Politoloogia (0)

1 Hindamata

Politoloogia

Riigikogu, valitsuse struktuur ja põhifunktsioonid
Riigikogu on Eesti Vabariigi parlament . Riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu on Eestis põhiseaduse järgi seadusandlik organ. Valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21 eluaastast. Riigikogu on ühekojaline.
Eesti rahva poolt 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt kuulub täidesaatev võim Eestis Vabariigi Valitsusele. Valitsus on täidesaatva võimu tipp, täitevvõimu struktuur tervikuna on mitmekesine ning laialdaste ülesannetega. Nii kuuluvad täidesaatva võimu harusse lisaks ministeeriumidele maavalitsused, samuti hulk ameteid, inspektsioone ja muid asutusi .
Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister . Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid, kes juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika , riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel välja määrusi ja käskkirju. Õigus määruseid ja käskkirju välja anda puudub nn portfellita ministril ehk ministril, kes ei juhi ministeeriumi. Ministeeriumite igapäevatööd juhivad kõrgeima riigiametnikuna kantslerid. Ministeeriumites võib lisaks olla ka abiministrite ja asekantslerite ametikohti. Ministeeriumite valitsemisalas tegutsevad mitmesugused ametid ja inspektsioonid (nt sotsiaalministeeriumis Ravimiamet ja Tööinspektsioon).
Riigikantselei korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ja dokumendihaldust, annab välja Riigi Teatajat, korraldab valitsuse ja peaministri suhtlust Riigikogu ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega ning koordineerib Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamist. Riigikantseleid juhib riigisekretär , kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister.
Valitsuse ülesanded:
1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat:
2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust;
3) korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi presidendi aktide täitmist;
4) esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonseerimiseks (ehk rahvusvahelisest lepingust väljumine) välislepinguid.
5) koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande;
6) annab seaduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi;
7) korraldab suhtlemist teiste riikidega;
8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas;
9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada.

Erakonnad riigikogus, nende liidrid ja põhiideoloogiad
Riigikogu 12. koosseis, mille valis Eesti kodanikkond 2011. aasta Riigikogu valimistel 6. märtsil 2011. Riigikokku kandideeris 789 inimest. 9 erakonna üles seatud nimekirjades kandideeris 757 inimest ja 32 inimest kandideeris üksikkandidaadina.
Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ettenähtud viie protsendi künnise ületas neli erakonda – Eesti Reformierakond , Eesti Keskerakond , Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 164 255 häält (28,6%) ja sai 33 kohta ning Eesti Keskerakond, kes kogus 134 124 häält (23,3%) ja sai 26 kohta. Künnist ei ületanud Erakond Eestimaa Rohelised, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Iseseisvuspartei, Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid ja Vene Erakond Eestis.
Eesti Reformierakond- klassikaline liberalism /Andrus Ansip
Eesti Keskerakond- tsentrism , sotsiaalliberalism /Edgar Savisaar
Isamaa ja Res Publica Liit- konservatism , liberaalne konservatism /Urmas Reinsalu
Sotsiaaldemokraatlik Erakond- sotsiaaldemokraatia , Kolmas tee /Sven Mikser

Inimese täieliku vabaduse rakendumise üks tingimusi on võimalikult vähe riiki. Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist. Riik peab olema, tagamaks korda ja kontrollimaks kokkulepete — seaduste täitmist. Klassikaliste liberalistide arvates peab riik olema kui öövaht, kelle roll on piiratud indiviidide kaitsega teiste indiviidide eest. Kõik teised vastutusvaldkonnad tuleb anda suveräänsete indiviidide kätte. Klassikalisel liberalismil on ka oma majanduslik külg — majanduslik liberalism (vaba turg ja vaba kaubandus).

Tsentrism on poliitikas erinevate maailmavaadete kogum, mida iseloomustab mõõdukus ja kui vaadelda tsentristlikke erakondi, siis poliitilisel spektril jäävad nad vasakpoolsete ja parempoolsete erakondade vahele, üritades mõlematelt pooltelt leida vaatenurki, mis võimalikult paljudele valijatele meeldida võiksid. Tavaliselt on tsentristlikeks erakondadeks erakonnad, kes pooldavad sotsiaaldemokraatiat, leiborismi või ka kristlikku konservatismi.
Erineva vabaduse käsitlusega seostub ka erinev arusaam riigi rollist. Kui klassikalised liberalistid rääkisid minimaalsest riigist, siis sotsiaalliberalistid peavad riiki olulisemaks. Riik on nende jaoks positiivne — riik kui midagi võimaldav, mitte ainult piirav nagu klassikalistel liberalistidel. Inimestel peavad olema võrdsed võimalused ning riik peab pakkuma abi inimestele, kelle sotsiaalsed võimalused on väikesed. Inimestel peab olema õigus tööle, haridusele, tervishoiule. Heaolu õigused on positiivsed õigused, sest nende rakendamiseks on vajalik riigi tegevus. Riigi laienemine ei ole vähendanud seega inimese vabadust, vaid hoopis laiendanud seda. Sotsiaalliberalistide jaoks ei piirdu riigi sekkumine ainult sotsiaalse heaolu ideedega. Nende arvates peab riik ka juhtima majandust.

Konservatism ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia või mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele . Alalhoidliku riigijuhtimise mõtteviisina välditakse kergekäelisi ning vägivaldseid riigikorralduse muutusi. Tihtipeale saab konservatiivide joont nimetada järjepidevaks liberalismiks.
Liberaalne konservatism on konservatismi alaliiki, mille puhul "konservatismi" elemendid on kombineeritud "liberalismi" elementidega. Et need kaks väljendit on eri aegadel ja riikides olnud erineva tähendusega, võidakse liberaalse konservatismi all mõelda ka erinevaid asju. Varem on politoloogias liberaalseks konservatismiks nimetatud vaba turumajandust pooldava majandusliku liberalismi kombineerimist konservatiividele omase austusega väljakujunenud traditsioonide, autoriteetide ja religiooni vastu. Nendes riikides, kus majanduslikku liberalismi peetakse traditsiooniliselt osaks konservatiivide vaadetest, nagu näiteks Ameerika Ühendriikides, on aga hakatud liberaalseks konservatismiks nimetama hoopis seda, kui konservatiiv näitab üles liberaalset suhtumist küsimustes, mis puudutavad moraali.

Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. Sotsiaaldemokraatia eesmärk on tagada inimestele võrdsed võimalused eneseteostuseks sõltumata inimeste sotsiaal-majanduslikust olukorrast, tulude ümberjaotamine (progressiivne tulumaks ) ja heaoluriik . Sotsiaaldemokraatlik ideoloogia on ajaloo käigus korduvalt muutunud. Praegune sotsiaaldemokraatia on laenanud mitmeid põhimõtteid moodsast liberalismist ehk sotsiaalliberalismist. Näiteks: võrdsete võimaluste põhimõte, positiivse vabaduse põhimõte (Riigi sekkumine majandusellu on lubatud, sest see suurendab kodanike sotsiaalset heaolu) on laenatud nendelt. Moodne sotsiaaldemokraatia arvestab majandusdemokraatia põhimõtetega, tööliste kaasamine ettevõtte juhtimisse (nn koosotsustamine) suurendab sotsiaalset sidusust.
Kolmas tee ehk modernne sotsiaaldemokraatia on poliitiline ideoloogia ja praktika, mida sotsiaaldemokraatlikud parteid hakkasid kasutama 20. sajandi lõpus ja 21. sajandil. Populaarsemad ideed: võrdsed võimalused; ettevõtlikkus; õigused koos vastutusega; rõhk töötamisel, tööl kui eetilisel kohustusel. Esikohal on hõivepoliitika. Teisi aktuaalseid teemasid on kolm: tööhõive maksimeerimine, avalike kulude kokkuhoid , suund heaoluriigi sotsiaalsetele investeeringutele (pere- ja tööelu ühitamine, koolitus).

Erakondade poliitika ja poliitilised pakkumised

Eesti Reformierakonna programmiline eesmärk on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine, mille aluseks on lihtne maksusüsteem ja riigi vähene sekkumine turul toimuvasse. Programm lähtub üldisest ja igaühe vabadusest ning püüdleb arengule, stabiilsusele ja heaolule. Selle saavutamise teeks on ennekõike vabal eneseteostusel, vabal ettevõtlusel ning omandi kaitsel rajanev majandusareng. Ainult tugev majandus loob lisaväärtuse , mida on võimalik kasutada ühistes huvides ning võimaldab aidata neid, kel on väiksemad võimalused. Erakonna eesmärk on teha vaesed rikkamaks , mitte rikkad vaesemaks. Leiame, et inimene, kellel ei ole vara ega raha, ei saa oma vabadust täiel määral kasutada. Vaba eneseteostus ja tõhus majandus rajanevad hästitoimivale demokraatiale. Jätkame riigi demokraatlike aluste arendamist, tarbetute piirangute ja bürokraatia vähendamist ning tegevust õiglase tasakaalu leidmiseks era- ja avalike huvide vahel. Peame omariiklust ülimaks väärtuseks ning seisame kompromissitult selle kestlikkuse eest. Selleks on vaja põlisrahvastiku juurdekasvu , eesti keele ja kultuuri edenemist, ühtekuuluvust, hästitoimivat majandust, stabiilset poliitilist süsteemi ja edasist lõimumist samadel väärtustel põhineva rahvusvahelise kogukonnaga, eelkõige Euroopa Liidu ja NATO -ga. Avalik võim on loodud inimeste poolt inimeste teenimiseks. Me soovime Eestit, mis on kodanike riik. Vabadus rajaneb kokkulepitud reeglitel ning on mõeldamatu igaühe õiguste ja vabaduste austamise ja tõhusa kaitseta. Kõik isikuvabaduse piiramised demokraatlikus ühiskonnas peavad olema õigluse nimel põhjendatud ja seaduslikul alusel. Austame inimväärikust ja individuaalsust. Meie eesmärgiks on salliv ja koostöövõimeline ühiskond. Vaba ja loov ning meie ajaloolisi väärtusi edasiviiv on haritud inimene. Seepärast toetame võimete ja vajadustekohast parimat haridust ning tunnustame, et vabad inimesed taotlevad oma eesmärke erineval viisil. Eesti tulevik on loodussäästlik teadusmahukas kõrgtehnoloogiale rajanev tootmine ja elukorraldus. Eestile on iga inimene oluline.

Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Euroopaliku ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. Selle tekkimine on Keskerakonna keskne poliitiline eesmärk. Meie sihiks on turvaline euroopalik heaoluriik. Inimene töötab innuga ja armastab oma riiki siis, kui riik teda kaitseb. Eesti Keskerakond mõistab turvalisuse all nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, põhiseadusliku korra tagamist ja rahva elujärje parandamist. Meie majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalne turumajandus ning harmooniliselt ühiskonna ja tema üksikliikmete huvisid ja vajadusi ühendav maksusüsteem, sh astmeline tulumaks. Soovime luua ühiskonna, kus suurem osa rahvuslikust rikkusest jaotuks enamuse vahel ega koonduks vähemuse kontrolli alla. Eestis peab olema tagatud inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku korda ja demokraatlikke põhiväärtusi. Eesti tugevus on tema sisemine ühtsus. Eesti Keskerakond peab oluliseks keskkonnaprobleemide lahendamist tasakaalustatud arengu võtmes. Keskkonnaga seonduv on järjest enam päevakorral sotsiaalses mõttes, eeskätt inimese tervise ja heaolu tagatisena. Keskerakond näeb Eesti keskkonna tervise tulevikku mahepõllumajanduse, loodushoidliku eluviisi, alternatiivenergeetika ja keskkonnahariduse arendamises.

IRL on oma põhikirja järgi "Eestis tegutsev alalhoidliku maailmavaatega aatekaaslaste vabatahtlik liit." Traditsioonilisel parem-vasakskaalal peetakse IRLi paremtsentristlikuks erakonnaks , erakonna põhikirjas sätestatud alalhoidliku maailmavaate all peetakse üldaktsepteeritult silmas konservatismi. IRL on veendunud, et me peame teadma ja hoidma oma juuri, mis annavad meile näo ja pidepunkti muutuvas maailmas. IRL on vastu poliitikatele, mille tulemusena Eesti keel ja kultuur ohtu satuvad. IRL on seisukohal, et kui me tahame, et rahvas kestaks ja lapsi sünniks, siis me peame emade tööd senisest rohkem hindama. Me peame tagama peredele kindlustunde, tõstma ausse suured pered ja pereväärtused ning olema valmis selle nimel ka reaalselt raha kulutama. Me usume, et laste kasvatamine on tähtis töö ja oleme seepärast välja pakkunud ja ellu viinud vanemapensioni. IRL on veendunud, et hea haridus annab inimestele võrdsemad võimalused oma elu puudutavate otsuste vastutustundlikuks tegemiseks ja aitab kasvatada rahva heaolu ja jõukust. Seetõttu oleme välja pakkunud ja ellu viinud tasuta kõrghariduse. Oleme ka veendunud, et hea hariduse peamiseks eelduseks on head õpetajad. IRLi arvates on igati loomulik, et meie inimesed õpivad välismaal, liiguvad maailmas ringi vabade kodanikena ning rikastavad Eestit mujalt saadud oskuste ja kogemustega. IRL soovib Eestis esmajärjekorras arendada ettevõtlust, mis parandab meie Eesti inimeste ja kohalike kogukondade elujärge. IRL on seisukohal, et hea elu aluseks peab olema üksnes töö ja ettevõtlikkus. Riigi abirahad peavad tagama hädasolijatele toimetuleku, kuid mitte hea elu. IRL on seisukohal, et riik, kes on võlgu, ei ole vaba. Seetõttu peame oluliseks hoida riigieelarve tasakaalus.

Erakonna põhiväärtused on tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus . Erakond määratleb end vasaktsentristliku parteina. Sotsiaaldemokraadid ei karda otsida rasketele küsimustele sisulisi vastuseid, isegi kui tee nendeni on keerukas ja vaevanõudev. Kui tahame jõukaks saada, siis ei tohi me konkurentsieelisena jääda ülistama vaesust ja Eesti inimeste odavat tööd. Sotsiaaldemokraadid näevad Eesti uue tulemise võtmeküsimusena inimvara arendamist. Võime olla naabritest väiksemad, võime olla mõnestki vaesemad, kuid me ei ole rumalamad ega vähem võimekad. Sotsiaaldemokraatlik riik toetab nii lapse sündi kui kasvamist ja õppimist. Mitte üksnes kõrg-, vaid ka alus-, põhi-, kutse- ja gümnaasiumiharidus ning huvitegevus peavad olema kõigile noortele kättesaadavad. Eesti ei ole nii rikas, et võiksime ainsagi lapse potentsiaalil lasta raisku minna. Eestis on olemas nii vaimne kui materiaalne ressurss iga noore inimese võimete ja annete maksimaalseks väljaarendamiseks. Me tahame teha lõpu riigi ülbusele kodanike ja kodanikuühiskonna vastu. Ülbusele, mis ei luba kuulata asjatundjate arvamusi . Parteide tagatubades sündivad ja hämara raha toetatud otsused tuleb tuua avalikkuse ette ning anda otsustusõigus neile, keda otsused otseselt puudutavad. Õigus kaasa rääkida olgu iga päev, mitte üksnes kord nelja aasta tagant.
Igale lapsele täisväärtuslik lapsepõlv, toetame tarka tööd, toidukorv soodsamaks, tasuta kõrgharidus, võrdse töö eest võrdne palk, õiglane tulumaks, paindlik pensioniiga, arukas energiapoliitika , Eesti asukoht arengut teenima , elavdame maaelu .

Riigieelarve ja roll
Riigieelarvet võib defineerida kui riigi tulude ja kulude plaani mingil perioodil ehk eelarveaastal, mis kinnitatakse parlamendi poolt seadusena ja on aluseks valitsuse tegevuse rahastamisel. Riigieelarve täidab finantspoliitilist ülesannet ehk riigieelarve kaudu rahastatakse valitsuse programme ja ülesandeid. Riigieelarve koosnebki tuludest (millest suurima osa moodustavad maksutulud) ning valitsuse kulutustest.
Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotud hüviste ostmisega ja palkade maksmisega avaliku sektori töötajatele, riiklikud investeeringud , pensionid , toetused, abirahad jne., riigivõla intressid. Üle poole riigieelarve kuludest tehakse sotsiaalsfääris, tervishoius ja hariduses. Valitsuse tulude peamiseks allikaks on maksud . Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks , sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud . Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Maksude liigid (maksuobjekti omaduste alusel):
•maksud sissetulekutelt ehk tulumaksud (tulumaks, sotsiaalmaks )
•maksud kulutustelt ehk tarbimismaksud (käibemaks, aktsiisimaks , tollimaks)
•maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks)
Riigi eelarve- ja majanduspoliitika eesmärk on luua tingimused kestvaks majanduskasvuks, mis toob kaasa inimeste heaolu suurenemise ja elatustaseme paranemise . Eesti keskendub eelkõige kolmele valdkonnale: stabiilse majanduskeskkonna kindlustamine, eelarvevahendite suunamine majanduskasvu ja hõive parandamisele ning pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine.

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pinkkets Õppematerjali autor

1.Riigikogu, valitsuse struktuur ja põhifunktsioonid
2.Erakonnad riigikogus, nende liidrid ja põhiideoloogiad
3.Erakondade poliitika ja poliitilised pakkumised
4.Riigieelarve ja roll

sotsiaaldemokraatia Kolmas tee konservatism riigieelarve haridus keskerakond sotsiaaldemokraatia sotsiaaldemokraatlik konservatiiv demokraadid maksusüsteem riigi sekkumine

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti erakonnad 2015.a seisuga

Eesti erakonnad 2015.a seisuga Arvuliselt on hetkel Eestis suuremaid tegutsevaid erakondi 11 ning nendeks on:  Eesti Iseseisvuspartei  Eesti Keskerakond  Eesti Konservatiivne Rahvaerakond  Eesti Reformierakond  Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu  Eesti Vabaerakond  Eestimaa Ühendatud Vasakpartei  Erakond Eestimaa Rohelised  Erakond Isamaa ja Res Publica Liit  Rahva Ühtsuse Erakond  Sotsiaaldemokraatlik Erakond Eesti Keskerakond Eesti Keskerakond on Eesti partei. See asutati 12. oktoobril 1991 Tallinnas. Erakonna esimees on Edgar Savisaar. Erakond paigutab ennast poliitilisse tsentrumisse. Keskerakond kuulub Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühendusse. Keskerakonna majanduspoliitika nurgakiviks on sotsiaalse turumajanduse arendamine. Liikmete arvult on Keskerakond 2015. aasta juuni seisuga suurim partei Eestis. Juunis 2013 ületas Keskerakonna liikmete arv 14 000. Alates 18

Ühiskond

doc

Ühiskonnaõpetus

Ühiskonna õpetus Poliitilised ideoloogiad (2.6) · Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Poliitiline ideoloogia kommunism, liberalism, sotsialism · Mittepoliitiline ideoloogia religioon, filosoofia Tähtsamad ideoloogiad Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia IRL, Rahvaliit, Kristlikud Reformierakond Keskerakond, sotsid demokraadid juhtidee Traditsioonide ja stabiilsuse Indiviidi vabadus Võrdsed võimalused hoidmine, rahvusluse, moraali, kõigile religiooni tähtsustamine majandus Sekkumise vastu, mõõdukad Riik peaks sekkuma Riik reguleerib majandust, maksud, kaitstakse rahvusliku minimaalselt; vaba turu ja suurema tulu saajatel kapitali huve konkurentsi

Ühiskonnaõpetus

doc

Eesti erakonnad

Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed (mille all kuuluvad konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism) leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse (mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism) pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Sotsiaalliberalism toob sisse ka uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne vabadus. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimese vaba loomevõime rakendamise teel. Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu maailmas. Nende taotlus on ühendada Eesti elanikke nende püüdlustes parandada oma elujärge

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

Sisukord Sisukord.................................................................................................................................................. 1 Poliitilised ideoloogiad 2.6..................................................................................................................... 2 Eesti erakonnad 3.5................................................................................................................................ 2 Parlamentarism ja presidentalism........................................................................................................... 5 Survegrupid ja poliitiline kultuur............................................................................................................ 6 President................................................................................................................................................. 7 Eesti valimissüsteem.......................................................................

Ühiskonnaõpetus

doc

Ideoloogiad, Eesti erakonnad, valimissüsteemid

IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad liberalism, konservatism, kristlik demokraatia (sots.liberalism, uusparempoolsus, natsionalism) Liberalism indiviidi vabadus, vabaturumajandus, avatud turg, konkurents, minimaalne riigi sekkumine, igaüks on ise oma õppe sepp, riik peaks motiveerima inimesi rohkem töötama. Konservatism traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal. Kollektiiv on tähtsam kui indiviid, sotsiaalsete erisuste säilitamine. Rahvusliku kapitali ja ettevõtja kaitse. Uusparempoolsus elatustaseme peab määrama indiviidi isklik pingutus. Vasakpoolsed ideoloogiad sotsiaaldemokraatia (kommunism, rohelised, uusvaskapoolsus) Sotsiaaldemokraatia võrdsus, võrdsed võimalused kõigile, ühiskond peab tagama hariduse, arstiabi. Valitsus reguleerib majandus maksusüsteemi abil, suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Igale inimesele tagatakse väärikas elatustase. Kõigil on õigus tasuta meditsiini- ja haridusteenustele. Kõigil on õigus taotle

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühindkonna eksami kordamine

1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond – küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond – sai alguse tööstuspöördest I

Ühiskond

doc

Ühiskonna eksami konspekt

1. NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis ÜHISKONNA MUDEL ASUSTUS MAJANDUSE ERIPÄRA Küttide ühiskond ajutine jaht Nomaadide ühiskond ajutine karjakasvatamine Agraarühiskond püsiv, küla hajali, linnad kui kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond püsiv, suurlinnad masstootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond püsiv, metropol, tööjõu vaba teenused, oskused liikumine Küttide ja nomaadide ühiskond = muinasühiskond küttimine, korilus, algeline maaviljelus. Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest Ing

Ühiskonnaõpetus

doc

Ühiskonna konspekt: erakonnad, valimised

Ühiskond Erakonnad (2.4 lk 46-49) Partei ehk erakond - kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on valimiste kaudu võimule pääsemine, et realiseerida oma seisukohti. Eesti Vabariigis peab erakonna registreerimiseks vähemalt 1 000 liiget. Erakonda võib kuuluda vähemalt 18 aastane Eesti kodanik ($18). Eesti Vabariik on mitmeparteisüsteem, kus on registreeritud ~10 parteid. Poliitilised ideoloogiad (1.5 lk 22-25) Ideoloogia - korrastatud ideesüsteem, mis propageerib teatud kindlaid väärtusi. Poliitline ideoloogia - ideoloogia üks liik, mis annab aluse erakonna või sotsiaalse liikumise tegevusele, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe ja kuidas ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- p

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid