Kiudkultuuride tähtsus Kasutatakse: Rõivatööstuses Tekstiilis Nööri valmistamises. Tähtsamad neist: puuvill, lina, kanep, dzuut. DZUUT Dzuut ehk kalkuta kanep pärineb Indiast. Kasvutingimused 25-30C, ei talu külma, niisutatakse kuivadel aladel kunstlikult. Peamised kasvatajad on India ja Bangladesh. Valmistatakse pakkimis- ja mööbliriiet, köisi, presenti. DZUUT Dzuut on kollakas, hõbejashalli siidiläikega, mõnikord
sääristest, kapetatest ja pasteldest. 19. sajandi keskpaiku oli Muhu rõivaste kaunistusele iseloomulik männamotiiviga geomeetriline ornament. Rinnaehteks, ühtlasi aga rõivaste kinnitusvahendiks olid metallist sõled ja preesid. Ülerõivasteks olid pikk-kuued ehk vammused ja kasukad. 1870. -1880. aastast alates asendab pikitriibuline punaseelik( siilik) mustapõhjalist ümbrikut. Pikk särk asendub lühikese särgiga. Nii seelikus kui ka kogu Muhu tekstiilis hakkab domineerima punakasoranz põhitoon. Hakati kandma sukki, nahkrihmu, vattkampsunit ehk nipiga vatti ja heegeldatud liistikut ehk abuvesti. Pastelde asemel hakati kandma kingi ja sussi moodi riidest jalanõusid-pätte. Muhu pruut kandis 19. sajandi lõpuni ümbrikku, käiseid, Muhu vanimaid lipulisi ehk rõhudega pulmapõlli, harjutanu. - Selgita mõisted ai - seeliku äärispael pätid - riidest suss vatt - lühike meestekuub kapetad - mustriga villased põlvikud
19. sajandi keskpaiku oli Muhu rõivaste kaunistusele iseloomulik männamotiiviga geomeetriline ornament. Rinnaehteks, ühtlasi aga rõivaste kinnitusvahendiks olid metallist sõled ja preesid. Ülerõivasteks olid pikk-kuued ehk vammused ja kasukad. 1870. -1880. aastast alates asendab pikitriibuline punaseelik (siili) mustapõhjalist ümbrikut. Pikk särk asendub lühikese särgiga. Nii seelikus kui ka kogu Muhu tekstiilis hakkab domineerima punakasoranz põhitoon. Hakati kandma sukki, nahkrihmu, vattkampsunit ehk nipiga vatti ja heegeldatud liistikut ehk abuvesti. Pastelde asemel hakati kandma kingi ja sussi moodi riidest jalanõusid-pätte. Muhu pruut kandis 19. sajandi lõpuni ümbrikku, käiseid, Muhu vanimaid lipulisi ehk rõhudega pulmapõlli, harjutanu. SEELIK, SÄRK Varasemad ühevärvilised seelikud kujunesid 19. sajandi I poolel Muhus põikitriibulisteks
Burman sen.). Eestile on veel iseloomulik juugendlike sugemetega uusklassitsism. 1920ndail levis põhiliselt balti-saksa ja vene arhitektide seas hilisjuugend, millele olid omased kaunistavad detailid. Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul ühiskondlikke hooneid ja elamuid, mille arhitektuuris säilus rahvusromantiliste sugemetega hilisjuugend, millele lisandusid uusklassitsistlikud elemendid. Veidi leidub juugendit sajandi alguse mööblitööstuses, raamatuköites, tekstiilis, keraamikas, kuid suhteliselt vähe. Juugendi järelmõjusid on tunda hiljem Jaan Koorti (1883 1935) keraamikas. Koort kasutas tüüpilist juugendi motiivi loomi nõudel, mida näeb tihti tema keraamikal ("Vaas sisalikuga", 1928 34). Sagrada Familia Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Juugend_Eestis http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/JUUGEND.htm http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/juugend/index.htm
igapäevaesemetest, ükskõik kui kasutud need ka poleks. Sellist lähenemist peeti täiesti revolutsiooniliseks. Usuti, et kunst peaks olema osa igapäevaelust, niiet kunstnikelt oodati tegutsemist kõikvõimalikel aladel arhitektuurist kuni mööblidisainini. Tuues ilu ja harmoonia igapäevaellu taheti muuta maailm paremaks ja ilusamaks. Seda lähenemist on kasutatud maalikunstis, arhitektuuris, mööblidisainis, graafilises disainis, ehtekunstis, keraamikas, mettallitöötluses, tekstiilis ja skulptuuris. Kunstiteosteks tehti ka reklaampostereid. See lähenemine oli teravaks kontrastiks vanale harjumusele jagada kunst rangetesse kategooriatesse (nagu kujutav kunst ja tarbekunst). Iseloomulikud jooned Kontrastiks 19. sajandi akadeemilisele kunstile kasutati art nouveau`s palju lille- ja taimemotiive, aga ka tugevalt stiliseeritud voogavaid kurvjaid vorme. Prantsusmaal anti uuele kunstile hüüdnimeks "nuudlistiil" ("le style nouilles"),
Juugendi jõudmine arhitektuuri võttis aega. Arhitektuuri arengus leidub aga erijooni johtuvalt kohalikust sotsiaalmajanduslikust ja kultuurilisest olukorrast. Balti-saksa arhitektide provintslik mentaliteet pidurdas uute ideede levikut. Märgatav mõju eesti ala arhitektuurile oli Riia kui arhitektuurilise keskuse lähedus. Eestis jääb juugendornament sageli seotuks neostiilidega. Veidi leidub juugendit sajandi alguse mööblitööstuses, raamatuköites, tekstiilis, keraamikas, kuid suhteliselt vähe. Juugendi järelmõjusid on tunda hiljem Jaan Koorti (1883 1935) keraamikas. Koort kasutas tüüpilist juugendi motiivi loomi nõudel, mida näeb tihti tema keraamikal ("Vaas sisalikuga", 1928 34).
1925), Aleksander Uurits (1888 1918), Aleksander Tassa (1882 1955, tema sulejoonistused on juugendstiili äärmuslikumaks näiteks). Maalikunstis esineb juugendit vähem. Veidi leiab juugendlikku sümbolismi Kristjan Raua töödes ja kõige tugevam kallak juugendile maalis oli Nikolai Triigi loomingus. Juugendi jõudmine arhitektuuri võttis aega. Oluline mõju eesti arhitektuurile on soome arhitektuuri arengul. Veidi leidub juugendit sajandi alguse mööblitööstuses, raamatuköites, tekstiilis, keraamikas, kuid suhteliselt vähe. Juugendi järelmõjusid on tunda hiljem. Märt Pukits. Kaas luulekogule "Noor-Eesti" esimene albumi "Mälestused ja lootused" kaanekujundus Nikolai Triik
1920ndail levis põhiliselt balti-saksa ja vene arhitektide seas hilisjuugend, millele olid omased mansardkatus, ärklid, dekooris vanikud ja teised kaunistavad detailid. Ka K. Burman projekteeris 1920ndate algul ühiskondlikke hooneid ja elamuid, mille arhitektuuris säilus rahvusromantiliste sugemetega hilisjuugend, millele lisandusid uusklassitsistlikud elemendid. Sarnaseid momente leiab Artur Pernalgi. Veidi leidub juugendit sajandi alguse mööblitööstuses, raamatuköites, tekstiilis, keraamikas, kuid suhteliselt vähe. Juugendi järelmõjusid on tunda hiljem Jaan Koorti (1883 1935) keraamikas. Koort kasutas tüüpilist juugendi motiivi loomi nõudel, mida näeb tihti tema keraamikal ("Vaas sisalikuga", 1928 34).
sisepõlemismootorite heitgaasid sisaldavad vingugaasi. Vingugaas on lõhnata ja värvuseta. Inimene võib seda mitte märgata (magamise ajal) enne, kui on juba hilja. Vingugaas seob sissehingamisel veres hemoglobiini ning põhjustab organismis hapnikuvaegust. Kerge vingumürgitus tekitab peavalu, iiveldust ja oksendamist. Formaldehüüd on tööstuses laialt kasutatav kemikaal liimide ja pinnatöötlusainete valmistamisel. Seda esineb puitlaastplaatides, kihilistes materjalides, lakkides, tekstiilis, karbamiidformaldehüüd- vahus (eriti ohtlik) jne. Formaldehüüd tekitab vähesegi sisalduse puhul kahjulikke nähte: silmade ärritust, peavalu, iiveldust, väsimust ja nahaärritust. Siseõhu formaldehüüdisisaldus on kõige kõrgem sügisel kütteperioodi alguses, kui siseõhk on niiske. Osoon (O3) tekib kiiresti ja suures koguses välisõhu fotokeemiliste reaktsioonide tulemusena elektrilaengute toimel. Ruumis on osooni allikateks elektrifiltrid, laserprinterid, koopiamasinad.
Prantsusmaal 1358 Pariisi läheduses talupoegade ülestõus zakerii (pr. Jacquerie- Jacque oli talupoja tavanimi). Inglismaal 1382 tungisid ülestõusnud Londonisse, juhiks Wat Tyler(tapeti). Ülestõusud suruti maha, mässulisus jäi aga püsima, seega vabastati talupojad pärisorjusest, sõlmides rendilepinguid. Majanduse ja linnaelu uus elavnemine. Elanikkond hakkas kasvama vaikselt 14.saj lõpul. Edenesid Itaalia linnad. Tekkisid palgatööl põhinevad kapitalistlikud ettevõtted (eriti tekstiilis). Panganduses Firenze Medicite suguvõsa, kes hakkasid 15.saj Firenzes valitsema monarhidena. Feodaalsuhete ja rüütliväe tähtsuse langus. Eelistati palgasõjaväge, kuigi nad polnud usaldusväärsed (äraostetavad). Tähtsaks said Inglise vibukütid, jalavägi täiustus. Kasutusele võeti piigid, hellebardid (kirvetaoline oda). 14.saj tulid kasutusele tulirelvad-püssid, suurtükid. 15.saj rüütlitel täisraudrüü, muutusid kohmakaks ja raskeks. Saja-aastane sõda
Mõned linnad sattusid mõisnikeperedele, kes kasutasid neid kui oma lääni. Tartu- kaubateed kulgesid nüüd sealt mööda, seega osatähtsus kaubanduses vähenes. Narva kaudu hakkas toimuma kaubavahetus Venemaaga. Rikkus barokkstiilis ehitised. Taheti Narvast 2. pealinn teha. (iga 4 aasta järel valitsetaks sealt). (Pommitati puruks NL vägede poolt) Sadamalinnad (Pärnu, Haapsalu) arenesid täu kaubaveole. Eestist veeti teravilja, lina ja kanepit (viimased 2 Venemaalt toodud, vaja tekstiilis ja nt laevaehituses). Sisse veeti metalli, soola, tubakat, alkoholi, paberit. Talupoegadel olid linnades nn sõbrakaupmehed, kelle juures tema ja eellased- järglased ostlemas käisid. Ja müüsid talle ka. Tsunfte suleti, st uusi liikmeid vastu ei võetud. (eriti eestlasi). Eestlastel puudus linnas võimalus kõrgemale tõusta. 17saj- manufaktuuride teke. Eelkõige maal, kuna tsunftid ei lubanud linna. (tsunftiväline tootmine oli keelatud)
Wari'd (600 pKr 1100 pKr) ehitasid linna Ayacucho lähedale, mis oli edukas umbes 300 aastat ning mille elanikkond koosnes arvatavasti 70 000 inimesest. Aastaks 650 pKr olid nii Wari kui ka Tiahuanaco Impeeriumid laienenud piisavalt, nii et neil olid ühised piirid. Arheoloogiline tõendusmaterjal viitab sellele, et kahe kultuuri vahel toimus vahetus - mõlemal olid huvitavad sarnasused kiviskulptuuridel olevas ikonograafias ning motiividel keraamikas ja tekstiilis. Sel, kui Wari- Tiahuanaco Impeerium kasvas, kuni ta hõlmas peaaegu terve Peruu, põhjustas tema allakäigu tema suutmatus ohjeldada tekkivaid hõimudevahelisi sõdu rannikul.
kasutamine nõab arendus, vaatama sellele kõige rohkem maailmas bioplastikut toodakse just selle valkonna jaoks. Mõnedes valdkonnades selle materjali omadused on asendamatud, nt põllumajanduses ja meditsiinil. Kõige rohkem maailmas toodakse looduslikke toorainete põhjal bioplastikut mis looduses ei lagune. 2011 aastast- 2016 aastani selle plastiku tootmise liidriteks jaavad Aasia ja Lõuna- Ameerika. Üldjuhul bioplastikut toodakse pakendi valmistamiseks, tihti seda kasutatakse ka tekstiilis. 19 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Kert Martma. ORGAANILINE KEEMIA: Lühikonspekt gümnaasiumile. Tallinn, 2005. [WWW] http://www.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi %20%F5ppematerjalid/ORGAANILINE%20KEEMIA.pdf 2. „Canvas bags” ehk mis on kileprobleemi taga? [WWW] http://www.v2rskeaju.eu/tag/bioplastik/ (28.03.2009) 3
kiudu tõvestavad organismid. Oluline on seda arvestada pikemaajaliste tekstiiltoodete ladustamise ja transportimise tingimustes. Hallitusseened toituvad tselluloosist ja mitmesugustest valkudest ning arenevad eriti hästi niiskes soojas kliimas. Hallitus tekib üksnes nõrgalt happelises keskkonnas ja temperatuuril 20-40 ºC. Kui temperatuur tõuseb üle 50ºC, siis ensüümide tegevus lakkab täielikult. Ka määrdunud ja higine pind aitab hallituse levimisele kaasa. Hallitus on tekstiilis nähtav hallide, pruunide, kollaste, siniste ja oranzide täppidena. Tavaliselt saab selle kahjustuse kõrvaldada tekstiili keedupesuga. Enim hallitusaltid on tsellulooskiud, eriti looduslikud. Tunduvalt vähem kahjustab hallitus siidi, eriti keedetud siidi. Lambavill on vastuvõtlik proteiinist toituvatele hallitusseentele, kuid kahjustused tekivad taimsete kiududega võrreldes tunduvalt aeglasemalt. Kuna sünteeskiududes ensüüme ei esine, siis sünteeskiud taluvad hallitust eriti hästi.
patenteeritakse tööstus-spetsiifilisi leiutisi, teisalt aga nanotehnoloogilisi alustalasid ja põhitõdesid.15 Teiseks teeb nanotehnoloogia eriliseks selle eri valdkondades ja tööstusharudes esinemine ning kasutamine. Tegu ei ole ühe ala taotlusega vaid hõlmatud on kõikvõimalikud valdkonnad, mille lõpptulemused on seotud nanotehnoloogiaga või milles endas kasutatakse erinevaid nanotehnoloogilisi lahendusi. Tehnoloogia aluspõhimõte võib olla kasutuses nii biotehnoloogias, tekstiilis, materjaliteaduses ja telekommunikatsioonis. Märkimisväärne hulk ettevõtteid omab aga patente, lisaks enda tegevusharule, ka teistes tööstusest, mille tulemusel tekivad mitmed ettevõtted, kelle põhitegevus ei ole seotud patentidega, mida nad omavad. 16 Pooljuhttoodete ja informatsioonitehnoloogia ettevõtete näitel saab välja tuua aga patendiomanike aktiivsuse erinevuse võrreldes patendiomanikega, kes turul osalevad. Nimelt
annaabi.ee 
