Veel võeti plaatvestide vastu kasutusele sõjakirved ja vasarad ning sõjanuiad. 14. sajandi algul leiutati esimesed tulirelvad. Linnuste piiramine Keskaegsetes sõdades võib eristada piiramislahinguid ja välilahinguid. 12. sajandist peale laienes Euroopas piiramismasinate kasutamine. Ehitati piiramistorne, mille abil tungiti müürile. Ja taraane ehk rammpalke, millega lõhuti väravaid või müüri sisse auku Rüütlivägi 8.9. sajandil kujunes peamiseks sõjaliseks üksuseks raskeratsavägi ehk rüütlivägi. See koosnes feodaalidest, kel oli piisavalt suur sissetulek, et muretseda endale korralik sõjavarustus. Sellele lisaks vajas rüütel veel head sõjaratsut Pikema sõjakäigu jaoks pidi rüütel muretsema endale kilbikandja, kannupoisi, vibumehe jne Linnakultuur
Muudatused keskaja sõjaväes Johannes Kaldalu 10c MHG Muutused sõjatehnikas · Piigid · Inglise vibukütid · Hellebard · Koot hellebard · Sadul koot Rüütlivägi · Kohanemine raskustega · Täisraudrüü kasutuselevõtt Strateegia · Jalavägi eespool, taga ratsavägi · Allaandmine polnud tavaliselt kasulik. · Polo
..........................................................................5 Rüütlite kasvastus....................................................................................................................5 Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus...................................................................................... 6 Relvastus keskajal....................................................................................................................... 7 Rüütlivägi.............................................................................................................................. 10 Tegelik lahingukäik...............................................................................................................11 Jalavägi......................................................................................................................................11 Palgasõjaväe sünd.............................................................
Eestlaste koostöö oli kehv. Maakaitse korraldus oli mõeldud vaid lühiajalise sõja kaitseks. Vaenlaste relvastus oli parem ja nad said mere taga ennast täiendamas käia, eestlastel sellised võimalused puudusid. Eestlased alistusid lepingulisel teel. Säilitasid esialgu antonoomia, isikuvabaduse, kuid kaotasid võimaluse ise oma saatust määrata. 2. Millal toimus peipsil jäälahing ja milliste tulemustega see lõppes? Jäälahing toimus 1242. aastal Lämmi järvel. Saksa rüütlivägi sai lüüa Novgorodi vürstilt Aleksander Nevskilt ja selle tagajärjel fikseeriti püsivamalt sakslaste ja taanlaste vallutuste idapiir. 3. Milliste tulemustega lõppesid ümera ja madisepäeva lahing? Ümera lahing-Toimus 1210.a Ümera jõel. Eestlased võitsid. Madisepäevalahing- Toimus 21.september 1217 Viljandi lähistel. Eestlased said rängalt lüüa. 4. Haridus 18.sajandil- Valitses puudus koolide ja hariduse järele. Polnud kiriku ega kooliõpetajaid.
palgasõjaväge. Jõukamad vasallid eelistasid tasuda oma feoodi eest rahas, vaesemad olid nõus saama palgasõduriteks. Feodaalsüsteem hakkas kaotama oma senist tähtsust. Oluliselt kasvas jalaväe tähtsus, kes suutis rüütliväele vastu seista. Inglise vibukütid muutusid amburitest ohtlikumaks. Sveitsi jalaväelased kasutasid ratsaväe vastu hellebardi. 4-5m pikkused piigid jalaväel muutsid ratsaväe ründe väga kulukaks. XIV sajandil ka esimesed tulirelvad. Rüütlivägi püüab kohaneda muutustega, kuid on kaotanud oma senise tähtsuse. Saja-aastane sõda Tüli inglise ja prantsuse dünastiate vahel puhkes lõplikult XVI saj, kui Inglise kuningas Edward II tekkis võimalus pärida Prantsusmaa troon. 1346 Crecy ja 1356 Poitiers lahingus purustavad Inglise vibukütid Prantsuse rüütliväe. Katkude ja talurahva rahutuste tõttu ei suutnud nad territooriumi lõpuni kontrollida. 1415
patuks. Korraldati lauluvõistluseid, kujunes välja omapärane feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust ka ühiskonnaelus toimunud muutustest: varem õigusteta naised võtsid provanssaali kultuuri õitseajal juba innukalt osa seltskonnaelust, mõned isegi luuletasid. Paraku katkes see areng 1209. aastal alanud ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal ketserluse vastu. Paavst Innocentius III üleskutsel laastas rüütlivägi maa ja hävitas kultuurikeskused. Ellujäänud trubaduurid pagesid maadesse, kus tekkisid uued rüütliluule keskused. Lisa: Saksamaal nimetati laulikuid: MINNESINGERITEKS (teatud umbes 200 nime). Neist kuulsaim Tannhäuser (13.sajandi keskpaik) kelle on kuulsaks teinud ka Richard Wagneri ooper ,,Tannhäuser".
piraadid rüüstasid Vahemere rannaalasid, idast ründasid steppidest pärit madjarid ning põhjast saksid ja taanlased. On ime, et kristlik Euroopa selle kõik üle elas, kuid mis ei tapa teeb tugevamaks. Tänu pidevatele rünnakutele militariseerusid eurooplased väga kiirelt ja muutusid tugevaks sõjaliseks jõuks maailmas. Keskaja sõjaväest rääkides tuleb inimestele esimesena ette raudrüüs ratsarüütlid, kes otsustasid lahingu käigu. Rüütlivägi oli kahtlemata äärmiselt tugev eliitüksus, kes olid ametilt sõdurid. Alates seitsmendast eluaastast anti heast perekonnast poiss teenima kõrgemasse aadliperekonda, kus temast sai paaz, seal õppis ta võitlust ja kombeid. Teismelisena sai noormees kannupoisiks, ta käis oma isandaga võitluses kaasas. Tema ülesanneteks oli kanda rüütli kilpi, varurelvastust ja lisahobust. Ta pidi kaitsma lahingus oma isandat, kui too peaks viga saama ja valvama isanda vange
nime all, kus neid huvitas peamiselt kauplemine Bütsantsi ja araabia maadega. IX sajandil asustasid norralased Islandi ja Põhjamere saared. Järgmisel sajandil rändas osa Islandi asukaid Norrast põgenenud pealiku Erik Punase juhtimisel Gröönimaale, kus lõunarannik sobis karjakasvatuseks. Sõjaliste edude saladuseks oli nende kiire laev ja kiire tegutsemine. Nad tungisid oma süvisega kiiretel laevadel jõgesid pidi kiiresti sügavale sisemaale. Enne, kui tõhusam rüütlivägi kokku koguti, jõudsid nad saagiga juba lahkuda, jättes maha hulga tapetuid ning rüüstatuid asulaid. 3. Alateema(laevad, ühised laevastikud, meresõiduoskused) Viikingid sõitsid oma pikkadel, hea läbivuse ja manööverdusvõimega laevadel piki mererannikut ja tungisid jõgesid pidi sisemaale. Kuigi iga laev allus enamasti oma pealikule, olid viikingid võimelised ka koostööks. Aeg-ajalt moodustasid nad suuri laevastikke , mis keskse juhtimise puudumisest hoolimata
See jäi ära kahel põhjusel... Kõigepealt lükkasid selle algust edasi sisevõitlused Saksa Rooma keisririigis paavstimeelsete ja keisrivõimutoetajate vahel. Nendes võitlustes osales nii või teisiti kogu tollane Euroopa, kaasa arvatud mitmed Vene vürstkonnad ning Liivi ordu ja Riia peapiiskop viimased kaks muide erinevatel pooltel. Ning 1240.aastaiks oli Lääne jaoks juba hilja: kõigepealt sai saksa rüütlivägi Jäälahingus 1242 lüüa Novgorodi vürst Aleksander Nevski väelt, mille järel fikseeriti püsivamalt sakslaste vallutuste idapiir; mis aga veelgi olulisem Venemaale ja sealtkaudu Kesk Euroopasse tungisid Aasiast mongolid. Enamik Vene vürstkondi, sh. Novgorod ja Pihkva, tunnustasid Tsingis-khaani pojapoja Batu poolt rajatud Kuldhordi ülemvõimu ning vältisid nõnda Lääne ülemvõimu alla langemist. Edaspidi toimus piirimaadel kokkupõrkeid
ammud jne) ning kaitsevarustuseks (kaitserüü, kiiver ja kilp). Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keha metallplaatidega kaetud nahkvammus ehk soomusrüü. XI sajandil hakati enam kandma rõngassärke, mille peale tõmmati sageli veel pikk linane särk. Kaitserüü arenedes tuli kasutusele plaatvest ning põlve- ja küünarnukikaitsed. Raudrüüd tulid kasutusele alles keskaja lõpul. See tegi mehe tõeliseks raudrüütliks, kuid oli küllaltki kohmakas ja paindumatu. Rüütlivägi Peamiseks sõjaliseks üksuseks oli raskeratsavägi, mis koosnes feodaalidest, kes said endale korralikku sõjavarustust lubada. Ründerelvastuses kasutati torkeoda, mõõka, pistoda ja sõjavasarat, -kirvest või -nuia. Kaitsevarustus koosnes kilbist, kiivrist ja kaitserüüst. Peale selle oli vaja ka head sõjaratsut. Lahingus rivistusid rüütlid tavaliselt pikka viirgu. Pealiku märguande peale hakkas viirg vaenlase poole liikuma.
Lüürika aineks oli armastus, naudingud ja seiklused - kõik see, mida kirik pidas patuks. Korraldati lauluvõistlusi ning kujunes välja omapärane feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust ka ühiskonnaelus toimunud muutustest: varem õiguseta naised võtsid provanssaali kultuuri õitseajal juba innukalt osa seltskonnaelust, mõned isegi luuletasid. Paraku katkes see areng 1209 alanud ristsõjaga Lõuna-Prantsusmaa ketserluse vastu. Paavst Innocentius III üleskutsel laastas rüütlivägi maa ja hävitas kultuurikeskused. Tegevust alustas inkvisitsioon. Ellujäänud trubaduurid pagesid teistesse maadesse, kus tekkisid uued rüütliluule keskused. Truväärid XIII sajandi alguseskeskel puhkes rüütlikirjandus õitsele Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid nimetati truväärideks (ning Saksamaal minnesingeriteks). Nende peamiseks loominguzzanriks kujunes romaan, mis algselt tähendas igasugust romaanikeelset, see on rahvakeelset teost vastandina ladinakeelseile
maavaldusi.Läänistasid neid edasi.Väikefeodaalid- suurfeodaalide vasallid,kogusid talupoegadelt makse,käisid koos suurfeodaaliga sõjas, rüütlid .Läänipüramiid–feodaalne hierarhia,kuningast väikefeodaalini- astmestik(Minu vasalli vasall ei ole minu vasall).Benefiits-heategu,Karl Martelli ajal, anti eluajaks,poeg pidi uuesti lääni saama.Domeen- kuninga maavaldus,kahanes pidevalt.Feodaalid said kohtuvõimu,maksude kogumise,neile allus rüütlivägi– sõltumatuks.Feodaalne killustatus-maa oli jagunenud väikesteks feodaalvaldusteks, kuningavõim oli nõrk, pidevad kodusõjad.Talupoeg– tasus maa eest teotöö ja/või maksudega.Rendihärrus-kogu maa talupoegade käes,tasuvad renti– naturaalrenti toiduainetes.Lääne-Euroopas.Mõisahärrus-osa maad talupoegade käes, uurem osa mõisamaa,talupojad tasuvad lisaks teorenti(töö mõisa põldudel).Ida- Euroopas.Sunnismaisus-oma maalt lahkumise keeld
ilmalik võim koondus valitseja kätte. Üks ülesandeid oli alamate julgeoleku korra ja rahu tagamine,kuningavõim pidi olema eluaegne, absoluutne ja jagamatu,päris täielik ei olnud absolutism üheski Euroopa riigis va Venemaa,Prantsusmaal- seisuslikud esinduskogud olid – provintsides monarhi seadused registreeris parlament jne. OMADUSED Feodaalide rüütlivägi asendus palgasõjaväega,ametnikkond loodi mantliaadli ja kolmanda seisuse baasil- tõhustus riigivalitsemine,kirik allutati riigile kas reformatsiooni või Augsburgi usurahuga – rahvus- ehk riigikirik,usuvabadus lõpetati,suurfeodaalid koondati õukonda & suruti maha mässud,merkantilism majanduses. Prantsusmaal hakkas kujunema hiljemalt 16.saj,Henri IV lõpetas ususõjad kuulutas katoliku usu valitsevaks. Kolmekümneaastases sõjas sõdis Habsburgide vastu protestantide poolel
võimu esindajatega, eeskätt Saksa- Rooma keisritega. Paavstivõimu tugevnemisega kaasnes ristisõja idee, mis avaldus muu hulgas soovis vabastada moslemite käest Kristuse püha haud Jeruusalemmas. 1099. aastal vallutasidki Lääne- Euroopa rüütliväed Jeruusalemma. Pühal Maal ehk Palestiinas tekkisid ristisõdijate riigid, mis püsisid kuni XIII sajandi lõpuni, mil moslemid ristisõdijad lõplikult välja tõrjusid. Sõjanduses oli endiselt esikohal rüütlivägi, mis osutus sageli lahingus siiski kohmakaks oma liigselt sirgjoonelise taktika ja ülemäära raske relvastuse tõttu. Lahingutest ei erinenud palju ka turniirid, kus rüütlid oma võitlusvõimet demonstreerisid ja aadlidaamidele silma heitsid. Arenesid jalaväe võitlusviis ning piiramistehnika. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis kajastuse rüütlikirjanduses, mille peamised teemad olid rüütlivoorused: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suuremeelsus
Kõrgkeskaja ühiskonnakorralduses andis tooni rangel hierarhial ning rüütlieetikal põhinevad keerukad feodaalsuhted. Üha kinnisemaks muutunud rüütliseisusest kujunes ajapikku pärilik aadelkond. Ilmalike rüütlite kõrval tekkisid ristisõdade perioodil vaimulikud rüütliordud, mis püüdsid endast ühendada rüütli ning munga ideaali. Sõjanduses oli endiselt esikohal rüütlivägi, mis ostus sageli lahingus siiski kohmakaks oma liigselt sirgjoonelise taktika ja ülemäära raske relvastuse tõttu. Lahingutest ei erinenud palju ka turniirid, kus rüütlid oma võitlusvõimet demonstreerisid ja aadlidaamidele silma heidsid. Arenesid jalaväe võistlusviis ning piiramistehnika. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis kajastuse rüütlikirjanduses, mille peamised teemad olid rüütlivoorused: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagandus ja suuremeelsus
püsisid kuni XIII sajandi lõpuni, mil moslemid ristisõdijaid lõplikult välja tõrjusid. Kõrgkeskaja ühiskonnakorralduses andsid toona rangel hierarhial ning rüütlieetikal põhinevad feodaalisuhted. Üha kinnisemaks muutunud rüütliseisusest kujunes ajapikku pärilik aadelkond. Ilmalike rüütlite kõrval tekkisid ristisõdade perioodil vaimulikud rüütliordud, mis püüdsid endas ühendada rüütli ning munga ideaali. Sõjanduses oli endiselt esikohal rüütlivägi, mis osutus sageli lahingus siiski kohmakaks oma liigselt sirgjoonelise taktika ja ülemäära raske relvastuse tõttu. Lahingutest ei erinenud palju ka turniirid, kus rüütlid oma võitlusvõimet demonstreerisid ja aadlidaamideel silma heitsid. Arenesid jalaväe võitlusviis ning piiramistehnika. Kujutlus ideaalsest rüütlist leidis kajastuse rüütlikirjanduses, mille peamised teemad olid rüütlivoorused: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suuremeelsus
Senjöör kinnitas linnale linnaõigus. Aasta otsa linnas elanud talopoeg sai vabaks meheks. Lombandias ja Torcanas prooviti vabaneda Püha Rooma e. Saksa keisrite võimu alt. 1176. a. võitis lombandlaste jalavägi keisri rüütliväed. Sveitsis sõlmisid linnad mägilastega liidu, kes kes kogusid Alpi mäekurudes, kus kaupa veeti, tollimaksu. Keskaja lõpul kujunes Sveitsi riik. Flandria linnad kuulusid Prantsuse kuningale. 1302. a. purustati kuninga rüütlivägi. Põhja-Euroopa kaubandus linnad olid nt. Lübeck, Brügge, Novgorod, London, Bergen jt. Eksporditi karusnahka, mett, vaha, soola, Liivi ja Eesti aladelt teravilja. Imporditi lina ja villa. Vahemerekaubandus linnad olid nt. Napoli linnad, Piza, Veneetsia, Genua jt. Eksporditi lina ja villa ja imporditi luksuskaupu (nt. veini, siidi ja sametit), vürtse ja arstame. RISTIUSK JA KIRIK II Tsisterlaste ordu nimetus tuleneb Citeaux' kloostri järgi (Prantsusmaal)
Piirajad ehitasid ka kõrgeid piiramistorne, mida nihutati vähehaaval linnusele või linnadele lähemale. Tornide otsas olid vibu- ja ammukütid, kes hoidsid kaitsjaid nooltesaju all, samal ajal üritasid teised müüri vundamendialust nõrgestada rammpalgi ehk taraaniga. Kaitsjad kasutasid laskerelvi. Kasutati süütenooli, et panna vaenlase heitemasinad ning piiramistorni põlema. RÜÜTLIVÄGI · 8-9. saj kujunes peamiseks raskeratsavägi ehk rüütlivägi feodaalidest, kellel oli piisav sissetulek korraliku sõjavarustuse hankimiseks. RÜÜTLIL · pikk torkeoda, mõõk; 13. saj lisandus pistoda, 15.saj sõjavasar, -kirves või nui; kaitsevarustus kilp, kiiver, kaitserüü; sõjaratsu. · Pikemaks sõjakäiguks kilbikandja, kannupoiss, vibumees jne. · Välilahinguks valiti tasane ja avarmaastik. Enamasti liiguti sirges joonrivis. JALAVÄGI · 12.sajangini jalameeste osa lahinguväljal teisejärgulisene. 13
Varakeskajal oli rüütli kaitseks soomusrüd mis koosnesid väikestest soomusekujulistest metallplaadikestest. Rõngasrüü ei olnud eriti efektiivne kaitsevahend ja hakati panema mantli sisse raudplaate peaegi mantel vahetus nahkvesti vastu ja tekkis plaatvest. Samal ajal tulid ka kasutuse põlve ja kyyynarnuki kaitsed. Plaatvesti vastu tulid kaustusse kahek2emõõgad. Kindluste piiiramisel kasutati piiramistorne ja rammpalki e taraani.. 15 saj muutus rüütlivägi koos kallineva täisraudryy ja muu relvastusega kulukask ja samas ka nend efektiivsus kahanes. Ntx selleks suurtüki vastu olid nad suht v6imetud. 16 saj paranes püsside laskevõime ja see ohustaas ka raudrüümehi. Lahinguväljadel hakkasid domineerima palgasõduritest jalaväelased kellest osad kandsid hllebardi v piiki ja teine osa püssi. Linnade teke ja linnakultuur linnas elas inimest koguarvust ainult kymnendik . Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua
sama aasta 9. novembrini, mil komisjon selle vastu võttis. Sillale korraldati nimepanemise konkurss, ja kuigi poolehoiu võitis Lossi sild, hakati seda tollase linnapea Jaan Varese tõttu Varese sillaks kutsuma. Viljandi kohta üldiselt. · Tõenäoliselt mainiti Viljandit esimest korda 1154. aastal Araabia maadeuurija Al Idrisi Geograafias. Esimene täpsem Viljandi kirjeldus pärineb aga 1211. aasta kevadtalvest, kui saksa rüütlivägi koos liivlastest ja lätlastest abiväega esimest korda Viljandi alla jõudis siinseid paganaid ristiusku pöörama. · Linnuse ümber tekkinud asulale antud linnaõiguseid mainitakse esimest korda 1283. aastal. · 1744. aastal kinkis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna Viljandi mõisa oma õuedaamile Maria Tsogolkovale. Linnaõigused tagastati Viljandile 1783. aastal. Linn võis jälle linna kombel arenema hakata. · Raekoda.
Raamatutarkust ei peetud oluliseks. Aadli väärtuskoodeks aadliku puhul hinnati jäägitut ustavust, julgust, ausust, sõnapidamist, galantsust, Peatükk 19 Relvastuse liigitus: jagunes ründe- ja kaitserelvastuseks (kaitserüü, kiiver ja kilp). Ründerelvad jagunesid lähivõitlusrelvadeks ja laskerelvadeks. Esimesed tulirelvad tulid kasutusele 14.sajandil algul, esialgu meenutasid need kolbi või vaasi ja neist üritati nooli lasta. Hiljem tulid kasutusele suurtükid ja püssid, Rüütlivägi ehk raskeratsavägi koosnes feodaalidest, kellel oli piisav sissetulek, et muretseda endale korralik sõjavarustus. Rüütlite ründevarustus pikk torkeoda, möök, pistoda (15.saj lisandusid sõjavasar, - kirves ja -nui). Rüütlite kaitsevarustus kilp, kiiver, kaitserüü ja hea sõjaratsu. Rüütli sõjakäik rüütlil oli iga aasta oma isandale vaja osutada kindel arv sõjapäevi. Kuna varustus oli raske tuli kaasa võtta abilisi: kilbikandja, kannupoiss, vibumees, jne
14 KOKKUVÕTE Keskajal jagunesid inimesed kolme klassi: munk, rüütel, talupoeg. Selles klassis mängivad suurimat rolli mungad, kelle põhifunktsiooniks on palvetamine, mis annab neile kontakti jumalariigiga ja maapealse elu üle vaimse väe. Vaimulike järel tulevad sõjamehed ehk uus ühiskonnakiht, ratsanikud, rüütlid- kes saavad uusaadlikeks ja kaitsevad relvade toel ülejäänud kahte klassi. Sõjanduses oli väga tähtsal kohal rüütlivägi, mis osutus sageli lahingus siiski kohmakaks oma liigselt sirgjoonelise taktika ja ülemäära raske relvastuse tõttu. Lahingutest ei erinenud palju ka turniirid, kus rüütlid oma võitlusvõimet demonstreerisid ja aadlidaamidele silma heitsid. Arenesid jalaväe võitlusviis ning piiramistehnika. Lõpuks töötav klass kuhu kuuluvad põhiliselt talupojad, kelle olukord on peaaegu igal pool sama, kes toidavad ära oma töösaadustega teised kaks klassi. Referaadis pöörasin erilist
e. Riiklus: · Keisrile ehk basileus'ele kuulus kogu ilmalik võimutäius. · Erinevalt läänest allus keisrile ka kirik. Ta nimetas kõrgvaimulikke, käsutas kirikuvarasid jne. f. Sõjaväekorraldus: · 7. saj. asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mille liikmed said teenistuse eest pärandatava maalapi. · 11. saj. kaotas maakaitsevägi tähtsuse, esile tõusis professionaalne suurfeodaalide ratsavägi (=Lääne rüütlivägi). 3. Justinianus I (527-565) Bütsantsi silmapaistvaim valitseja. a. Ühendas veelkord keisririigi: · 534. a. purustati vandaalide riik. · 554. a. vallutati Itaalia idagootide käest tagasi. · Bütsantsiga liideti osa Hispaaniast. b. Konstantinoopoli väljaehitamine pealinna vääriliseks: · Hagia Sophia ehk püha tarkuse katedraal. c. "Tsiviilseaduste kogu" · Mitmeköiteline seadustekogu Rooma õigusest ja Justinianuse seadustest. 4
Sveitsi jalaväelased võtsid kasutusele uue relva hellebardi, mis ühendas endas oda ja sõjakirve. Kasutusele tulid ka 4-5 m piigid, millega tihedalt rivistunud jalaväelased moodustasid rüütliratsaväele läbimatu kaitevööndi. XIV sai tulid kasutule tulirelvad, nende käsitlemine oli hõlpsam ja paugud sisendasid hirmu. Osustavaks relvaliigiks kujunesid tulirelvad alles uusajal. Rüütlivägi püüdis muutustega kohaneda. XV saj alguseks kujunes välja täisraudrüü, mis muutis rüütli seinisest raskemaks ja kohmakamaks.. kuid piikide ja tulirelvade vastu ei pakkunud raudrüü piisavat kaitset ja nii hakkas rüütliratsavägi oma juhtpositsiooni kaotama. Aadli seisus- aadlid olid vabad, kelle ülesanne oli kõiki kaitsta. Neid sidusid omavahel vasalliteedi sidemed. Aadlite ülesanne oli veel mõista kohut. Talupoegade üle kohut mõistma
juba omaks peetud Harjust-Virust mitte ilma jääda. Eestlaste juurde läkitas ta saadikud kutsega läbirääkimistele. Eestlased omalt poolt püüdsid aega võita, süüdistades vasalle hirmsas ja kauem talumatus ülekohtus ning aval dades valmisolekut ordu võimu alla minekuks. Läbirääkimiste ajal Paides mõrvati eestlaste neli kuningat ja nende saatjad. Paari väiksema kokkupõrke järel jõudis rüütlivägi Tallinna alla. 14. mail toimus Lasnamäe klindil Sõjamäel otsustav lahing, mis muutus verepulmaks kohe algul pagema pöördunud eestlaste maleva kallal. Tapeti 3000 eestlast. Kokkulepitud ajal mõni päev-hiljem saabunud rootslased pidid tühjade kätega lahkuma. Mingit kasu polnud ka Vene vägede sissetungist Tartumaale. Ülestõus polnud siiski veel kaugeltki maha surutud ja Liivimaa Ordul tuli Saksa Ordult kiires korras abi paluda. 24. juulil algas ülestõus Saaremaal
Bütsants muutis seejärel provintsid teemadeks, mille eesosas seisis asehaldur e. strateeg, selle käigus tugevdat maakaitseväge(4000- 5000stratiooti). 10.sajandil vallutati Egeuse meri. meri 1017.aastal toimus Manzkerte lahing, lahing mis kaotati peamistele vaenlastele türklastele. Seejärel laostuvad stratioodid, mille käigus rajatakse rüütlivägi. 1054.aastal kiriku lõhenemine. 11.sajandil dünastia teke.. 1261.aastal Bulgaaria ja Genova riik. riik 13.sajandil valitsesid ristiusulised, roomlased tulis Bütsantsile appi. 14.sajandil laostuvad talupojad, talupojad nad ei jõua enam sõjarelvastuse eest maksta, sõjavägi muutub muutub nõrgaks. 29.mai 1453
Prantsuse armee koosnes ratsaväelastest, kes olid raskelt relvastatud ja kohmakad. Inglise sõjavägi koosnes Yeomenidest ehk vibuküttidest. Nad kasutasid vibuküttidest tehtud pikkvibusid. Esimestes lahingutes sai Inglismaa Prantsusmaa vastu kergesti. Esimene suurem lahing oli Crecy lahing. Aastal 1346 võeti kasutusele tulirelvad. Burgundlased olid prantslased, kes hoidsid Inglismaa poolele. See sõda andis mõlemate rahvustunde. Selle sõja tagajärjel kaotas senine rüütlivägi oma tähenduse. Ratsavägi asendus jalaväega. Ka puhkesid kodusõjad mõlemas riigis ning levis must surm ja ikaldused. Ka võrra langes rahvaarv. Aastal 1429 astus kuninga õukonda talutüdruk Jeanne d'Arc. Orleansi linnas saavutati tema juhtimisega võit. Reinesi linna katedraalis krooniti valitsejaks Charles 7. Jeanne d'Arc sattus burgundlaste kätte vangi ning ta põletati tuleriidal. Sõda lõppes aastal 1453, vaid Calais sadamalinn jäi veel inglaste kätte.
korilus. Arenes künnipõllundus, ribapõllud, kaheväljasüsteem Rahutud ajad: linnused, aardeleiud. Tegemist oli rahutute aegadega kuna toimusid perioodilised rüüste- ja vallutusretked Viikingite poolt erinevate Euroopa merede ja suuremate jõgede äärsetele aladele. Viikingid ei rünnanud linnuseid kuna nendelt oli oodata tugevat vasturünnakut. Enamasti rünnati kloostreid ja kirikuid ning lahkuti enne, kui saabus rüütlivägi. Aardeleidudeks võib nimetada Viikingite paatmatuseid, sest tänu neile on meil ettekujutus tollastest Viikingite laevadest. Suhted viikingitega ja Vana-Vene riigiga. Viikingite suhted Vana-Vene riigiga olid suhteliselt head kuna Venemaal oli arvukalt Viikingite tugi- ja kaubanduspunkte. PILET 12 Iisrael Ülevaade iisraeli rahva ajaloost sh Mooses, Taavet, Saalomon, Babüloni vangipõlv. Monoteismi kujunemine ja Vana Testament. Moosese seadused.
küttimine ja rannikualadel kalapüük, hiljem ka kaubavahetus ja rüüsteretked. Arenes künnipõllundus (kaheväljasüsteem). Rahutud ajad: linnused, aardeleiud. Tegemist oli rahutute aegadega kuna toimusid perioodilised rüüste- ja vallutusretked Viikingite poolt erinevate Euroopa merede ja suuremate jõgede äärsetele aladele. Viikingid ei rünnanud linnuseid kuna nendelt oli oodata tugevat vasturünnakut. Enamasti rünnati kloostreid ja kirikuid ning lahkuti enne kui saabus rüütlivägi. Aardeleidudeks võib nimetada Viikingite paatmatuseid, sest tänu neile on meil ettekujutus tollastest Viikingite laevadest. Suhted viikingitega ja Vana-Vene riigiga. Viikingite suhted Vana-Vene riigiga olid suhteliselt head kuna Venemaal oli arvukalt Viikingite tugi- ja kaubanduspunkte. PILET 13 1."Oleme vanakreeka kultuuri pärijad" Olümpiamängud. Alfabeet. Teater. Filosoofia ja ajalookirjutuse algus. Matemaatika. Meditsiin.
Valois dünastia perekond, mis tuli Prantsusmaal võimule. 1346. algas sõda sellega, kui inglased tungisid Normandiasse. Inglismaa sõjaväe moodustasid Yeomenid ehk vibukütid, kes kasutasid jugapuust valmistatud pikkvibusi. Esimene suurem alhing oli Crecy lahing. Seal võeti esimest korda Euroopas kasutusele tulirelvad. Prantsusmaa aadlikud sõdisid Inglismaa kuninga vastu. Sõda andis mõlemale rahvusele tugeva turvatunde. Saja aastase sõja tagajärjel kaotas senine rüütlivägi oma tähenduse. Tähtsamaks muutus jalaväelaste osakond. Saja aastase sõja tagajärjel tekkisid kodusõjad. Mis omakorda viis rahvaarvu vähenemisele ( 1/3 võrra ) 1429. toimus sõjas suur muutus, kui sõjaväge asus juhtima Jeanne d´Arc. Orleansi linnas saavutati tema juhtimisega võit. Reimsi linna katedraalis, krooniti valitsejaks Charles 7. Jeanne d´Arc sattus burgundlaste kätte vagi, kus ta müüdi edasi inglastele, kes ta aga tuleriidal põletasid
Inglise ja Prantsuse kuningakoda olid omavahel lähedastes sugulussidemetes. Peale Philippe IV Ilusa pojad surid tuli Prantsusmaal võimule Valois´de dünastia. Aga kuna Inglise kuningas oli Philippe IV Ilusa tütrpoeg, siis pidas ta ennast troonipärijaks. Sõda algas 1346. aastal, kui Inglise vägi randus Normandias. Tõelise rüütlina lasi Prantsuse kuningas inglastel valida sõjapidamise paik. Inglased valisid hoolega maastikku ja Crécy lahingus saigi prantslaste rüütlivägi lüüa. Kuigi inglasi oli kolm korda vähem, olid kohmakad rüütlid võimetud Inglise vibuküttide vastu. Crécy lahing on sõjakunsti ajaloos tähtis, sest see andis tunnistus, et rüütliväge on võimalik võita. Aus käsivõitlus oli kadumas. Samuti võeti kasutusele tulirelvad. Veel kaotasid prantslased 1356. aasta Poitiers lahingus, kus inglased võtsid Prantsuse kuninga vangi ja ta sai vabaks alles pärast tohutu lunaraha maksmist. 1360
sõjakäik 1241 jätkub edasi Lääne poole. Venelaste arvelt täiendavad oma vägesid, stepi ja rändrahvaste seast ka lisa. Batu-khaanist 14. sajandil joonis Hiinast, kus teda hiinapäraselt kujutatud. 1241 Liegnitzas lahing, Poola, Ungari ja Saksa ordu väed kaotavad mongolitele. Kirjalikud allikad täpseid arve ei kajasta, Batu oma põhivägedega oli pööranud ära lõuna poole, seal osa vägesid. Mongolid meelitasid rüütliväe ründama, ise sõitsid eest ära ja õigel ajal piirati rüütlivägi ümber. Mongolid lasid hobused all surnuks, siis lihtne odadega tapma minna. Mongolite sõjakäik jõudis Saksa piirideni ja pea Põhja-Itaaliasse. Mitmed Lääne-Euroopa valitsejad lootsid, et mongolid tulevad islamiusuliste vastu sõtta. Levisid legendid, et mongoli vägede eesotsas on ka kristlikke kuningaid. Tundus, et miski ei suuda Euroopat päästa. Päästis suurkhaan Ugedei surm, kelle surmast kuuldes Batu -khaan pöördus tagasi, et võimu pärast võidelda
Algul läänistusakti tunnistajad, hiljem üriku tunnistused. Senjöör (lääniisand) vs vasall (läänimees). Leping oli kehtiv ükskõik kumma poole surmani. Peatselt päritav aga akti tuli korrata. Läänistusaktiga võtsid mõlemad pooled kohustusi. Vasall nõu ja abi senjöörile. Consilium auxilium. 14 Sõjakäikudel jms omad normid, Saksamaal 6 nädalat aastas Saksamaa piires (v.a keisrikd kroonimisel Roomas), Prantsusmaal 40 päeva aastas. Hiliskeskajal kaotab rüütlivägi tähtsuse, palgaväe teke ja maksukohustus. Vasall vajadusel senjööri läheduses, tema kohtus kaasistuja, haldusasjad... Senjööril kohustus oma vasalli arvamust kuulata, meestepäevad. Nõupidamine, millest arenes parlament. Maksu saada vasallidelt kui: · Senjöör langes vangi ja tal tuleb lunamaksu maksta. · Vanim tütar läheb mehele. · Vanim poeg lüüakse rüütliks. · Senjöör läheb ristisõtta. Senjööril kohus kaitsta vasalli nii sõjaliselt kui kohtus.
Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks. Riiklus: Keisrile ehk basileus'ele kuulus kogu ilmalik võimutäius. Erinevalt läänest allus keisrile ka kirik. Ta nimetas kõrgvaimulikke, käsutas kirikuvarasid jne. Sõjaväekorraldus: 7. saj. asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mille liikmed said teenistuse eest pärandatava maalapi. 11. saj. kaotas maakaitsevägi tähtsuse, esile tõusis professionaalne suurfeodaalide ratsavägi (=Lääne rüütlivägi). Justinianus I (527-565) Bütsantsi silmapaistvaim valitseja. Ühendas veelkord keisririigi: 534. a. purustati vandaalide riik. 554. a. vallutati Itaalia idagootide käest tagasi. Bütsantsiga liideti osa Hispaaniast. Konstantinoopoli väljaehitamine pealinna vääriliseks: Hagia Sophia ehk püha tarkuse katedraal. "Tsiviilseaduste kogu" Mitmeköiteline seadustekogu Rooma õigusest ja Justinianuse seadustest. Välisvaenlased 7. 11. saj. Bulgaaria riik:
Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks. Riiklus: Keisrile ehk basileus'ele kuulus kogu ilmalik võimutäius. Erinevalt läänest allus keisrile ka kirik. Ta nimetas kõrgvaimulikke, käsutas kirikuvarasid jne. Sõjaväekorraldus: 7. saj. asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mille liikmed said teenistuse eest pärandatava maalapi. 11. saj. kaotas maakaitsevägi tähtsuse, esile tõusis professionaalne suurfeodaalide ratsavägi (=Lääne rüütlivägi). Justinianus I (527-565) Bütsantsi silmapaistvaim valitseja. Ühendas veelkord keisririigi: 534. a. purustati vandaalide riik. 554. a. vallutati Itaalia idagootide käest tagasi. Bütsantsiga liideti osa Hispaaniast. Konstantinoopoli väljaehitamine pealinna vääriliseks: Hagia Sophia ehk püha tarkuse katedraal. "Tsiviilseaduste kogu" Mitmeköiteline seadustekogu Rooma õigusest ja Justinianuse seadustest. Välisvaenlased 7. 11. saj. Bulgaaria riik:
Selle kr. k. nime Byzantion järgi kutsuti kogu riiki Bütsantsiks. Riiklus: Keisrile ehk basileus’ele kuulus kogu ilmalik võimutäius. Erinevalt läänest allus keisrile ka kirik. Ta nimetas kõrgvaimulikke, käsutas kirikuvarasid jne. Sõjaväekorraldus: 7. saj. asendati palgaarmee talupoegade maakaitseväega, mille liikmed said teenistuse eest pärandatava maalapi. 11. saj. kaotas maakaitsevägi tähtsuse, esile tõusis professionaalne suurfeodaalide ratsavägi (=Lääne rüütlivägi). Justinianus I (527-565) – Bütsantsi silmapaistvaim valitseja. Ühendas veelkord keisririigi: 534. a. purustati vandaalide riik. 554. a. vallutati Itaalia idagootide käest tagasi. Bütsantsiga liideti osa Hispaaniast. Konstantinoopoli väljaehitamine pealinna vääriliseks: Hagia Sophia ehk püha tarkuse katedraal. “Tsiviilseaduste kogu” Mitmeköiteline seadustekogu Rooma õigusest ja Justinianuse seadustest. Välisvaenlased 7. – 11. saj. Bulgaaria riik:
annaabi.ee 
