elu oli luksuslik. Itaallased olid rahulolematud, sest paavsti viibimine Roomast eemal rikkus traditsioone ja rahvas kaotas
Kordamisküsimused kontrolltööks Teemal RISTISÕJAD 1. Ristisõdade põhjused - ristisõjad kasvasid välja katoliku kiriku "Püha sõja" doktriinist - paavsti püüdlus haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad/paavstivõimu autoriteedi suurendamine - Paavstivõim nägi võimalust idakiriku lõplikuks vallutamiseks - Itaalia kaubalinnade( Genova, Pisa, Veneetsia) soov kontrollida Vahemere kaubandust 2. Ristisõdade eellugu - "Jumal tahab seda !!!" see paavsti hüüdlause oli populaarne, inimesi kristluse nimel relvile 3. Ristisõdade ajend - Bütsants sai Mantzikerti lahingus lüüa türklastelt. Türklaste vallutatud Jeruusalemma püha haua vabastamisest kujunes RISTISÕDADE keskne idee 4. Nimeta ristisõtta minejate privileegid
SAKSA RAHVUSE PÜHA ROOMA KEISRIRIIK SAKSA-ROOMA RIIK Saksa-Rooma riik eksisteeris aastail 9621806. Selle rajas Saksa kuningas Otto I, kes lasi ennast paavstil Itaalia kuningaks ja Rooma keisriks kroonida. Otto I vallutas Põhja- ja Kesk-Itaalia. Alates 15. sajandist nimetati Alpidest põhja pool asuvat riigi osa Saksa Rahvuse Pühaks Rooma riigiks. OTTO I Otto I (912973) oli Saksa kuningas alates 936 ja keiser alates 962. Ta võitis 955 Lechi lahingus ungarlasi, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele. Ungarlased jäid paikseks ning kristianiseerusid järgneva sajandi jooksul. Pärast seda läks Otto Itaaliasse, kus taastas korra ja stabiilsuse. Ta võttis endale ka Itaalia kuninga tiitli. Et ta nõustus hakkama ka paavsti ja kiriku kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto Roomas keisriks. Sellega pandi alus Saksa-Rooma riigile, mis kestis 844 aastat, 1806. aastani. Keisrivõimu kõrgajaks võib lugeda 12. sajandit, mil valitsesid edukad m...
Feodaalühiskond- riigi ja majandusliku korralduse aluseks on feodaalsuhted ehk vasalliteet. Tunnused- seisuslik ühiskond, pärisorjus, naturaalmajandus, feodaalne hierarhia ja läänisüsteem. Kui püha Rooma keisririik tekkis, oli paavsti võim nõrk. Kuid seda üritasid parandada mitu võimekat meest, kes püüdsid korrastada usuelu kogu Euroopas ja tõstsid seeläbi paavstide autoriteeti. Gregorius VII pidas pühaks kohuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Nii areneski investituuritüli- nii paavst kui keiser nõudsid endale õigust piiskoppe ametisse määrata. Paavst õhutas Saksamaa vasalle mässule ning keiser Heinrich IV pidi paavstilt andeks paluma. Konfliktid aga jätkusid. Paavstid leidsid tõhusat tuge jõukatelt Põhja- Itaalia linnadelt, kes püüdsid keisri ülemvalitsuse alt vabaks saada. Eriti teravaks muutusid vastuolud keiser F. Barbarossa valitsusajal.
10 klass Kordamisküsimused: keskaeg 1. Dateeri keskaeg 1492. a 2. Iseloomusta märksõnadega keskaja erinevaid etappe, piiritle ajaliselt. Varakeskaeg 5-11. saj viikingid, metsik aeg, puudusid seadused, barbarite rüüsteretk Kõrgkeskaeg 11-13. saj riikide areng, keskvõim, ristisõjad, paavsti võimu suurenemine, Hiliskeskaeg 14-15. saj ketserlus, paavstivõim nõrgeneb, capitalism, bütsants langeb 3. Skisma- aeg, sisu, millised pooled kujunesid(kus asus keskus, kes juhtis) millises kirikus olid lubatud emakeelsed jumalateenistused? Skisma 1054.a, usk ja kirik lõheneb, kujunevad kaks poolt: läänekirik: Rooma paavst, ladina keelne, katolik ja idakirik: allus Konstantinoopoli patriarhile, ortodoksia, rahvuskeelne 4. 7 sakramneti ristimine, leerimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine
Reformatsioon- usuline, majanduslik ja poliitiline nähtus Paljudele inimestele oli väljakujunenud kiriku- ja paavstivõim ning nende omakasupüüdlikud võtted vastumeelseks muutunud. Nii kujunesid läbi keskaja mitmed erinevad liikumised, kõigil oma arusaam ja tõlgendus kristlusest ning piiblist: paulikiaanid, bogomiilid, katarid, valdeslased, lollardid, hussiidid ja mitmed teised. Eesmärk oli kõikidel liikumistel sama- levitada oma ideid rahva seas ning läbi viia reformatsioon. Küll aga olid motiivid tihtipeale erinevad. Kuna
(araabia kaupmehed, idamaad) P-E eksport- riided, lina, vill.(mööda jõgesid, suurlinnad nende ääres) Usumeeste ja riigimeeste võitlused Püha-rooma keisririik tekkis-paavstid nõrgad. Pope valiti vaenutsevate Rooma ülikuperekondade hulast, vajas keisri kaitset. 11 saj. Pepeid, kes tahtsid muuta usuelu olid võimekad, tõstsid euroopas popide autoriteeti. Tähtsaim sel ajal Gregorius7(1073-1085)- vaimulik ilmalikust võimust üle, püha kohustust ta meelest vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt, tüli nii riigim kui ka usum. Tahtsis piiskoppe ametisse määratainvestittritüli) Heinrich 4 õhutas mäsülle vasalle, pidi vabandama. Sõdid usulastega edasi. Barbarosa valitsusajal(1152.1190) popid ja poliitikud verised võitlused eriti. Popide kõrgaeg saabus Innocentius3(1198-1216) mõned valitsejad koguni paavsti vasalliks, kujunes välja l ja p Euroopa katoliku kiriku tsentraliseeritud korraldus. Feodaalid ja dongihoted
UUSAJA FILOSOOFIA Koostaja: Merili Rohulaid 17. Sajand Lõppesid ususõjad Kinnistus uus territoriaalriikide süsteem Paavstivõim kaotas oma tähtsuse Esikohale tõusis valitseja Prantsuse valitsejad kõige tähtsamad Kasvas linnakodanluse osatähtsus Filosoofias hakkas olulist rolli mängima mõistus Olulised on ka loomuõigluslikud käsitlused Tähtsaks muutusid loodusteaduslikud meetodid Tähtsamad Filosoofid Rene Descartes Galileo Galilei Francis Bacon Isaac Newton Rene Descartes Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimis Ta oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane Teine tase Ta oli 17. sajandi ratsionalismi Kolmas tase Neljas tase isa. Viies tase Ta kirjutas filosoofiast, geomeetriast ja hinge loomusest. Tema väide: "Kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab se...
Keskajal oli usu ja kiriku roll tänapäevasest mõõtmatult olulisem. Kõik inimesed olid usklikud. Usku jagas terve kogukond ja see ei sõltunud isiklikust valikust. Katoliku kirik osales aktiivselt ühiskonnaelus ning valitsemises. Varakeskajal oli kristlus peamiselt linnareligioon ja maaelanikke puudutas see esialgu üsna väge. Alles aasta 1000 paiku võime pidada suuremat osa Euroopa elanikest kristlasteks. Kiriku aluseks olid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim. Kiriku pea oli Rooma piiskop e. paavst, kellele allusid kõik vaimulikud ja teatud aadlikud ning ka usklik lihtrahvas. 11.-12. sajandil viidi läbi kirikureform, mis nägi ette tagasipöördumise vaesuse ning kuulekuse juurde. Selle algatajaks oli paavst Gregorius VII, kelle eesmärgiks oli suurendada kiriku sõltumatust. Tasapisi kehtestati vaimulikele ka abielukeeld e. tsölibaat. Enamik kloostreid rajati maale ja nende levik viis ristiusu ka talupoegadeni. Benediktlaste ja
iseloomulik jooned: VARAKESKAEG: linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla ja seda aega on peetud üheks süngemaks ja tumedamaks Euroopa ajaloos, samal ajal tõusis Rooma piiskoppide autoriteet, kujunes feodaalkord, KÕRGKESKAEG: kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö, toimusid ristisõjad, ristiusk tõusis võidule ka Eestis ühena viimastest euroopa maadest. HILISKESKAEG: rüütlikultuur ja paavstivõim hakkasid alla käima, Euroopat tabasid mitmed nuhtlused, katk, nälg, ülestõusud. 15. Millisel perioodil hakkasid Eesti alal kujunema keskajale omased tunnused? Keskajale omased tunnused hakkasid välja kujunema järk-järgult II aastatuhande algul ja kujunesid enam-vähem lõplikult välja kõrgkeskaja lõpus 13 sajandil. 16. Millised olid germaanlaste sissetungide tagajärjed? Tsivilisatsioonide ja kultuuride üldine langus, linnade arv ja tähtsus vähenesid. 17
Transport Itaalias ehitati 1920ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed autostradad. Ajalugu Pikemalt artiklis Itaalia ajalugu Pikemalt artiklis Itaalia kronoloogia Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik kutsus frangid, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. 7 Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte. Järgnevatel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa Anjou dünastia käes olevale Napoli
tuttav dualism)- absoluutne hea ja absoluutne kuri/halb tohutus kosmilises võitluses. Absoluutne hea: Jumalariik (teoses kannab nime Jerusalemm), põhineb igavesel jumalaarmastusel, mis võib välja kasvada enesepõlguseks Absoluutne halb : maapealne riik (nimi Babülon), põhineb lõplikul ja maisel armastusel, eriti enesearmastusel, mis võib välja kasvada jumalapõlguseks. Inimene peab ise valima kumma riigi kodanik ta olla tahab. See töö andis teoreetilise baasi, millele paavstivõim rajas oma maistest valitsejatest üle oleva (mõnel juhul võib ka kokku kirjutada) võimu. Raamatut on kirjeldatud ka kui kristliku kiriku suurt poliitilist teost, mille tohutut mõju ajaloole on võrreldud suisa Karl Marxi ,,Kapitalismiga". Õpetus usust. Augustinus ei käsitle usku inimlikust tahtest ajendatuna. Keegi ei saa omast jõust või omadest võimetest ega omast tahtest uskuda nii, et see usk oleks tõeline.
Kordamisküsimused (töö 09.03) 1. talupojad ja mõisamajandus (148-151 lk) Agraarühiskond: põllud (millised?), koormised, turusuhted 2. Linnad (lk 156, 158, 161) Linnaelu areng, linna sisekord ja valitsemine, linn ja senjöör, rahavahetajad ja pangad, 3. §23 eluolu ja kultuur linnas, linnaelu (lk 161, 164) Prostitutsioon 4. Ristiusk ja kirik (lk 168-171) Kirikulõhe, paavstivõim, 962., Gregorius VII, Innocentius III. 1. Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest. Enamik inimesi olid talupojad ja nemad tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Lääne- Euroopa talupojad sõltusid kõrgkeskajal oma isandatest - feodaalidest. Maa, mida talupojad harisid, kuulus tavaliselt isandale, enamik talupoegi olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Põllud paiknesid külast eemal
Feodaaltsivilisatsioon Enamasti loetakse keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid selle alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist . Ruumiliselt piiritletakse feodaaltsivilisatsiooni alaga, kus religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid, mida iseloomustas põhimõte, et üks kristlane teise orjaks ei sobi. Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi - ja majanduskorralduse põhialusteks. Keskaja ühiskond jagunes 3. seisuseks – oratores ehk vaimulikkond, bellatores ehk rüütliseisus ja laboratores ehk talupojad. Keskaja ja feodaaltsivilisatsiooni lõppu loetakse kas Konstantinoopoli langeminest 1...
(2009).[3] Transport Itaalias ehitati 1920ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed – autostradad Ajalugu Pikemalt artiklis Itaalia ajalugu Pikemalt artiklis Itaalia kronoloogia Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik kutsus frangid, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa- Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte. Järgnevatel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa Anjou dünastia käes olevale Napoli kuningriigile ning Aragóni valduses olevale Sitsiilia kuningriigile. 11.–13
Ajaloo kontrollltöö 1.Millest tuleneb keskaja nimetus? Nimetus võeti kasutusele 15.sajandil, mile Euroopas hakati senisest enam hindama vanaaega ja vaimustuti selle saavutusest. Muistse Rooma riigi langusele jäärgnenud aastatuhat tundus toonastele inimestele sünge ja pimeda ajastuna kultuurse vanaaja ja nende endi kiirelt areneva kaasaja vahel. Sellest siis tuligi nimetus keskaeg periood mis jäi vanaaja ja uue aja vahele. 2. Kuidas keskaeg jaguneb? Varakeskaega loetakse Euroopa ajaloos ajajärku Lääne Rooma keisrivõimu langusest kuni 11. sajandini. Sellel ajal käisid alla linnad, käsitöö ja kaubandus tänu Rooma aladele tekkinud germaanlaste riikidele. Seda nimetatakse Euroopa kõige süngemaks ajajärguks. Varakeskajal levis ristiusk järk-järgult ja orjus kaotas oma senise tähenduse. Selle aseme kujunes feodaalkord. Maa kuulus suursugustele sõjameestele aga maad harisid nende võimu all olevad talupojad. ...
a. o Kuningas Henry III ja parunite sõda o Kuningas langes vangi ja Montfort(aadlike juht) kutsus kokku maa esinduskogu(suurfeodaalid, kõrgvaimulikud, 2 rüütlit igast kravhkonnast, 2 elanikku igast suurest linnast) · Prantsusmaal generaalstaadid o 3 seisuse esindajad o teatud ametikohtade kandjad 5.Katoliku kirik ja paavstivõim 1054.a. viskasid rooma paavst ja konstantinoopoli patriarh üksteist kirikust välja(skisma) 1)läänekirik: · jumalateenistuse keel: ladina · tsölibaat kõigil vaimulikel · püha vaim lähtub isast ja pojast · armulaual said ilmalikud ainult hapendamata leiba · ristimärk 5 sõrmega 2)idakirik: · jumalateenistuse keel. Kohalik · tsölibaat ainult munkadel
Erilist pahameelt tekitas patulunastuskirjade ehk indulgentside müük, kurikuulsaks indulgentside müüjaks sai Johann Tetzel, seal kus tema oli neid müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattude eest. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, sest poliitilise killustatuse tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Prantsusmaal, Hispaanias ja Inglismaal oli paavstivõim sunnitud tugevale kuningavõimule mööndusi tegema. Reformatsiooni algatajaks sai Martin Luther, kes isa soovist hoolimata õppis ülikoolis teoloogiat. Teoloogiaprofessorina süvenes tema arusaam, et õndsaks saamiseks ei ole vaja kirikut ega paavsti vaid ainult usku. Talle oli täiesti vastuvõtmatu indulgentside müük. 31. oktoobril 1517 aastal lõi Luther Wittenbergi lossikiriku uksele 95 ladinakeelset teesi, mis hiljem saksa keelde tõlgituna väga laialdaselt levisid. Luther
(2009). Transport Itaalias ehitati 1920ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed – autostradad. Ajalugu Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik kutsus frangid, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte. Järgnevatel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa Anjou dünastia käes olevale Napoli kuningriigile ningAragóni valduses olevale Sitsiilia kuningriigile. 11.–13
· Linnade tekkimine kiirendas elurütmi, mõjutas riigivalitsemist ja majanduselu. Linnad taotlevad poliitilist sõltumatust feodaalidest, valmisolek sõdimiseks. Linnaelanikkkonnast kujuneb arvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Linnade areng teeb lõpu naturaalmajandusele, oluliseks kaubandus linna ja maa vahel, eri piirkondade kaug-kaubandus. · Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. (Ametisse määramine investituur investituuritüli.) Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst saksa vasalle mässule, vabastades keisrivastasest truudusevandest. Seetõttu on keiser Heinrich IV sunnitud paavstilt Itaalias Canossa mägilossis andeks paluma. Pärast seda konflikt jätkub.
Keisrikroon kandus järelikult üle Vene tsaarile, nimetati end Caesariks. Võtsid kasutusele Bütsantsist võetud kahepealise kotka. Ei tunnista Saksa-Rooma keisrite ülemuslikkust. Seda nimetati Rooma 3nda riigi ideeks. Peeter 1. Võttis kasutusele Euroopa pärase keisritiitli ,,Imperator". Venemaa nimetas end keisririigiks Euroopa mastaapide kohaselt. Pärast Rooma hävinugut ainsaks universaalseks võimuks paavstivõim. Hiljem 8 saj. lõpul Karl Suur ühendas suure hulga germaani rahvaid ja vallutas Lombardia, kroonimine keisriks. 10 saj. Karolingide riigi langemine. Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Impeerium. Puhas ideoloogiline definitsioon, sest teda tunnustati kui teistest eespool olevat valitsejat, kuid teised valitsejad ei tunnsutanud tema erilist võimu. Pole impeerium klassikalises mõttes. Tõeliseks maailmavõimuks sel ajal oli siiski Karl 5 ühendatud Hispaania ja Saksa-
Domineerima hakkas naturaalmajandus. 4) Nimetage naturaalmajanduse, feodaalkorra ja pärisorjuse tunnused. – Naturaalmajanduses tehakse kõik tööd ise ning kaubandus ei oma tähtsust. Feodaalkorras on maaomanikud (mõisnikud, kirikud, riigid) ning sõltuvad talupojad, kus talupojad teevad maaomanike heaks tööd. Pärisorjuses ei tohtinud talupojad maalt lahkuda ning talupojad tegid põhilise töö. 5) Kelle abil ja mis tingimustel hakkas paavstivõim Euroopas varakeskajal suurenema? Miks ta ajutiselt vähenes? – Tänu Gregorius Suurele, kes korraldas suhteid langobardidega ning majandas edukalt kirikuvalduseid- tänu millele oli kirikul tõhus sissetulek. Ta rajas kloostreid, levitas ristisku. Frangi riigi lagunemine ja Lääne- Euroopa killustus tõid kaasa kiriku ja paavstivõimu autoriteedi ajutise allakäigu, kuna valitsejad läänistasid kiriku maid ning vasallid seati kõrgetele kirikukohtadele.
probleemidega. Katoliku kiriku olukord kujunes protestandi kiriku omast tunduvalt keerulisemaks. Pärast 1815. Aastat said kõik tagurlikud suundumused alguse paavstist. Reaktsiooniline liikumine saavutas kõrgpunkti Leo XII (1823-1829), Gregorius XIV (1813-1846) ja Pius IX (1846-1878) ametiajal. Alates 1830. Aastatest harrastas Rooma kogu Euroopas vabameelsete teoloogide ja ülikooliprofessorite karistamist ja vallandamist. Riiklikult rakendavatesse eriusuliste abieluseadustikku suhtus paavstivõim äärmiselt paindumatult ja provotseeris sellega ,,Kölni segaabielutüli" (1837-1841), mis raskendas kiriku olukorda nii Saksamaal kui ka teistes mitme usutunnistusega maades. Rooma tugevnemine ja kompromissitu tsentralism tõukas rahvuslikud katoliku kirikud tõsistesse vastuoludsesse. Rooma hoiakut näitavad kujukalt 1864. Aastal avaldatud ,,syllabus errotum" (80 ,,tänapäeva eksimuse" loetelu, mille hulka kuulusid esmajoones liberalism ja
esialgu polnud rooma piiskopil teiste piiskopide ees mingeid eeliseid tema tähtsus suurenes järk.järgult Gregorius I suur esimene paavst, kes võttis kasutusele tiitli ,,jumala teenrite teener" vaimuliku märgiks kandis mitrat kõrget kolmnurkset peakatet ilmaliku võimu märgiks tiaarat kõrget kalliskividega kaunistatud krooni ptk.14 Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal 9.-10. saj iseloomustas katoliku kirikut üldine langus Ilmalikel valitsejatel oli ka kirikuasjade otsustamisel suur osakaal Gregooriuse reformid Allakäigule tekkis vastukaaluks kiriku sees uuendusliikumine , mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu altning vähendadavaimulikke ilmalikke huve , keelates eelkõige simoona ja perekonnaelu Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse
asemikuks Gregorius Suur- tegeles lisaks usuasjadele ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega; juhtis Rooma linna kindlustamist; korraldas roomlaste suhteid langobardidega; rajas kloostreid; korraldas liturgiat; avaldas teoloogilisi kirjutiti; pani alguse Gregoriuse koraalile; tea autoriteet ultaus isegi Inglismaale Gregorius VII- oli veendunud, et vaimulik võim on ilmalikest valitsejatest üle; pidas oma pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt; õhutas Saksamaa vasalle mässule Innocentius III- tema ajal viidi ellu Greogorius VII ajal sõnastatud põhimõtted; sai sekkuda riikide siseasjadesse; oli alaealise Saksa-Rooma keisri eestkostja; kuulutas välja IV ristisõja; täpsustas ristiusu seisukohti; täiustas kiriku korraldust; tema valitsusaeg oli keskaegse paavstivõimu kõrghetk 9. Kiriku korraldus - paavst, piiskopid, peapiiskopid, preestrid. Kloostrid ja mungad. Olulisimad kloostriordud.(ptk 12)
soostus ta sisse laskma ja talle andestas. Friedrich II Oli viimane võimas Püha Rooma keiser ja valitses aastail 1220-1250. Friedrich sai hästi läbi islamiusuliste valitsejatega, eriti Egiptuse sultaniga. Kui keiser aastal 1228 ristisõtta suundus, jõudis ta sultaniga hõpsasti kokkuleppele, sai läbirääkimiste teel Kristuse haua oma valdusse ja kroonis end Jeruusalemma kuningaks. Innocentius III Tema ajal saavutas paavstivõim haripunkti. Valitses 1198-1216. Ta oli tark ja sügavalt haritud kirikumees, kui ka osav poliitik. Saksamaal kasutas ta ära keisrivõimu nõrgestamiseks osavalt suurfeodaalide tülisid. Seetõttu ei olnud keiser talleohtlik ja ta võis pühenduda paavstivõimu tugevdamisele kogu Euroopas. Ta oli ka üks neist kes algatas ristisõja Baltimaadesse. Püha Franciscus TA rajas Põhja-Itaalias frantsisklaste ordu. Ta oli jõuka kaupmehe poeg.
eluviisid. Paavstid sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkuleppeid isegi Türgi sultaniga, kes kristlike maid anastas. Erilist pahameelt tekitas pahameelt indulgentside müümine. Kiriku väitel oli igaühel võimalus osta patukustutuskiri, mis vabastas pattudest. Nii muutuski kirik keskajal üsna rikkaks asutuseks. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, kus poliitiline killustuse tõttu oli katoliku kirikul vaba voli toimetada. Prantsusmaal Hispaanias ja Inglismaal oli paavstivõim tugevnevale kuningavõimule sunnitud aga mööndusi tegema. 7. Martin Lutheri õpetuste sisu 31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müütamise. Sel päeval peetakse tänapäeval usupuhastuspüha. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. Martin Luther koondas oma tähelepanu piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja Jumala vahekorra küsimustele. Luther kahtles kas
mitme suguvõsa käes, kuna troon oli valitav. Kuningat said valida kuurvürstid (7). Kusjuures valiti tihti nõrkasid valitsejaid. 1348 legaliseeris Karl IV Sks pol killustatuse. Paljud suguvõsad kasut keisritiitlit isiklike pärusvalduste suurenamiseks. Valduste konsolideerimisel tekkisid Habsburgidel konfliktid šveitslastega. Konflikt lõppes alles 1499 Baseli rahuga, millega mööndi konföderatsiooni sõltumatust. Koos keisrivõimuga kaotas oma tähtsuse paavstivõim. Murranguks kujunes 13. saj lõpp Bonifacius VIII ajal. Bonifacius VIII tekkis konflikt Philippe IV Ilusaga kirikukümnise kontrollimise pärast. Konflikti võitis Prantsusmaa kun, mistõttu tekkis paavstivõimu kriis. 1305 a-st valiti paavstiks prantsuse päritolu kardinal ning valis oma residentsiks Avignoni (kuni 1378). Paavstid langesid Pr kun kontrolli alla. Avignoni vangipõlv tekitas vastuseisu Roomale, 1378 valiti kaks paavsti, millest arenes skisma (kuni 1415)
Madalmaad. Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele, kaubandus muutus oluliseks. Tähtsamad kaubateed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega, põhja pool oli tähtsam Läänemeri. Kuningavõim hakkas tugevnema Ida-Frangi ehk Saksa Kuningriigis kui Otto I Suur allutas kõik Saksa feodaalid oma võimule. Ta lõi Püha Rooma ehk Saksa-Rooma Keisririigi ja lasi paavstil end keisriks kroonida. 11. saj: Riigi algusaegadel oli paavstivõim nõrk. Gregorius VII tugevdas paavstivõimu, investituuritüli keiser Heinrich IV-ga mõlemad nõudsid endale õigust piiskoppe ametisse määrata. Keiser pidi poliitilistel kaalutlustel paavstilt andeks paluma. Konfliktid kasvasid ja muutusid tihti sõdadeks. Eriti teravad vastuolud paavstiga olid Friedrich Barbarossal. Itaalia linnade liit saavutas tema üle võidu. Toimusid ristisõjad, Friedrich Barbarossa osales III ristisõjas. Toimus keisrivõimu nõrgenemine.
sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk-ning Lääne-Euroopasse. Hansa kaubatee (Tallinn, Pärnu, Riia, Novgorod, Bergen, Edinburgh, Lübeck jne) Gascogne kaubatee (Dublin, Chester, Bayonne jne) Genova kaubatee (Almeria, Palermo, Foca jne) Veneetsia kaubatee (Lissabon, Cadiz, Southampton jne) teised kaubateed (Kiiev-Caffa, Lviv-Akkerman jne) 4. Kanossa teekond Gregorius VII veendunud vaimuliku võimu ülemuses ilmaliku ees, pidas pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eestkoste alt. Tüli sünnib sellest, kui nii paavst kui ka keiser soovivad piiskoppe ametisse määrata. Keisri positsiooni nõrgendamiseks õhutab paavst vasalle mässule, vabastades keisrivastastest truudusevandest. Seetõttu on keiser sunnitud paavstilt Itaalias 1077 Canossa mägilossis andeks paluma, mis pidi tähendama, et paavsti võim on suurem. (Ma ei leidnud kuskilt selle kohta väga täpselt, aga minu mäletamist mööda võieti
Itaalias ehitati 1920ndatel aastatel maailma esimesed kiirteed autostradad Tööstus Tööstus on koondunud põhja. Itaallaste jaoks on tähtis disain ja nad on uhked oma elegantselt kujundatud mööbli, riiete ja kingade üle. Kuigi paljud ettevõtted on väikesed, on nad efektiivsed. Itaalia on maavarade poolest vaene ja peab autode, mootorite ja teiste kõrgtehnoloogiliste toodete jaoks tooraine importima. . ITAALIA AJALUGU Keskaeg Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik palus abi frankidelt, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Lõuna- ja Kesk-Itaalia 11. sajandil oli Lõuna-Itaalia kolme kultuuri -- katoliikliku läänekristluse, ortodoksse idakristluse ning araabia maailma kokkupuutepunkt. Apenniini
Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid PõhjaItaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia).Hansa Liit tekkisXII saj. Keskus oli Lübeck, linnade esindajate kokkutulekud olid hansapäevad. Hansakaupmehed toimetasid LääneEuroopasse PõhjaVenemaalt ja Skandinaaviast karusnahku, mett ja vaha. 4.Keisri ja paavsti vastasseis §18. Gregorius VIIarvas et vaimulik võim on ilmalikest valitsejates üle ja pidas valjalikuks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt. Nii keiser kui ka paavst tahtsid mõllemad piiskoppe ametisse määrata.(investituurtüli)Keioser käsitas piiskoppe enda vasallidena, paavst arvas et nad on vaimulikud., Heinrish IVkeiser pidid paavstilt andeks paluma,sest too oli vassale mässule õhutanud ja nad truudusevandest vabastanud. Paavstid leidsid tuge PItaalia linnadelt., Friedrich Barbarossa1176 saavutas Itaalia linnade liit, mida topetas ka paavst tema vägede üle võidu.XIII saj
Pärisorjuses sõltusid talupojad valitsejatest, hiljem nad sulandusid orjadega ühte klassi. Talupojad pandi ülikutest suurmaavaldajate kaitse alla: talupojad harisid maad ja olid rentnikud ja tasusid andamit. Tekkis sõltuv talupoegkond. Talupoegade tööta polnud maalväärtust, seetõttu muutusid need sunnimaiseks. 910. Sajand olid nad täielikult isanda võimu all ning nad ei erinenud orjadest. Neid talupoegi kutsutaksegi pärisorjadeks. 5) Kelle abil ja mis tingimustel hakkas paavstivõim Euroopas varakeskajal suurenema? Miks ta ajutiselt vähenes? Tänu Gregorius Suurele. Korraldas suhteid langobardidega ning majandas edukalt kirikuvalduseid tänu millele oli kirikul tõhus sissetulek. Ta rajas kloostreid, levitas ristisku. 6) Milline oli katoliku kiriku korraldus LääneEuroopas? Kristlik maailm oli jagatud piiskoppkondadeks. Eesotsas piiskopid. Piiskopikirik ehk piiskoppkonnakeskus oli katedraal. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Preestrid jagasid
14. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal. Kreeka katoliku kiriku ja Roomakatoliku kiriku vahel tekkis vastuolu, sest kombestik erines , mõlemad soovisid laiendada oma võimu Euroopas. Mitra-vaimuliku võimu sümbol, Tiaara-ilmaliku võimu sümbol. Gregorius VII otsustas alustada laiaulatuslikke reforme, ta tahtis vabastada kirikut ilmaliku võimu alt, tahtis vähendada vaimulike ilmalikke huvisid, ja tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas. Wormsi konkraat oli kompromiss ilmaliku ja vaimulik võimu vahel, sest piiskopid ja abtid pidid valima vaimulikkonnad kiriku õiguses kehtestatud korra alusel ja vaimuliku võimu ametitunnused andis neile paavst või piiskop. Katarid-inimesed, kes eitasid katoliku kiriku hierarhiat ja taunisid katoliku kiriku vaimulike, lõtvu elukombeid. 15. Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus. Benediktlased.- loodi 15 saj. Rajajaks oli Benedictus, iseloomulikuks riietuseks oli must kuub, nende elu jagunes töö ja pal...
Vaimulikud rüütliordud kui poliitilised – neil mingisugused maad, mida haldasid Kristlus on see religioon, mis tekitab piirid. Valitsemisviiside järgi piiritlemine: pärilikud (ilmalikud) ja vabariigid (Genova) – poliitiline isetoimimine (mitte sõltumatus), puudub monarhia traditsioon. 2) Struktuur – domineerimise aspekt Holsti järgi. Domineerimine on eripärasem kui kusagil mujal: saab rääkida kahest võimust – vaimulik ja ilmalik, laias laastus taandub ka Paavst ja keiser. - Paavstivõim – selle aluseks asjaolu, et Jumalast on loodud selle maailma kõik nähtused, k.a. Riigivalitsemine, järelikult saab ainult vaimulik valitsus (riigivalitsemise ja Jumala tahte ühendamine) olla Jumalale meelepärane. Tol ajal erakordselt loogiline. Paavstivõim tugevnes tänu sellele, et riik nõrgenes. - Ilmalik võim – Saksa-Rooma Püha Keisririik: kõik asjad on Jumala loodud, aga vaimulik ühiskonnaosa on
SISUKORD · Sissejuhatus..............................................................................2 · Noorus....................................................................................2 · Astumine poliitikasse.................................................................3-4 · Aastad ilma parlamendita...............................................................5 · Pikk parlament...........................................................................6 · Kodusõda ja hukkamine................................................................7 · Kokkuvõte................................................................................7 · Lisa .......................................................................................8 · Kasutatud kirjandus.....................................................................9 1 SISSEJUHATUS ...
2. Lääne-Eestis – Saare Lääne piiskopkond algse keskusena Vana-Pärnus, hiljem Haapsalu 3. Ida-Eestis – Tartu piiskopkond 4. Kesk- ja Lõuna-Eesti – Saksa Ordu – oli peamine jõud ja otsustaja kogu Liivi orduriigis. Esialgu polnud veel selge, mil määral eestlased oma vabadust olid kaotanud (oma vanemate juhtimise all elasid veel Virumaa, Järvamaa, Lääne ja Saaremaa) Tülli pöörasid ka ristisõja liitlased Ordu, Taani ja Paavstivõim, kus Ordu tugevama õigusega oma võimu maksma pani. 1238.a. Stensby leping – Ordu, Taani ja Paavstivõimu vahel, mis tüliküsimused lahendas. Põhja Eesti läks ametlikult Taani kuningriigi koosseisu. Esimene rahvusvaheline leping mis Eesti kohta käib. Oluliseks tähiseks oli 1241.a. nn Taani hindamiseraamat- I rahvaloendus Eestis (Põ-Eestis), kus palju kohanimesid märgitud, mis tänapäevani kasutusel.
Keskajal oli usu ja kiriku roll tänapäevasest mõõtmatult olulisem. Kõik inimesed olid usklikud. Katoliku kirik osales aktiivselt ühiskonnaelus ja valitsemises. Varakeskajal oli kristlus pemiselt linnareligioon. Maaelanikke puudustas ristiusk esmalt vähe. Alles aasta 1000 paiku võime pidada suuremat osa Euroopa elanikest kristlasteks. Kiriku kui organisatsiooni aluseks oid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim. Mõlemad sündisid juba hilise Rooma keisririigi ajal, kuid kujunesid lõplikult välja keskaja jooksul. Kogu kristlik maailm jagati piiskopkondadeks. Kirikupea oli Rooma piiskop ehk paavst. Paavstid pidasid end esimese Rooma piiskopi, Püha Peetruse järglaseks. Paavstide autoriteet hakkas kasvama alles pärast Frangi riigi valitsejatega sõlmitud liite. Keskajal usuelus ja ühiskonnas olid tähtsal kohal kloostrid, kus elasid
Riigi tekkeajas langevad nende arvamused kokku, see on aasta 882. Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine tähtsal kohal olid idaslaavlastele usundis surnute austamine ja esivanemate kultus. Tähtsal kohal olid päikesejumalad Svarog ja Dazbog, karjajumal Veles, pikse-ja sõjajumal Perun ja viljakusjumalanna Mokosa. 998.a algas ristimine, võeti vastu bütsantsi õigeusk. Ülikkond võttis usu vastu rahumeelselt, lihtrahvas polnud aga sellega sugugi nõus. Katoliku kirik ja paavstivõim kõrgkeskajal ilmaikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal. Gregoriuse reformid kiriku sees tekkis uuendusliikumine mille eesmärgiks oli vabastada kirik ilmaliku võimu alt ning distsiplineerida vaimulike ja vähendada nende ilmalikke huve nt perekonnaelu. Muutuste eestvõitleja oli paavts Gregorius VII. Investituuritüli paavstivõimu ja ilmaliku võimu vastuolud peegeldusid investituuritülis. Tüli põhjustas nõudmine, et saksa-rooma keiser loobuks
impordivajadusele. Seda kaubandusdefitsiiti tasakaalustavad turistide poolt Itaalias tehtud kulutused. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt. Ajalugu Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik kutsus frangid, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte. Järgnevatel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa Anjou dünastia käes olevale Napoli kuningriigile ning aragonlaste valduses olevale Sitsiilia kuningriigile. 11.-13.
miinimumini. Enim arendas majandusliku liberalismi Adam Smith 18 sajandi lõpus. Väitis, et rikkuse saladus ei peitu kaubanduses, rahas ega maas, vaid töös. Arvas, et riigi ülesanne ei ole majanduse reguleerimine vaid 1) ettevõtjate ja nende omandi kaitsmine riigivõimu ja kohtu abil ning 2) teete ehitamine. Pilet 6 *Kristuse tekke; varakristlus; ristiusu ja kiriku kujunemine; Rooma paavst ja paavstiriigi teke. Kirik ja paavstivõim kõrg- ja hiliskeskajal Ristiusu kiriku lõhestatud, hierarhia; katoliikluse ja õigeusu erinevused; Gregoriuse reformid; ilmaliku ja vaimuliku võimu võitlus Euroopas Tekkis Rooma keisririigis 1. sajand. Loojaks on juudi päritolu mees Jeesus. Sündis 6-4a eKr. Sünnikoht on Petlemm.30 aastaselt hakkas oma usku propageerima. Jeesusel oli 12 õpilast ehk jüngrit. Ta läks vastuollu 2 olulise jõua: Juudid ja Rooma ülemvõim. Jeesus suri 33 aastaselt, löödi risti. Ta pani aluse
Suure kirikulõheni 1054. aastal ja ka 14.sajandi lõpul toimuvatele konfliktidele ning lõhenemisele. 9. sajandil hakkasid ida ja läänekirik üksteisest eralduma, kui Rooma patriarhid hakkasid teistelt patriarhidelt allumist nõudma. Et õigeusu kirik ei soovinud alluda ega muuta usutunnistust, nagu soovis paavst, viis see kirikulõheni aastal 1054. Nii õigeusu kirik kui ka katoliku kirik on Suure kirikulõhe järel pidanud end ainuõigeks kirikuks. 27) Miks suutis paavstivõim saavutada sõltumatuse keisrivõimust? Paavsti mõjuvõim kasvas kiiresti. Rooma allus küll formaalselt Bütsantsi keisrile, kuid see ei suutnud läänepoolseid alasid barbarite rünnakute eest kaitsta. Alates 6.sajandi II poolest hakkasid Roomat ohustama PItaaliasse tunginud langobardid. Ainus jõud, kes suutis pakkuda reaalset kaitset, oli paavst, kes pöördus abipalvega Frangi kuningate poole. Paavstide ilmalik riik KeskItaalias ja karolingide toetus tõstis paavstluse prestiizi
Suure kirikulõheni 1054. aastal ja ka 14.sajandi lõpul toimuvatele konfliktidele ning lõhenemisele. 9. sajandil hakkasid ida- ja läänekirik üksteisest eralduma, kui Rooma patriarhid hakkasid teistelt patriarhidelt allumist nõudma. Et õigeusu kirik ei soovinud alluda ega muuta usutunnistust, nagu soovis paavst, viis see kirikulõheni aastal 1054. Nii õigeusu kirik kui ka katoliku kirik on Suure kirikulõhe järel pidanud end ainuõigeks kirikuks. 27) Miks suutis paavstivõim saavutada sõltumatuse keisrivõimust? Paavsti mõjuvõim kasvas kiiresti. Rooma allus küll formaalselt Bütsantsi keisrile, kuid see ei suutnud läänepoolseid alasid barbarite rünnakute eest kaitsta. Alates 6.sajandi II poolest hakkasid Roomat ohustama P-Itaaliasse tunginud langobardid. Ainus jõud, kes suutis pakkuda reaalset kaitset, oli paavst, kes pöördus abipalvega Frangi kuningate poole. Paavstide ilmalik riik Kesk-Itaalias ja karolingide toetus tõstis paavstluse prestiiži
Ida pool kasutati jumalateenistustel kreeka, läänes ladina keelt. Idas allus kirik Konstantinopoli patriarhile, läänes aga Rooma paavstile. Ei paavst ega patriarh ei tahtnud teist endast kõrgemaks tunnistada ja nendevahel esines avalikke vaidlusi. Aastal 1054, kuulutasid paavst ja patriarh teineteise tagandatuks. Nii sai alguse suur kirikulõhe. Tegelikult kestab see tänapäevani, sest nüüd nimetatakse läänepoolset lihtsalt katoliku ja idapoolset õigeusu kirikuks. Keskaegne paavstivõim saavutas oma haripunkti paavst Innocentius III valitsusajal. Ta kasutas ära keisrivõimu nõrgendamiseks trooni pärast võitlevate feodaalide tülisid. Nii ei olnud keiser talle ohtlik ja ta sai keskenduda paavsti võimu tugevdamisele. Innocentius III oli ka üks neist, kes algatas ristisõjad Eestisse. Katoliku kirik oli muutunud kogu Lääne-Euroopat hõlvamaks hiigelsuureks organisatsiooniks. Selle eesotsas seisis paavst, kelle valisid kõrgemad vaimuliked ehk kardinalid
VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest s...
Parempoolne liiklus. Bussiliiklus on hea. Autot saab rentida. Rongiliiklus on kiire ja odav. Itaalia ajaloost Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik kutsus frangid, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte. Järgnevatel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa Anjou dünastia käes olevale Napoli kuningriigile ning Aragóni valduses olevale Sitsiilia kuningriigile. 11.13
Neid vanu teadmisi, mida nad olid võtnud üle IdaR-st toodi üle Lääne-euroopasse (Hisp). Täppisteadused jms. 10. ja 11. saj oli just see araablaste Hispaania kõige õpetatum ala Eur-s. Esimene lääneeur ülikool Bologna ülikool 1088 11. saj keskel. Ülikoolid eriti just hiliskeskaja nähtus. 14. saj keskel palju ülikoole. Karl Charlemagne taastas keisririigi ja lääneimpeeriumi. 8. saj II poolel. 9. saj peale läheb võim germaanlastele. Keisri ja paavstivõim ei ole omavahel kooskõlas. Tugevad erinevused, mis algavad pärast Karl Suurt, kes oli kristlaste kuningas, romaanlane. Germaanlaste tulekuga algavad vastuolud. Kui Alighieri tuleb kirjandusse, on keisri ja paavstivõim juba suures konfliktis. Karl Suurega seotud romaani rahvaste kangelaslaulud. Alates 11. sajst olulisim nähtus kirjanduses. Varasemast kirj loomingust on väärtuslikem ,,Vanem Edda". Maailmaloomise legendid, kirstuse-eelne
*Euroopa tutvus rafineerituma elustiiliga. *Idamaadest võeti üle peente kangaste valmistamisoskus, klaaspeeglid, diivanid *Moodi läksid pöetud habemed,vannis käimine ja türgi saun 4.Keisri ja paavsti vastasseis Kõige olulisem ja mõjukam toonaste paavstide hulgas oli paavst Gregorius VII(10731085). Ta oli kindlalt veendunud, et vaimulik võim on ilmalikest valitsejatest üle ja pidas oma pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt. Otsene tüli paavstil keisriga puhkes kuna mõlemad nõudsid endale õigust piiskoppe ametisse nimetada. See on tuntud investuuritüli nime all. Keiser käsitles piiskoppe oma vasallidena, paavst aga vaimulikena. Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule vabastades nad truudusvandest keisri vastu. Seetõttu pidi keiser Heinrich IV (10561106) paavstilt poliitilistel kaalutlustel 1077
Ilmaliku investituuri sümboliks oli valitsussau ehk skepter ( ilmaliku investituuri käigus anti skepter üle. Skepter sümboliseeris võimu maade üle. ) · Vaimuliku investituuri viis läbi kas paavst või paavsti esindaja. Selle tseremoonia käigus anti üle sõrmus ja karjusesau (pidi sümboliseerima peapiiskopi või piiskopi võimu inimeste üle ) · See aeg oli paavstivõimu kõrghetk, hiljem hakkas paavstivõim vähenema hakkas vähenema sellepärast, et Lääne Euroopas hakkasid välja kujunema tugeva võimuga( tsentraliseeritud) riigid. SEISUSED KESKAJAL · Varakeskajal kasutati pigem vastandpaare : vaimulikud inimesed ilmalikud inimesed ; vabad inimesed mittevabad inimesed · Alates 10-11. sajand tuli kasutusele uus ühiskonnaliikmete jaotus. Siis loodi 3 seisust. 1) oratores - vaimulikud 2) bellatores - aadlikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
