rüütlimõisa polnud. •Pastoraat – kirikumõis •Rakmetegu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga. •Jalategu – teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline. •Abitegu – teotöö liik kiireloomuliste hooajatööde (rehepeks, sõnnikuvedu, heinategu jne.) tegemiseks. •Manufaktuur - käsitöökoda, kus rakendati tööjaotust. •Loonusrent – ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. •Sõbrakaubandus – on kapitalismieelne kaubanduse vorm, mis põhines vastastikusel usaldusel ja isiklikel suhetel.
Ajalugu Pärisorjuse kaotamine Eestu(1816) ja Liivimaa(1818) Pärisorjus(Rosebi deklaratsioon) 1. isiku sõltuvus- pärisori ei tohtinud mõisast lahkuda. 2. maasõltuvus - talupojad kuulusid oma isandale, kuulusid ka talupoja vara isandale. a) teotöö b) naturaalrent - oma põllumajandus saadus. c) raharent 3. kohtusõltuvus - talupoja füüsiline karistamise õigus. Pärisorjuse kaotamine 1. isikusõltuvuse kaotamine perekonnanimed 1820-1830 2. maa jäi mõisale; talude vabad rendi lepingud > talude päriseks osr 1960-nd. 3. kohtusõltuvus kaob va. mõistapolitsei. Venestusaeg Eestis 19. saj . lõpp- 1918. a. Miks viidi läbi venestamine? 1881. aastal võimaluse saanud keiser Aleksander III otsustas karmikäeliseks veba rahvuselise
4. Mis takistas põllumajanduse arengut varauusajal? Selgita põllumajanduse ekstensiivse arendamise olemust ning võrdle seda intensiivse põllumajandusega? V: Maaharimisviis, mis nõuab palju põllumaad ja inimtööjõudu ning kus ei kasutata väetisi ja masinaid. Intensiivses põllumajanduses kasutatakse masinaid ja pööratakse tähelepanu maa parandamisele ja põllu viljakusele. 5. Milliseid koormisi rakendati talupoegadele varauusajal Lääne-Euroopas? V: Naturaalrent(kindel osa toodangust), raharent, teorent(tööpäevad mõisas). 6. Mis iseloomustab pärisorjast talupoega? V: Ta sõltus mõisnikust, seda iseloomustas sunnimaisus, kitsendatud omandiõigus, teokohustus ning mõisnike politsei- ja kohtuvõim. 7. Milles seisnes 17. sajandil pärisorjuse peamine kriitika? Esita pärisorjuse vastase kriitika raames kaks argumenti. V: Pärisorine talupoeg ei jaksa kehva toidu tõttu korralikult tööd teha.
maalikunsti rajaja, üks aleksandri kooli liikumise rajajaid Mõisted 1. Adrakohtunik, sillakohtunik - ajalooline maapolitseikohtunik Eestimaal 2. Reduktsioon mõisad võeti riigi omandusse tagasi 3. Teorent teotöö, mis jagunes korraliseks nädalateoks ning hooajatööde ajal ka abiteoks. Sellele lisandusid ka rahamaksud, nt vakuraha. 4. Loonusrent - ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Sisuliselt tähendas loonusrent kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. 5. Aadlimatriklid - Euroopa riikides erilise korra järgi peetav aadlinimistu, millesse kandmine oli aadliperekonnale vajalik, et saada kohaliku aadli täieõiguslikuks liikmeks. 6. Kubermang - Kubermang on endine haldusüksus Venemaa
Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks Põllumajandusliku tootmise vormid III Mehhaniseerimine; turumajandus INDUSTRIAALNE Segataludes tootmise spetsialiseerumine Agraartööstuskompleksi moodustumine => äriteenuste kaasamine Spetsialiseeritud suurtalude teke talude liitumise tulemusena (=> linnastumine) Piimakarjatalud jahedas parasv. P-Am-s; Euroopas,Uus-Meremaal, ka Jaapanis
Viljas Mõisahärrus – Ida-Euroopas. Rendib osa maad välja, teise osateeb mõidadeks (oma maa). Mõis – majanduskompleks Sunnismaisus – ei tohi vahetada elukohta ja peab peremehele koormisi maksma või tema heaks tööd tegema Kuidas vabad talupojad muutuvad pärisorjadeks? Anti ennast suurfeodaalide kaitse alla. Vaba mehe õigus ja ka kohustus (vaba mees = aadlik): õigus kanda relva ja kohustus käia sõjakäikudel. Kümnis e. Loonusrent e. Naturaalrent – talupoeg peab osa oma saadustest aadlikule andma raharent – talupoeg peab andma raha ehk ta peab ise enda saadused maha müüma teotöö- talupoeg peab tööd tegema aadliku eest Talupojad pidasid kirikupühasid. Käidi ka kõrtsis. *Keskaegne linn tekivad ülikoolid raad – linnavalitsus patriitsid – rikkad kaupmehed tsunft – linnakäsitööliste kutseühing gild – keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing linnaõigus – seadustik, mille alusel linn enda elu korraldab
Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks Põllumajandusliku tootmise vormid III Mehhaniseerimine; turumajandus INDUSTRIAALNE Segataludes tootmise spetsialiseerumine Agraartööstuskompleksi moodustumine => äriteenuste kaasamine Spetsialiseeritud suurtalude teke talude liitumise tulemusena (=> linnastumine)
niisutatavatelt maadelt saab aastas 3 saaki Ekvatoriaalne vööde väga niiske kliima peaaegu viljatud mullad õlipalm kautuk kohvipuu kakaopuu Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik Agraarajastu korilus hiljem jäädi paikseks või tegeleti rändkarjakasvatusega kasutusele võeti sõnnik väetisena toidutagavarad mõisasüsteem teorent naturaalrent tänapäeval levinud arengumaades iseloomulik: elatus- e. naturaalmajandus toodab nii palju kui tarbib madal tootlikkus (produktiivsus) palju toodetakse maaala kohta kõrge tööhõive põllumajanduses Industriaalajastu põllumajandusreformi käigus jagati või müüdi maad talupoegadele ajapikku toodeti ka müügiks toodeti enamasti teravilja loomi
Pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma lääniisandale maksu. vabatalupoeg- Vabatalupojad polnud küll isiklikult vabad, kuid neil ei olnud otsest isandat, kellele nad töötama pidid. Nad maksid rahamaksu, et end kohustustest vabaks saada. teokohustus- Teokohustus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi oma töövahenditega mingi osa nädalast mõisa jaoks tööd tegema. Nii tasus ta enda all kasutuses oleva talumaa eest. loonusandam- Talupoja poolt maaisandale tasutav naturaalrent. Talupoeg andis ära kindla osa oma saagist, mis tavaliselt tasuti teraviljaga. Sunnismaisus- Üks pärisorjuse põhitunnuseid, kus talupoeg oli aheldatud maa külge ning tal puudus elukohavalik. Mõisnikud vahetasid või müüsid omavahel sunnismaiseid talupoegi maast lahus. Pärisorjus- Talupoegade maaisandast ja kohustustest täielikult sõltuv aste. Talupoegi võis müüa maast ja perekonnast lahus. Kehtis ka surnud käe õigus. Linnaõigus- Õigusnormide kogumik
eukalüpt - eeterlikud õlid, parkained, levinud Austraalias kiinapuu - hiniinipuu (kiinakoorest), Lõuna-Ameerika (Andid) hevea (kautsukipuu) kummi tooraine 1. AGRAARAJASTU PÕLLUMAJANDUS · Varaagraarne tootmisviis - Maa kuulus mõisnikele, kes andsid seda maa kuulus kogukonnale talup'dele kasutada, nõudes selle eest renti. alepõllundus, rändkarjakasvatus Põhitootjad talud: naturaalrent osa maailmamajanduses ei osaleta saagist mõisnikule turule levinud Mustas Aafrikas Mõisad toodavad ka ise: teorent tööga · Hilisagraarne tootmisviis makstav rent Mõisasüsteem: mõisnikud, talupojad - Arengumaades laialt levinud (va Must- Aafrika) 2. INDUSTRIAALAJASTU PÕLLUMAJANDUS · Segatalud
o niisutatavatelt maadelt saab aastas 3 saaki · Ekvatoriaalne vööde o väga niiske kliima o peaaegu viljatud mullad o kasvatatakse õlipalm, kautuk, kohvipuu, kakaopuu Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik o Agraarajastu o korilus o hiljem jäädi paikseks või tegeleti rändkarjakasvatusega o kasutusele võeti sõnnik väetisena o toidutagavarad o mõisasüsteem teorent naturaalrent o tänapäeval levinud arengumaades o iseloomulik: elatus- e. naturaalmajandus - toodab nii palju kui tarbib madal tootlikkus (produktiivsus) - palju toodetakse maaala kohta kõrge tööhõive põllumajanduses o Industriaalajastu o põllumajandusreformi käigus jagati või müüdi maad talupoegadele o ajapikku toodeti ka müügiks o toodeti enamasti - teravilja, loomi, linde o segatalud
agraarühiskond ühiskonnatüüp, kus tegeletakse ülekaalukalt põlluharimise, kalanduse ja küttimise ning karjakasvatusega. naturaalmajandus rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse alusel. mõis suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. Loonusrent ehk naturaalrent talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. teotöö koormis, mida talupoeg pidi kandma tasuks saadud maa eest. skraa tsunfti põhikiri. hansapäevad linnade esindajate kokkutulek.
Rõivad olid kujunenud aegade jooksul ja nende väljanägemus mõjutasid Keskaeg elu-, kliima- ja töötingimused. Samas aga annavad toonased kehakatted tunnistust nende tegijate ilumeelest. Kõik rõivad valmistati käsitsi ja kodus, eriti hoolega kaunistati pidurõivaid. Üldiselt jaotati rõivad kolme suurde rühma. Pidulikke rõivaid ehk seisuriideid kanti vaid pidulikel juhtumitel, hoiti eriti hoolega ja pärandati sageli lastelegi. 16) Loonusrent ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Sisuliselt tähendas loonusrent kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. 17) Ametid Keskaegse Eesti Linnades: Rüütel, Paaz, Relvakandja, Õpipoiss, Sell, Sedööver, Kaupmees, Talupoeg ja teised. 18) Keskajal inimese sotsialse staatuse peamiselt m''ras tema algupära ja tegevusala
Ajalooliselt on eksisteerinud ka kogukondlik omand, nt Venemaal, kus põllumaa oli külakogukonna omandis ning iga kogukonna liikme kasutada oli osa kogukonna maast, mis teatud ajavahemiku möödumisel ümber jagati. Eksisteeris ka jaotatud omand, mille puhul omandiõigus jagunes maaomaniku ja maapidaja vahel, kusjuures maaomanikule kuulus maa käsutamise õigus, maapidajal aga oli põline pärandatav maa valdamise ja kasutamise õigus. Maasuhteid iseloomustab kolm põhilist rendivormi- naturaalrent, teorent ja raharent. Tekkelt esimene on naturaalrent, viimane aga raharent, kuid on eksisteerinud ka samaaegselt. (Naturaalrent- tasutakse maalt saadud toodanguga; teorent- tasutakse tööga maaomanikule; raharent- tasutakse põllumajandussaaduste müügist saadud rahaga.) 4. Maakorralduse mõiste ja olemus. (lk 21) Maakorralduse mõiste 3 Maaressursside piiratud, väärtuslike kõlvikute vähesus ja nende laialipaisatus teiste
sõnakuulmatuse korral hakati aga kasutama füüsilist jõudu, k.a. sõjalis jõudu. Kui 15. sajandil hakati Lääne-Euroopas tundma suurt huvi Eestimaa teravilja vastu, mis sai aadlikele suureks tuluallikaks, hakati tõstma talurahva koormiseid. Kümnis hakkas ulatuma kuni veerandini saagist ning loonusrendi asemel hakati aina enam nõudma raha. Teoorjuse osatähtsus kasvas eramõisates, ordu- ja piiskopmõisates aga jäi loonusrent olulisimaks. Loonusrent ehk naturaalrent on talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. Sisuliselt tähendas see kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga. 15. sajandil hakati pagenud talupoegi tagasi tooma või nõuti neid välja- põhimõtteks oli: ,,Mees või võlg". Väga paljudes eramõisates mindi 16. sajandil peaaegu täielikult üle loonusrendilt raharendile
Tähtsamad majanduspiirkonnad koondunud rannikule, kuna lihtsam eksportida. Agaarajastu põllumajandus 7 · Varaagraarne tootmisviis maa kuulus kogukonnale alepõllundus, rändkarjakasvatus maailmamajanduses ei osaleta levinud Mustas Aafrikas · Hilisagraarne tootmisviis Mõisasüsteem: mõisnikud, talupojad - Maa kuulus mõisnikele, kes andsid seda talup'dele kasutada, nõudes selle eest renti. Põhitootjad talud: naturaalrent osa saagist mõisnikule, kes müüb mingi osa turule. turule Mõisad toodavad ka ise: teorent tööga makstav rent - Arengumaades laialt levinud (va Must-Aafrika). Industriaalajastu põllumajandus · Segatalud Reformide käigus jaotati maa talupoegadele, tekkisid segatalud. Algselt elatusmajandus säilis, toodeti peamiselt enda tarbeks, hiljem teatud saadused turule. Laialt levinud arengumaades, arenenud riikides läbitud.
Kuulsaimaks fabliooks on prantsuse eepos "Rebaseromaan", kus lõvi on maaisand, karu ja hunt feodaalid ning rebane linnakodanik. Paastuaeg. Paast - kiriku seatud toitumist reguleeriv norm. Lubati vaid 1 söögikorda päevas, seksist ja lihast hoiduti. 40-päevane paast enne lihavõtteid. Olid erandid, kuid põhimõtteliselt oli paast kohustuslik kõigile kristlastele. Tavalisteks toitudeks kala ja taimeroad, muna ja piimatooted. Alkohol oli lubatud. Lääne-Euroopa: naturaalrent e loonusrent ja raharent, suured mõisapõllud enamasti puudusid, pärisorjus ja sunnismaisus kaob 14.saj. ELBE JÕGI. Ida-Euroopa: teorent+ raharent+ loonusrent, talumaadega kõrvuti teenisid suured mõisapõllud, mida talurahvas pidi harima, pärisorjus kestab 19.sajandini. 24.-25. RISTIUSK JA KIRIK Usk. Usuti, et keha on kaduv ja hing igavene. Elu on ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. Usutõe peamine allikas oli Piibel. Keskaja
Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega – maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks Põllumajandusliku tootmise vormid III Mehhaniseerimine; turumajandus INDUSTRIAALNE Segataludes tootmise spetsialiseerumine Agraartööstuskompleksi moodustumine => äriteenuste kaasamine Spetsialiseeritud suurtalude teke talude liitumise tulemusena (=> linnastumine) Piimakarjatalud jahedas parasv. P-Am-s; Euroopas,Uus-
Varandusliku kihistumist polnud. Rootsi aeg kuni Rootsi aeg pärast Vene aeg 18.saj I Vene aeg 18.saj II reduktsioonini reduktsiooni poolel poolel kohus- teorent (jalarent, samad kohustused; maksuvabastused 1783- pearahamaks; tused rakmerent, abitegu); kohustused tuli viia esialgu, talu tuli nekrutikohustus- kümnis, naturaalrent, kooskõla talu uuesti üles ehitada; 25.a pikk, raharent; mõisavoor majandusliku koormised samad verekümnis (vilja vedamine kandevõimega sadamatesse) isiklik pärisori (E+L 1680. Karl XI 1739- Roseni pärisori vaba- seadus); vabastas riigimõisate deklaratsioon,
OMAVALITSUSE TEKKIMINE 19. saj algul said eestlased esimesed omavalitsuskogemused. Talurahvas hakkas VALLAKOHTUS väiksemate tülide ja varguste üle ise kohut mõistma. Tekkis esimene ühistöö vorm MAGASIAIT, st iga talu pidi aastas pisut vilja hädaolukordade tarbeks kõrvale panema. Iga vald pidi hoolitsema oma vaeste eest. Talurahvas hakkas endi seast eristama mõisa- ja külarahvast. Tähtsamad kohustused olid: · Teotöö ja naturaalrent mõisale · Pearahamaks ja nekrutikohustus riigile (nekrut- sõjaväekohustuslik isik) · Kohustused külakogukonna ees (vili, koolid, teed, sillad) · Kirikumaksud Teoorjuse vastu protesteeriti erinevates vormides. Toimus rahutusi (Pühajärve sõda 1841), omalaadne protestivorm oli usuvahetus. 1840-50-tel aastatel läks luteri usust õigeusku (talurahva jaoks tsaari usku) ca 60 000 talupoega (peamiselt Võru- ja Saaremaal). MUUTUSED XIX SAJANDI KESKPAIGAS
annaabi.ee 
