Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal (1)

1 Hindamata

Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal

Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85)
Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590-604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist paganate seas, avaldades teoloogilist kirjutisi ja korraldas liturgiat (jumalateenistuse korda). Ta pani aluse ühehäälsele kiriklikule koorilaulule. Gregoriuse ajast alates pidasid katoliiklased Rooma paavsti oma vaimseks ja kiriklikuks juhiks.
Paavstide autoriteeti tõstis ka tihe liit Frangi riigi valitsejatega. Pippin Lühikese 756.aasta annetus tegi paavstist ilmaliku valitseja Itaalia kiriku riigis. Kirikukümnis kujunes tänu Karl Suurele , kes seadustas muistse kombe , et kümnendik sissetulekust tuleb annetada kirikule. Kirikukümnis tagas kogu keskaja jooksul kirikule püsiva sissetuleku. Frangi riigi lagunemine tõi aga kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu. Valitsejad läänistasid kiriku maid ning seadsid vasalle kõrgetele kiriklikele ametikohtadele. Piiskoppideks ja abtideks said ilmalikud sõjamehed, kes hoolisid rohkem sõdimisest kui usuasjust. Samuti käis Rooma linna ja ümbruskonna ülikuperekondade vahel pidev võitlus paavstitooli üle.

Kiriklik korraldus: paavst (selle mõiste kujunemine), peapiiskopkonnad ja peapiiskopid, piiskopkonnad ja piiskopid, preestrid , visitatsioonid. (lk 85)
Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja paavstlusele aluse panija apostel Peetrus. Evangeeliumi järgi oli Jeesus määranud ta kiriku rajajaks. Tegelikkuses oli Rooma piiskop algselt samasugune nagu teised, tema lihtsalt elas pealinnas. Piiskopi religioosset ja poliitilist võimu suurendas aga keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas. Rooma põliselanikud nägid kirikus peamist ühendavat jõudu ja kaitsjat vaenulike germaanlaste vastu. Rooma piiskoppi hakati kutsuma isaks – ladina keeles papa, millest kujunes eestikeelne nimetus „paavst“. Paavstid hakkasid üha enam rõhutama enda kui püha Peetruse järglase autoriteeti ning vastutust. Kogu kristlik maailm oli juba vanast ajast peale jaotatud piiskopkondadeks, mille eesotsas piiskopid, ja mitut piiskopkonda ühendavateks peapiiskopkondadeks, eesotsades peapiiskoppidega, kes korraldasid usuelu neil alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piiskopikirik ehk katedraal , mida nimetatakse ka toomkirikuteks. Piiskop pühetses ametisse peestrid, kelle ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Igas kohalikus kirikus oli tavaliselt oma preester kui koguduse hingekarjane. Tegelikult määras preestrid ametisse sageli ilmalik maaisand , kuid piiskop pidi selle valiku kindlasti kinnitama ja andma preestrile vaimuliku pühitsuse. Lisaks preestritele oli kirikus teenistuses veel vaimulikke, kes olid jumalateenistuse ajal abiks. Piiskopid kontrollisid oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike ehk visitatsioone kohalikke kirikutesse ja kloostritesse.

Vaimulike (tsistertslased, benediktlased ) ja kerjusmungaordude ( dominiiklased , frantsisklased) võrdlus.
Vaimulikud mungaordud
Kerjusmungaordud

Kloostrid asusid maal, asustusest eemal

Kloostrid asusid linnades

Tegevuseks palvetamine, füüsiline töö kloostri majapidamises, raamatute ümberkirjutamine

Ristiusu levitamine, võitlus ketseritega, rahva usuline harimine, kloostrite juurde koolide rajamine

Said elatist kloostri majapidamises töötades

Said elatist kerjamisest

Reeglina kloostritest ei lahkunud

Põhiline tegevus väljaspool kloostrit

Benediktlaste ordud , tsustertslaste ordud

Dominiiklaste ordud, fantsisklaste ordud

Mõlemad allusid vaimulikule võimule
Elati ühiselt
Olid väljatöötatud omad eeskirjad, millest lähtuti

Kloostrid: kloostrireeglid; miks oli kloostrielanike eluiga tunduvalt kõrgem väljaspool kloostrit elavate inimeste elueast; kloostrisse mineku põhjused; kloostrite tähtsus.
Kõik kloostrid järgisid järgmisi reegleid:

Uustulnukatele kehtestati noviitsiaeg.

Pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne.

Ei tohi olla omandit .

Tuli paastuda.

Tuli järgida päevaplaani.

Ei tohtinud reeglina kloostrist lahkuda.
Kloostrielanike tavapärasest kõrgema eluea põhjused:

Isoleeritud ja haigused ei pääsenud ligi.

Sõjad läksid neist mööda.

Tervislik ja tagasihoidlik toitumine. (1 kord päevas soe toit, liha keelatud)

Paastusid.

Korrapärane elu.
Kloostrite tähtsus:

Seal asusid koolid.

Kirjutati ümber raamatuid, dokumente, tõlgiti neid.

Raviti haigeid ja segati rohtusid.

Anti öömaja palveränduritele ja reisijatele.

Kandsid hoolt orbude, vaeste ja vanade eest.
Kloostrisse mindi , et:

Olla jumalale lähemal ja saada taevasse

Olid lapsest peale kloostrisse määratud

Mingi õnnetus, mille tagajärjel pettuti kõiges maises

Mindi otsima patukahetsust

Õnnetu armastus

Läksid inimesed, kes olid näinud ilmutust

Aadlike seas oli komme minna kloostrisse surema, see oli justkui vanadekodu.

Katarid ja albilased. (lk 178)
Üks liikumine pidas katoliku kirikut otseselt saatana kätetööks. Selle seisukoha pooldajaid nimetati katariteks (saksa keele vahendusel tuleb kreeka keelsest sõnast „katharos“ eestikeelne väljend ketser ). Katarid uskusid erinevalt katoliku kiriku õpetusele, et maailma lõid Jumal ja saatan koos. Samuti ei tunnistanud nad, et Jeesus Kristus sündis inimesena , kuna see oleks tähendanud Jumala ilmumist saatana loodud kehasse. Nende arvates lõi saatan inimkeha ja maiseriigi, Jumal aga taevariigi ja inimese hinge. Katoliku kirik on katarite arvates saatana kätetöö. Katarite õpetus levi 12.sajandil kiiresti Euroopa linnastunud piirkondades nagu näiteks Toskaanas, Lombardias ja Flandrias. Seal kujunes katoli kirikule vastanduv kiriklik organisatsioon . Katarid jagunesid täiuslikeke, kes olid kutsutud hingi päästma, ja usklikeks, kes pääsemise lootuses täiuslikke ülal pidasid. Viimsed proovisid hoiduda kõigest materiaalsest (sõid võimalikult vähe, hoidusid suguelust, keeldusid teatud toiduainetes , eriti lihast). Lihtsalt usklikud pidasid paremaks suguelu ja laste saamist piirata, sest iga sünd tähistas hinge vangistamist keha poolt ja seega saatana võitu. Albilasteks kutsuti Albi linnas, kus oli katarite vaated populaased, elavaid katareid.

Inkvisitsioon : inkvisitsiooni loomise põhjus, karistused. (lk179)
Inkvisitsioon – kohtu pidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada .
Ketserlus – mõtteviis, mis ei ühtinud katoliku kiriku tunnustatud seisukohtadega, reeglina eitati kiriku rikastumispüüet ja kombelõtvust. ( ketserid olid tõsiusklikud)
Inkvisitsioon loodi ketserluse vastu võitlemiseks 13.sajandi algul. Kohtupidamine anti peamiselt dominikaani munkade kätte, kuid paavst kontrollis nende tegevust. Inkvisitsiooni ülesanne oli ketserid välja selgitada, nad võimaluse korral õigele teele tagasi suunata, kui see aga ei õnnestunud, siis karistada. Kohtunik ehk inkvisiitor kutsus piirkonda saabudes kõiki ketserlusest loobuma ja ketseritest teada andma. Ketsereid, kes vabal tahtel kahetsedes kiriku rüppe tagasi pöördusid karistati leebelt: määrati palved, paastumine või väikesed tahvid. Kui aga ketserlust üles ei tunnistatud , siis tuli see ülekuulamise teel välja selgitada. Võis kasutada piinamist, kuid süüdlane pidi tunnistusele ka siis kindlaks jääma. Need, kes ketserluses süüdi mõisteti, heideti kirikust välja, konfiskeeriti varandus või vangistati eluks ajaks, mõnikord rakendati ka surmanuhtlus, näiteks põletati tuleriidal.

Suur skisma : kujunemise põhjused, olemus, lahendus. (lk194)
Skisma kujunemise põhjused olid:

Kuningavõimu tugevnemine

Pikka aega elasid paavstid Avignonis mitte Roomas

Rahva rahulolematus paavstide liiga luksusliku elulaadi pärast.
1377.aastal naases paavst Rooma, kus tal tekkis tüli kardinalidega, kes valisid endale uue oma paavsti ja siirdusid Avignoni . Nii oli Euroopas kaks kiriku pead, kes mõlemad heidsid üksteist Anti-Kristusena kirikust välja, algas kirikulõhe ehk skisma (kr lõhe, 1378-1417). Mõned valitsejad tunnustasid üht ja teised teist paavsti. Olukorda püüti lahendada üleeuroopaliste kirikukogude kokkukutsumisega. 1417.aastal õnnestus Konstanzi kirikukogul senised paavstid tagandada ja nimetada ametisse uus paavst, Martinus V, keda tunnustas kogu Euroopa. Katoliku kiriku ühtsus oli küll taastatud, kuid paavstide varasemat autoriteeti ei suudetud enam taastada. Paavst loovutas riikide valitsejatele suured õigused kirikuasjade korraldamises. Järgmise paavstide poliitiline mõju ei ulatunud enam Itaaliast ega kirikuriigist palju kaugemale. Nii mõnigi elas pillavat elu, mille tõttu leidsid vaimulikud, et kirikud tuleks reformida. Kõik see valmistas ette pinda suurele usupuhastusele e. reformatsioonile.

Ristisõjad: põhjused ja algus; sõdade tagajärjed/tulemused, mõju kultuurile ja väärtushinnangutele.
Ristisõdadeks nimetatakse kõiki katoli kiriku poolt organiseeritud kristlaste sõjakõike paganate vastu. Näiteks ristirüütlite sissetung Baltimaadesse 13.sajandil.
Ristisõdade kitsam tähendus: Lääne-Euroopa feodaalide vallutused Lähis-Idas 1096 -1270.
Ristisõdade põhjused:

Jeruusalemmas asuv Kristuse haud oli moslemite käes ja see tuli vabastada.
Paavsti soov saada uusi maavaldusi ja demonstreerida oma võimu, ettekäändeks toodi paganate ristimine .
Ristisõdijate soov saada rikkusi, uusi maid ja privileege (võlad tühistati, patud anti andeks jne)
Arenesid käsitöö ja kaubandus ning kaupadele oli vaja uusi turge.

1096.aastal kuulutas paavst Urbanus II ristisõja Jeesuse haua vabastamiseks. Edukas oli esimene ristisõda (1096-1099), kui vabastati Jeesuse haud ja pühal maal moodustati ristisõdijate riigid, neist tähtsaim Jeruusalemma kuningriik . Mõne aja pärast vallutasid moslemid nimetatud alad tagasi. Neid uuesti endale haarata eurooplastel ei õnnestunud, kuigi toimus veel seitse ristisõda.
Mõju kultuurile: Ristisõjad mõjusid kultuuri arengule soodsalt, sest laienes eurooplaste silmaring ja tõusis haridustase.
Tõestus: Idamaadest võeti üle palju uut, hakati õppima võõraid keeli. Samuti hakati liiklema tihedalt Euroopa ja Aasia vahel. Idamaadelt võeti kasutusele ka peegel , diivan , paber.
Mõju väärtushinnangutele: mõjus halvasti, vaen inimeste vahel kasvas.
Tõestus: Kasvas usuline sallimatus juutide ja moslemite vastu.
Sõdade tagajärjed ja tulemused:
Euroopa rüütlid elasid ristisõdades välja oma seiklushimu ja vallutusiha, mis aitas lõpetada feodaalsõjad Lääne-Euroopas.
Bütsantsi impeerium sai purustava löögi, pealinn Konstantinoopol hävitati ristisõdijate poolt.
Algas Itaalia linnade kiire areng ( Veneetsia , Pisa , Genova).
Palju hukkunuid (800 000 – 6 000 000)
Algas elav liiklemine Euroopa ja Aasia vahel.
Islamimaailm konsoliseerus (muutus ühtsemaks)
Eurooplased tutvusid idamaade haridusega, mis oli kõrgem kui Euroopas.
Kasvas usuline sallimatus juutide ja moslemite vastu.
Hakati õppima ja austama võõraid keeli.
Laienes eurooplaste silmaring, idamaadest võeti palju uut: peegel, diivan, samet , siid, paber, vann, türgisaun, kätepesu enne sööki, araabianumbrid.
Täienes toidulaud: arbuus , aprikos, sidrun , tattel, suhkruroog , tatar, riis .
Taaselustus antiikkultuur .

Keskaegne ülikool: esimesed ülikoolid, struktuur, õpitavad ained, õppetöö vormid, õppekeel, teaduskonnad. (lk 181-183)
11.-13.sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool, kuid kuna see protsess oli pikk, ei saa esimeste ülikoolide täpset asutamisaastat määrata. Kõige varem tekkisid õppeasutused Itaalias. Salernos oli juba 10.sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 11.-12.sajandi vahetusel ülikool, kus peamiselt õpetati õigusteadust (asutamisaastaks peetakse 1119). See kool püsis Euroopa tähtsaima õigusteaduse keskusena ka edaspidi. Pariisi ülikool tekkis 12.sajandil kloostri-ja kirikukoolide ühinemisel ja sellest sai Euroopa tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskus. Umbes samal ajal pandi alus matemaatika ja looduteadustega kuulsust võitnud Oxfordi ülikolile Inglismaal. Cambridge’i ülikool alustas tegevust veidi hiljem, 13.sajandi alguses. Hispaania kõrgkoolide seas sai tuntumaks arstiteaduse keskus Salamanca ülikool (1218). Saksamaal tekkisid ülikoolid alles 14.sajandist alates ja Põhja-Euroopas veelgi hiljem- esimene oli siin 1477.aastal asutatud Uppsala ülikool Rootsis.
Piiskopi esindajana juhtis ülikooli tööd kantsler. Tudengite esindajana rektor. Õppejõud valisid teaduskonna juhi dekaani. Hiljem hakkas üha suuremat sõnaõigust omama doktorite kolleegium . Oma olemuselt olid ülikoolid õppejõudude ja tudengite ametiühendused: meistriteks olid õppejõud ja sellideks eelastme kunstide teaduskonna lõpetanud tudengid (studiosused) ja õpipoisteks kunstide teaduskonnas õppijad (skolariused)
Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Neist kolm esimest moodustasid alamastme ehk trivium ’i: grammatika-kirjutamine, retoorika-kõnekunst, dialektika-arutluskunst.
Neli järgmist aga ülemastme egk quadrivium ’i: aritmeetika-arvutamisõpetus, geomeetria -ruumilisi kujundeid käsitlev matemaatika haru, astronoomia -täheteadus ja muusika -hõlmas ka kirjandust.
Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut . Loengus seletas õppejõud üliõpilastele raamatus kirjapandut, vahel luges lihtsalt raamatut ette. Raamatut ei pruukinud olla kättesaadavad õpilastele oma kõrge hinna ja koopiate vähesuse tõttu. Dispuutidel õpiti loengus omandatut loogiliste arutluste ja vaidluste käigus rakendama . Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks kõrgemal taseleme, st kas usuteaduskonnas , õigusteaduskonnas või arstiteaduskonnas . Selline korraldus sai alguse Pariisi ülikoolist. Tõelisteks ülikoolideks hakati pidama neid, kus kõik neli teaduskonda on esindatud .

Skolastika . Aquino Thomas . (lk 184-185)
Skolastika – keskaegne teadus, mis koosnes teoloogiast ja filosoofiast. Teoloogia osa moodustas õpetus, mille kirik oli välja töötanud pühakirja ja kirikuisade seisukohtade põhjal. Filosoofiat peeti teoloogia abiteaduseks, mis loogika abil pidi kokku sobitama erinevaid vaateid ja piiblitõdesid.
Aquino Thomas (1225-1274) oli keskaja üks silmapaistvamaid teolooge ja skolastikuid. Ta rakendas oma õpetuse väljatöötamisel vanaaja filosoofi Aristotelese töid. Thomase arvates ei saa üksnes mõistlikul teel tõestada Kolmainsust, liha ülestõusmist või Kristuse ihulist ligiolemist altarisakramendis. Nende mõistmiseks on vaja jumala armu ja usku jumalasse. Aquino Thomas kanoniseeriti pühakuks, kuna ta arendas välja katoliku õpetuse.

Trükikunsti leiutamine , selle tähtsus.
Hariduse arenemise juures oli väga oluline trükikunsti leiutamine Johann Gutenbergi poolt 1445 või 1446. Esimene trükitud raamat Euroopas oli 1456.aastal ilmunud Piibel .
Trükikunsti leiutamise tähtsus:

valitseja teadaannete avaldamine muutus kergemaks
raamatute kaudu levisid kiiresti uued ideed
raamatut ei olnud enam nii kättesaadamatud

(1599. a. koostati keelatud raamatute nimekiri.)

Kiriku juhtiv osa keskaegses kultuuris.

Vaimulikud olid keskajal ühed vähesed kirjaoskajad.
Kõik inimesed olid keskajal kiriku liikmed.
Teadmiste allikaks peeti piiblit .
Kirikud ja kloostrid olid pikka aega ainukesed haridusasutused.
Kiriku arhitektuur andis eeskuju kogu keskaegsele ehitustegevusele.

Keskaja tähtsus maailma ja Euroopa kultuuriloos.

Pani aluse ülikoolide loomisele, kus kujunes tänaseni kehtiv teaduskondade struktuur ja teaduskraadid.
Seisuste esindajatest kasvasid välja kaasaegsed parlamendid.
Kujunesid välja tänapäeva Euroopa riigid ja rahvad .
Kujunes Euroopa ühiskultuur.

Selgita:
Katedraal – toomkirik ehk peakirik , mis tähistas piiskopkonna keskust/peakirikut.
Apostel - jünger; Jeesus Kristuse õpilased, kelle ülesandeks oli kuulutada kristlust nii juutidele kui ka paganatele üle maailma.
Piibel (Vana Testament , Uus Testament) - ristiusu kanoniseeritud pühakiri, mis koosneb 66 raamatust, mis on jaotatud Vanaks ja Uueks Testamendiks. Vanas Testamendis on 39 raamatut, mis on jaotatud nelja grupiks : seadused, ajalooraamatud, tarkuseraamatud ja prohvetiraamatud. Uues Testamendis on 27 raamatut ja need on jaotatud kolmeks suuremaks grupiks: evangeeliumid, kirjad ehk epistlid ja ilmutusraamat.
Kirik – tähendusi on kolm:

kõik ristitud(Kristuse ihu);
kristlike koguduste struktuuri üldnimetus (organisatsioon);
hoone, kuhu kogudus jumalateenistuste pidamiseks koguneb.

katoliiklik kirik – roomakatoliku kirik, katoliikluse kohaselt ainuõndsakstegev püha asutus ning Jumalariigi nähtav kehastus Maa peal.
Sinod - kirikukogu , mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi. Esialgu tähendas piiskoppide kogunemist.
Askees ehk asketism – usuliste ja vaimsete eesmärkide, sealhulgas mõnikord ka üleloomulike (võimete), saavutamisega seotud eluviis.
Eremiitlus – eluviis; eemaldutakse jumala teenimiseks, usuliste veendumuste tõttu või mõtisklemiseks tsivilisatsioonist.
Eraklus – tagasitõmbumine ilmalikust elust.
Klooster – munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoonestu.
Abt – katoliku mungakloostri ülem
Ketser – usust kõrvale kalduja, väärusuline.
Kardinal – katoliku kiriku hierarhias paavstist allpool asuv ametikoht .
Kardinalid nimetab ametisse paavst ja kardinaliks jäädakse kogu eluks.
suur skisma – aastatel 1378–1409 toimunud katoliikluse lõhenemine kaheks ja lõpuks kolmeks kirikuks, millel kõigil oli oma paavst.
ristisõda (teada mõiste kitsamat ja laiemat tähendust):

Laiem tähendus: kõik katoliku kiriku poolt organiseeritud kristlaste sõjakõigud paganate vastu. (Nt ristirüütlite sissetung Baltimaadesse 13.sajandil)
Kitsam tähendus: Lääne-Euroopa feodaalide vallutused Lähis-Idas 1096-1270.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 38 allalaadimist

Katoliku kirik ja ristisõjad-Haridus ja kultuur keskajal #1

Katoliku kirik ja ristisõjad-Haridus ja kultuur keskajal #2

Katoliku kirik ja ristisõjad-Haridus ja kultuur keskajal #3

Katoliku kirik ja ristisõjad-Haridus ja kultuur keskajal #4

Katoliku kirik ja ristisõjad-Haridus ja kultuur keskajal #5

Katoliku kirik ja ristisõjad-Haridus ja kultuur keskajal #6

Katoliku kirik ja ristisõjad-Haridus ja kultuur keskajal #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kadiikiisju Õppematerjali autor

kirik paavst piiskop rooma katoliku kirik paavstid katoliku kiriku ülikoolid kloostrid

Sarnased õppematerjalid

doc

Katoliku kiriku kt väga vaja

Katoliku kirik. Haridus ja kultuur 1. Varakeskaja kirik: ristiusu kujunemine, kiriku juhtimine, sakramendid, ristiusu levik. RISTIUSU KUJUNEMINE KIRIKU JUHTIMINE AEG: 1 sajand 313 keiser Constantinus tunnistas ristiusu lubatuks. KOHT: Juudamaa , Rooma keisririik 381- Ristiusk kuulutati Rooma riigi riigiusuks.

Ajalugu

docx

Ristiusk ja kirik (ajalugu)

germaanlaste seas. Briti kloostrikultuur Briti kloostritest said varakeskaegse kultuuri silmapaistvamaid keskused Lääne-Euroopas. Sealsed mungad huvitusid ladinakeelsest ning keldi keeles talletatud kohalikust pärimusest ja püüdsid neid ühtseks lõimida- kujunes keldi kirjakeel. Beda Venerabilis. (munk ja apt) Dionysius Exiguus- 525.aastal arvestas välja Jeesuse sünniaja, kuigi eksis sellega, kuna Jeesus oli sündinud tegelt 7-4 a.Ekr. Karolingide renessanss Euroopa mandril elavnes kultuur Karl Suure ajal. Vaimne madalseis- koondas oma õukonda Aachenis silmapaistvamaid õpetlasi kogu Lääne- Euroopast. Kujunes omamoodi õukonnaakadeemia, mille sisulise juhiks sai Inglise munk ja õpetlane Alcuin. Seal arutas Karl Suur sageli Piibli ja antiikkultuuri teemadel ning õppis ise ka lugema. Karolingide valitsemine-kultuuri elavnemine ehk Karolingide renessanss. Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit.

Usund

docx

ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA

11.s  Moslemitest seldžukkide suurriigi kujunemine Lähis-Idas ja Väike- aj Aasia poolsaarel.  Skandinaavia poolsaarel ja Taania algas ristiusu vastuvõtmine.  1054 – Suur kirikulõhe ristiusu kirikus.  Investituuritüli keiser Heinrich IV ja paavst Gregorius VII vahel.  Tsistertslaste mungaordu rajamine.  1096 – Esimese ristisõja väljakuulutamine.  1099 – ristisõdijad vallutasid Jeruusalemma; Pühal Maal hakkavad välja kujunema ristisõdijate riigid ja vaimulikud rüütliordud. 12.s  1119 – Bologna ülikooli rajamine Itaalias. aj  1187 – Egiptuse valitseja Salah ad-Din vallutas kristlastelt Jeruusalemma.  Balti ristisõja algus sajandi lõpul. 13.s  Paavstivõimu hiilgeaeg Innocentius III ajal (1198 – 1216).

Ajalugu

doc

Varakeskaja kiriku- ja vaimuelu

Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit, kirjutati paljusid teoseid ümber ja tänu sellele on paljud antiikteosed tänaseni säilinud, seda tehti hariduse ja kultuuri edendamiseks, hakati jama koole Karolingide renessanss oli otseselt seotud Frangi valitsejatega ja jäi selle tõttu sama lühikeseks kui Frangi riigi hiilgeaeg, raamatute ümberkirjutamise traditisioon püsis vähestes kloostrites ja koolid jäeti unarusse 24. Ristiusk ja kirik I Usk Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud, määras selle kuidas nad igapäevaselt käituvad Risti usu põhiseisukohad kujunesid antiikajal, peamine usu allikas oli Piibel ja v kirikuisade teosed, hilisemad autorid korrigeerisid olemas olevaid seisukohti ja sellepärast toimusid muutused ristiusu õpetuses Keskaegse ettekujutuse kohaselt troonib Jumal oma saadikutest ehk inglitest, üks inglitest –

Ajalugu

pdf

Keskaeg - kirik

Atanarik, tabas kristlasi suur tagakiusamine ning kristlusesse pöördunud gootid siirdusid suurte hulkadena Bütsantsi, Traakiasse. Konstantinoopoli patriarh Johannes Chrysostomos andis viienda sajandi alguses Konstantinoopoli gootidele oma kiriku, kus peeti gootikeelseid jumalateenistusi. Uusariaanlikud teoloogid väitsid, et Poeg oli oma olemusels Isast erinev ja nende vaheline samasus oli ainult moraalne mille aluseks oli Poja sõnakuulelikkus Isa vastu. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas varsti pärast neid sündmusi suurejoonelise misjonitööga , mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaanihõimudeni .Läänegooti ariaanluse arendamisega tegeles eriti mees nimega Wulfila. Läänegooti kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaanihõimude pöördumisest kristlusesse puuduvad täpsed andmed. Intensiivse misjonitöö tulemusel, mis kestis ligi sada aastat pöördusid kõik germaanihõimud välja arvatud frangid, läänegootide

Keskaeg

doc

Katoliku kirik, ristisõjad, keskaegsed ülikoolid

Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Monte Cassinosse ja paneb sellega aluse benediktlaste

Ajalugu

doc

Kõrg-Keskaeg Euroopas (konspekt)

andeks paluma. · Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad. · XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus. · Paavstivõimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal (1198-1216), mil mõned Euroopa valitsejad tunnistasid end paavsti vasalliks. 4. Ristisõjad kristlaste sõjaretked Idamaadesse (11.saj. lõpust 13. saj. lõpuni). a. Põhjused: · Talupoegadel elujärje parandamine ja rüütlitel rikkuste haaramine · Bütsantsi keisri abipalve vabaneda türklaste ohust, kes vallutasid juba V.- Aasia. · Soov vabastada Kristuse pühahaud Jeruusalemmas uskumatute käest. b. Sõdade käik: · I ristisõjas (1096-1099) vallutati tormijooksuga Jeruusalemm ja tapeti tuhandeid inimesi.

Ajalugu

doc

Euroopa hiliskeskajal

Rahavahetajad ja pankurid. Mitmed linnakodanikud spetsialiseerusid raha laenamisele ja vahetamisele, sest kaubanduse areng suurendas metallraha nõudlust. Kuna laenamised kaupmeestele olid riskantsed, lisati juurde kõrged protsendid ning kui kaubaretk nurjus, kaotas võlausaldaja kõik, kuid kui võitis, jäi protsentidega kasumisse. Nii tekkisid ettevõtetest pangad, mis teenindasid varsti ka valitsejate ja paavstide vajadusi. 23. LINNAD. ELUOLU JA KULTUUR. Linnaelu ja traditsioonid. Majades elasid jõukamad linnakodanikud, agulite odavates puumajades või katusekambrites aga vaesed. Linna kaitsti müüridega nii välisvaenlaste kui ka senjööride eest. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävatesse eeslinnadesse. Vahel põletati seal ka maju, et vaenlastele mitte ulualust anda. Linnades pidi jälgima ka puhtust, sest taud oli kerge levima. Linna iive oli enamasti

Ajalugu

Rohkem sarnaseid