Tööleht Toidukultuur eri religioonides Koosta suupistevalik eri religiooni esindajatele. Paku neli erinevat suupistet, millest üks on magus. Eeldusega, et suupiste peab olema söödav näppude vahelt. Valikus võiks olla võileib, pirukas, korvike täidisega ja küpsetis. NB! Visuaal on tähtis, inimene sööb silmadega. Lisaks üks soe ja üks külm jook. Abiks lehekülg http://www.hkhk.edu.ee/usundid/ NB! Teen kõige tavalisema joogivaliku, sest alkohoolsete jookide tarbimine oleneb sündmuse iseloomust ja seda hetkel ette antud ei ole. Usundid Suupisted Joogid Budism 1. VESI gaasiga ja gaasita 1. Lahtine porgandipirukas (lehttaigna (külm) põhja) (pirukas) ...
❖ Nõidussõnad on sõnad või laused, mida inimesed ütlevad korduvalt mingi asja saamiseks. ❖ Inimesed uskusid, et need sõnad toovad lehmadele hea tervise Suure reede keelud ❖ keelatud oli suure kära või müra tegemine ❖ keelatud oli ka pillimäng ja tantsimine ❖ ei tohtinud külas käia ❖ ei tohtinud põrandat pühkida ❖ ei tohtinud tööd teha, kuid pidi vara ärkama ❖ ei tohtinud söömata hommikul välja minna Suure reede toidud ❖ kestis paastuaeg ❖ toiduks valmistati kruubiputru, herneid ja ube, samuti kaerakilet ❖ setude toidulaud erines natuke, seal pakuti kala, naereid, marju ja õunu Uskumused suurest reedest ❖ paljud vanad eestlased ei uskunud Kristust, aga pidasid suurt reedet ikkagi halvaks päevaks ❖ ei sobi tööde alustamiseks, reisimiseks ja pulmadeks ❖ vanasti inimesed uskusid, et reedel alustatud tööd ei tule hästi välja Pildid Mida teised teevad?
Palun lugege labi pdf-fail (OIS-is) ,,Judaism ja oendus" ja pdf-failist ,,Kristlus" viimane peatukk ,,Kristlus ja oendus". a) kui, siis mis Teid ullatas? Judaism ja õendus: poisslaste ümberlõikamine tähistab judaismis Jumalaga lepingusse astumist, mille käigus antakse lapsele ka nimi; meditsiiniliste protseduuride tegemist tuleks vältida hingamispäeval (sabat, ei tohi tööd teha); võivad soovida kosser-toitu (mõned toidud, nagu krevett, angerjas ja piimatoodete tarbimine koos veiselihaga, on keelatud); verd sisaldavad toidud on täiesti keelatud; mehed ei puuduta naist, kui tal on menstruatsioon ega teisi naisi, kes pole tema lähedased; keelatud on katsuda surnut 8-30 minutit peale surma ja ta tuleks matta võimalikult kiiresti koos kõikide kehaosadega. Kristlus ja õendus: Soovitakse enne suremist või operatsiooni, et preester patsienti salviks (võidmine); ristimine...
Suurem osa suure reede kombestikust on tänaseks hääbunud. KEELUD Keelatud oli kära ja müra tegemine: puuraiumine, ehitamine, kangakudumine, pesupesemine, kuid ka pillimäng, tantsimine ja laulmine, samuti küllaminek. Otse loomulikult ei tohtinud midagi majast välja anda. Suurel neljapäeval ja reedel tuli valvata, et lind ära ei petaks, st söömata ei tohtinud hommikul välja minna. LõunaEestis oli keelatud põrandate pühkimine soetab kirpe. TOIDUD Kestis paastuaeg. Toiduks valmistati kruubiputru, herneid ja ube, samuti kaerakilet. Setude toidulaual oli kala, naereid, marju ja õunu. KIRIKLIK TÄHNDUS Kristuse kannatusnädal. Suur reede tähistab Kristuse ristilöömist ja surma. Suurele reedele järgneb vaikne laupäev. MIDA TEISED TEAVAD Inglased istutavad aedvilju, panevad maha kartuleid ja ube, sest kurat ei saa kahjustada pühal päeval külvatut ja istutatut. Hoiduti pesu pesemisest, mis toovat kaasa õnnetusi või rikkuvat pesu vereplekkidega
Kuna mina olen kasvanud perekonnas, kus usku sel moel ei väärtustata, siis ei ole ka ise kunagi sellele suuremat tähelepanu pööranud. Mina usun eelkõige iseendasse, mitte kellegisse, kelle olemasolus tegelikult kindel ei saa olla. Vähemalt minu jaoks tundub nii kõige õigem. Minu silmis ei tundu õige oma elule piiranguid seada, kellegi minu jaoks olematu nimel. Tundub ju tavainimeste elu palju nauditavam ja huvitavam, kui jäta välja piirangu ja reeglid. Näiteks on kristlastel paastuaeg, mis kestab lausa 40 päeva. Minu jaoks oleks see ilmselt liig. Võib olla vaid sellepärast, et ma ei ole sellega harjunud, samas võib olla ei saakski ma sellega hakkama. Paastumine ja kasvõi rändkerjuseks olemine on enda piinamine ja kui tõesti peaks Jumal eksisteerima, siis vaevalt, et ta sooviks omaloodud inimeste piinlemist. Kipun kahtlema ka selles, et kui sa oled toime pannud midagi selle usu jaoks valet, siis saab oma patud lunastada ja tänu sellele ikkagi Paradiisi pääseda.
1792 langes monarhia, kehtestati vabariik, muutus Euroopa poliitiline kaart. 1830-ndad tööstuse kiire areng, minnakse üle vabrikutootmisele, tekib tööstur ja palgatööline, meeleavaldused. Linnastumine muudab inimmassi psühholoogiliselt anonüümsemaks. 1848 Revolutsioonid, mille tulemuseks peab olema demokraatia. Kandvad ideed: Vabadus, võrdsus, vendlus. Muusika jaotub kaheks: kriitiline realism püütakse elu kainelt analüüsida ja kritiseerida võõrnähtusi, areneb satiir ja karikatuur, muusikas areneb Venemaa. Romantism On valdav Euroopas. Romantism on väga vastuoluline nähtus, üheltpoolt võideldakse romantistlike ideede nimel, samas ollakse skeptiline, esile tõuseb tundlikkus. Romantismi meelisteemad: armastus, öökultus, surm kui pääsemine, surm kui kannatuste kulminatsioon, loodus (mets ja meri). Heliloojate mõtteviis muutus, see on poeetiline, toetub tunnetele. 19. saj eksisteerivad kõrvuti erinevad suunad: Kirikumuusika, Suu...
Muusika ajalugu 9.klass Vaimulik muusika on seotud religiooniga. Kiriku muusika on esmalt palve, muusika annab väljendusjõudu. Kiriku liturgilist laulu nimetatakse koraaliks. Liturgia tähendab jumalateenistuse ülesehitamise korda. Kirikuaastaga elab kogudus läbi Kiristuse elu inimeste juures. Advent (Kristuse ootamine) jõulud (sündimine), kolmekuningapäev (kolm tarka), paastuaeg (Kristus kõrbes), vaikne nädal (Kristus jõudis linna), suur neljapäev (viimne õhtusöök), suur reede (Kristuse piinad), vaikne laupäev (Kristus hauas), ülestõusmispüha, taevaminemine ja nelipüha( kristliku koguduse sünnipäev). Gregooriuse koraal VI sajand lõpul ühtlustas paavst Gregorius I Suur jumalateenistuse läbiviimise korra, ka. tekstid ja laulud. Rooma katoliku kiriku liturgilise laulu üldnimi on gregooriuse koraal ehk laul
22. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS. Linnaelu areng. 13. sajandil tekkisid käsitöö- ja kaubanduslinnad, mille asukoha määras peamiselt soodne paiknemine. Tähtsamateks piirkondadeks olid Madalmaad ja Põhja-Itaalia. Suurimad keskused saja tuhande elanikuga olid Veneetsia, Firenze ja Pariis, kuid enamik linnu oli siiski 5000-10 000 inimest. Linna sisekorraldus ja valitsusviis. Linna eesotsas oli kogukond rikastest kaupmeestest e patriitsidest. Linnanõukogu ehk raad valis end ise. Ametite järgi jaotuti korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse. Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja, sest kõikjal oli kodakondsus privileeg. Tüüpilises linnas valitsesid vähesed patriitsiperekonnad. Linn ja senjöör. Kogu maa kuulus maaisandatele, kes väljastasid linnas õigusi ja kohustusi, andes ka linnale linnaõiguse (seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas). Aasta linnas end peitn...
1.Iseloomusta kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana. Kirik ühendas väiksemaid riike ja oli ühiskonnas väga tähtsal kohal. Hariduse sai kirikust, õpetajateks olid kiriku enda vaimulikud. Inimesed olid väga usklikud ja uskusid jumalasse. (moraaliõpetus, paastuaeg) 2. Iseloomusta läänikorra kujunemist.( Millal, miks?) Kes olid lääni andja ja selle saaja? Läänikord kujunes 732.a , sõjavägi moodustus läänimeestest. Lääni andja oli suur feodaal(senjöör) ja saaja rüütel(läänimees). 3. Kirjelda Frangi riigi kujunemist ja selle valitsemist Karl Suure ajal. Chlodovech rajab Frangi riigi V. Sajandil, rajab merovingide dünastia (V-VIII). Merovingidel oli peaminister majordoomus. Karl Suure ajal saavutas riik suurima võimsuse, vallutati langobardide kuningriik. 4. Iseloomusta viikingite ühiskonda ja nende vallutus- ning avastusretki. Viikingid olid Skandinaavia vabad mehed, nad elasid pikimajades. Ot...
hõberaha täis torgata. Kui ta seda ei suutnud, peeti teda liiga vaeseks ja kosjakaup jäi katki. Pärast kosja ja enne pulma (pulmadeks valmistumine) Millal kosjadele pulmad järgnesid, sõltus paljudest asjaoludest. Mingit kindlat aega selleks ei olnud. Lühim kosjade ja pulmade vaheline aeg sai olla kolm nädalat. Tegelikus elus toimusid aga pulmad laulatusest enamasti lahus. Kosjas käidi sageli sügisel, pulmi peeti aga talve. Ainuke aeg, millal kirik pulmade pidamist keelas, oli paastuaeg vastlapäevast lihavõtteni. Eesti rahvakunstis on märkimisväärne koht vastavalt omaaegsetele tavadele pulmadeks valmistatud esemetel. Kestsid ju pulmad veel möödunud sajandil mitu päeva ning olid seotud sajandite jooksul välja kujunenud tavadega. Nende kommete kohaselt tuli pruudil oma uutele sugulastele jagada mitmesuguseid kingitusi, veimi, mis pidid olema võimalikult nägusad. Sageli hakkasid emad tütardele varakult veimi koguma, nii et "tütar põlve kõrgune,
ei tee) täiskasvanud moslem süüa, juua, ega lõhnaaineid tarvitada ning suguliselt läbi käia. Paastuma ei pea, aga võivad omal soovil, kui nad enda tervist sellega ei ohusta: reisil olijad, raugad, haiged ja imetavad või lapseootel naised. Teevad seda muul sobival ajal või lühendatult. Kehaline enesepiiramine aeglustab elurütmi, aega on mõtisklusteks, taastatakse inimestevahelisi soiku jäänud suhteid ja otsitakse leppimist, sagedamini käiakse moshees. Paastuaeg kestab noorkuust noorkuuni. Kui noorkuu uuesti taevasse laotub algab moslemite kõige oodatum sündmus ja rõõmupidu (id al-fitr), mille käigus kaunistatakse eluruumid, käiakse üksteisel külas ning tehakse ohtralt kingitusi. Palverännak Mekasse (hadz). Vähemalt kord elus peab moslem sooritama palverännaku Mekasse kui seda lubab ta tervis ja majanduslik seisund. Igal aastajal võib seda teha, kuid kõige pidulikum ja uhkem on seda teha kuukalendri 12
karskust ja lihalikest lõbudest oidumist. Paast kestis 40päeva, enne lihavõtteid (suur paast), 3päevane enne nelipühi, 4 quatembri paast (neli kesknädalast paastu pärast 6.pühapäeva enne lihavõtteid, pärast nelipühi ja ristiülendamispüha ning kolmandat adventi), lisaks ianädalane paastumine reedel ja laupäeval. Mõnikord oli ka kolmapäev. Paastuaeg oli kolmandik aastast. Paast oli kohustuslik kõigile kristlastele, kuid olid ka erandid. Vabastatud paavstust võid olla: haiguses, vaesuse vms tõttu, (st. olukorras, kus polnud võimalus toitu valida) vabastuse andsid veel raske töö ja ametikohustuste täitmine, eksisteeris ka vanuseline piir: alla 21aastase, samuti väa vanade suhtes see norm ei kehtinud. Paastutoidud: kalaja taimeroad. 1491. a andis paavst korralduse, millega lubas paastu ajal süüa mune ja piimatoite. Õlu ja vein.
(,,Islam Eestis'' 2008) 9. kuu: ramadaan Terve kuu jooksul, koidikust kuni päikeseloojanguni, moslemid ei söö, ei joo, ei suitseta ning hoiduvad intiimsuhetest. Laylat al-Quadr: Esimese ilmutuse edastamist saadikule tähistatakse tavaliselt 27. Ööl. Seda ööd kirjeldatakse Koraanis kui parimat tuhandest kuust. (,,Islam Eestis'' 2008) 11 10. kuu: sauual Aid al-Fitr: Paastu lõpu pidustustega sauual'i alguses lõpeb paastuaeg. Sel päeval palvetatakse koos, tehakse üksteisele kingitusi, valmistatakse erilisi toite. (,,Islam Eestis'' 2008) 12. kuu: dhu al-hidza Sel kuul toimub palverännak hadz Mekasse. YaumArafat: üheksandal päeval sooritavad paastuvad palverändurid wuquf'i ehk Jumala ees seismise Arafati mäel. Aidal-Adha: kümnendal päeval peetava õhverdamispühaga meenutatakse ohvrijäära, kelle Jumal saatis Ibrahimile ohverdamiseks tema poja asemele. Nende pidustustega lõpeb hadz..
(,,Islam Eestis'' 2008) 9. kuu: ramadaan Terve kuu jooksul, koidikust kuni päikeseloojanguni, moslemid ei söö, ei joo, ei suitseta ning hoiduvad intiimsuhetest. Laylat al-Quadr: Esimese ilmutuse edastamist saadikule tähistatakse tavaliselt 27. Ööl. Seda ööd kirjeldatakse Koraanis kui parimat tuhandest kuust. (,,Islam Eestis'' 2008) 11 10. kuu: sauual Aid al-Fitr: Paastu lõpu pidustustega sauual'i alguses lõpeb paastuaeg. Sel päeval palvetatakse koos, tehakse üksteisele kingitusi, valmistatakse erilisi toite. (,,Islam Eestis'' 2008) 12. kuu: dhu al-hidza Sel kuul toimub palverännak hadz Mekasse. YaumArafat: üheksandal päeval sooritavad paastuvad palverändurid wuquf'i ehk Jumala ees seismise Arafati mäel. Aidal-Adha: kümnendal päeval peetava õhverdamispühaga meenutatakse ohvrijäära, kelle Jumal saatis Ibrahimile ohverdamiseks tema poja asemele. Nende pidustustega lõpeb hadz..
kõige suurem osa neist sobib hästi ka teiste jookidega või kergeks eineks igapäevaselt ning ka pidulauale. Valgel viinal on vene kultuuriloos oma vääramatu koht. Vedelad soojad toidud olid Venemaal kasutusel juba ammustel aegadel: alguses uhaa ja värske kapsa supp, leemed, tummid, rokk, hiljem bors ja rassolnik, seejärel seljanka. 19 saj said vedelikuga soojad toidud ühise nimetuse supp. Koos ristiusu levikuga jagunes vene söögilaud kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaeg viiski rohkearvuliste seene, jahu, juurvilja ja kalatoitude tekkimiseni, kuna paastuajal ei tohtinud süüa piima ega liha toite, muna ja suhkrut, range paast keelas isegi kalasöömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad ehk lihasöömisaeg ehk lihavõtted. Vaatamata paljudele ühistele joontele on vene köögis selgesti tuntavad piirkondlikud erinevused. See on seletatav eelkõige looduslike tingimuste ja sellest tulenevate loomsete ja taimsete toitude erinevusega
Tallinna Kunstigümnaasium Ladina-Ameerika tantsud Tallinn 2008 SISUKORD Lk. 2 Sisukord 3 Sissejuhatus, Tantsu ajalugu 4 Tants ja muusika, Riietus 5 Tantsuvõtted, Tsa-tsa-tsaa, Samba 6 Salsa 7 Tango, Rumba 9 Kasutatud kirjandus 2 LADINAAMEERIKA TANTSUD Ladina-Ameerika tantsud on Ladina-Ameerika maadest (Brasiilia, Argentiina, Colombia, Boliivia, Kuuba jt) pärinevad tantsud, mis tihti sulatavad endasse erinevate rahvaste kultuurimõjusid. Paljud neist tantsudeks on saanud ülemaailmselt populaarseks seltskonna- ja võistlustantsudena. Tuntumad on bachata, lambada, mambo, merengue, rumba, salsa, samba, tsa-tsa (cha-cha-cha). Vähem tuntud Ladina-Ameerika tantsude hulka kuuluvad näiteks boogaloo, boolero, bossa nova, carimbó, charanga, conga, cumbia, forró, maxixe, pachanga, rueda de casino jpt. SISSEJU...
Hinduism tekkeaeg umbes 4000 aastat tagasi kastisüsteem: altpoolt: · puutumatud (dalitid) · teenijad ja töölised (suudrad) · kaupmehed ja talupojad (vaisjad) · sõdurid, ametnikud ja valitsejad (ksatrijad) · preestrid ja õpetlased (braahmanid) Hindu ühiskond jaguneb neljaks seisuseks (varna). Iga varna jaguneb tuhandeteks dzatideks ehk kastideks need on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal omad tavad seoses riietumise, söömise kui ka usundiga. Abikaasa samast dzatist. Kui kõrgemast kastist inimene on kokkupuutunud madalamaga, peab end rituaalide kohaselt puhastama. veedad ja rahvuseeposed: veedad hindu pühad tekstid, vanimad osad on aarja päritolu 13saj.eKr. Veeda tähendab ,,teadmist". Pikka aega anti edasi suuliselt, kirjalik kuju 9.saj pKr. Sisaldavad igavest tõtt, mis ilmutati preestritele, ülesanne: säilitada see järeltulevatele põlvkondadele. Neli terviklikku kogumit, tuntuim ,,Rigveeda." rahvuseepose...
täitmiseks kingitusi kaasa tooma. Pidu algas videvikus ja pidutseti kaks ööd ja üks päev. Pruut tavaliselt jagas sellal kingitusi oma tulevase lähemale perekonnale, isamehele ja tolle naisele. Peigmehe ülesanne oli kokkutulnuid saia ja viinaga varustada. Pulmade toimumise aeg ei olnud ette kirjutatud, kuid pärast kosjasid pidi vahele jääma vähemalt kolm pühapäeva, et siis kirikus pruutpaar maha hõigata. Ainus aeg, mil pulmad olid keelatud, oli paastuaeg vastlapäevast lihavõtteni. Selle aja jooksul koguti valmistatud näputööd riidekirstu, mis pidi pulmade ajaks kaasavara täis olema. Kaasavara näitas pruudi virkust ja näpuosavust, aga ka jõukust. Pulmas avaldati pruudile avalikult kiitust või laitust vastavalt sellele, kuidas asjad meeldisid. Kuigi veimevaka jaoks oli vaeva nähtud kaua, läks enne pulmi kiireks. Siis käis pruut sugulaste ja tuttavate juurde nii öelda hunti jooksma. Tal olid viinad kaasas ja siis vastutasuks
Õigus Kirjutatud õigus ja kirjutamata õigustraditsioon: Keskaja esimesel perioodil ei olnud kirjapandud õigusel esialgu üldse rolli. Laialdaselt oli veel levinud arhailine õigus, mis põhines tavadel ja kommetele ning kindlatele reeglitele ja sugukonna ja perekonnasisestele hierarhiatele. Tegemist oli usutud õigusega. Arhailist kirjutamata õigust kasutati teatud määral eri piirkondades uute õiguste kõrval keskaja lõpuni ja veel hiljemgi. Samas oli varasemast olemas üleskirjutatud Rooma õigus, mis kergelt mõjusid võis kergelt näha barbarite õigustes ning osaliselt kasutati seda õigusallikat ka hilisemates õigustes. Arhailise õiguse ja keskaja õiguse vaheetapiks loetakse perioodi, kus valuraha muutus või püüti riigi poolt muuta karistuseks ning need varakeskaja normid sisaldusid germaani rahvaste tavaõiguse ladinakakeelsetes üleskirjutistes nn barbarite õigustes (5-9. Sajand). Samas Karolingide ajal õiguste kirjutamine lakkab ning valitse...
Löök tabas õrnalt Erlendi ihu. Seejärel pööras Eline pistoda enda poole ning järgmisel hetkel oli ta surnud. See oli suureks probleemiks, sellepärast, et nüüd võidakse süüdistada Erlendit Eline mõrvas. Plaan oli järgmine: Erlend sõidab koos shildi mehega lõunasse ning nad lavastavad seal juhtunu uuesti ja matavad Eline väärikalt maha. Plaan kulges suurepäraselt. Erlendi kasuks rääkis asjaolu, et Erlendil oli Eline põhjustatud haav veel alles. Kätte jõudis paastuaeg ning Jørundi talus oldi kindel, et Ulvhildil palju elupäevi enam alles ei ole. Ühel päeval oli Lauris metsast toonud karupoja, kuid kaua teda pidada ei saanud, sest aasta oli saagipoolest vaene ning tervet karu ei jõudnud ülal pidada. Ühel päeval läks Kristiina välja ja jalutas kiriku poole. Temast möödusid Sira Eirik ja veel mõned talumehed, kes teda mornilt vaatasid. Kristiina tundis, et palju aega on möödas sellest, kui iga inimene tema sõber veel oli
väga erilise heli), livrodest (sigarikarbid, mida taoti trummipulgataolise pulgaga) jpt. Suguharutantsudest toodi kaasa batuque ja semba jpt. Aja jooksul need segunesid Portugali ja kohalike indiaanlaste tantsudega, moodustades tantsu, mida nüüd nimetatakse sambaks. Brasiilia kultuuri südameks on Mardi Crasi karnevali meeliülendav vaatemäng Rio de Janeiros. See toimub igal vastlapäeval, pärast mida algab paastuaeg. Karnevali nimi tähendab hüvastijättu lihaga ja seda tähistatakse pillerkaariga, et muuta end tugevamaks järgneval 40 troostitul päeval. Vastlapäeval läheb Rio de Janeirost läbi suurejooneline paraad kõik tantsivad rõõmsalt, kannavad fantastilisi kostüüme ning üüratuid ja värvikad peakatteid. Enamik tantsijaid eelistab lahtist tantsuvõtet, kuid mõni leiab, et suletud võte sobib paremini. Sambamuusika on 2/4 taktimõõdus ja võib olla keeruline nagu kõik ladina
Kirikupühad Kristlik ajaarvamine tekkis 5. sajandil ja sai üldkasutatavaks 8. sajandil. Läänes mindi 16. - 18. sajandil üle gregooriuse kalendrile, paljudes kreekakatoliku ja testes Ida kirikutes kasutatakse veel praegugi juuliuse kalendrit. Kirikupühad on: · Jõulud (Jeesuse sünnipäev) · 25.dets · epifaania (kolmekuningapäev) 12 päeva pärast jõule · ülestõusmispüha (23. märtsi ja 24.aprilli vahel), millele eelnevad 6-nädalane paastuaeg ja Vaikne nädal (palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede (Jeesuse ristisurma päev) ja vaikne laupäev) · 40 päeva pärast ülestõusmispüha on taevaminemispüha · 7. pühapäeval pärast ülestõusmispüha on nelipüha (Püha Vaimu väljavalamine jüngritele) · 15. august on rukkimaarjapäev (Maarja püha) · 31. oktoobril on luterlik usupuhastuspüha · 1. november kõikide pühakute päev · 2. november surnutepüha
kosjaisa, käemees, kõrvitsamees, saajavana, ninamees. Kosjasõit oli väga tähtis. Sõidu hobune 7 pidi olema täkk, halvemal juhul ka ruun, aga mitte mingil juhul ei tohtinud olla selleks mära. Must hobune ei tohtinud olla, sest see tähendas halba õnne. Nädalapäevadest oli kindlalt esikohal neljapäev. Seda päeva peeti uue alustamiseks kõige sobivamaks, sest siis olid head vaimud väljas liikumas. Keelatud oli lihavõtte-eelne paastuaeg, samuti ei peetud heaks uue kuu loomise aega. Kui kosjasõidul tuli esimesena vastu vana naine, siis oli kõige targem ots kohe ümber keerata ja koju tagasi minna. Meesterahvaga kohtumine tähendas aga õnne. Kosjaskäiku said mõjutada ka loomad. Kuigi kosilastel oli endil viin kaasas, ei tohtinud kunagi kõrtsist peatumata mööda sõita. Alati tuli sisse minna ja viina osta. (Meri 2003: 16) Kui kosjad sobisid toodi välja kosjaviin. Vana tava kohaselt oli kosjaviin põletatud suhkruga
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks nimetades mõistetakse tavapäraselt seda, mis asub nendest institutsioonidest väljaspool, mida me nimetame ,,poliitilisteks". Sellepärast lähtume arusaamast, et ...
liigseks ehteks. Joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte kogemata elusolendeid alla neelata. Buda munk elab väga lihtsat elu. Hommikul vara läheb ta toitu kerjama süüa tuleb enne keskpäeva, päeva teine pool on paastuaeg. Suure osa ajast ta mediteerib, uurib pühasid raamatuid ja õpib. kõige tähtsamaid punkte: ,,Mina usaldan Buddhat. Mina usaldan õpetust. Mina usaldan sanghat." Seejärel kohustub ta täitma mungatõotuse nn kümmet käsku. Tavalisele budistile on oluline kinni pidada viiest esimesest tõotusest. Sangha liikmetele ja neile, kes kloostrielu kasvõi ajutiselt elavad, on kohustuslikud ka järgnevad viis tõotust.
Esiti tõmmati taht natuke rasvaga üle, et ta kõvemaks läks ja kergem sisse kasta oli. Kasteti nii mitu korda, kuni soovitatav jämedus kätte sai." Vastlapäev Miks vastlapäev juba ammustest aegadest nii eestlastel kui ümberkaudsetel rahvastel rohkem meelelahutuste kui töödega seoses on, tuleb küllap teadmisest, et peagi saabub kevad. Katoliku kirikukalender aga kuulutab pikka paastuaega. Vastlapäeva nimetuski viitab paastumisele (vrd. saksa k. fasten paastuma). Paastuaeg tõi kaasa lihatoitudest loobumise (siit tuleneb nimetus lihaheitepäev liha "heideti ära". Enne lõbustusteta paastuaja saabumist tasus seda enam meelt lahutada. Talurahvas pidas lugu liulaskmisest põhjendusega: mida pikem liug, seda pikemaks kasvab suvel lina. Tavanditoiduks olid oa- või hernesupp ja seajalad, paljudes piirkondades karask, hilisemal ajal pannkoogid, veel hilisemal ajal, 20. sajandi esimesel poolel, levis vahukoorega kakukeste vastlakuklite komme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
