põhja) (pirukas) 2. Tee ja kohvi valik (soe) 2. Eineleib mahlase merekapsasalatiga (võileib) 3. Šokolaadioliiviõlikook (küpsetis/magus) 4. Rukkileiva korvikesed Guakamole kreemiga (korvike) Õigeusu 1. Lehttaina kolmnurgad porgandi, riisi ja 1. VESI gaasiga ja paastuaeg päiksekuivatatud tomatitega (pirukas) gaasita (külm) 2. Tee ja kohvi valik (soe) 2. Lihtne läätse-sibula amps (võileib) 3. Röstitud müslibatoonid ploomide ja jõhvikatega (küpsetis/magus) 4. Rukkileiva korvikesed Guakamole kreemiga (korvike)
❖ Nõidussõnad on sõnad või laused, mida inimesed ütlevad korduvalt mingi asja saamiseks. ❖ Inimesed uskusid, et need sõnad toovad lehmadele hea tervise Suure reede keelud ❖ keelatud oli suure kära või müra tegemine ❖ keelatud oli ka pillimäng ja tantsimine ❖ ei tohtinud külas käia ❖ ei tohtinud põrandat pühkida ❖ ei tohtinud tööd teha, kuid pidi vara ärkama ❖ ei tohtinud söömata hommikul välja minna Suure reede toidud ❖ kestis paastuaeg ❖ toiduks valmistati kruubiputru, herneid ja ube, samuti kaerakilet ❖ setude toidulaud erines natuke, seal pakuti kala, naereid, marju ja õunu Uskumused suurest reedest ❖ paljud vanad eestlased ei uskunud Kristust, aga pidasid suurt reedet ikkagi halvaks päevaks ❖ ei sobi tööde alustamiseks, reisimiseks ja pulmadeks ❖ vanasti inimesed uskusid, et reedel alustatud tööd ei tule hästi välja Pildid Mida teised teevad?
puuduta naist, kui tal on menstruatsioon ega teisi naisi, kes pole tema lähedased; keelatud on katsuda surnut 8-30 minutit peale surma ja ta tuleks matta võimalikult kiiresti koos kõikide kehaosadega. Kristlus ja õendus: Soovitakse enne suremist või operatsiooni, et preester patsienti salviks (võidmine); ristimine vabanemaks pärispatust; 40 päeva enne kevadülestõusmispühi on paastuaeg; nelipühalased palvetavad valju häälega (jätta üksi palatisse); Jehoova tunnistajad keelduvad vereülekandest; b) milliste vajadustega on Teie arvates koige raskem arvestada? Mehed ei või puudutada oma naist sisuliselt nädal aega, sest tal on päevad. Võimalikult kiire matmine, mis pole sageli võimalik. Operatsioonid võivad tulla äkitselt, mis tähendab, et ei ole aega usulisteks rituaalideks. 2. Tutvuge OIS-is olevate materjalidega ,,Judaismi lisamaterjal" ja
Suurem osa suure reede kombestikust on tänaseks hääbunud. KEELUD Keelatud oli kära ja müra tegemine: puuraiumine, ehitamine, kangakudumine, pesupesemine, kuid ka pillimäng, tantsimine ja laulmine, samuti küllaminek. Otse loomulikult ei tohtinud midagi majast välja anda. Suurel neljapäeval ja reedel tuli valvata, et lind ära ei petaks, st söömata ei tohtinud hommikul välja minna. LõunaEestis oli keelatud põrandate pühkimine soetab kirpe. TOIDUD Kestis paastuaeg. Toiduks valmistati kruubiputru, herneid ja ube, samuti kaerakilet. Setude toidulaual oli kala, naereid, marju ja õunu. KIRIKLIK TÄHNDUS Kristuse kannatusnädal. Suur reede tähistab Kristuse ristilöömist ja surma. Suurele reedele järgneb vaikne laupäev. MIDA TEISED TEAVAD Inglased istutavad aedvilju, panevad maha kartuleid ja ube, sest kurat ei saa kahjustada pühal päeval külvatut ja istutatut. Hoiduti pesu pesemisest, mis toovat kaasa õnnetusi või rikkuvat pesu vereplekkidega
Kuna mina olen kasvanud perekonnas, kus usku sel moel ei väärtustata, siis ei ole ka ise kunagi sellele suuremat tähelepanu pööranud. Mina usun eelkõige iseendasse, mitte kellegisse, kelle olemasolus tegelikult kindel ei saa olla. Vähemalt minu jaoks tundub nii kõige õigem. Minu silmis ei tundu õige oma elule piiranguid seada, kellegi minu jaoks olematu nimel. Tundub ju tavainimeste elu palju nauditavam ja huvitavam, kui jäta välja piirangu ja reeglid. Näiteks on kristlastel paastuaeg, mis kestab lausa 40 päeva. Minu jaoks oleks see ilmselt liig. Võib olla vaid sellepärast, et ma ei ole sellega harjunud, samas võib olla ei saakski ma sellega hakkama. Paastumine ja kasvõi rändkerjuseks olemine on enda piinamine ja kui tõesti peaks Jumal eksisteerima, siis vaevalt, et ta sooviks omaloodud inimeste piinlemist. Kipun kahtlema ka selles, et kui sa oled toime pannud midagi selle usu jaoks valet, siis saab oma patud lunastada ja tänu sellele ikkagi Paradiisi pääseda.
muusikat, ooper tähtis, F. Schubert. Kõrgromantism (1830-1890) Romantiliste ideede levitamine üle kogu Euroopa, keskus Pariis. 1858 ooperi sünd. Hilisromantism (1890- 1925) 20. Saj küündiv järellainetus, pikad teosed, suured kooseisud. Itaalia ooper: itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis ooperi. 3 hooaega: sügis-advent, kolmekuningapäev-paastuaeg, ülestõusmispühad-suvi. Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp, oopereid esitati nii kaua kuni rahvast jätkus, helilooja müüs oma ooperi impressooriole, kui ooper kukkus läbi siis helilooja honorari ei saanud, oopereid kirjutati väga kiiresti, Helilooja õigused suurenesid 19. Saj keskel, Suurkujuks verdim kelle eesmärgiks luua ooper, mida publik jälgiks nagu draamat. Zanrid: Opera seria tõsine ooper, Opera buffa koomiline ooper, Opera semiseria pooltõsine ooper.
Muusika ajalugu 9.klass Vaimulik muusika on seotud religiooniga. Kiriku muusika on esmalt palve, muusika annab väljendusjõudu. Kiriku liturgilist laulu nimetatakse koraaliks. Liturgia tähendab jumalateenistuse ülesehitamise korda. Kirikuaastaga elab kogudus läbi Kiristuse elu inimeste juures. Advent (Kristuse ootamine) jõulud (sündimine), kolmekuningapäev (kolm tarka), paastuaeg (Kristus kõrbes), vaikne nädal (Kristus jõudis linna), suur neljapäev (viimne õhtusöök), suur reede (Kristuse piinad), vaikne laupäev (Kristus hauas), ülestõusmispüha, taevaminemine ja nelipüha( kristliku koguduse sünnipäev). Gregooriuse koraal VI sajand lõpul ühtlustas paavst Gregorius I Suur jumalateenistuse läbiviimise korra, ka. tekstid ja laulud. Rooma katoliku kiriku liturgilise laulu üldnimi on gregooriuse koraal ehk laul
Linnakultuur ja linnakirjandus. Silmapaistvam üritus oli vastlakarneval, mil valmistuti 40-päevaseks paastuks - söödi ohtralt. Tehti näitemänge nii turuplatsidel kui kirikutes. Kirikute näitemängud olid pühakirjaga seoses, kuid ilmalikud. Neid nimetati müsteeriumiteks, nt "Aadama mäng". Kirjanduses domineerisid värvivormilised lühilood - fabliood. Kuulsaimaks fabliooks on prantsuse eepos "Rebaseromaan", kus lõvi on maaisand, karu ja hunt feodaalid ning rebane linnakodanik. Paastuaeg. Paast - kiriku seatud toitumist reguleeriv norm. Lubati vaid 1 söögikorda päevas, seksist ja lihast hoiduti. 40-päevane paast enne lihavõtteid. Olid erandid, kuid põhimõtteliselt oli paast kohustuslik kõigile kristlastele. Tavalisteks toitudeks kala ja taimeroad, muna ja piimatooted. Alkohol oli lubatud. Lääne-Euroopa: naturaalrent e loonusrent ja raharent, suured mõisapõllud enamasti puudusid, pärisorjus ja sunnismaisus kaob 14.saj. ELBE JÕGI
1.Iseloomusta kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana. Kirik ühendas väiksemaid riike ja oli ühiskonnas väga tähtsal kohal. Hariduse sai kirikust, õpetajateks olid kiriku enda vaimulikud. Inimesed olid väga usklikud ja uskusid jumalasse. (moraaliõpetus, paastuaeg) 2. Iseloomusta läänikorra kujunemist.( Millal, miks?) Kes olid lääni andja ja selle saaja? Läänikord kujunes 732.a , sõjavägi moodustus läänimeestest. Lääni andja oli suur feodaal(senjöör) ja saaja rüütel(läänimees). 3. Kirjelda Frangi riigi kujunemist ja selle valitsemist Karl Suure ajal. Chlodovech rajab Frangi riigi V. Sajandil, rajab merovingide dünastia (V-VIII). Merovingidel oli peaminister majordoomus.
hõberaha täis torgata. Kui ta seda ei suutnud, peeti teda liiga vaeseks ja kosjakaup jäi katki. Pärast kosja ja enne pulma (pulmadeks valmistumine) Millal kosjadele pulmad järgnesid, sõltus paljudest asjaoludest. Mingit kindlat aega selleks ei olnud. Lühim kosjade ja pulmade vaheline aeg sai olla kolm nädalat. Tegelikus elus toimusid aga pulmad laulatusest enamasti lahus. Kosjas käidi sageli sügisel, pulmi peeti aga talve. Ainuke aeg, millal kirik pulmade pidamist keelas, oli paastuaeg vastlapäevast lihavõtteni. Eesti rahvakunstis on märkimisväärne koht vastavalt omaaegsetele tavadele pulmadeks valmistatud esemetel. Kestsid ju pulmad veel möödunud sajandil mitu päeva ning olid seotud sajandite jooksul välja kujunenud tavadega. Nende kommete kohaselt tuli pruudil oma uutele sugulastele jagada mitmesuguseid kingitusi, veimi, mis pidid olema võimalikult nägusad. Sageli hakkasid emad tütardele varakult veimi koguma, nii et "tütar põlve kõrgune,
ei tee) täiskasvanud moslem süüa, juua, ega lõhnaaineid tarvitada ning suguliselt läbi käia. Paastuma ei pea, aga võivad omal soovil, kui nad enda tervist sellega ei ohusta: reisil olijad, raugad, haiged ja imetavad või lapseootel naised. Teevad seda muul sobival ajal või lühendatult. Kehaline enesepiiramine aeglustab elurütmi, aega on mõtisklusteks, taastatakse inimestevahelisi soiku jäänud suhteid ja otsitakse leppimist, sagedamini käiakse moshees. Paastuaeg kestab noorkuust noorkuuni. Kui noorkuu uuesti taevasse laotub algab moslemite kõige oodatum sündmus ja rõõmupidu (id al-fitr), mille käigus kaunistatakse eluruumid, käiakse üksteisel külas ning tehakse ohtralt kingitusi. Palverännak Mekasse (hadz). Vähemalt kord elus peab moslem sooritama palverännaku Mekasse kui seda lubab ta tervis ja majanduslik seisund. Igal aastajal võib seda teha, kuid kõige pidulikum ja uhkem on seda teha kuukalendri 12
NÄITEMÄNGUD *...oli sügav usuline taust. *Kirikutes etendati jumalateenistusega seonduvaid näitemänge, näiteks Piibli teksti illustreerivaid pantomiime. *Ajajooksul hakati etendusi mängima kirikuesistel platsidel. *Algelt piiblist võetud teemad muutusid üha ilmalikumaks, kuid seos pühakirjaga jäi. MÜSTEERIUMID *müsteeriumitest ehk näitemängudest kõige vanem ,,Aadama mäng" kujutas üht ristiusu seisukohalt olulisimat VanaTestamendi lugu Aadama ja Eeva pattulangemist. PAASTUAEG Kiriku seatud toitumist reguleeriv norm oli paavst. See oli kõigile kristlastele võrdselt kohustuslik, ning see tähendas loobumist lihatoitudest, lubades ainult ühte söögikorda päevas, ag aka karskust ja lihalikest lõbudest oidumist. Paast kestis 40päeva, enne lihavõtteid (suur paast), 3päevane enne nelipühi, 4 quatembri paast (neli kesknädalast paastu pärast 6.pühapäeva
(,,Islam Eestis'' 2008) 9. kuu: ramadaan Terve kuu jooksul, koidikust kuni päikeseloojanguni, moslemid ei söö, ei joo, ei suitseta ning hoiduvad intiimsuhetest. Laylat al-Quadr: Esimese ilmutuse edastamist saadikule tähistatakse tavaliselt 27. Ööl. Seda ööd kirjeldatakse Koraanis kui parimat tuhandest kuust. (,,Islam Eestis'' 2008) 11 10. kuu: sauual Aid al-Fitr: Paastu lõpu pidustustega sauual'i alguses lõpeb paastuaeg. Sel päeval palvetatakse koos, tehakse üksteisele kingitusi, valmistatakse erilisi toite. (,,Islam Eestis'' 2008) 12. kuu: dhu al-hidza Sel kuul toimub palverännak hadz Mekasse. YaumArafat: üheksandal päeval sooritavad paastuvad palverändurid wuquf'i ehk Jumala ees seismise Arafati mäel. Aidal-Adha: kümnendal päeval peetava õhverdamispühaga meenutatakse ohvrijäära, kelle Jumal saatis Ibrahimile ohverdamiseks tema poja asemele. Nende pidustustega lõpeb hadz..
(,,Islam Eestis'' 2008) 9. kuu: ramadaan Terve kuu jooksul, koidikust kuni päikeseloojanguni, moslemid ei söö, ei joo, ei suitseta ning hoiduvad intiimsuhetest. Laylat al-Quadr: Esimese ilmutuse edastamist saadikule tähistatakse tavaliselt 27. Ööl. Seda ööd kirjeldatakse Koraanis kui parimat tuhandest kuust. (,,Islam Eestis'' 2008) 11 10. kuu: sauual Aid al-Fitr: Paastu lõpu pidustustega sauual'i alguses lõpeb paastuaeg. Sel päeval palvetatakse koos, tehakse üksteisele kingitusi, valmistatakse erilisi toite. (,,Islam Eestis'' 2008) 12. kuu: dhu al-hidza Sel kuul toimub palverännak hadz Mekasse. YaumArafat: üheksandal päeval sooritavad paastuvad palverändurid wuquf'i ehk Jumala ees seismise Arafati mäel. Aidal-Adha: kümnendal päeval peetava õhverdamispühaga meenutatakse ohvrijäära, kelle Jumal saatis Ibrahimile ohverdamiseks tema poja asemele. Nende pidustustega lõpeb hadz..
kõige suurem osa neist sobib hästi ka teiste jookidega või kergeks eineks igapäevaselt ning ka pidulauale. Valgel viinal on vene kultuuriloos oma vääramatu koht. Vedelad soojad toidud olid Venemaal kasutusel juba ammustel aegadel: alguses uhaa ja värske kapsa supp, leemed, tummid, rokk, hiljem bors ja rassolnik, seejärel seljanka. 19 saj said vedelikuga soojad toidud ühise nimetuse supp. Koos ristiusu levikuga jagunes vene söögilaud kaheks: paastuaegne ja igapäevane toit. Paastuaeg viiski rohkearvuliste seene, jahu, juurvilja ja kalatoitude tekkimiseni, kuna paastuajal ei tohtinud süüa piima ega liha toite, muna ja suhkrut, range paast keelas isegi kalasöömise. Paastu lõppedes saabusid pidupäevad ehk lihasöömisaeg ehk lihavõtted. Vaatamata paljudele ühistele joontele on vene köögis selgesti tuntavad piirkondlikud erinevused. See on seletatav eelkõige looduslike tingimuste ja sellest tulenevate loomsete ja taimsete toitude erinevusega
(seest tühjad, kõvade seemnetega täidetud torud, mis raputades annavad väga erilise heli), livrodest (sigarikarbid, mida taoti trummipulgataolise pulgaga) jpt. Suguharutantsudest toodi kaasa batuque ja semba jpt. Aja jooksul need segunesid Portugali ja kohalike indiaanlaste tantsudega, moodustades tantsu, mida nüüd nimetatakse sambaks. Brasiilia kultuuri südameks on Mardi Crasi karnevali meeliülendav vaatemäng Rio de Janeiros. See toimub igal vastlapäeval, pärast mida algab paastuaeg. Karnevali nimi tähendab hüvastijättu lihaga ja seda tähistatakse pillerkaariga, et muuta end tugevamaks järgneval 40 troostitul päeval. Vastlapäeval läheb Rio de Janeirost läbi suurejooneline paraad kõik tantsivad rõõmsalt, kannavad fantastilisi kostüüme ning üüratuid ja värvikad peakatteid. Enamik tantsijaid eelistab lahtist tantsuvõtet, kuid mõni leiab, et suletud võte sobib paremini. Sambamuusika on 2/4 taktimõõdus ja võib olla
Meka ja Mediina *Meka- pärast Kaabu pühitsemist sai teistele usundirühmadele keelatud linn *Mediina -kujuned I islamikogukond Koraan *islami pühakiri, mis on kirjutatud araabia keeles *114 suurat ehk peatükki-pikemad eespool, lühemad tagapool sariaat *on ususeadus, mille aluseks on Koraan seos judaismi ja kristlusega *sündinud ühes piirkonnas *monoteistlikud *oma püha raamat, millest mõned osad kattuvad-raamatuusundid ramadaan *paastuaeg ehk valgusekuu ehk ramadaan *kestab 30päeva 5 sammast (iga kohta paari lause jagu selgituseks) 1.)usutunnistus- "Ei ole teist jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema prohvet" *Islami vastuvõtmiseks pole inimesel vaja teha midagi muud, kui lausuda seda fraasi (kalima) kahe tunnistaja juuresoleku 2.) Palvus- Moslemitel on kohustus palvetada viis korda ööpäevas 3.)Paastumine- . Islami kalendri 354-päevase kuuaasta 9. kuu ramadaani vältel, alates hommikuhämarusest,
täitmiseks kingitusi kaasa tooma. Pidu algas videvikus ja pidutseti kaks ööd ja üks päev. Pruut tavaliselt jagas sellal kingitusi oma tulevase lähemale perekonnale, isamehele ja tolle naisele. Peigmehe ülesanne oli kokkutulnuid saia ja viinaga varustada. Pulmade toimumise aeg ei olnud ette kirjutatud, kuid pärast kosjasid pidi vahele jääma vähemalt kolm pühapäeva, et siis kirikus pruutpaar maha hõigata. Ainus aeg, mil pulmad olid keelatud, oli paastuaeg vastlapäevast lihavõtteni. Selle aja jooksul koguti valmistatud näputööd riidekirstu, mis pidi pulmade ajaks kaasavara täis olema. Kaasavara näitas pruudi virkust ja näpuosavust, aga ka jõukust. Pulmas avaldati pruudile avalikult kiitust või laitust vastavalt sellele, kuidas asjad meeldisid. Kuigi veimevaka jaoks oli vaeva nähtud kaua, läks enne pulmi kiireks. Siis käis pruut sugulaste ja tuttavate juurde nii öelda hunti jooksma. Tal olid viinad kaasas ja siis vastutasuks
institutsiooni. Jumalarahu (pax Dei) tekkis Prantsusmaal, kus aadlisõdu oli suures ulatuses. Jumalarahu sisaldas loetelu rahupaikadest ja isikutest: kirikud, turud, relvitud inimesed. Esialgu oli rahu üksikutes piiskopkondades, alates 1123. a määratleti aga jumalarahu üldised eeskirjad. Varem oli idee levinud juba ka Saksamaale, seal üks esimesi Kölni jumalarahu 1083. aastast. Levisid ka jumala vaherahud (treiega Dei), millega määrati rahuperioode (kirikupühad, paastuaeg). Jumalarahu eeskujul hakkasid ilmalikud valitsejad rakendama maarahu (Landfrieden). Kuninga pealesunnitud otsus alamatele, hõlas kogu maa ala, kus kuningas viibis ning kuritegu loeti suunatuks mitte otseselt kannatanu, vaid kuninga vastu. Keelati vägivald relvitute vastu, sinna alla käisid ka juudid. Lisaks määrati rahukohad ja ajalised vaenukeelud. Esimene maarahu pärineb aastast 1093. (nn Svaabi rahu). Inkvisitsiooniprotsess kui kohtuprotsessi tüüp: Juurdlusprotsess
Löök tabas õrnalt Erlendi ihu. Seejärel pööras Eline pistoda enda poole ning järgmisel hetkel oli ta surnud. See oli suureks probleemiks, sellepärast, et nüüd võidakse süüdistada Erlendit Eline mõrvas. Plaan oli järgmine: Erlend sõidab koos shildi mehega lõunasse ning nad lavastavad seal juhtunu uuesti ja matavad Eline väärikalt maha. Plaan kulges suurepäraselt. Erlendi kasuks rääkis asjaolu, et Erlendil oli Eline põhjustatud haav veel alles. Kätte jõudis paastuaeg ning Jørundi talus oldi kindel, et Ulvhildil palju elupäevi enam alles ei ole. Ühel päeval oli Lauris metsast toonud karupoja, kuid kaua teda pidada ei saanud, sest aasta oli saagipoolest vaene ning tervet karu ei jõudnud ülal pidada. Ühel päeval läks Kristiina välja ja jalutas kiriku poole. Temast möödusid Sira Eirik ja veel mõned talumehed, kes teda mornilt vaatasid. Kristiina tundis, et palju aega on möödas sellest, kui iga inimene tema sõber veel oli
väga erilise heli), livrodest (sigarikarbid, mida taoti trummipulgataolise pulgaga) jpt. Suguharutantsudest toodi kaasa batuque ja semba jpt. Aja jooksul need segunesid Portugali ja kohalike indiaanlaste tantsudega, moodustades tantsu, mida nüüd nimetatakse sambaks. Brasiilia kultuuri südameks on Mardi Crasi karnevali meeliülendav vaatemäng Rio de Janeiros. See toimub igal vastlapäeval, pärast mida algab paastuaeg. Karnevali nimi tähendab hüvastijättu lihaga ja seda tähistatakse pillerkaariga, et muuta end tugevamaks järgneval 40 troostitul päeval. Vastlapäeval läheb Rio de Janeirost läbi suurejooneline paraad kõik tantsivad rõõmsalt, kannavad fantastilisi kostüüme ning üüratuid ja värvikad peakatteid. Enamik tantsijaid eelistab lahtist tantsuvõtet, kuid mõni leiab, et suletud võte sobib paremini. Sambamuusika on 2/4 taktimõõdus ja võib olla keeruline nagu kõik ladina
Kirikupühad Kristlik ajaarvamine tekkis 5. sajandil ja sai üldkasutatavaks 8. sajandil. Läänes mindi 16. - 18. sajandil üle gregooriuse kalendrile, paljudes kreekakatoliku ja testes Ida kirikutes kasutatakse veel praegugi juuliuse kalendrit. Kirikupühad on: · Jõulud (Jeesuse sünnipäev) · 25.dets · epifaania (kolmekuningapäev) 12 päeva pärast jõule · ülestõusmispüha (23. märtsi ja 24.aprilli vahel), millele eelnevad 6-nädalane paastuaeg ja Vaikne nädal (palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede (Jeesuse ristisurma päev) ja vaikne laupäev) · 40 päeva pärast ülestõusmispüha on taevaminemispüha · 7. pühapäeval pärast ülestõusmispüha on nelipüha (Püha Vaimu väljavalamine jüngritele) · 15. august on rukkimaarjapäev (Maarja püha) · 31. oktoobril on luterlik usupuhastuspüha · 1. november kõikide pühakute päev · 2. november surnutepüha
kosjaisa, käemees, kõrvitsamees, saajavana, ninamees. Kosjasõit oli väga tähtis. Sõidu hobune 7 pidi olema täkk, halvemal juhul ka ruun, aga mitte mingil juhul ei tohtinud olla selleks mära. Must hobune ei tohtinud olla, sest see tähendas halba õnne. Nädalapäevadest oli kindlalt esikohal neljapäev. Seda päeva peeti uue alustamiseks kõige sobivamaks, sest siis olid head vaimud väljas liikumas. Keelatud oli lihavõtte-eelne paastuaeg, samuti ei peetud heaks uue kuu loomise aega. Kui kosjasõidul tuli esimesena vastu vana naine, siis oli kõige targem ots kohe ümber keerata ja koju tagasi minna. Meesterahvaga kohtumine tähendas aga õnne. Kosjaskäiku said mõjutada ka loomad. Kuigi kosilastel oli endil viin kaasas, ei tohtinud kunagi kõrtsist peatumata mööda sõita. Alati tuli sisse minna ja viina osta. (Meri 2003: 16) Kui kosjad sobisid toodi välja kosjaviin. Vana tava kohaselt oli kosjaviin põletatud suhkruga
Palverännakud. KIRIKUPÜHAD Kristlik ajaarvamine tekkis 5. sajandil ja sai üldkasutatavaks 8. sajandil. Läänes mindi 16.18. saj üle gregooriuse kalendrile, paljudes kreekakatoliku ja teistes Ida kirikutes kasutatakse veel praegugi juuliuse kalendrit. Kirikupühad on jõulud (Jeesuse sünnipäev) 25. dets, epifaania (kolmekuningapäev) 12 päeva pärast jõule, ülestõusmispüha (23. märtsi ja 24. aprilli vahel), millele eelnevad 6-nädalane paastuaeg ja Vaikne nädal (palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede (Jeesuse ristisurma päev - ristilöömine) ja vaikne laupäev). Suur Neljapäev armulaud (paasapühad) 40 päeva pärast ülestõusmispüha on taevaminemispüha. Seitsmendal pühapäeval pärast ülestõusmispüha on nelipüha (Püha Vaimu väljavalamine jüngritele) kiriku sünnipäev. Jaanipäev Ristija Johannese sünnipäev. 15. august on rukkimaarjapäev (Maarja püha), 31. oktoobril luterlik usupuhastuspüha, 1. nov
liigseks ehteks. Joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte kogemata elusolendeid alla neelata. Buda munk elab väga lihtsat elu. Hommikul vara läheb ta toitu kerjama süüa tuleb enne keskpäeva, päeva teine pool on paastuaeg. Suure osa ajast ta mediteerib, uurib pühasid raamatuid ja õpib. kõige tähtsamaid punkte: ,,Mina usaldan Buddhat. Mina usaldan õpetust. Mina usaldan sanghat." Seejärel kohustub ta täitma mungatõotuse nn kümmet käsku. Tavalisele budistile on oluline kinni pidada viiest esimesest tõotusest. Sangha liikmetele ja neile, kes kloostrielu kasvõi ajutiselt elavad, on kohustuslikud ka järgnevad viis tõotust.
Esiti tõmmati taht natuke rasvaga üle, et ta kõvemaks läks ja kergem sisse kasta oli. Kasteti nii mitu korda, kuni soovitatav jämedus kätte sai." Vastlapäev Miks vastlapäev juba ammustest aegadest nii eestlastel kui ümberkaudsetel rahvastel rohkem meelelahutuste kui töödega seoses on, tuleb küllap teadmisest, et peagi saabub kevad. Katoliku kirikukalender aga kuulutab pikka paastuaega. Vastlapäeva nimetuski viitab paastumisele (vrd. saksa k. fasten paastuma). Paastuaeg tõi kaasa lihatoitudest loobumise (siit tuleneb nimetus lihaheitepäev liha "heideti ära". Enne lõbustusteta paastuaja saabumist tasus seda enam meelt lahutada. Talurahvas pidas lugu liulaskmisest põhjendusega: mida pikem liug, seda pikemaks kasvab suvel lina. Tavanditoiduks olid oa- või hernesupp ja seajalad, paljudes piirkondades karask, hilisemal ajal pannkoogid, veel hilisemal ajal, 20. sajandi esimesel poolel, levis vahukoorega kakukeste vastlakuklite komme
annaabi.ee 
